Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Asjaolud ja menetluse käik F.E esitas V.H vastu hagi täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes. Hagi kohaselt on hageja 18-aastane ja õpib xxxxxxxxxxxxxGümnaasiumis. Hagejal puudub püsiv sissetulek ning ta pole võimeline end ise ülal pidama. Hageja elab emaga. Kostja ei ole hageja ülalpidamisse panustanud ega vabatahtlikult elatist maksnud. Hageja palus välja mõista elatise 318,62 eurot kuus alates 19.05.2026. Tartu Maakohtu 09.06.2026.a määrusega võeti hagi menetlusse. Kohus saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas teda hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 14.07.2026. Kostja ei vastanud hagile talle määratud tähtaja jooksul ega hiljem. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus ei tuvastanud TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud: F.E (sünd. xxxxxxxxxx) on V.H ja xxxxxx V.H laps. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hageja esitas tõendi, et õpib xxxxxxxxxGümnaasiumis. Seega on hageja õppiv laps, kel puudub endal sissetulek. Hageja ei ole end võimeline ülal pidama. Hagejat peavad rahaliselt toetama mõlemad vanemad. Kostja seda ei tee. Hageja nõuab kostjalt elatist 318,62 eurot kuus. Kostja ei ole elatise nõudele seisukohta ega vastuväiteid esitanud. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiks olla aluseks kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmisel väiksemas määras.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 318,62 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hagejal keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hageja nõuab elatist ka tagasiulatuvalt, s.o perioodil 19.05.2026-07.06.2026. PKS § 108 alusel on see võimalik. Hageja tagasiulatuv elatise nõue on põhjendatud. Tagasiulatuva elatise mõistab kohus hagejale välja ühekordse summana 207,95 eurot [(318,62€/31p x 13p) + (318,62€/30p x 7p)]. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja määrab, et kostjal tuleb hageja kasuks välja mõistetud elatis maksta hageja pangakontole. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.