Aktiva Finance Group OÜ hagi Andreas-Sten Aasa vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasi Tsiviilasja
hind 2449 eurot 22 senti
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised esindajad
ja
Tartu Maakohtu 28. juuni 2024. a otsus Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus
Kirjalik menetlus nende Apellant (hageja): Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Vastustaja (kostja): Andreas-Sten Aas (isikukood
XXXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 28. juuni 2024. a otsus muutmata.
3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Aktiva Finance Group OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
päeva jooksul otsuse
kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 27. juulil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Andreas-Sten Aasa (kostja) vastu. Kuivõrd makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, anti nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 16. oktoobril 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 6866 eurot 42 senti, intressi 446 eurot 86 senti, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 100 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 624 eurot 68 senti. Lisaks viivised lepingu nr XXXXXXXXX alusel tekkinud põhinõudelt, s.o 1866 eurolt 42 sendilt kuni selle kohase tasumiseni alates 17. oktoobrist 2023 intressi aastase määraga võrdses määras, s.o 40% aastas ning lepingu nr XXXXXXXXXXXXX alusel tekkinud põhinõudelt, s.o 5000 eurolt kuni selle kohase tasumiseni alates 17. oktoobrist 2023 lepingus kokku lepitud viivise määras, s.o 6,90% aastas. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ (krediidiandja 1) ja kostja 19. oktoobril 2022 krediidikontolepingu nr XXXXXXXXX, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot. 20. oktoobril 2022 sõlmiti lepingu muudatus, millega tõsteti krediidilimiiti 1900 euroni. Kostja kohustus maksma intressi 40% tagastamata krediidisummalt aastas. Leping sõlmiti tähtajatult, kohustusega tasuda igakuiseid makseid vastavalt esitatud arvetele (2% krediidilimiidi summast, minimaalselt 20 eurot). Kostja tasus makseid krediidiandjale kokku 64 eurot 69 senti. Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, saatis krediidiandja 18. veebruaril 2023 kostjale ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kostja tähtaegselt võlgnevust ei tasunud ning krediidiandja ütles 5. märtsil 2023 lepingu üles. Krediidiandja loovutas nõude hagejale 7. märtsil 2023. Inbank Finance AS (krediidiandja 2) ja kostja sõlmisid 29. detsembril 2022 autolaenulepingu nr XXXXXXXXXXXXX, mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot. Kostja kohustus maksma intressi 6,90% aastas. Lepingu kohaselt oli krediidi tagasimakseperioodiks 54 kuud, kohustusega tasuda alates 20. jaanuarist 2023 graafiku alusel iga kuu laenu põhiosast, intressist ja haldustasust koosnevaid makseid ligikaudselt 126 eurot 78 senti kuus. Kostja krediidiandjale tagasimakseid teinud ei ole. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, saatis krediidiandja 4. aprillil 2023 kostjale ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kostja tähtaegselt võlgnevust ei tasunud ning krediidiandja ütles 25. aprillil 2023 lepingu üles. Krediidiandja loovutas nõude hagejale 26. aprillil 2023.
2.Kostja kohtule kirjalikku seisukoht ei esitanud, samuti ei ilmunud kostja kohtuistungile.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 28. juuni 2024. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 6835 eurot 31 senti ja jättis seda ületavas osas hageja nõuded rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud 85% ulatuses kostja ja 15% ulatuses hageja kanda, rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 909 eurot 50 senti ja nendelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Maakohus leidis, et krediidiandjad vastutustundliku laenamise põhimõtet.
on kostjale
krediidi
võimaldamisel
rikkunud
Hageja on seisukohal, et krediidiandja 1 ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, sest krediidiandja palus kostjal täita standardsed laenutaotlused, milles kostja avaldas oma sissetuleku suuruse ning andmed kulude kohta. Hageja selgitas, et krediidiandja on kostja suhtes teinud päringud riiklikes registrites ning analüüsinud kostja esitatud pangakonto väljavõtteid. Sealjuures on pangakonto väljavõtte alusel kontrollitud ka kohustuste suurust. Krediidiandja 1 leidis, et kostja keskmiseks sissetuleku suuruseks oli 789 eurot 23 senti, väljaminekud 106 eurot 67 senti ja elamiskulud 300 eurot. Krediidiandja 1 on arvestanud kõik kostja kulud ning taotletava osamakse (53 eurot 33 senti) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 329 eurot 23 senti (789,23-06,67-300,00-53,33) (dtl 286). Maakohus ei nõustunud eelneva analüüsi tulemustega. Kostja keskmiseks sissetuleku suuruseks oli perioodil mai – oktoober 2022 kontoväljavõtte kohaselt 704 eurot 63 senti (mais 321 eurot 99 senti, juunis 749 eurot 8 senti, juulis 935 eurot 24 senti, augustis 944 eurot 55 senti, septembris 731 eurot 28 senti ning oktoobris 545 eurot 66 senti). Kostja on oma laenutaotluses avaldanud, et tema igakuiseks kohustuseks on laenumakse (SMS raha) 106 eurot 67 senti (dtl 205). Ühtlasi nähtub kontoväljavõttest, et kostja on üürinud korteri, mille ühe kuu üüriks on 270 eurot. Lisaks tuleb arvestada kommunaalmaksetega. Kontoväljavõttest nähtub ka GO3 arve tasumine 20 eurot. Kui kasutada krediidiandja 1 enda valemit, kus sissetulekust (704 eurot 66 senti) tuleks maha arvestada SMS raha kohustus (106 eurot 67 senti), üürikulu (270 eurot), eeldatavad kommunaalmaksed (40 eurot), elamiskulud (sh söök) (vähemalt 200 eurot kuus), GO3 arve (20 eurot) ning ka võetava laenu igakuine tagasimakse (53 eurot 33 senti), jääb kostjale kätte 14 eurot 66 senti. Maakohus asus eeltoodust tulenevalt seisukohale, et krediidiandja 1 ei ole hinnanud kostja krediidivõimet piisava hoolsusega. Hageja on seisukohal, et krediidiandja 2 ei ole samuti vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, sest krediidiandja palus kostjal täita standardsed laenutaotlused, milles kostja avaldas oma sissetuleku suuruse ning andmed kulude kohta. Hageja selgitas, et krediidiandja on kostja suhtes teinud päringud riiklikes registrites ning analüüsinud kostja esitatud pangakonto väljavõtteid. Sealjuures on pangakonto väljavõtte alusel kontrollitud ka kohustuste suurust. Krediidiandja 2 leidis, et kuna kostja sissetulekud olid suuremad kui väljaminekud, siis oli ta võimeline laenu tagasimakseid tasuma (dtl 287). Krediidiandja 2 lähtus kostja esitatud taotlusest, et kostja sissetulekuks oli 1200 eurot kuus ning igakuised kohustused 100 eurot. Maakohus ei nõustunud eelneva krediidivõimelisuse analüüsiga. Kohtule esitatud pangakonto väljavõtte alusel perioodil 28. mai 2022 – 28. detsember 2022 oli kostja keskmiseks
sissetulekuks 780 eurot kuus (kohus ei arvesta sissetulekute hulka võetud laene ja makseid eraisikutelt). Samas on kostja võtnud kokku laene 3900 eurot. Kostja igakuisteks kohustusteks olid üürikulu 270 eurot, GO3 arve 20 eurot, Elisa Eesti AS arve 40 eurot, kommunaalkulud keskmiselt 30 eurot, Placet Group OÜ tagasimakse lepingu nr XXXXXXXXX alusel 84 eurot 66 senti, Placet Group OÜ tagasimakse lepingu nr XXXXXXXXX alusel 58 eurot 93 senti, lisaks on kostja võtnud veel Credit24 laenu, mille tagasimakse suurus ei kajastu esitatud kontoväljavõttes. Lisaks eelnevale tuleb arvestada ka kostja muude igakuiste kuludega söögile, riietele, transpordile, ravile jms. Tulenevalt eeltoodust ületavad kostja igakuised kulud sissetulekuid juba ilma võetava laenukohustuseta. Maakohtu hinnangul ei olnud krediidiandja 2 hinnanud kostja krediidivõimet piisava hoolsusega. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Krediidiandja 1 kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 40% aastas (vt dtl 40) ja krediidiandja 2 lepingu järgi 6,90% aastas (vt dtl 58). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Sellises olukorras peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks tahtlikult võltsinud krediidiandjale esitatavaid andmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Krediidiandja 1 on võimaldanud kostjale laenu 1900 eurot. Kostja kohustus maksma intressi 40% tagastamata krediidisummalt aastas. Leping sõlmiti tähtajatult, kohustusega tasuda igakuised makseid vastavalt esitatud arvetele (2% krediidilimiidi summast, minimaalselt 20 eurot). Kostja tasus makseid krediidiandjale kokku 64 eurot 69 senti (dtl 363). Krediidiandja 2 on võimaldanud kostjale laenu 5000 eurot. Kostja kohustus maksma intressi 6,90% aastas. Lepingu kohaselt oli krediidi tagasimakseperioodiks 54 kuud, kohustusega tasuda alates 20. jaanuarist 2023 graafiku alusel iga kuu laenu põhiosast, intressist ja haldustasust koosnevaid makseid ligikaudselt 126 eurot 78 senti kuus. Kostja krediidiandjale tagasimakseid teinud ei ole (dtl 364). Kuna krediidiandjad on lepingute sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega ole kontrollinud kostja krediidivõimelisust piisava hoolsusega, siis on kostjal kohustus tasuda hagejale vaid põhivõlgnevus, sest seadusjärgne intressimäär oli 0%. Põhivõla suuruseks on 6835 eurot 31 senti (1900+5000-64,69). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Maakohus selgitas, et VÕS § 4034 lg 7 on kehtestatud võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (eelnõu 152 SE). Seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt tähendab see, et (VÕS § 4034 lg 7 teise lause kohaselt) muid tasusid tarbija krediidiandjale ei võlgne, et tarbija maksab ainult alanenud määras intressi. Seega on seadusandja tahte kohaselt VÕS § 4034 lg 7 mõtteks see, et kui krediidiandja ei järgi lõikes 6 sätestatud keeldu sõlmida tarbijakrediidileping tarbijaga, kelle puhul krediidiandja ei ole veendunud, et ta on krediidivõimeline, siis on tal võimalik nõuda hiljem üksnes tasumata põhisumma tagastamist ning alanenud määras intressi.
Viidatud sättega rakendatakse tarbijakrediidi direktiivi (2008/48/EÜ) artiklist 23 ja hüpoteekkrediidi direktiivi (2014/17/EL) artiklist 38 tulenevat, kehtestatakse eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse direktiivi alusel vastu võetud riigisiseste õigusnormide rikkumise korral, ja võetakse kõik meetmed, mis on vajalikud nende rakendamise tagamiseks. Direktiividest tulenevalt peavad karistused olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. VÕS § 4034 lg 7 teine lause on oma olemuselt sanktsioon, mis välistab vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandja muud nõuded tarbija vastu peale põhisumma tagastamise nõude ning alandatud intressinõude. Ülaltoodust tulenevalt jäävad hageja ülejäänud nõuded rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud osaliselt hageja kanda. Hageja palub teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Maakohus on menetluse jooksul selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse normi. Maakohus on rikkunud kohtuotsuse tegemisel TsMS § 436 lg-id 1, 2, 3 ja 4, §-i 438 ja § 442 lg-t 8. Üüri- ja muud elamiskulud arvestatakse elatusmiinimumi (summa, millega on võimalik katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadused) ning neid ei saa võtta eraldi finantskohustustena. Elatusmiinimumi arvutamisel arvestatakse kulutusi toidule ja eluasemele ning individuaalseid kulutusi, mis pole seotud toiduga. Elatusmiinimumi hulka ei ole arvestatud kulutusi alkoholile, tubakatoodetele, pakettreisidele, transpordivahendite ostmisele ega väljaminekuid söögikohtades ja hotellides. Lepingute sõlmimise ajal (s.o 19. oktoobril 2022 ja 29. detsembril 2022) oli arvestuslik elatusmiinimum Eestis 303 eurot 40 senti, sealhulgas minimaalse toidukorvi maksumus 128 eurot, kulutused eluasemele 134 eurot 70 senti ning muud kulud (kulutused garderoobikaupadele, majapidamisele, tervishoiule, haridusele, sidele, transpordile, vaba aja veetmisele jm) 40 eurot ja 70 senti. Eelnevast olenemata jääb arusaamatuks, kuidas kohus eeldab kommunaalkulusid keskmiselt kord summas 40 eurot ja siis 30 eurot, kuna 16. veebruaril 2024 Inbank Finance AS-i poolt esitatud konto väljavõtte rea 287 kohaselt on elekter ja kommunaalid kokku 28 eurot 95 senti. Kohus ei saa asja lahendada eeldustele tuginedes. GO3 arve 16. oktoobri 2023. a hagiavalduse lisana 11 esitatud konto väljavõtte rea 48 kohaselt on 14 eurot 99 senti (16. veebruaril 2024 Inbank Finance AS-i poolt esitatud konto väljavõtte kohaselt 9 eurot 99 senti), mitte 20 eurot. Samuti on Elisa Eesti AS arvetega, mille makseid on tehtud summades 11 eurot 49 senti (16. veebruaril 2024 Inbank Finance AS-i poolt esitatud konto väljavõtte rida 452), 37 eurot 97 senti (16. veebruaril 2024 Inbank Finance AS-i poolt esitatud konto väljavõtte rida 345 ja 346) kui ka 44 eurot 46 senti (16. veebruaril 2024 Inbank Finance AS-i poolt esitatud konto väljavõtte rida 496). Hageja selgitas 27. märtsi 2024. a menetlusdokumendi p-s 2.1, kuidas krediidiandja 1 on laenuotsuse teinud. Kostja igakuine keskmine sissetulek oli 789 eurot 23 senti, väljaminekud 106 eurot 67 senti ja elamiskulud 300 eurot. Krediidiandja 1 on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva osamakse (53 eurot 33 senti) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 329 eurot 23 senti (789,23-106,67-300,00-53,33).
16.oktoobri 2023. a hagiavalduse lisana 11 esitatud perioodi mai - 12. oktoober 2022 konto väljavõtte kohaselt oli tegelikult keskmiseks sissetulekuks 761 eurot 72 senti (mais 664 eurot 34 senti, juunis 749 eurot 8 senti, juulis 935 eurot 24 senti, augustis 944 eurot 55 senti, septembris 731 eurot 28 senti, oktoobris 545 eurot 83 senti. Tööandja Valga Vallavalitsus tasus töötasu, milleks oli 614 eurot 83 senti, kuu lõpus, mis oleks ilmselgelt tõstnud kuue kuu keskmise sissetuleku summat. Maakohus märkis ekslikult, et krediidiandja 2 lähtus kostja esitatud taotlusest, et kostja sissetulekuks oli 1200 eurot kuus ning kostja igakuised kohustused olid 100 eurot. Krediidiandja 2 lähtus taotlusele lisaks konto väljavõttest ja kogutud andmetest. Krediidiandja 2 on esitanud kohtule konto väljavõtte koos krediidianalüüsiga. Tuginedes eeltoodule on kostja krediidivõimet hinnatud piisava hoolsusega, mistõttu krediidiandjad ei ole kostjale krediidi ja laenu võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Maakohus on hinnanud hageja ja krediidiandja poolt esitatud tõendeid vääralt või jätnud sootuks tõendid tähelepanuta, mistõttu on maakohus nõudnud eksliku järelduseni, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud. Seega on maakohus ilmselgelt rikkunud menetlusõiguse normi.
5.Kostja apellatsioonkaebuse kohta seisukohta ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja esitas kostja vastu kahest tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude. Maakohus leidis, et krediidiandjad ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu rahuldas maakohus hagi osaliselt. Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Kostja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud. Ringkonnakohus kontrollib seega maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata.
8.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Maakohus ei ole eksinud otsust tehes krediidiandjate poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimisel ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Ringkonnakohtule jäävad arusaamatuks apellatsioonkaebuse viited arvestuslikule elatusmiinimumile lepingute sõlmimise ajal. Krediidiandja peab vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiseks omandama teabe mh tarbija varaliste kohustuste kohta (sh regulaarsed majapidamiskulud) ja seda tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma (VÕS § 4034 lg 2, krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p 4). Seega tuleb tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtta tema pangakonto väljavõttest nähtuvaid tegelikke igakuiseid kohustusi (sh regulaarsed majapidamiskulud) ja mitte piirduda arvestusliku elatusmiinimumiga arvestamisega.
Maakohus on põhjendatult leidnud, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel tuleb arvestada kostja pangakonto väljavõtetelt nähtuva tegeliku üürikuluga. Samuti on maakohus põhjendatult leidnud, et arvestada tuleb ka kommunaalmaksete ning kostja pangakonto väljavõtetelt nähtuvate teiste igakuiste kohustustega.
10.Maakohus ei ole kostja kommunaalkulude ja teiste kohustuste (GO3 ja Elisa Eesti AS arved) arvestamisel eksinud. Üürileping sõlmiti kuu aega enne esimese (19. oktoobri 2022. a) laenulepingu sõlmimist ja lepingu sõlmimisel esitatud pangakonto väljavõttest kommunaalkulude tasumist ei nähtunud. Maakohus arvestas põhjendatult eeldatavate kommunaalkulude suurusega. Maakohus ei saanud arvestada teise (29. detsembri 2022. a) laenulepingu sõlmimisel esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvate tegelike kommunaalkulude suurusega. Enne esimese laenulepingu sõlmimist esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt tasus kostja GO3 arvet ja võlga 5. oktoobril 2022 21 eurot 18 senti (dtl 108). Maakohtul ei olnud esimese laenulepingu puhul võimalik muu kohustuse suurusega arvestada kui ca 20 eurot. Enne teise laenulepingu sõlmimist esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt tasus kostja 5. detsembril 2022 lisaks GO3 arvet ja võlga kokku 17 eurot 58 senti (novembri arve 9 eurot 99 senti ja võlgnevus 7 eurot 59 senti; dtl 335). Maakohus ei eksinud, kui arvestas igakuise kohustuse suuruseks 20 eurot. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt kostja tegi makseid Elisa Eesti AS-ile summades 37 eurot 97 senti, 11 eurot 49 senti ja 44 eurot 46 senti (dtl 332, 334, 335). Maakohus ei eksinud, kui arvestas igakuise kohustuse suuruseks 40 eurot. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole apellatsioonkaebuses ka selgitanud, kuidas eelnimetatud kulude arvestamisel veidi väiksemas summas oleks maakohus pidanud jõudma järeldusele, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud.
11.Ringkonnakohtu hinnangul võib kostja pangakonto väljavõtte (dtl 95-110) põhjal järeldada, et kostja kolis enne 19. oktoobri 2022. a lepingu sõlmimist Valgast Tallinnasse ja vahetas töökohta. Lepingu sõlmimise ajal ei olnud Valga Vallavalitsus enam kostja tööandjaks, kostja uueks tööandjaks oli Rimi Eesti Food AS. Ka laenutaotluses märkis kostja enda tööandjaks Rimi (dtl 80). Kostja oli enne lepingu sõlmimist uuest töökohast töötasu saanud ainult ühel korral (7. oktoobril 2022 225 eurot 42 senti). Krediidiandja 1 ei saanud seega kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestada kostja eelmisest töökohast saadud töötasu suurust. Võib arvata, et kostja septembrikuu töötasu puhul ei olnud tegemist terve kalendrikuu eest makstava töötasuga. Seega kostja tegelikku igakuist töötasu suurust ei olnud pangakonto väljavõtte alusel võimalik kontrollida. Eeltoodust tulenevalt ei oma tähtsust apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt oli kostja tegelikuks keskmiseks sissetulekuks 761 eurot 72 senti ning oktoobri lõpus Valga Vallavalitsuse poolt makstav töötasu oleks keskmise sissetuleku summat tõstnud.
12.Nõustuda võib apellatsioonkaebuse väitega, mille kohaselt krediidiandja 2 ei lähtunud mitte ainult kostja taotluses märgitud igakuise sissetuleku ja kohustuste suurusest, vaid arvestas ka kostja pangakonto väljavõttest nähtuvaid ja muid kogutud andmeid. Maakohus on otsuses analüüsinud kostja pangakonto väljavõttest nähtuvaid kostja igakuiseid sissetulekuid ja kohustusi. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses selgitanud, kuidas oleks kostja pangakonto väljavõtte ja selle alusel koostatud krediidianalüüsi (dtl 321-336) alusel pidanud jõudma kostja maksevõime osas maakohtust erinevale seisukohale. Kostja pangakonto väljavõtte alusel koostatud krediidianalüüsis on kostja sissetulekutena käsitletud kõiki kostja pangakontole laekunud summasid – sh maksed eraisikutelt, sularaha sissemaksed, krediidilimiidi väljamaksed ja saadud laenud, mida ei ole põhjendatud kostja püsiva sissetuleku hulka arvestada.
Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja oli lühikese aja jooksul enne lepingu sõlmimist sõlminud kolm krediidikonto lepingut. Kostjale oli oktoobris 2022 tehtud krediidikonto lepingu nr XXXXXXXXX alusel väljamakseid kokku 2000 eurot (700 + 400 + 150 + 200 + 270 + 280) ja krediidikonto lepingu nr XXXXXXXXX alusel kokku 1900 eurot (380 + 300 + 200 + 500 + 300 + 220). Kostjale oli detsembris 2022 tehtud krediidikonto lepingu nr 5596443 alusel väljamakse 200 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja pangakonto väljavõttest nähtuvate andmete põhjal ilmne, et kostja igakuised kulutused olid viimastel kuudel enne 29. detsembri 2022. a laenulepingu sõlmimist oluliselt suuremad kui tema sissetulekud ja ta finantseeris neid laenuraha arvelt. Sellest tulenevalt ei saanud krediidiandjal 2 tekkida veendumust, et kostja on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (VÕS § 4034 lg 6).
13.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on hinnanud tõendeid vääralt või jätnud sootuks tõendid tähelepanuta. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, millised tõendid on maakohus tähelepanuta jätnud.
14.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.