Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Tõkendit ei kohaldatud Kaitsja

Gennadi Kull

Süüdistatav

Sergei Rožkov isikukood 37803280265, xxxx kodakondsusega, emakeel xxxx, xxxx, xxxx, elukoht xxxx. Varem kriminaalkorras karistatud, viimati: -

Harju Maakohtu 15.10.2018 otsuse alusel KarS § 121 lg 2 p 3 alusel vangistusega 5 kuud, mis jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi kohaldamata. Katseaja pikkuseks määrati 1 aasta.

Tõkendit ei kohaldatud. Kaitsja

Madis Mahlapuu

Kannatanud

I. L. (V. Beljajevile esitatud süüdistus KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi) I. M. (S. Rožkovile esitatud süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi)

RESOLUTSIOON

Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 3051 , § 306, § 309, § 311-313, § 317, § 175 lg 1 p 4, 5, § 180 lg 1, 3 kohus o t s u s t a s:

(26.02.2020-27.02.2020) karistusaja hulka. Lugeda 9 (üheksa) aasta, 11 (üheteistkümne) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistuse kandmise alguseks 06.07.2021.

(viie) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.

eurot, DNA ekspertiisi kulu 541,50 eurot ja kaitsjatasu 3988,80 eurot. Kokku tuleb Sergei Rožkovilt välja mõista menetluskulu 5616,30 eurot. Määrata, et Sergei Rožkov võib menetluskulu tasuda ositi, 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on seega mitte vähem, kui 470,00 eurot, viimase osamakse suurus on 446,30 eurot. Menetluskulu tasumiseks vajalik makseinfo on kohtuotsuse lahutamatu lisa ja tehakse süüdimõistetule kättesaadavaks e-toimikus.

•

•

•

•

•

18.03.2021 kuriteo matkimise käigus saadud puidust ristkülikukujuline kast (vineerkast) ja tööriist (meisel); Sõrmejälgede kaart 15.07.2021 ekspertiisimaterjalina (võrdlusjälgedena) võetud tunnistaja J. Š. sõrmejälgedega, mille kohta on vormistatud 15.07.2021 ekspertiisimaterjali võtmise protokoll; 06.07.2021 Aleksei Baženovi kinnipidamisel (p 15.20) ja 06.07.2021 Aleksei Baženovi elukoha, s.o Xxxx asuva korteri läbiotsimise käigus ära võetud ning 09. septembriks 2021 asitõendina vaadeldud (vt 09.09.2021 vaatlusprotokoll mobiiltelefonides Samsung Galaxy Grand Prime SM-G531F IMEI-koodiga xxxx (ära võetud kinnipidamisel), Samsung IMEI-koodiga xxxx ja Samsung IMEIkoodiga xxxx (ära võetud elukoha läbiotsimisel) sisalduvast teabest tehtud koopiafailid „A.Bazenov_Samsung_SM-G531F.ufdr“ kogumahuga 2,18 GB, „A.Bazenov-pakend3_SamsungJ3.ufdr“ kogumahuga 3,87 GB ja „ABazenov_Pakend4_Samsung1200R.ufdr“ kogumahuga 1,47MB; 01.07.2021 kuriteo matkimise käigus Vadim Beljajevilt saadud püstolkuulipilduja PPŠ relvaosad, s.o püstolkuulipilduja PPŠ lukk, püstolkuulipilduja PPŠ relvaraam lukukoja, selle katte ja lühendatud relvarauaümbrisega, püstolkuulipilduja PPŠ päästemehhanism päästikukaitsme ja tuleümberseaduri hoovaga, püstolkuulipilduja PPŠ lühendatud relvaraud ning üks padrun (läbipuuritud kestaga, ilma püssirohuta), kruvikeeraja (kruvikeeraja eesmine ots) ja vedru; 06.07.2021 Vadim Beljajevi elukoha läbiotsimisel äravõetud vintpüssi Mosin relvaluku putk, vinn, löökraud vedruga ja ühendusplaat (ehk mittekomplektne relvalukk, millel puudub sulgur); 06.07.2021 Aleksei Baženovi elukoha läbiotsimisel äravõetud vintpüssi Mosin xxxx relvaraud kirbu ja sihikuga ning lukukoda päästemehhanismi, karpsalve ja päästikukaitsmega (ehk kasutuskõlbliku lukukojaga mittekomplektne vintpüss Mosin), mis olid uuritud ekspertiisiaktis 27.08.2021 nr 21E-TB0071 kajastatud tulirelvaekspertiisi raames; 06.07.2021 Vadim Beljajevi kinnipidamisel äravõetud ja asitõendina vaadeldud (p 15.19) mobiiletefonis Samsung sisalduvast teabest tehtud koopiafail(id) „Beljajev-GalaxyS3_GT-i9301I_Raport.ufdr“ kogumahuga 3,17 GB ning 06.07.2021 Vadim Beljajevi elukoha, s.o Xxxx asuva korteri läbiotsimise käigus

•

•

•

äravõetud ja asitõendina vaadeldud lauarvutis Dell ja mobiiltelefonis Samsung sisalduvast teabest tehtud koopiafailid „(11 osa) Beljajev-p3_SSD.E01Beljajev_p3_Dell_SSD.E11“ kogumahuga 80,9 GB, „(60 osa) Beljajev_p3_Dell_HDD.E01-Beljajev-p3_Dell_HDD.E60“ kogumahuga 440 G, „V.Beljajev--2--Samsung GT-i9060i Galaxy Grand Neo Plus.xry“ kogumahuga 15,4 GB ja „Beljajev_p2_Samsung_GT-I9060I_Raport.ufdr“ kogumahuga 14,7 GB; 12.07.2021 Sergei Rožkovi kahtlustatavana ülekuulamisel viimase poolt politseile üle antud ja 12.07.2021-13.07.2021 vaadeldud (vt 12-13.07.2021 vaatlusprotokoll mobiiltelefonis Xiomi Readme 9A sisalduvast teabest tehtud koopiafail „S.RožkovXiaomi_Redmi- 9A.ufdr“ kogumahuga 748 MB; 08.07.2021 R. D. elukohas, s.o Xxxx asuvas korteris teostatud läbiotsimise käigus (vt 06.07.2021 läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga) ja 23.07.2021 asitõendina vaadeldud (vt 23.07.2021 asitõendi vaatlusprotokoll koos vaatluses osalenud asjatundja kohtueksperdi tunnistusega gaasipüstoli Röhm RG800 relvaraam; 06.10.2021 D. L. poolt politseile üleantud ja 07.10.2021 vaadeldud (vt 07.10.2021 vaatlusprotokoll) mobiiltelefonis Xiomi Süüdistusakt kriminaalasjas nr 21230100060 (süüdistatavad Vadim Beljajev, Aleksei Baženov, Sergei Rožkov) 15 Poco sisalduvast teabest tehtud koopiafailid „L._KT911390_XiaomiPolo.ufdr“ kogumahuga 1,94 GB ja „L.--KT911390--XiaomiPolo.ufdr“ kogumahuga 9,44 GB“.

Edasikaebamise kord: Apellatsioon tuleb esitada Tallinna ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdimõistetul tuleb apellatsioon esitada 15 aasta jooksul arvates otsuse kätte toimetamisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistus: Vadim Beljajevit (Beljajev) süüdistatakse selles, et ajavahemikul 11.01.2021 kuni 06.07.2021 käitles ta ebaseaduslikult 7,62×54R kaliibrilist mittekomplektset vintpüssi Mosin mudel xxxx, millel puudus puitosa ehk kabaga püssilaad koos kinnitusdetailidega ja mis koosnes järgmistest osadest: kasutuskõlblik lukukoda päästemehhanismi, padrunisalve ja päästikukaitsmega, kasutuskõlbmatu relvaraud kirbu ja sihikuga ning mittekomplektne relvalukk, millel puudus sulgur ja mis oli sellest tulenevalt relvalukuna kasutuskõlbmatu. Seejuures alates 11.03.2021

kuni 06.07.2021 käitles V. Beljajev nimetatud mittekomplektset vintpüssi ühiselt ja kooskõlastatult Aleksei Baženoviga (Baženov). Mittekomplektsel vintpüssil Mosin, mida käitlesid V. Beljajev ja A. Baženov, oli kasutuskõlblik lukukoda. Relva lukukoda kuulub RelvS § 21 lg 1 kohaselt tulirelva oluliste osade hulka. RelvS § 21 lg 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Tulirelva oluliste osade hulka kuuluva vintpüssi Mosin kasutuskõlbliku lukukoja (kasutuskõlbliku lukukojaga mittekomplektse vintpüssi) ebaseaduslik käitlemine Vadim Beljajevi poolt ajavahemikul 11.01.2021 kuni 10.03.2021 seisnes selles, et soovides vahendada Läti Vabariigis asuva müüja käes oleva mittekomplektse vintpüssi Mosin müümist Eesti Vabariigis ja võimalusel teenida selle pealt vahendustasu, pakkus V. Beljajev 11.01.2021 selle vintpüssi Eestis elavale P. nimelisele relvahuvilisele, leppis edaspidise suhtluse käigus temaga kokku vintpüssi müügihinna ja selle tasumise kahes osas, selgitas P. vintpüssi Lätist Eestisse toimetamise ja Eestis kättesaamise viisi, võttis P. 25.01.2021 Tallinnas ettemaksuna kokkulepitud hinna esimese osa ning suheldes sidevahendite kaudu Lätis asuva müüjaga korraldas kättesaadud ettemaksu tasumist müüjale ja vintpüssi Lätist Eestisse toimetamist postipakiga, mis saabus Eestisse enne 11.03.2021. Tulirelva oluliste osade hulka kuuluva vintpüssi Mosin kasutuskõlbliku lukukoja (kasutuskõlbliku lukukojaga mittekomplektse vintpüssi) ebaseaduslik käitlemine Vadim Beljajevi ja Vadim Baženovi poolt ajavahemikul 11.03.2021 kuni 06.07.2021 seisnes selles, et 11.03.2021 kooskõlastatult V. Beljajeviga tegutsenud A. Baženov sai pakivedaja kontoris vintpüssiga postipaki ja andis selle koheselt üle teda kontori juures oodanud V. Beljajevile, kes hoidis seejärel vintpüssi enda valduses, sh oma elukohas, kuid samal päeval ehk 11.03.2021 eraldas vintpüssist relvaluku ja andis relvalukuta vintpüssi hoiule A. Baženovile, kes hoidis kasutuskõlbliku lukukojaga mittekomplektset vintpüssi enda elukohas, teostades vintpüssi valdust ühiselt V. Beljajeviga. Lootes müüa vintpüssi võimalikult kallilt (kallimalt kui jätkuvalt väljaspool Eestit viibinud P.) ja saada kiiremini vintpüssi eest täishinna, hakkas V. Beljajev koheselt pärast vintpüssi kättesaamist ehk alates 11.03.2021 otsima vintpüssile uut ostjat, pakkudes vintpüssi müüa talle tuttavatele relvahuvilistele, sh D. L.le (L.) või nendega seotud isikutele ning pidades vintpüssi müümise küsimustes nõu ja kooskõlastades oma tegevust A. Baženoviga. Ühtlasi jätkas V. Beljajev pärast vintpüssi kättesaamist suhtlema parajasti väljaspool Eestit viibinud P. nimelise ostjaga, kes teatas, et vintpüssi järel tuleb lähiajal tema (P.) tuttav, kuid V. Beljajev ja A. Baženov otsustasid ühiselt ja kooskõlastatult vintpüssi P. ega tema poolelt tulevale isikule mitte üle anda ning alates 18.03.2021 hakkasid koos käituma vintpüssi faktiliste omanikena, s.t jätsid vintpüssi jäädavalt endale ja hakkasid sellega edaspidi ümber käima oma äranägemise järgi, pannes sellega toime tulirelva oluliste osade hulka kuuluva vintpüssi Mosin lukukoja soetamise. 18.03.2021 kohtus V. Beljajev end P. tuttavana esitlenud I. nimelise isikuga, kellelt sai vintpüssi hinna teise osa ja andis sellele isikule üle kinnise vineerkasti, milles pidi olema mittekomplektne vintpüss Mosin, kuid tegelikult oli metallist tööriist (meisel), mille V. Beljajev ja A. Baženov otsustasid üleantavasse vineerkasti panna vintpüssi asemel, et V. Beljajev saaks jätkata otsima vintpüssile uut ostjat, kellele võiks vintpüssi võimalikult kallimalt müüa. 11.06.2021 pakkus V. Beljajev vintpüssi relvahuvilisele S. K. (K.), kes aga vintpüssi vastu huvi ei ilmutanud. V. Beljajev ja A. Baženov hoidsid kõnealust mittekomplektset vintpüssi oma ühises valduses A. Baženovi elukohas kuni 06.07.2021, millal vintpüss oli politsei poolt läbiotsimise käigus ära võetud. Üksikasjades toimus vintpüssi lukukoja käitlemine järgmiselt: Ajavahemikul 09.01.2021 kuni 11.01.2021 sai Vadim Beljajev Lätis asuvalt müüjalt, kellega oli ta eelnevalt suhelnud sidevahendite kaudu, eelnimetatud mittekomplektse vintpüssi fotod. Teades, et Lätis asuv müüja müüb seda vintpüssi, soovis V. Beljajev leida Eestis sellele vintpüssile ostja, et vahendada vintpüssi müümist ja võimalusel teenida selle pealt

vahendustasu. 11.01.2021 kell 17:06 saatis V. Beljajev vintpüssi fotod elektronpostiga edasi oma P. nimelisele tuttavale, kes V. Beljajevile teadaolevalt oli relvahuviline. 12.01.2021 kell 18:13 saatis V. Beljajev P. elektronkirja, kus oli vintpüssi hinnaks märgitud 350 eurot, millele lisandub postikulu 10 eurot, ning oli selgitatud, et vintpüss asub Lätis ning raha vintpüssi eest tuleb üle kanda sinna. Vahetades seejärel alates 15.01.2021 kuni 25.01.2021 omavahel elektronkirju ja sms-sõnumeid ning helistades teineteisele mobiiltelefonidele, leppisid V. Beljajev ja P. kokku, et eeskätt tasub P. vintpüssi eest ettemaksu summas 150 eurot, vintpüss saadetakse Eestisse ja selle kättesaamise järel tasub P. vintpüssi hinna ülejäänud osa ehk 200 eurot. Ettemaksu tasumiseks leppisid V. Beljajev ja P. kokku kohtumise, mis toimus 25.01.2021 kell 19:52-20:00 Xxxx asuva Maxima kaupluse juures. Sel kohtumisel, nagu oli eelnevalt sidevahendite kaudu suheldes kokku lepitud, tasus P. V. Beljajevile sularahas 150 eurot ettemaksuna vintpüssi eest ning V. Beljajev lubas korraldada selle raha ülekandmist Lätis asuvale vintpüssi müüjale, selgitades, et peale nimetatud rahasumma ehk 150 euro ülekandmist saadetakse postipakk vintpüssiga Eestisse. Olles ajavahemikul 25.01.2021 kuni 10.03.2021 kontaktis Lätis asuva müüjaga (suheldes temaga sidevahendite kaudu), korraldas V. Beljajev kõnealuse mittekomplektse vintpüssi Mosin toimetamise Eestisse, leppides müüjaga kokku, et müüja saadab vintpüssi Lätist Eestisse postipakiga, mida müüja tegigi, saates Eestisse postipaki, millel oli pakisaaja telefoninumbrina märgitud Vadim Beljajevi kasutuses olev mobiiltelefoni abonentnumber xxxx. 2021. aasta märtsi alguseks enne 11.03.2021 saabus vintpüssiga postipakk Xxxx asuvasse pakiveoga tegeleva A OÜ kontorisse. 10.03.2021 kell 11:20-11:24 toimunud telefonivestluses kinnitas V. Beljajev P., et vintpüssiga postipakk on juba saabunud ning lubas ise selle järel ära käia, kuivõrd P. oli Eestist ära. Vintpüssiga postipaki järel läks V. Beljajev 11.03.2021 koos oma tuttava Aleksei Baženoviga, keda ta palus aidata vintpüssiga postipaki kättesaamisel, kuivõrd V. Beljajev ise oli kriminaalkohtu otsusega määratud viieaastasel katseajal (alates 19.08.2020) ning kartis pikaajalist reaalset vangistust (ehk 19.08.2020 kriminaalkohtu otsuse järgi ärakandmata nelja ja poole aastast vangistust ja sellele vangistusele uue kuriteo eest lisanduda võivat vangistust), mis ähvardas teda juhul, kui ta oleks uuesti jäänud tulirelva või selle oluliste osadega politseile vahele. A. Baženov nõustus V. Beljajevit aitama, teades seejuures, et postipakis, mille järel ta koos V. Beljajeviga läheb, on tulirelvade hulka kuuluv vintpüss (või selle olulised osad). 11.03.2021 kella 09:32 ja 10:12 vahelisel ajal tulid V. Beljajev ja A. Baženov koos Xxxx asuva A OÜ kontori juurde, A. Baženov läks kontorisse, V. Beljajev jäi aga teda ootama väljas. A. Baženov sai nimetatud kontoris vintpüssiga postipaki kätte ja andis selle koheselt üle teda kontori juures oodanud V. Beljajevile, misjärel eemaldusid nad nimetatud kontorist ning läksid lahku. Saadud postipakiga ehk pikliku ristkülikukujulise vineerkastiga, milles oli mittekomplektne vintpüss Mosin, suundus V. Beljajev koju, s.t Xxxx asuvasse korterisse, avas postipaki ja olles veendunud, et postipakis on vintpüss, eraldas V. Beljajev vintpüssi lukukojast mittekomplektse relvaluku, jättis selle relvaluku endale koju ja andis samal päeval ehk 11.03.2021 kõnealuse vintpüssi ilma relvalukuta hoiule A. Baženovile (ilma vineerkastita, milles see vintpüss saabus), et viimane hoiaks seda vintpüssi enda valduses niikaua, kui vintpüssile leidub ostuhuviline, kellele võiks vintpüssi müüa võimalikult kallilt ja kelle otsimisega tegeles V. Beljajev, pidades vintpüssi müümise küsimustes nõu ja kooskõlastades oma tegevust A. Baženoviga. Kokkulepitult V. Beljajeviga hoidis A. Baženov V. Beljajevilt saadud mittekomplektset vintpüssi, mille lukukoda on kasutuskõlblik, enda elukohas, s.t Xxxx asuvas korteris (rõdul) kuni 06.07.2021, millal politseiametnikud võtsid kõnealuse mittekomplektse vintpüssi ära läbiotsimise käigus, mis oli teostatud selles korteris 06.07.2021 kella 12:05 ja 13:05 vahelisel ajal.

Vaatamata vintpüssi eest saadud ettemaksule ja lubadusele üle anda Lätist tulema pidanud vintpüss P. asus V. Beljajev peale vintpüssi kättesaamist otsima teisi võimalikke ostuhuvilisi, kellele võiks vintpüss võimalikult kallilt müüa. 11.03.2021 kell 15:15-15:23 ja 16:52-16:55 toimunud telefonivestlustes D. L.ga pakkus V. Beljajev müüa kõnealune mittekomplektne vintpüss D. L.le endale või kellelegi tema tuttavatest, kui D. L. tuttavate seas on neid, kellel on huvi sellise tulirelva vastu. Vintpüssi müügihinnaks nimetas V. Beljajev 400 eurot. Pakkudes müüa kõnealust mittekomplektset vintpüssi, rääkis V. Beljajev D. L.le tolles telefonivestluses, et võib aidata hankida puuduolevat puitosa (kabaga püssilaadi), selgitades, et seda võidakse valmistada 50 euro eest. D. L. avaldas telefonivestluses soovi vintpüssi vaadata. Sellest tulenevalt helistas V. Beljajev 11.03.2021 kell 21:18-21:20 A. Baženovile, kelle elukohas oli kõnealune vintpüss hoiul, et hoida A. Baženovit toimuvaga kursis ja kooskõlastada aega, millal võiks toimuda vintpüssi ettenäitamine võimalikele ostuhuvilistele. D. L. aga kõnelaust mittekomplektset vintpüssi siiski ei ostnud. 12.03.2021 saatis V. Beljajev suhtlusrakenduse kaudu P. mobiiltelefonile Lätist postipakiga saabunud vintpüssi fotod ning lisas kommetaarina, et tema (V. Beljajevi) tuttaval on olemas uued varuosad, kuid neid peaks vaja minema, ning samuti kirjutas, et tellida võib ka kaba (kabaga püssilaad), mille hind on 60-80 eurot. Vahetades 10.03.2021, 15.03.2021 ja 18.03.2021 sms-sõnumeid V. Beljajeviga teatas väljaspool Eestit viibinud P. V. Beljajevile, et vintpüssi järel tuleb lähiajal tema (P.) tuttav, ning 18.03.2021 kell 12:26-12:29 helistaski V. Beljajevile end P. tuttavana esitlenud I. nimeline isik, kes leppis V. Beljajeviga kokku kohtumise, mis toimus 18.03.2021 kell 14:34-14:39 Xxxx asuva xxxx Maxima kaupluse juures, kus I. tasus V. Beljajevile sularahas mittekomplektse vintpüssi hinna teise osa summas 200 eurot (esimene osa summas 150 eurot oli tasutud P. poolt 25.01.2021) ja V. Beljajev andis I. üle kilepakendis oleva pikliku ristkülikukujulise vineerkasti, millest pidi olema mittekomplektne vintpüss Mosin, kuid tegelikult, nagu hiljem selgus, oli hulgaliselt pruuni värvi jõupaberit ja metallist tööriist – kummikäepidemega meisel pikkusega 26 cm, mille V. Beljajev ja A. Baženov otsustasid üleantavasse vineerkasti panna vintpüssi asemel, jättes vintpüssi jäädavalt endale ja hakates sellega edaspidi ümber käima oma äranägemise järgi. 11.06.2021 kell 15:23-15:29 toimunud telefonivestluses S. K. pakkus V. Beljajev temale müüa kõnealune vintpüss Mosin, kuid S. K. vintpüssi vastu huvi ei ilmutanud. Relva soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, müük ja võõrandamine on käsitletavad relva käitlemisena RelvS § 11 lg 2 mõistes. Relva lukukoda kuulub RelvS § 21 lg 1 kohaselt tulirelva oluliste osade hulka. RelvS § 21 lg 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Nagu eespool kirjeldatud, V. Beljajev müüs kasutuskõlbliku lukukojaga mittekomplektse vintpüssi (korraldas vahendajana müümist, jättes aga müüdud vintpüssi kokkulepitud hinna tasunud ostjale üle andmata), hoidis seda A. Baženoviga ühises valduses ja seejärel koos A. Baženoviga soetas, omas ja üritas müüa (võõrandada) kasutuskõlbliku lukukojaga mittekomplektset vintpüssi ning A. Baženov hoidis kasutuskõlbliku lukukojaga mittekomplektset vintpüssi V. Beljajeviga ühises valduses ja seejärel koos V. Beljajeviga soetas, omas ja üritas müüa (võõrandada) kasutuskõlbliku lukukojaga mittekomplektset vintpüssi. V. Beljajev ja A. Baženov käitlesid eelkirjeldatud viisil tulirelva olulist osa (vintpüssi lukukoda) ebaseaduslikult, s.t omamata relvaseaduse §-des 32 ja 34 ettenähtud relvasoetamisluba ja relvaluba, mis on vajalikud tulirelva kui piiratud tsiviilkäibega relva soetamiseks, valdamiseks, hoidmiseks ja muuks käitlemiseks. Käideldes eelkirjeldatud viisil kasutuskõlbliku lukukojaga mittekomplektset vintpüssi, olid V. Beljajev ja A. Baženov teadlikud, s.t vähemalt pidasid võimalikuks ja möönsid, et vintpüssi lukukoda on kasutuskõlblik ning selle käitlemiseks on vajalik relvaluba, mida neil ei ole. Eelkirjeldatud teo pani Vadim Beljajev toime isikuna, kes on Harju Maakohtu 19.08.2020

otsusega kriminaalasjas nr 1-20-4492 karistatud KarS § 418 lg 2 p 1 ja § 4181 lg 2 p 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Vadim Beljajev toime karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 418 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.t tulirelva ebaseadusliku käitlemise, mis on toime pandud vähemalt teist korda ja grupi poolt. Samuti süüdistatakse Vadim Beljajevit selles, et tuvastamata kohas viisil ja ajal enne 11.03.2020 soetas V. Beljajev 7,62×25 mm kaliibrilise mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ, mis koosnes järgmistest osadest: kasutuskõlblik relvaraam kasutuskõlbliku lukukoja, selle kaane ja relvarauaümbrisega, kasutuskõlbmatu relvalukk, kasutuskõlblik päästemehhanism koos päästiku ja tuleümberseaduriga, kasutuskõlblik kaba (kabaga relvalaad) ning sobitatud taandurvedru ja juhtvarras. Soetatud mittekomplektset püstolkuulipildujat PPŠ hoidis V. Beljajev enda valduses kuni selle müümiseni (võõrandamiseni) P. nimelisele ostuhuvilisele, kes pöördus tema poole kuulutuste portaalis okidoki.ee avaldatud kuulutuse peale. Kõnealuse mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ müüs V. Beljajev P. nimelisele ostuhuvilisele mitmekümne euro eest kohtumisel, mis toimus tuvastamata päeval ajavahemikus 2020. aasta jaanuarist kuni 11.03.2020 (tõenäoliselt 01.03.2020 peatselt pärast kella 16:29) Xxxx asuvas Olerex’i tanklas, kus V. Beljajev andis P. nimelisele ostuhuvilisele üle eelnimetatud mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ (sealhulgas eraldi oleva kasutuskõlbmatu relvaluku) ning P. nimeline ostuhuviline tasus V. Beljajevile sel kohtumisel eelnimetatud mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ eest sularahas vähemalt 30 (kolmkümmend) eurot. Relvaraam ja relva lukukoda kuuluvad RelvS § 21 lg 1 kohaselt tulirelva oluliste osade hulka. RelvS § 21 lg 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Relva soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, müük ja võõrandamine on käsitletavad relva ja laskemoona käitlemisena RelvS § 11 lg 2 mõistes. Vadim Beljajev käitles eelkirjeldatud viisil tulirelva olulisi osi (lukukojaga relvaraami) ebaseaduslikult, kuivõrd püstolkuulipilduja PPŠ kuulub automaattulirelvade hulka, mis on RelvS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud ning sellest tulenevalt on keelatud ka automaattulirelva oluliste osade tsiviilkäive, kuivõrd RelvS § 21 lg 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Käideldes eelkirjeldatud viisil eelnimetatud olulistest relvaosadest ja muudest relvaosadest koosnevat mittekomplektset püstolkuulipildujat PPŠ, oli V. Beljajev teadlik, s.t vähemalt pidas võimalikuks ja möönis seda, et tegemist on tsiviilkäibes keelatud mittekomplektse automaattulirelvaga, mille lukukoda ja relvaraam on kasutuskõlblikud ning mille käitlemine on sellest tulenevalt ebaseaduslik. Samuti süüdistatakse Vadim Beljajevit selles, et ajavahemikul 31.01.2021 kuni 01.07.2021, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Sergei Rožkoviga (Rožkov), käitles ta ebaseaduslikult 7,62×25 mm kaliibrilist lühendatud relvarauaga mittekomplektset püstolkuulipildujat PPŠ, millel puudus puitosa ehk kabaga relvalaad ja mis koosnes järgmistest osadest: kasutuskõlblik lühendatud relvaraud pikkusega 224 mm; kasutuskõlblik relvaraam koos kasutuskõlbliku lukukoja, selle kaane ja lühendatud relvarauaümbrisega; kasutuskõlbmatu relvalukk ja kasutuskõlblik päästemehhanism koos päästiku- ja tuleümberseaduriga. Relvaraud, relvaraam ja relva lukukoda kuuluvad RelvS § 21 lg 1 kohaselt tulirelva oluliste osade hulka. RelvS § 21 lg 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Püstolkuulipilduja PPŠ relvaraua ja lukukojaga relvaraami käitlemine Sergei Rožkovi poolt seisnes selles, et tuvastamata kohas, viisil ja ajal hiljemalt 31.01.2021 soetas ta need tulirelva olulised osad (nendest relvaosadest ja muudest eespool nimetatud osadest koosneva mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ), seejärel kuni 30.06.2021 hoidis (valdas, omas) neid

tuvastamata kohas ning ühiselt ja kooskõlastatult Vadim Beljajeviga müüs (võõrandas) eelnimetatud tulirelva olulised osad, osaledes nende müümises (võõrandamises) seeläbi, et hiljemalt 31.01.2021 teavitas ta V. Beljajevit, et soovib kõnealused relvaosad müüa ja nõustus, et V. Beljajev hakkab otsima relvaosadele ostjat, 04.02.2021 arutas S. Rožkov V. Beljajeviga relvaosade müügihinda ning 30.06.2021 andis ta kõnelused relvaosad V. Beljajevile üle, soovides, et V. Beljajev müüks need relvaosad (nendest relvaosadest ja muudest eespool nimetatud osadest koosneva mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ) leitud ostuhuvilisele maha. Püstolkuulipilduja PPŠ lukukojaga relvaraami ja relvaraua käitlemine Vadim Beljajevi poolt seisnes selles, et otsides kooskõlastatult S. Rožkoviga ostjat nendele tulirelva olulistele osadele, pakkus V. Beljajev ajavahemikul 31.01.2021 kuni 30.06.2021 kõnealused relvaosad (nendest relvaosadest ja muudest eespool nimetatud osadest koosnev mittekomplektne püstolkuulipilduja PPŠ) müüa vähemalt neljale erinevale relvahuvilisele, hoides S. Rožkovit oma tegevusega kursis ja kooskõlastades S. Rožkoviga relvaosade võimalikku müügihinda. 30.06.2021 võttis V. Beljajev kõnealused relvaosad S. Rožkovilt enda valdusse ja hoidis neid kuni 01.07.2021 õhtuni oma elukohas ning 01.07.2021 õhtul müüs (võõrandas) V. Beljajev kõnealused relvaosad enda poolt leitud ostuhuvilisele. Üksikasjades toimus see järgmiselt. Tuvastamata kohas, viisil ja ajal hiljemalt 31.01.2021 soetas Sergei Rožkov 7,62×25 mm kaliibrilise lühendatud relvarauaga mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ, mida hoidis seejärel enda valduses tuvastamata kohas Tallinnas, millest teadis tema tuttav Vadim Beljajev, kes alates 31.01.2021 hakkas kooskõlastatult S. Rožkoviga otsima eelnimetatud mittekomplektsele püstolkuulipildujale PPŠ ostjat, hoides S. Rožkovit oma tegevusega kursis ning kooskõlastades temaga mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ võimalikku müügihinda ja muid müügiga seonduvaid küsimusi. 31.01.2021 kell 17:36-17:42 toimunud telefonivestluses P. nimelise tuttavaga rääkis V. Beljajev, et tema (V. Beljajevi) sõber müüb 250 euro eest lühendatud relvarauaga mittekomplektset püstolkuulipildujat PPŠ ja palus P. uurida oma sõpradelt, kas keegi nendest soovib see püstolkuulipilduja osta. Samas telefonivestluses mainis V. Beljajev, et sõber nõustub võib-olla müüa kõnealune mittekomplektne püstolkuulipilduja ka madalama hinnaga ja nimelt 200 euro eest. 02.02.2021 kell 18:22 saatis V. Beljajev S. Rožkovile sms-sõnumi, milles teatas, et kõnealune püstolkuulipilduja, mida V. Beljajev nimetas sms-sõnumis „rauatükiks“ (vene keeles „железка“), tahetakse osta 200 euro eest, millise summa pakkus V. Beljajev jagada nende vahel pooleks, ning palus S. Rožkovit, kui ta on nõus, tagasi helistada. 04.02.2021 kell 14:51:23-14:52:38 helistas S. Rožkov V. Beljajevile ning nad leppisid kokku, et V. Beljajev müüb S. Rožkovi valduses oleva lühendatud relvarauaga mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ, mida V. Beljajev nimetas telefonivestluses „rauatükiks“ (vene keeles „железяга“), 200 euro eest ostuhuvilisele, kelle pidi leidma V. Beljajevi P. nimeline tuttav. Koheselt peale seda telefonikõnet helistas V. Beljajev 04.02.2021 kell 14:52:56-14:57:41 P., et kõnealuse püstolkuulipilduja ostu-müügi kohta lõplikult kokku leppida ning kooskõlastada kohtumise aeg ja koht, et kokkulepitud müügitehing teostada ehk anda üle P. poolt leitud ostuhuvilisele või P. endale lühendatud relvarauaga mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ ja saada selle eest kokkulepitud rahasumma. Telefonivestluses P.ga selgus aga, et P., kes avaldas selles telefonikõnes soovi püstolkuulipilduja endale osta, oli sõitnud vähemalt mitmeks nädalaks Eestist ära, millest tulenevalt püstolkuulipilduja müümist P. ei toimunud. Saanud eeltoodud telefonikõnes teada, et P. on Eestist ära, helistas V. Beljajev 04.02.2021 kell 14:57:47-15:02:48 S. Rožkovile, teatas temale P. äraoleku kohta ja sellest tuleneva püstolkuulipilduja müümise võimatuse kohta ning pakkus S. Rožkovile, et tema (S. Rožkov) tooks kõnealuse püstolkuulipilduja nende ühise tuttava, V. Beljajeviga lähisuhtes oleva I. L. elukohaks olevasse korterisse aadressil Xxxx ja hoolikalt peidaks selle püstolkuulipilduja seal korteris, millega aga S. Rožkov ei nõustunud, otsustades hoida püstolkuulipildujat muus talle teadaolevas kohas.

11.03.2021 kell 15:15-15:23 helistas V. Beljajev D. L.le (L.) ja selle telefonivestluse käigus pakkus müüa kõnealune lühendatud relvarauaga mittekomplektne püstolkuulipilduja PPŠ D. L.le endale või kellelegi tema tuttavatest, kui D. L. tuttavate seas on neid, kellel on huvi sellise tulirelva vastu. Püstolkuulipilduja müügihinnaks nimetas V. Beljajev algul 200 eurot, kuid seejärel ütles, et müügihind võib isegi olla 150 eurot. Pakkudes müüa eelnimetatud mittekomplektset püstolkuulipildujat, rääkis V. Beljajev D. L.le tolles telefonivestluses, et võib aidata hankida puuduolevad osad, selgitades, et uus padrunisalv on võimalik osta 40 euro eest ning püstolkuulipilduja puitosa ehk puidust relvalaad kabaga 30 euro eest. D. L. kõnealuse püstolkuulipilduja vastu huvi ei ilmutanud 11.06.2021 kell 15:23-15:29 toimunud telefonivestluses S. K. (K.) pakkus V. Beljajev temale müüa kõnealune lühendatud relvarauaga mittekomplektne püstolkuulipilduja PPŠ 150 euro eest, selgitades, et tema (V. Beljajevi) tuttavalt on võimalik soovi korral täiendavalt tellida 50 euro eest püstolkuulipilduja puitosa ehk puidust relvalaad kabaga, mida müüdaval püstolkuulipildujal ei ole. Vahetades 17.06.2021 ja 25.06.2021 sms-sõnumeid püstolkuulipilduja PPŠ ostmisest huvitatud J. nimelise isikuga, kellega oli V. Beljajev varem suhelnud uurides J.lt tema poolt müüdavate erinevate relvaosade hindasid, pakkus V. Beljajev J. müüa kõnealune lühendatud relvarauaga mittekomplektne püstolkuulipilduja PPŠ 150 euro eest, selgitades samuti, et see püstolkuulipilduja on teise isiku käes. Laupäeval 26.06.2021 helistas V. Beljajev J. ja nad leppisid kokku, et kohtuvad püstolkuulipilduja PPŠ ostu-müügi tehingu teostamiseks kolmapäeval 30.06.2021. Sel päeval ehk 30.06.2021 nende kohtumist siiski ei toimunud, kuid V. Beljajev kohtus 30.06.2021 kell 18:40-18:43 Xxxx asuva Xxxx kaupluse kõrval S. Rožkoviga, kes andis temale üle lühendatud relvarauaga mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ, soovides, et V. Beljajev müüks selle püstolkuulipilduja leitud ostuhuvilisele maha. S. Rožkovilt saadud püstolkuulipilduja PPŠ tõi V. Beljajev oma elukohta, s.o Xxxx asuvasse korterisse, kus fotografeeris selle püstolkuulipilduja, saatis 30.06.2021 kell 19:39 püstolkuulipilduja foto elektronpostiga J. nimelisele ostuhuvilisele ning jättis püstolkuulipilduja nimetatud korterisse, hoides seda enda valduses kuni 01.07.2021 õhtuni. 01.07.2021 kell 19:12-19:14 toimunud telefonivestluses rääkis V. Beljajev J., et fotol olevale mittekomplektsele püstolkuulipildujale võib ta Lätist osta uue relvaluku. Selles telefonivestluses leppisid nad kokku kohtumise, mis toimus 01.07.2021 kell 20:28-20:38 Xxxx asuva korterelamu juures, kus V. Beljajev müüs (võõrandas) J. alljärgnevad S. Rožkovilt saadud mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ osad: kasutuskõlblik lühendatud relvaraud pikkusega 224 mm; kasutuskõlblik relvaraam koos kasutuskõlbliku lukukoja, selle kaane ja lühendatud relvarauaümbrisega; kasutuskõlbmatu relvalukk ja kasutuskõlblik päästemehhanism koos päästiku- ja tuleümberseaduriga. Koos nimetatud relvaosadega andis V. Beljajev J. püstolkuulipilduja PPŠ taandurmehhanismi osi ehk taandurvedru ja juhtvarrast imiteeriva vedru ja metallvarda (kruvikeeraja eesmise otsa). J. tasus V. Beljajevile eelnimetatud relvaosade eest sularahas 150 (ükssada viiskümmend) eurot. Samal kohtumisel kinnitas V. Beljajev varem telefonivestluses öeldut, et ta võib tellida Lätist relvaluku, selgitades täiendavalt, et selle eest tuleb teha ettemaksu kogu hinna ulatuses ehk summas 40 eurot, misjärel saadetakse relvalukk Eestisse postisaadetisega, mis saabub kohale kahe päevaga. Relva soetamine, omamine valdamine, hoidmine, müük ja võõrandamine on käsitletavad relva ja laskemoona käitlemisena RelvS § 11 lg 2 mõistes. Relvaraud, relvaraam ja relva lukukoda kuuluvad RelvS § 21 lg 1 kohaselt tulirelva oluliste osade hulka. RelvS § 21 lg 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Sergei Rožkov ja Vadim Beljajev käitlesid eelkirjeldatud viisil tulirelva olulisi osi ebaseaduslikult, kuivõrd püstolkuulipilduja PPŠ kuulub automaattulirelvade hulka, mis on RelvS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud ning sellest tulenevalt on keelatud ka automaattulirelva oluliste osade tsiviilkäive, kuivõrd RelvS § 21 lg 2 kohaselt laieneb tulirelva

olulise osa käitlemisele sama kord, mis on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Käideldes eelkirjeldatud viisil eelnimetatud olulistest relvaosadest ja muudest relvaosadest koosnevat mittekomplektset püstolkuulipildujat PPŠ, olid S. Rožkov ja V. Beljajev teadlikud, s.t vähemalt pidasid võimalikuks ja möönsid seda, et tegemist on tsiviilkäibes keelatud mittekomplektse automaattulirelvaga, mille relvaraud ja lukukojaga relvaraam on kasutuskõlblikud ja mille käitlemine on sellest tulenevalt ebaseaduslik. Eelkirjeldatud teo pani Vadim Beljajev toime isikuna, kes on Harju Maakohtu 19.08.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-4492 karistatud KarS § 418 lg 2 p 1 ja § 4181 lg 2 p 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Vadim Beljajev toime KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.t tsiviilkäibes keelatud tulirelva oluliste osade ebaseadusliku käitlemise, mis on toime pandud vähemalt teist korda. Samuti süüdistatakse Vadim Beljajevit selles, et 26.02.2020 vahetult enne kella 15:24 Xxxx asuvas korteris lõi Vadim Beljajev vähemalt ühe korra rusikaga otsmikusse, vähemalt kaks korda näkku (parema näopoole ja vasaku silma piirkonda) ja vähemalt ühe korra rusikaga parema oimu ja kõrva piirkonda ehk kokku vähemalt neli korda rusikatega pähe temaga lähisuhtes olevat isikut, s.o oma elukaaslast I. L.t (L.), millega tekitas I. L.le füüsilist valu ja tervisekahjustused – hematoomi ja marrastuse otsmikul, kerge ninaverejooksu, hematoomi ja turse paremal näopoolel, hematoomid parema ja vasaku silma all ning hematoomi parema oimu ja kõrva piirkonnas. Samuti süüdistatakse Vadim Beljajevit selles, et 20.05.2021 kella 23:13 paiku Xxxx asuvas korterelamus, selle korterelamu trepikoja üldkasutatavates ruumides või korteris nr xxxx lõi Vadim Beljajev mitu korda (vähemalt kolm korda) rusikatega näkku temaga lähisuhtes olevat isikut, s.o oma elukaaslast I. L.t (L.), millega tekitas I. L.le füüsilist valu ja tervisekahjustused – vasaku põse turse, hematoomid näol vasaku ja parema silma all ja paremal põsel ning veritseva kriimustuse vasakul kõrval. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Vadim Beljajev toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.t teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Aleksei Baženovit süüdistatakse selles, et ajavahemikul 11.03.2021 kuni 06.07.2021 käitles ta ebaseaduslikult 7,62×54R kaliibrilist mittekomplektset vintpüssi Mosin mudel xxxx, millel puudus puitosa ehk kabaga püssilaad koos kinnitusdetailidega ja mis koosnes järgmistest osadest: kasutuskõlblik lukukoda päästemehhanismi, padrunisalve ja päästikukaitsmega, kasutuskõlbmatu relvaraud kirbu ja sihikuga ning mittekomplektne relvalukk, millel puudus sulgur ja mis oli sellest tulenevalt relvalukuna kasutuskõlbmatu. Seda vintpüssi käitles A. Baženov ühiselt ja kooskõlastatult Vadim Beljajeviga (Beljajev), kes enne seda, alates 11.03.2021 kuni 06.07.2021 käitles nimetatud mittekomplektset vintpüssi üksinda. Mittekomplektsel vintpüssil Mosin, mida käitlesid V. Beljajev ja A. Baženov, oli kasutuskõlblik lukukoda. Relva lukukoda kuulub RelvS § 21 lg 1 kohaselt tulirelva oluliste osade hulka. RelvS § 21 lg 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Tulirelva oluliste osade hulka kuuluva vintpüssi Mosin kasutuskõlbliku lukukoja (kasutuskõlbliku lukukojaga mittekomplektse vintpüssi) ebaseaduslik käitlemine Vadim Beljajevi poolt ajavahemikul 11.01.2021 kuni 10.03.2021 seisnes selles, et soovides vahendada

Läti Vabariigis asuva müüja käes oleva mittekomplektse vintpüssi Mosin müümist Eesti Vabariigis ja võimalusel teenida selle pealt vahendustasu, pakkus V. Beljajev 11.01.2021 selle vintpüssi Eestis elavale P. nimelisele relvahuvilisele, leppis edaspidise suhtluse käigus temaga kokku vintpüssi müügihinna ja selle tasumise kahes osas, selgitas P. vintpüssi Lätist Eestisse toimetamise ja Eestis kättesaamise viisi, võttis P.lt 25.01.2021 Tallinnas ettemaksuna kokkulepitud hinna esimese osa ning suheldes sidevahendite kaudu Lätis asuva müüjaga korraldas kättesaadud ettemaksu tasumist müüjale ja vintpüssi Lätist Eestisse toimetamist postipakiga, mis saabus Eestisse enne 11.03.2021. Tulirelva oluliste osade hulka kuuluva vintpüssi Mosin kasutuskõlbliku lukukoja (kasutuskõlbliku lukukojaga mittekomplektse vintpüssi) ebaseaduslik käitlemine Vadim Beljajevi ja Vadim Baženovi poolt ajavahemikul 11.03.2021 kuni 06.07.2021 seisnes selles, et 11.03.2021 kooskõlastatult V. Beljajeviga tegutsenud A. Baženov sai pakivedaja kontoris vintpüssiga postipaki ja andis selle koheselt üle teda kontori juures oodanud V. Beljajevile, kes hoidis seejärel vintpüssi enda valduses, sh oma elukohas, kuid samal päeval ehk 11.03.2021 eraldas vintpüssist relvaluku ja andis relvalukuta vintpüssi hoiule A. Baženovile, kes hoidis kasutuskõlbliku lukukojaga mittekomplektset vintpüssi enda elukohas, teostades vintpüssi valdust ühiselt V. Beljajeviga. Lootes müüa vintpüssi võimalikult kallilt (kallimalt kui jätkuvalt väljaspool Eestit viibinud P.) ja saada kiiremini vintpüssi eest täishinna, hakkas V. Beljajev koheselt pärast vintpüssi kättesaamist ehk alates 11.03.2021 otsima vintpüssile uut ostjat, pakkudes vintpüssi müüa talle tuttavatele relvahuvilistele, sh D. L.le (L.) või nendega seotud isikutele ning pidades vintpüssi müümise küsimustes nõu ja kooskõlastades oma tegevust A. Baženoviga. Ühtlasi jätkas V. Beljajev pärast vintpüssi kättesaamist suhtlema parajasti väljaspool Eestit viibinud P. nimelise ostjaga, kes teatas, et vintpüssi järel tuleb lähiajal tema (P.) tuttav, kuid V. Beljajev ja A. Baženov otsustasid ühiselt ja kooskõlastatult vintpüssi P. ega tema poolelt tulevale isikule mitte üle anda ning alates 18.03.2021 hakkasid koos käituma vintpüssi faktiliste omanikena, s.t jätsid vintpüssi jäädavalt endale ja hakkasid sellega edaspidi ümber käima oma äranägemise järgi, pannes sellega toime tulirelva oluliste osade hulka kuuluva vintpüssi Mosin lukukoja soetamise. 18.03.2021 kohtus V. Beljajev end P. tuttavana esitlenud I. nimelise isikuga, kellelt sai vintpüssi hinna teise osa ja andis sellele isikule üle kinnise vineerkasti, milles pidi olema mittekomplektne vintpüss Mosin, kuid tegelikult oli metallist tööriist (meisel), mille V. Beljajev ja A. Baženov otsustasid üleantavasse vineerkasti panna vintpüssi asemel, et V. Beljajev saaks jätkata otsima vintpüssile uut ostjat, kellele võiks vintpüssi võimalikult kallimalt müüa. 11.06.2021 pakkus V. Beljajev vintpüssi relvahuvilisele S. K. (K.), kes aga vintpüssi vastu huvi ei ilmutanud. V. Beljajev ja A. Baženov hoidsid kõnealust mittekomplektset vintpüssi oma ühises valduses A. Baženovi elukohas kuni 06.07.2021, millal vintpüss oli politsei poolt läbiotsimise käigus ära võetud. Üksikasjades toimus vintpüssi lukukoja käitlemine järgmiselt. Ajavahemikul 09.01.2021 kuni 11.01.2021 sai Vadim Beljajev Lätis asuvalt müüjalt, kellega oli ta eelnevalt suhelnud sidevahendite kaudu, eelnimetatud mittekomplektse vintpüssi fotod. Teades, et Lätis asuv müüja müüb seda vintpüssi, soovis V. Beljajev leida Eestis sellele vintpüssile ostja, et vahendada vintpüssi müümist ja võimalusel teenida selle pealt vahendustasu. 11.01.2021 kell 17:06 saatis V. Beljajev vintpüssi fotod elektronpostiga edasi oma P. nimelisele tuttavale, kes V. Beljajevile teadaolevalt oli relvahuviline. 12.01.2021 kell 18:13 saatis V. Beljajev P. elektronkirja, kus oli vintpüssi hinnaks märgitud 350 eurot, millele lisandub postikulu 10 eurot, ning oli selgitatud, et vintpüss asub Lätis ning raha vintpüssi eest tuleb üle kanda sinna. Vahetades seejärel alates 15.01.2021 kuni 25.01.2021 omavahel elektronkirju ja sms-sõnumeid ning helistades teineteisele mobiiltelefonidele, leppisid V. Beljajev ja P. kokku, et eeskätt tasub P. vintpüssi eest ettemaksu summas 150 eurot, vintpüss saadetakse Eestisse ja selle kättesaamise järel tasub P. vintpüssi hinna ülejäänud osa ehk 200 eurot. Ettemaksu tasumiseks leppisid V. Beljajev ja P. kokku kohtumise, mis toimus 25.01.2021

kell 19:52-20:00 Xxxx asuva Maxima kaupluse juures. Sel kohtumisel, nagu oli eelnevalt sidevahendite kaudu suheldes kokku lepitud, tasus P. V. Beljajevile sularahas 150 eurot ettemaksuna vintpüssi eest ning V. Beljajev lubas korraldada selle raha ülekandmist Lätis asuvale vintpüssi müüjale, selgitades, et peale nimetatud rahasumma ehk 150 euro ülekandmist saadetakse postipakk vintpüssiga Eestisse. Olles ajavahemikul 25.01.2021 kuni 10.03.2021 kontaktis Lätis asuva müüjaga (suheldes temaga sidevahendite kaudu), korraldas V. Beljajev kõnealuse mittekomplektse vintpüssi Mosin toimetamise Eestisse, leppides müüjaga kokku, et müüja saadab vintpüssi Lätist Eestisse postipakiga, mida müüja tegigi, saates Eestisse postipaki, millel oli pakisaaja telefoninumbrina märgitud Vadim Beljajevi kasutuses olev mobiiltelefoni abonentnumber xxxx. 2021. aasta märtsi alguseks enne 11.03.2021 saabus vintpüssiga postipakk Xxxx asuvasse pakiveoga tegeleva A OÜ kontorisse. 10.03.2021 kell 11:20-11:24 toimunud telefonivestluses kinnitas V. Beljajev P., et vintpüssiga postipakk on juba saabunud ning lubas ise selle järel ära käia, kuivõrd P. oli Eestist ära. Vintpüssiga postipaki järel läks V. Beljajev 11.03.2021 koos oma tuttava Aleksei Baženoviga, keda ta palus aidata vintpüssiga postipaki kättesaamisel, kuivõrd V. Beljajev ise oli kriminaalkohtu otsusega määratud viieaastasel katseajal (alates 19.08.2020) ning kartis pikaajalist reaalset vangistust (ehk 19.08.2020 kriminaalkohtu otsuse järgi ärakandmata nelja ja poole aastast vangistust ja sellele vangistusele uue kuriteo eest lisanduda võivat vangistust), mis ähvardas teda juhul, kui ta oleks uuesti jäänud tulirelva või selle oluliste osadega politseile vahele. A. Baženov nõustus V. Beljajevit aitama, teades seejuures, et postipakis, mille järel ta koos V. Beljajeviga läheb, on tulirelvade hulka kuuluv vintpüss (või selle olulised osad). 11.03.2021 kella 09:32 ja 10:12 vahelisel ajal tulid V. Beljajev ja A. Baženov koos Xxxx asuva A OÜ kontori juurde, A. Baženov läks kontorisse, V. Beljajev jäi aga teda ootama väljas. A. Baženov sai nimetatud kontoris vintpüssiga postipaki kätte ja andis selle koheselt üle teda kontori juures oodanud V. Beljajevile, misjärel eemaldusid nad nimetatud kontorist ning läksid lahku. Saadud postipakiga ehk pikliku ristkülikukujulise vineerkastiga, milles oli mittekomplektne vintpüss Mosin, suundus V. Beljajev koju, s.t Xxxx asuvasse korterisse, avas postipaki ja olles veendunud, et postipakis on vintpüss, eraldas V. Beljajev vintpüssi lukukojast mittekomplektse relvaluku, jättis selle relvaluku endale koju ja andis samal päeval ehk 11.03.2021 kõnealuse vintpüssi ilma relvalukuta hoiule A. Baženovile (ilma vineerkastita, milles see vintpüss saabus), et viimane hoiaks seda vintpüssi enda valduses niikaua, kui vintpüssile leidub ostuhuviline, kellele võiks vintpüssi müüa võimalikult kallilt ja kelle otsimisega tegeles V. Beljajev, pidades vintpüssi müümise küsimustes nõu ja kooskõlastades oma tegevust A. Baženoviga. Kokkulepitult V. Beljajeviga hoidis A. Baženov V. Beljajevilt saadud mittekomplektset vintpüssi, mille lukukoda on kasutuskõlblik, enda elukohas, s.t Xxxx asuvas korteris (rõdul) kuni 06.07.2021, millal politseiametnikud võtsid kõnealuse mittekomplektse vintpüssi ära läbiotsimise käigus, mis oli teostatud selles korteris 06.07.2021 kella 12:05 ja 13:05 vahelisel ajal. Vaatamata vintpüssi eest saadud ettemaksule ja lubadusele üle anda Lätist tulema pidanud vintpüss P. asus V. Beljajev peale vintpüssi kättesaamist otsima teisi võimalikke ostuhuvilisi, kellele võiks vintpüss võimalikult kallilt müüa. 11.03.2021 kell 15:15-15:23 ja 16:52-16:55 toimunud telefonivestlustes D. L.ga pakkus V. Beljajev müüa kõnealune mittekomplektne vintpüss D. L.le endale või kellelegi tema tuttavatest, kui D. L. tuttavate seas on neid, kellel on huvi sellise tulirelva vastu. Vintpüssi müügihinnaks nimetas V. Beljajev 400 eurot. Pakkudes müüa kõnealust mittekomplektset vintpüssi, rääkis V. Beljajev D. L.le tolles telefonivestluses, et võib aidata hankida puuduolevat puitosa (kabaga püssilaadi), selgitades, et seda võidakse valmistada 50 euro eest. D. L. avaldas telefonivestluses soovi vintpüssi vaadata. Sellest tulenevalt helistas V. Beljajev 11.03.2021 kell 21:18-21:20 A. Baženovile, kelle elukohas oli

kõnealune vintpüss hoiul, et hoida A. Baženovit toimuvaga kursis ja kooskõlastada aega, millal võiks toimuda vintpüssi ettenäitamine võimalikele ostuhuvilistele. D. L. aga kõnelaust mittekomplektset vintpüssi siiski ei ostnud. 12.03.2021 saatis V. Beljajev suhtlusrakenduse kaudu P. mobiiltelefonile Lätist postipakiga saabunud vintpüssi fotod ning lisas kommetaarina, et tema (V. Beljajevi) tuttaval on olemas uued varuosad, kuid neid peaks vaja minema, ning samuti kirjutas, et tellida võib ka kaba (kabaga püssilaad), mille hind on 60-80 eurot. Vahetades 10.03.2021, 15.03.2021 ja 18.03.2021 sms-sõnumeid V. Beljajeviga teatas väljaspool Eestit viibinud P. V. Beljajevile, et vintpüssi järel tuleb lähiajal tema (P.) tuttav, ning 18.03.2021 kell 12:26-12:29 helistaski V. Beljajevile end P. tuttavana esitlenud I. nimeline isik, kes leppis V. Beljajeviga kokku kohtumise, mis toimus 18.03.2021 kell 14:34-14:39 Xxxx asuva xxxx Maxima kaupluse juures, kus I. tasus V. Beljajevile sularahas mittekomplektse vintpüssi hinna teise osa summas 200 eurot (esimene osa summas 150 eurot oli tasutud P. poolt 25.01.2021) ja V. Beljajev andis I.le üle kilepakendis oleva pikliku ristkülikukujulise vineerkasti, millest pidi olema mittekomplektne vintpüss Mosin, kuid tegelikult, nagu hiljem selgus, oli hulgaliselt pruuni värvi jõupaberit ja metallist tööriist – kummikäepidemega meisel pikkusega 26 cm, mille V. Beljajev ja A. Baženov otsustasid üleantavasse vineerkasti panna vintpüssi asemel, jättes vintpüssi jäädavalt endale ja hakates sellega edaspidi ümber käima oma äranägemise järgi. 11.06.2021 kell 15:23-15:29 toimunud telefonivestluses S. K. pakkus V. Beljajev temale müüa kõnealune vintpüss Mosin, kuid S. K. vintpüssi vastu huvi ei ilmutanud. Relva soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, müük ja võõrandamine on käsitletavad relva käitlemisena RelvS § 11 lg 2 mõistes. Relva lukukoda kuulub RelvS § 21 lg 1 kohaselt tulirelva oluliste osade hulka. RelvS § 21 lg 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Nagu eespool kirjeldatud, V. Beljajev müüs kasutuskõlbliku lukukojaga mittekomplektse vintpüssi (korraldas vahendajana müümist, jättes aga müüdud vintpüssi kokkulepitud hinna tasunud ostjale üle andmata), hoidis seda A. Baženoviga ühises valduses ja seejärel koos A. Baženoviga soetas, omas ja üritas müüa (võõrandada) kasutuskõlbliku lukukojaga mittekomplektset vintpüssi ning A. Baženov hoidis kasutuskõlbliku lukukojaga mittekomplektset vintpüssi V. Beljajeviga ühises valduses ja seejärel koos V. Beljajeviga soetas, omas ja üritas müüa (võõrandada) kasutuskõlbliku lukukojaga mittekomplektset vintpüssi. V. Beljajev ja A. Baženov käitlesid eelkirjeldatud viisil tulirelva olulist osa (vintpüssi lukukoda) ebaseaduslikult, s.t omamata relvaseaduse §-des 32 ja 34 ettenähtud relvasoetamisluba ja relvaluba, mis on vajalikud tulirelva kui piiratud tsiviilkäibega relva soetamiseks, valdamiseks, hoidmiseks ja muuks käitlemiseks. Käideldes eelkirjeldatud viisil kasutuskõlbliku lukukojaga mittekomplektset vintpüssi, olid V. Beljajev ja A. Baženov teadlikud, s.t vähemalt pidasid võimalikuks ja möönsid, et vintpüssi lukukoda on kasutuskõlblik ning selle käitlemiseks on vajalik relvaluba, mida neil ei ole. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Aleksei Baženov toime KarS § 418 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.t tulirelva ebaseadusliku käitlemise, mis on toime pandud grupi poolt. Sergei Rožkovit (Rožkov) süüdistatakse selles, et tuvastama kohas, viisil ja ajal hiljemalt 31.01.2021 soetas ta ebaseaduslikult 7,62×25 mm kaliibrilise lühendatud relvarauaga mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ, millel puudus puitosa ehk kabaga relvalaad ja mis koosnes järgmistest osadest: kasutuskõlblik lühendatud relvaraud pikkusega 224 mm; kasutuskõlblik relvaraam koos kasutuskõlbliku lukukoja, selle kaane ja lühendatud relvarauaümbrisega; kasutuskõlbmatu relvalukk ja kasutuskõlblik päästemehhanism koos päästiku- ja tuleümberseaduriga. Alates 31.01.2021 kuni 01.07.2021 käitles Sergei Rožkov

soetatud mittekomplektset püstolkuulipildujat PPŠ ühiselt ja kooskõlastatult Vadim Beljajeviga (Beljajev). Relvaraud, relvaraam ja relva lukukoda kuuluvad RelvS § 21 lg 1 kohaselt tulirelva oluliste osade hulka. RelvS § 21 lg 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Püstolkuulipilduja PPŠ relvaraua ja lukukojaga relvaraami käitlemine Sergei Rožkovi poolt seisnes selles, et tuvastamata kohas, viisil ja ajal hiljemalt 31.01.2021 soetas ta need tulirelva olulised osad (nendest relvaosadest ja muudest eespool nimetatud osadest koosneva mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ), seejärel kuni 30.06.2021 hoidis (valdas, omas) neid tuvastamata kohas ning ühiselt ja kooskõlastatult Vadim Beljajeviga müüs (võõrandas) eelnimetatud tulirelva olulised osad, osaledes nende müümises (võõrandamises) seeläbi, et hiljemalt 31.01.2021 teavitas ta V. Beljajevit, et soovib kõnealused relvaosad müüa ja nõustus, et V. Beljajev hakkab otsima relvaosadele ostjat, 04.02.2021 arutas S. Rožkov V. Beljajeviga relvaosade müügihinda ning 30.06.2021 andis ta kõnelused relvaosad V. Beljajevile üle, soovides, et V. Beljajev müüks need relvaosad (nendest relvaosadest ja muudest eespool nimetatud osadest koosneva mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ) leitud ostuhuvilisele maha. Püstolkuulipilduja PPŠ lukukojaga relvaraami ja relvaraua käitlemine Vadim Beljajevi poolt seisnes selles, et otsides kooskõlastatult S. Rožkoviga ostjat nendele tulirelva olulistele osadele, pakkus V. Beljajev ajavahemikul 31.01.2021 kuni 30.06.2021 kõnealused relvaosad (nendest relvaosadest ja muudest eespool nimetatud osadest koosnev mittekomplektne püstolkuulipilduja PPŠ) müüa vähemalt neljale erinevale relvahuvilisele, hoides S. Rožkovit oma tegevusega kursis ja kooskõlastades S. Rožkoviga relvaosade võimalikku müügihinda. 30.06.2021 võttis V. Beljajev kõnealused relvaosad S. Rožkovilt enda valdusse ja hoidis neid kuni 01.07.2021 õhtuni oma elukohas ning 01.07.2021 õhtul müüs (võõrandas) V. Beljajev kõnealused relvaosad enda poolt leitud ostuhuvilisele. Üksikasjades toimus see järgmiselt. Tuvastamata kohas, viisil ja ajal hiljemalt 31.01.2021 soetas Sergei Rožkov 7,62×25 mm kaliibrilise lühendatud relvarauaga mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ, mida hoidis seejärel enda valduses tuvastamata kohas Tallinnas, millest teadis tema tuttav Vadim Beljajev, kes alates 31.01.2021 hakkas kooskõlastatult S. Rožkoviga otsima eelnimetatud mittekomplektsele püstolkuulipildujale PPŠ ostjat, hoides S. Rožkovit oma tegevusega kursis ning kooskõlastades temaga mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ võimalikku müügihinda ja muid müügiga seonduvaid küsimusi. 31.01.2021 kell 17:36-17:42 toimunud telefonivestluses P. nimelise tuttavaga rääkis V. Beljajev, et tema (V. Beljajevi) sõber müüb 250 euro eest lühendatud relvarauaga mittekomplektset püstolkuulipildujat PPŠ ja palus P.t uurida oma sõpradelt, kas keegi nendest soovib see püstolkuulipilduja osta. Samas telefonivestluses mainis V. Beljajev, et sõber nõustub võib-olla müüa kõnealune mittekomplektne püstolkuulipilduja ka madalama hinnaga ja nimelt 200 euro eest. 02.02.2021 kell 18:22 saatis V. Beljajev S. Rožkovile sms-sõnumi, milles teatas, et kõnealune püstolkuulipilduja, mida V. Beljajev nimetas sms-sõnumis „rauatükiks“ (vene keeles „железка“), tahetakse osta 200 euro eest, millise summa pakkus V. Beljajev jagada nende vahel pooleks, ning palus S. Rožkovit, kui ta on nõus, tagasi helistada. 04.02.2021 kell 14:51:23-14:52:38 helistas S. Rožkov V. Beljajevile ning nad leppisid kokku, et V. Beljajev müüb S. Rožkovi valduses oleva lühendatud relvarauaga mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ, mida V. Beljajev nimetas telefonivestluses „rauatükiks“ (vene keeles „железяга“), 200 euro eest ostuhuvilisele, kelle pidi leidma V. Beljajevi P. nimeline tuttav. Koheselt peale seda telefonikõnet helistas V. Beljajev 04.02.2021 kell 14:52:56-14:57:41 P., et kõnealuse püstolkuulipilduja ostu-müügi kohta lõplikult kokku leppida ning kooskõlastada kohtumise aeg ja koht, et kokkulepitud müügitehing teostada ehk anda üle P. poolt leitud ostuhuvilisele või P.

endale lühendatud relvarauaga mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ ja saada selle eest kokkulepitud rahasumma. Telefonivestluses P.ga selgus aga, et P., kes avaldas selles telefonikõnes soovi püstolkuulipilduja endale osta, oli sõitnud vähemalt mitmeks nädalaks Eestist ära, millest tulenevalt püstolkuulipilduja müümist P. ei toimunud. Saanud eeltoodud telefonikõnes teada, et P. on Eestist ära, helistas V. Beljajev 04.02.2021 kell 14:57:47-15:02:48 S. Rožkovile, teatas temale P. äraoleku kohta ja sellest tuleneva püstolkuulipilduja müümise võimatuse kohta ning pakkus S. Rožkovile, et tema (S. Rožkov) tooks kõnealuse püstolkuulipilduja nende ühise tuttava, V. Beljajeviga lähisuhtes oleva I. L. elukohaks olevasse korterisse aadressil Xxxx ja hoolikalt peidaks selle püstolkuulipilduja seal korteris, millega aga S. Rožkov ei nõustunud, otsustades hoida püstolkuulipildujat muus talle teadaolevas kohas. 11.03.2021 kell 15:15-15:23 helistas V. Beljajev D. L.le (L.) ja selle telefonivestluse käigus pakkus müüa kõnealune lühendatud relvarauaga mittekomplektne püstolkuulipilduja PPŠ D. L.le endale või kellelegi tema tuttavatest, kui D. L. tuttavate seas on neid, kellel on huvi sellise tulirelva vastu. Püstolkuulipilduja müügihinnaks nimetas V. Beljajev algul 200 eurot, kuid seejärel ütles, et müügihind võib isegi olla 150 eurot. Pakkudes müüa eelnimetatud mittekomplektset püstolkuulipildujat, rääkis V. Beljajev D. L.le tolles telefonivestluses, et võib aidata hankida puuduolevad osad, selgitades, et uus padrunisalv on võimalik osta 40 euro eest ning püstolkuulipilduja puitosa ehk puidust relvalaad kabaga 30 euro eest. D. L. kõnealuse püstolkuulipilduja vastu huvi ei ilmutanud 11.06.2021 kell 15:23-15:29 toimunud telefonivestluses S. K. (K.) pakkus V. Beljajev temale müüa kõnealune lühendatud relvarauaga mittekomplektne püstolkuulipilduja PPŠ 150 euro eest, selgitades, et tema (V. Beljajevi) tuttavalt on võimalik soovi korral täiendavalt tellida 50 euro eest püstolkuulipilduja puitosa ehk puidust relvalaad kabaga, mida müüdaval püstolkuulipildujal ei ole. Vahetades 17.06.2021 ja 25.06.2021 sms-sõnumeid püstolkuulipilduja PPŠ ostmisest huvitatud J. nimelise isikuga, kellega oli V. Beljajev varem suhelnud uurides J.lt tema poolt müüdavate erinevate relvaosade hindasid, pakkus V. Beljajev J. müüa kõnealune lühendatud relvarauaga mittekomplektne püstolkuulipilduja PPŠ 150 euro eest, selgitades samuti, et see püstolkuulipilduja on teise isiku käes. Laupäeval 26.06.2021 helistas V. Beljajev J. ja nad leppisid kokku, et kohtuvad püstolkuulipilduja PPŠ ostu-müügi tehingu teostamiseks kolmapäeval 30.06.2021. Sel päeval ehk 30.06.2021 nende kohtumist siiski ei toimunud, kuid V. Beljajev kohtus 30.06.2021 kell 18:40-18:43 Xxxx asuva Xxxx kaupluse kõrval S. Rožkoviga, kes andis temale üle lühendatud relvarauaga mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ, soovides, et V. Beljajev müüks selle püstolkuulipilduja leitud ostuhuvilisele maha. S. Rožkovilt saadud püstolkuulipilduja PPŠ tõi V. Beljajev oma elukohta, s.o Xxxx asuvasse korterisse, kus fotografeeris selle püstolkuulipilduja, saatis 30.06.2021 kell 19:39 püstolkuulipilduja foto elektronpostiga J. nimelisele ostuhuvilisele ning jättis püstolkuulipilduja nimetatud korterisse, hoides seda enda valduses kuni 01.07.2021 õhtuni. 01.07.2021 kell 19:12-19:14 toimunud telefonivestluses rääkis V. Beljajev J., et fotol olevale mittekomplektsele püstolkuulipildujale võib ta Lätist osta uue relvaluku. Selles telefonivestluses leppisid nad kokku kohtumise, mis toimus 01.07.2021 kell 20:28-20:38 Xxxx asuva korterelamu juures, kus V. Beljajev müüs (võõrandas) J. alljärgnevad S. Rožkovilt saadud mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ osad: kasutuskõlblik lühendatud relvaraud pikkusega 224 mm; kasutuskõlblik relvaraam koos kasutuskõlbliku lukukoja, selle kaane ja lühendatud relvarauaümbrisega; kasutuskõlbmatu relvalukk ja kasutuskõlblik päästemehhanism koos päästiku- ja tuleümberseaduriga. Koos nimetatud relvaosadega andis V. Beljajev J. püstolkuulipilduja PPŠ taandurmehhanismi osi ehk taandurvedru ja juhtvarrast imiteeriva vedru ja metallvarda (kruvikeeraja eesmise otsa). J. tasus V. Beljajevile eelnimetatud relvaosade eest sularahas 150 (ükssada viiskümmend) eurot. Samal kohtumisel kinnitas V. Beljajev varem telefonivestluses öeldut, et ta võib tellida Lätist relvaluku, selgitades täiendavalt, et selle eest tuleb teha ettemaksu kogu hinna ulatuses ehk

summas 40 eurot, misjärel saadetakse relvalukk Eestisse postisaadetisega, mis saabub kohale kahe päevaga. Relva soetamine, omamine valdamine, hoidmine, müük ja võõrandamine on käsitletavad relva ja laskemoona käitlemisena RelvS § 11 lg 2 mõistes. Relvaraud, relvaraam ja relva lukukoda kuuluvad RelvS § 21 lg 1 kohaselt tulirelva oluliste osade hulka. RelvS § 21 lg 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Sergei Rožkov ja Vadim Beljajev käitlesid eelkirjeldatud viisil tulirelva olulisi osi ebaseaduslikult, kuivõrd püstolkuulipilduja PPŠ kuulub automaattulirelvade hulka, mis on RelvS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud ning sellest tulenevalt on keelatud ka automaattulirelva oluliste osade tsiviilkäive, kuivõrd RelvS § 21 lg 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Käideldes eelkirjeldatud viisil eelnimetatud olulistest relvaosadest ja muudest relvaosadest koosnevat mittekomplektset püstolkuulipildujat PPŠ, olid S. Rožkov ja V. Beljajev teadlikud, s.t vähemalt pidasid võimalikuks ja möönsid seda, et tegemist on tsiviilkäibes keelatud mittekomplektse automaattulirelvaga, mille relvaraud ja lukukojaga relvaraam on kasutuskõlblikud ja mille käitlemine on sellest tulenevalt ebaseaduslik. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Sergei Rožkov toime KarS § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.t tsiviilkäibes keelatud tulirelva oluliste osade ebaseadusliku käitlemise. Samuti süüdistatakse Sergei Rožkovit selles, et 04.07.2021 hommikul vahetult enne kella 06:17 Xxxx asuva Xxxx baari sissepääsu läheduses (väljas tänava peal) lõi S. Rožkov temale tundmatut I. M.it (M.) vähemalt kaks korda pähe ja näkku – ühe korra rusikaga pähe ja ühe korra rusika või jalaga näkku, millega tekitas I. M.ile füüsilist valu huulte ja hammaste piirkonnas ning tervisekahjustused, mis seisnesid selles, et I. M.il tekkis huulte paistetus, verejooks huultest ja suust ning löömise tulemusena murdus I. M.il täielikult ära ülemise vasaku lõikehamba (hamba nr 22) kroon ehk igemest väljaulatuv hamba osa ning muutusid püsivalt liikuvateks (kõikuvateks) kaks ülemist keskmist lõikehammast (hambad nr 11 ja 21). Eelkirjeldatud teo pani S. Rožkov toime isikuna, kes on Harju Maakohtu 15.10.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-6598 karistatud KarS § 121 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Sergei Rožkov toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo (kehalise väärkohtlemise), s.t teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt. Prokuröri seisukoht: Prokurör leidis, et süüdistatavatele esitatud süüdistused on täielikult tõendatud. Prokurör märkis, et ekspert andis selgitusi selle kohta, et kasutuskõlblikkus tähendab seda, et kui relvaosa kasutada sama relvamudeli muude toimivate relvaosadega koos, siis saab sellest komplektist lasta. Nimetatud asjaolu on põhjus, miks on karistatav nii tervikliku tulirelva kui ka selle oluliste osade ebaseaduslik käitlemine. Prokurör oli seisukohal, et varem tulirelvade ja nende oluliste osade ning laskemoona ebaseaduslikus käitlemises süüdi mõistetud V. Beljajev jätkas pärast vabanemist tulirelva oluliste osade ebaseaduslikku käitlemist, süüdistatav tegi seda vabal tahtel – mitte keegi ei sundinud ega provotseerinud V. Beljajevit. Kriminaalasjas läbi viidud jälitustoimingud on

prokuröri hinnangul seaduslikud. Prokurör märkis, et A. Baženovi ja S. Rožkovi osalus keelatud esemete käitlemises on tõendatud nii jälitustoimingu protokollide kui kõigi asjakohaste tõenditega nende kogumis. Kehalise väärkohtlemise episoodide osas märkis, et Vadim Beljajevi süü KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi on tõendamist leidnud kohtuistungitel uuritud tõenditega. Sergei Rožkovi süü KarS § 121 lg 2 p 3 järgi on tõendamist leidnud kohtuistungitel uuritud tõenditega ning vaidlus selles puudub; S. Rožkov tunnistab oma süüd toimunus, samuti on tõendatud kannatanu I. M.i ütlustega, videosalvestisega, tunnistaja A. G. ütlusetega kui ka kannatanu läbivaatuse prokolliga. Prokurör taotles kohtult:

KarS § 65 lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse ärakandmata osa, s.o 5 (viie) aastase 6 (kuue) kuulise vangistuse võrra ning mõista Vadim Beljajevile lõplikuks liitkaristuseks vangistus 13 (kolmteist) aastat.

KarS § 418 lg 2 p 1,3 ja § 4181 lg 2 p 1,3 kvalifitseeritud süüdistuste osas märkis kaitsja, et tegemist on I ja II Maailmasõja relvaosadega, mis on mullast välja kaevatud ja selliste ajast tingitud kahjustustega, mis ei võimalda neid osasid enam iial laskekõlbuliku tulirelva osadena kasutada. Kaitsja oli seisukohal, et seda nimetatakse ajaga desaktiveerimiseks ja metallide tehnoloogia seisukohalt on see pöördumatu. Rooste eemaldamiseks on mitmeid vahendeid, metalli struktuuri taastamiseks ei ole ainsatki vahendit. Et seda laskekõlbuliku relva juures kasutada on ainus võimalus metalli vanarauana ümbersulatamine. Jälitustegevuse seaduslikkuse osas oli kaitsja arvamusel, et käesolevas asjas ei saa ultima ratiot tunnustada. Kriminaalasjas, mille objektiks on laskekõlbmatud relvaosad, on läbi viidud massiliselt jälitustegevust. Korduvaid jälituslubasid on välja andnud 3 kohtunikku ja menetlust juhtinud prokurör ise. On varjatult jälgitud, pealt kuulatud ja 3 korral ka kuritegu matkitud. Seejuures kuriteo matkimine on olnud sedavõrd intensiivne, pikaajaline ja pealetükkiv, et see on viinud Vadim Beljajevi nendesamade relvaosade käitlemiseni, et lahti saada tüütust matkijast. Kaitsja leidis, et jälitustegevusega saadud tõendid on ebaseaduslikud, mistõttu tuleb need tõendite kogumist välja jätta. Kuivõrd relvaosad olid laskekõlbmatud ning ei vasta Relvaseaduse § 1 sätestatule, siis palus Vadim Beljajev KarS § 418 lg 2 p 1,3 ja § 4181 lg 2 p 1,3 järgi süüdistustes õigeks mõista. Kuid kui kohus ei pea seda põhjendatuks ja leiab, et Vadim Beljajev on süüdimõistmist väärt, siis tuleks süüdi mõista ainult nende relvaosade osas, mida on asitõendina vaadeldud ja mõlemas episoodis üksinda, kuna Sergei Rozkoviga ühine käitlemine ei ole üldse tõendamist leidnud ning Vladimir Bazenovi käitumises puudub täielikult subjektiivne süüteokoosseis. Vadim Beljajevi süüdimõistmisel palus kohaldada KarS §-s 61 lg 1 sätestatud võimalust ja kohaldada karistust alla seaduse sanktsioonis ette nähtud alammäära, kuna käeoleva juhtumi erandlikud asjaolud vajavad arvesse võtmist. Kaitsja taotles kuni kohtuotsuse jõustumiseni asendada Vadim Beljajevi tõkend – vahistamine elektroonilise valve kohaldamisega aadressil Xxxx. Süüdistatava A. Baženovi ja kaitsja seisukoht: Süüdistatav A. Baženov ei tunnistanud ennast süüdi. Kaitsja märkis, et KarS § 418 lg 2 p 3 sätestatud subjektiivne koosseis eeldab tahtlust, kuid kohtumenetluse jooksul sai tuvastatud, et Aleksei Baženovil puudus igasugune tahtlus kuriteo toimepanemiseks. Süütegude Karistusseadustiku» järgi kvalifitseerimise juhend näeb ette kuriteo kvalifitseerimise, mis seisneb selles, et viidatakse «Karistusseadustiku» eriosa sellele paragrahvile, lõikele ja punktile, milles sätestatud tunnustele kvalifitseeritav tegu vastab. Kuna süüdistaja on jätnud seadusega nõutavas korras A. Baženovile inkrimineeritava süüteo kvalifitseerimata, siis puudub kaitsjal võimalus teostada efektiivset kaitseõigust, kuna kaitsjal puudub võimalus kontrollida, kas A. Baženovile inkrimiteeritava teo puhul on täidetud kuriteokoosseis või mitte. Baženovi puhul ei ole kinnitust leidnud, et ta oleks tahtnud panna toime kuritegu, mis on karistatav KarS § 418 lg 2 p 3 alusel. Nagu eelpool sai mainitud, Beljajev veenis Baženovit, et tegu on tulirelva maketiga ning sellise maketi omamine ei ole seadusega karistatav. Kohtumenetluse jooksul ei leidnud kinnitust asjaolu, et A. Baženov oleks endale kasvõi korrakski ette kujutanud, et kavatseb relvaosa postkastist väljavõtmisega või Beljajevi poolt relvaosa enda juurde hoiule võtmisega panna toime süüteokoosseisule vastava teo. Kohtumenetluse jooksul ei leidnud kinnitust, et A. Baženovil oleks olnud otsene tahtlus kuriteo toimepanemiseks. Tõendamist leidis asjaolu, et A. Baženovil puudusid teadmised relvadest. Ta ei teadnud, milliseid relvi tohib kollektsioneerida ja milliseid mitte. Beljajev veenis Baženovit, et laskekõlbmatut relva, mida nimetatakse ka maketiks, võib kollektsioneerida. Täpsustab, et paki kättesaamisel ütles Beljajev, et pakis on auto varuosad. Kui Beljajev tõi Baženovi juurde pakitud relvaosa, siis

selgitas Beljajev, et tegu ei ole relva osaga, mille omamine või enda juures hoidmine on karistatav. Baženov selgitas, et ta võttis Beljajevi käest relva nii, nagu see talle anti ning viis antud relvaosa pakendist lahti pakkimata rõdule, kust ta läbiotsimise käigus ära võeti. Kaitsja leidis, et käesolevas asjas ei ole A. Baženov ka kaastäideviija. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande (2015 aasta) lk 74 on kirjas, et kohtupraktikas täideviija määratlemisel aluseks võetud teovalitsemise teooriat tuleb kaastäideviimise defineerimisel sisustada funktsionaalse teovalitsemisena: isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub toimepanijast. Funktsionaalne täideviimine on seega tervik, mis realiseerub alles siis, kui kõik kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult oma funktsiooni kuriteokoosseisu realiseerimisel. Tähtis on, et iga isik, täites oma funktsiooni, valitseb oma teopanuse läbi tegu tervikuna ning et selle panuse äralangemisel, s.o funktsiooni mittetäitmisel ühe või mitme grupi liikme poolt, ei panda tegu kas üldse toime või see ei leiaks aset sellisel kujul. A. Baženov ei ole ka kaastäideviija, sest ta ei olnud teovalitseja. A. Baženov sai alles kohtueelse menetluse käigus teada, et tema juurde hoiule antud relvaosa on kasutuskõlblik ning selle valdamine on seadusega karistatav tegu. Kaitsja juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, millele ta viitas ka kohtumenetluse käigus ja nimelt asjaolule, et vastavalt ekspertiisiaktile on lukukoda kasutuskõlblik, kuid ta on keerme abil otseses ühenduses roostes ja kasutuskõlbmatu relvatoruga. Samuti sellele, et lukukoda ja relvatoru ei ole üksteisest tugeva rooste tõttu eemaldatavad. Pea saja aasta jooksul metallile ebasoodsates tingimustes olek on lukukoja ja relvatoru keerme koha kokku sulatanud ning selle lahtikeeramne ilma kahjustusteta ei ole võimalik. Kaitsja hinnangul tulnuks kohtueelsel menetlusel tvälja selgitada, kas kasutatavat lukukoda on võimalik relvatorust seda kahjustamata eemalda või mitte. Selge on aga see, et lukukoda ei saa kasutada koos roostes relvatoruga. Ühe osa kasutuskõlbmatus teeb kasutuskõlbmatuks ka teise osa kasutuse. Kaitsja oli seisukohal, et käesoleval juhul on tegu kõrvaldamatu kahtlustusega, mille puhul kuulub kohaldamisele KrMS § 7 lg 3, paludes oma kaitsealune õigeks mõista. Süüdistatava S. Rožkovi ja kaitsja seisukoht: Süüdistatav tunnistas ennast süüdi I. M.i löömises, muus osas S. Rožkov oma süüd ei tunnistanud. Kaitsja oli seisukohal, et klient ei ole süüdistuses etteheidetavat kuritegu KarS § 418 1 lg 1 järgi toime pannud. Käesolevas asjas puuduvad usaldusväärsed ja ümberlükkamatud tõendid selle kohta, et Sergei Roźkov oleks toime pannud KarS § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sergei Rožkovil puudub igasugune puutumus talle süüdistuses ette heidetud lühendatud relvarauaga mittekomplektse püstolkuulipildujaga PPŠ. Süüdistus rajaneb antud episoodi osas vaid oletustele, puuduvad igasugused objektiivsed, tõsikindlad tõendid tema süü kohta selles süüdistuse episoodis. Kogu süüdistus rajaneb prokuröri fantaasial, mida ei kinnita mitte ükski objektiivne tõend. On püütud vägisi sisustada S. Rožkovi ja V. Beljajevi omavahelistes harvades telefonivestlustes või siis sms-s kasutatud väljendit „rauakolakas” tulirelvaga. On olnud üllatav prokuratuuri järjepidevus alusetu süüdistuse esitamises S. Rožkovile seoses PPŠ-ga. Ka kohtus on jäänud süüdistus kliendile selles osas „hambutuks”. Prokurör rõhutas vaid, et on tõendatud jälitustoimingu tulemusena saadud telefonikõnedega, mis „kogumis teiste tõenditega” tõendab S. Rožkovi süüd KarS § 4181 lg 1 järgi. Süüdistus aga ei käsitle täpsemalt, mida konkreetselt peetakse silmas nende „teiste tõendite all”. Seega esineb kõrvaldamata kahtlus selles, et Sergei Rožkov oleks käidelnud lühendatud relvarauaga mittekomplektse püstolkuulipildujaga PPŠ, mida KrMS §-s 7 lg 3 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõtte kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kahtlustatava või süüdistatava kasuks. Kliendi osas ei ole mitte ühtegi juhtumit, kus ta oleks tegelenud tulirelvadega, laskemoonaga. Seda väidab ka Beljajev, et S. Rožkoviga neil relvadest juttu ei olnud. S. Rožkovi elukoha Xxxx asuvas korteris läbiotsimisel ei leitud midagi, mida võiks

seostada teda relvade, laskemoona jne. Praktikas on tavapärane, et selliste tulirelvade ebaseadusliku omamise eest karistatavate isikute juurest leitakse mitte ainult üks, vaid palju asitõendeid, mis viitavad huvile relvade vastu. Mitte ükski asjas üle kuulatud isik, sh ka tunnistajad ei viita vähimalgil määral S. Rožkovile kui tulirelvadega tegeleva isikule või veelgi enam isikule, kellel oleks üldse huvi tulirelvade või laskemoona jne vastu. Oluliseks objektiivseks tõendiks selle kohta, mis otseselt välistab S.R. puutumuse selle PPŠ-ga on DNA ekspertiis. DNA-ekspertiisi akt 26.07.2021 nr 21E-GE0661 kohaselt ei ole saadud proov seostatav Sergei Rožkovi DNA proovidega. Süüdistuse kohaselt S Rožkov alates 31.01.2021 kuni 01.07.2021 käitles Sergei Rožkov soetatud mittekomplektset püstolkuulipildujat PPŠ, seega käitles 5 kuu jooksul. Ei ole reaalne ega ka eluliselt usutav, et kui S. Rožkov nii pika aja jooksul käitles PPŠ-d, ei jäänud sinna tema DNA. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuse osas vastuväiteid ei ole; S. Rožkov on ennast selles episoodis ka täielikult süüdi tunnistanud ning andnud igakülgseid ja puhtsüdamlikke ütluseid. Samuti on tunnistanud tsiviilhagi, mis näitab tema kaitsealuse kahetsust. Karistuse osas märkis kaitsja, et prokuröri poolt küsitud reaalne vangistus on alusetu. Tema kaitsealune on varasemad karistused ära kandnud ega rikkunud tingimisi karistuse nõudeid. Seega on tema kaitsealune tõestanud, et suudab tingimisi karistuse ajal hoiduda uutest õigusrikkumistest. Karistuse mõistmisel palub arvestada ka asjaoluga, et tegemist on varem karistamata isikuga, kes kahetseb ja on võtnud hagi õigeks. Leiab, et põhjendatud on mitte karistada reaalse vangistusega, vaid tingimisi vangistusega KarS § 73 sätteid kohaldades. Vangistuse määraks tuleks lähtuda sanktsiooni alammäära ja keskmise määra vahemikust. Kaitsja palus menetluskulud jätta vähemalt 75 % ulatuses riigi kanda. Kohtu seisukoht: I. Kohtu hinnangul tuleb käesolevas kriminaalasjas esmalt lahendada küsimus jälitustoimingutega kogutud tõendite lubatavusest. V. Beljajevile, A. Baženovile ja S. Rožkovile esitatud süüdistuses osas, mis käsitleb tulirelva ja nende oluliste osade ebaseaduslikku käitlemist, soovib prokuratuur tugineda tõenditele, mis koguti jälitustoimingutega. Kaitsjate – eelkõige V. Beljajevi kaitsja – hinnangul ei järgitud kriminaalasjas, mille esemeks on laskekõlbmatud relvaosad, ultima ratio põhimõtet. V. Beljajevi kaitsja juhtis täiendavalt kohtu tähelepanu asjaolule, mille järgi oli jälitustoimingutest eelkõige kuriteo matkimine kolme erineva matkija poolt sedavõrd intensiivne, et kallutas V. Beljajevit süüdistuses nimetatud esemete käitlemiseni. Prokurör esitas kohtule vaidlusalused prokuratuuri ja kohtu load ning taotlused mis väljastati kriminaalasjas nr 21230100060 (vt kd VI tlk 1-171). Kohtu hinnangul ei oma antud küsimuse lahendamisel tähtsust prokuröri esitatud load ja taotlused, mis on antud kriminaalasjas nr 1923000303 (kd VI tlk 172-211). Viimati nimetatud on seotud prokuröri poolt esitatud jälitustoimingute protokollidega, mis asuvad kd V tlk 147-170. Täiendavalt tutvus kohtukoosseis jälitustoimikutega. Kohus tuvastas, et kriminaalasjas nr 21230100060 avati jälitustoimik 18.01.2021. Süüdistatav V. Beljajev peeti kriminaalasjas KarS §-de 418 lg 2 p 1, 3 ja 4181 lg 2 p 1 järgi kahtlustatavana kinni 06.07.2021 (kd II tlk 126-134) ja süüdistatav A. Baženov peeti kriminaalasjas KarS §-de 418 lg 2 p 1 järgi kahtlustatavana kinni 06.07.2021 (kd II tlk 159-162). Samal päeval alustati avalike menetlustoimingutega (vt kd

II tlk 118-124, 165-174). Kokkuvõtvalt on kriminaalasjas nr 21230100060 ajavahemikul 19.01.2021-19.05.2021 prokuratuuri poolt taotletud ja eeluurimiskohtunike poolt väljastatud või pikendatud lube järgmisteks jälitustoiminguteks: 1) Prokuratuur taotles 19.01.2021 eeluurimiskohtunikult luba (kd IV tlk 1-11) KrMS §-des 1267 ja 1268 sätestatud jälitustoimingute läbi viimiseks, s.o -

lubada V. Beljajevi abonentnumbrite (sh tuvastamata abonentnumbrite) salajast pealtkuulamist, -vaatamist ja salvestamist; lubada P. P. matkida V. Beljajevi ja viimasega seotud isikute suhtes KarS §-de 418 lg 1, 2, 4181 lg 1 ja 2 p 1, 2, 3 ja 4182 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid; lubada P. P. abonentnumbri salajast pealtkuulamist, -vaatamist ja salvestamist. 1.1)

Kohus rahuldas 19.01.2021 määruse alusel (kd VI tlk 12-31) prokuratuuri taotluse ja andis loa taotletud jälitustoimingute teostamiseks. Luba anti tähtajaga 2 kuud.

2) Prokuratuur andis 20.01.2021 V. Beljajevi suhtes KrMS § 1265 sätestatud jälitustoimingu läbi viimiseks (kd VI tlk 32-39). 3) Prokuratuur taotles 14.03.2021 eeluurimiskohtunikult luba (kd IV tlk 40-54) KrMS §des 1267 ja 1268 sätestatud jälitustoimingute läbi viimiseks, s.o: -

lubada I. T. matkida V. Beljajevi ja viimasega seotud isikute suhtes KarS §-de 418 lg 1, 2, 4181 lg 1 ja 2 p 1, 2, 3 ja 4182 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid; lubada I. T.i abonentnumbri salajast pealtkuulamist, -vaatamist ja salvestamist; lubada A. Baženovi abonentnumbrite (sh tuvastamata abonentnumbrite) salajast pealtkuulamist, -vaatamist ja salvestamist; lubada P. P. matkida V. Beljajevi ja viimasega seotud isikute suhtes KarS §-de 418 lg 1, 2, 4181 lg 1 ja 2 p 1, 2, 3 ja 4182 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid.

3.1) Kohus rahuldas 15.03.2021 määruse alusel (kd VI tlk 55-65) prokuratuuri taotluse ja andis loa taotletud jälitustoimingute teostamiseks. Luba anti tähtajaga 2 kuud. 4) Prokuratuur taotles 14.03.2021 eeluurimiskohtunikult luba (kd IV tlk 66-77) pikendada KrMS §-des 1267 ja 1268 sätestatud jälitustoimingute läbi viimise tähtaega, s.o: -

pikendada 2 kuu võrra luba V. Beljajevi abonentnumbrite (sh tuvastamata abonentnumbrite) salajaseks pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ja salvestamiseks; pikendada 2 kuu võrra luba P. P. matkida V. Beljajevi ja viimasega seotud isikute suhtes KarS §-de 418 lg 1, 2, 4181 lg 1 ja 2 p 1, 2, 3 ja 4182 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid; pikendada 2 kuu võrra luba P. P. abonentnumbri salajaseks pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ja salvestamiseks.

4.1) Kohus rahuldas 17.03.2021 määruse alusel (kd VI tlk 78-87) prokuratuuri taotluse ja pikendas luba V. Beljajevi ja P. P. suhtes KrMS § 1267 ja 1268 sätestatud jälitustoimingute tegemiseks. 5) Prokuratuur taotles 07.05.2021 eeluurimiskohtunikult luba (kd IV tlk 90-103) KrMS §-des

1267 ja 1268 sätestatud jälitustoimingute läbi viimiseks, s.o: -

lubada J. Š.l matkida V. Beljajevi ja viimasega seotud isikute suhtes KarS §-de 418 lg 1, 2, 4181 lg 1 ja 2 p 1, 2, 3 ja 4182 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid; lubada J. Š.l matkida A. Baženovi ja viimasega seotud isikute suhtes KarS §-de 418 lg 1, 2, 4181 lg 1 ja 2 p 1, 2, 3 ja 4182 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid; lubada J. Š.l, P. P. ja I. T. matkida S. Rožkovi ja viimasega seotud isikute suhtes KarS §-de 418 lg 1, 2, 4181 lg 1 ja 2 p 1, 2, 3 ja 4182 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid; lubada J. Š. abonentnumbri salajast pealtkuulamist, -vaatamist ja salvestamist;

5.1) Kohus rahuldas 09.05.2021 määruse alusel (kd VI tlk 104-126) prokuratuuri taotluse ja andis loa taotletud jälitustoimingute teostamiseks. Luba anti tähtajaga 2 kuud. 6) Prokuratuur taotles 10.05.2021 eeluurimiskohtunikult luba (kd IV tlk 127-135) pikendada KrMS §-des 1267 ja 1268 sätestatud jälitustoimingute läbi viimise tähtaega, s.o: -

pikendada 2 kuu võrra luba I. T. matkida V. Beljajevi ja viimasega seotud isikute suhtes KarS §-de 418 lg 1, 2, 4181 lg 1 ja 2 p 1, 2, 3 ja 4182 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid; pikendada 2 kuu võrra luba I. T.i abonentnumbri salajaseks pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ja salvestamiseks; pikendada 2 kuu võrra luba A. Baženovi abonentnumbrite (sh tuvastamata abonentnumbrite) salajast pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ja salvestamiseks; pikendada 2 kuu võrra luba P. P. matkida V. Beljajevi ja viimasega seotud isikute suhtes KarS §-de 418 lg 1, 2, 4181 lg 1 ja 2 p 1, 2, 3 ja 4182 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid.

6.1) Kohus rahuldas 17.03.2021 määruse alusel (kd VI tlk 136-140) prokuratuuri taotluse ja pikendas ülalnimetatud lube KrMS § 1267 ja 1268 sätestatud jälitustoimingute tegemiseks. 7.) Prokuratuur taotles 17.05.2021 eeluurimiskohtunikult luba (kd IV tlk 147-155) pikendada KrMS §-des 1267 ja 1268 sätestatud jälitustoimingute läbi viimise tähtaega, s.o: -

pikendada 2 kuu võrra luba V. Beljajevi abonentnumbrite (sh tuvastamata abonentnumbrite) salajaseks pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ja salvestamiseks; pikendada 2 kuu võrra luba P. P. matkida V. Beljajevi ja viimasega seotud isikute suhtes KarS §-de 418 lg 1, 2, 4181 lg 1 ja 2 p 1, 2, 3 ja 4182 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid; pikendada 2 kuu võrra luba P. P. abonentnumbri salajaseks pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ja salvestamiseks.

7.1) Kohus rahuldas 19.05.2021 määruse alusel (kd VI tlk 156-171) prokuratuuri taotluse ja pikendas ülalnimetatud lube KrMS § 1267 ja 1268 sätestatud jälitustoimingute tegemiseks. Valitseva arvamuse järgi tuleb jälitustoimingut lubavas kohtumääruses kajastada argumentatsioon jälitustoimingu eelduste ja vajalikkuse kohta. Loa andmise eelduseks olev põhjendatud kuriteokahtlus tuleb rajada konkreetsetele asjaoludele ja tõenditele, sh tuleb määruses ära näidata kohtu kasutuses olev tõendusteave. Samuti tuleb määruses esitada argumentatsioon, miks ei ole kriminaalasjas võimalik tõendeid (õigel ajal) koguda või miks on tõendite kogumine oluliselt raskendatud või miks see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. Sealjuures ei pea kohus jälitustoiminguks loa andmisel näitama, et teiste tõendi kogumisviiside kasutamine on tõsikindlalt välistatud, vaid on piisav, kui konkreetse juhtumi asjaolude põhjal on seda mõistlik põhjus eeldada (vt nt siinkohal RKKKo 1-17-7077/14). Jälitustoiminguteks

antud loa pikendamisel tuleb kohtu hinnangul lisaks viidata konkreetsetele asjaoludele, mis tingivad jälitustoimingute jätkamise vältimatu vajaduse. Erinevalt kaitsja(te)st leiab kohus, et kriminaalasjas on prokuratuur jälitustoiminguteks taotluste esitamisel kui kohtud taotluste rahuldamisel järginud nii kehtivat õigust kui kohtupraktikat. Kohus nendib kokkuvõtvalt, et jälitustoimingute alustamise ajendiks oli menetlejale läbi teise kriminaalasja (kus kahtlustatavaks oli P. P.) laekunud lähteinfo, mille järgi võib varem kriminaalkorras tulirelvade ja nende ebaseaduslike osade ebaseadusliku käitlemise eest karistatud V. Beljajev vaatamata kulgevale katseajale jätkata keelatud esemete käitlemist. Prokurör tugines taotlust esitades ja kohus seda rahuldades P. P. 15.01.2021 ülekuulamisel saadud teabele, V. Beljajevi varasematele karistusandmetele ja registriväljavõttele, mille kohaselt ei ole V. Beljajevile väljastatud relvaluba. KrMS § 1267 sätestatud jälitustoimingute abil soovis prokuratuur koguda tõendeid selle kohta kust V. Beljajev keelatud esemeid saab, kellele müüb, kus hoiab jms. Kuriteo matkimine oli vajalik tuvastamaks kas ese(med), mida V. Beljajev P. P.e pakub, on käibes keelatud. Seda, miks ei ole võimalik tõendeid koguda avalike menetlustoimingutega on samuti kohtu arvates adekvaatselt põhjendatud: kohus käsitleb nii menetletava kriminaalasja eripära, viitab asjaolule, et varasemas kriminaalasjas kogetu põhjal võis kohtumääruses esitatud põhjenduste järgi jaatada V. Beljajevi kalduvust kasutada konspiratsioonivõtteid – vahetab sageli abonentnumbreid. Lisaks osundab eeluurimiskohtunik P. P. sõnadele, mille kohaselt okidoki portaalis kasutaja „xxxx“ taha peituv V. Beljajev rääkis tunnistajale oma katseajast ja ütles, et on sel põhjusel eriti ettevaatlik. Kohus on täiendavalt tõstnud esile asjaolu, et V. Beljajev enda vastu ütlusi andma ei pea, ebaseaduslikke esemeid enda juures hoida ei pruugi (läbiotsimiste võimatus) ning kriminaalasjas ei ole ei kannatanut ega tunnistajaid (isikuliste tõendiallikate puudumine). Järgnevalt laiendati prokuratuuri taotlusel ja kohtu loal jälitustoiminguid: senise menetlusega kogutud tõendusteave andis kohtumääruse kohaselt alust põhjendatult kahtlustada kriminaalmenetluse esemeks olevas kuriteos lisaks V. Beljajevile ka A. Baženovit. Viimase suhtes on nii loas kui määruses ära näidatud konkreetsed asjaolud, mis sellise kahtluse tingisid. Matkija I. T.i osas loa taotlemise ja andmise vajadus põhines sellel, et varasem kuriteo matkija, Soomes töötav P. P. pidi kehtivate koroonapiirangute tõttu jääma Soome Vabariiki. Vastasel korral oleks P. P. kaotanud võimaluse tööle naasta. Tegemist on sellise elulise asjaoluga, mida menetlejal ei olnud võimalik ette näha ja sel põhjusel ei ole tegemist olukorraga, kus jälitustoimingutele allutatud V. Beljajevit saadeti nö maha murdma kaks erinevat matkijat. Seejärel laiendati uuesti prokuratuuri taotlusel ja kohtu loal jälitustoiminguid seeläbi, et kahtlustatavate ridadesse lisandus S. Rožkov ning kuriteo matkijana lülitati menetlustaktikalistel kaalutlustel menetlusse J. Š.. Viimasega toimus V. Beljajevil juba varasemalt tihe telefonisuhtlus tulirelvade ja nende osade teemal. Kuritegude matkimiseks loa saanud P. P. viibis jätkuvalt Soome Vabariigis, lisaks tõusetus menetlejal nurjunud ostu-müügitehingu pinnalt küsimus selle kohta, kas P. P. ja I. T. on V. Beljajevi (ja A. Baženovi) jaoks jätkuvalt usaldusväärsed. Nimetatud põhjusel peeti vajalikuks J. Š. kaasamist. Jällegi ei olnud kohtu arvates tegemist olukorraga, kus V. Beljajevit piiras oma lõputute nõudmistega järjekorras juba kolmas matkija. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et nii jälitustoiminguteks loa andmist, viimaste laiendamise ja pikendamise vajadust on adekvaatselt ja ammendavalt põhjendatud ning kohtul puudub igasugune alus väitmaks, et need olid ebaproportsionaalselt intensiivsed. V. Beljajevi kaitsja oli seisukohal, et tulemus – mõned roostes rauatükid, mille kasutuskõlbulikkus on kaheldav – ei

väärinud sedavõrd pikka ja põhjalikku jälitustegevust. Kohus pöörab kaitsja tähelepanu sellele, et kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga tuleb jälitustoiminguks loa andmist otsustaval kohtul lähtuda neist asjaoludest, mis on tal teada otsustamise momendil (vt siinkohal nt RKKKo 3-11-79-16). Viimase osas viitab kohus, et V. Beljajevi abonentnumbri(te) salajane pealtkuulamine kinnitas läbivalt hüpoteesi, et süüdistatav tegeleb erinevate tulirelvade käitlemisega. Jälitustoiminguteks loa andmisel ei ulatunud eeluurimiskohtunike teadmine selleni milliseid ja millises seisukorras esemeid telefonivestluses käsitletakse. V. Beljajevi kaitsja oli seisukohal, et kuritegude matkimine oli sedavõrd intensiivne, et matkijad kallutasid V. Beljajevit panema toime süüdistuses märgitud kuritegusid. Seda, miks läbib jälitustoiminguid kolm erinevat matkijat, on kohus eespool juba käsitlenud. Samuti on kohus päri prokuröriga selles, et puudus vajadus V. Beljajevile surve avaldamiseks olukorras kus süüdistatav ise näitas korduvalt üles märkimisväärset aktiivsust ebaseaduslike esemete käitlemisel. Nii näiteks on V. Beljajev omal initsiatiivil 31.01.2021 telefonivestluses P. P.ga (vt kd I tlk 147 pöördel ja 148) viimasele öelnud, et „a veel seesamune, minu sõber müüb, on... lühike PPŠ, kärbitud“ ning rõhutanud hiljem, samas vestluses üle, et „PPŠ küsi tuttavatelt, kas on vaja? Ei ole? Oma sõberitelt seal r***k. Võib-olla keegi tahab seal...“. V. Beljajev on 07.02.2021, 10.03.2021 ja 11.03.2021 helistanud J. Š.le (viimase osas andis kohus loa matkida V. Beljajevi suhtes kuritegu alles 07.05.2021 määruse alusel) ja uurinud erinevate tulirelvaosade saadavust (kd I tlk 150-150 pöördel). Süüdistatav helistab 11.03.2021 tuvastamata telefoninumbrile (mis kuulus tunnistaja D. L.le) ja räägib vestluse käigus „a veel on, muidugi, noh, kui on huvitav sellised asjad...mmmm... on Mosini vintpüss tsaariaegne, neljasaja euro eest“. Vestlustes ja sõnumivahetustes, mis toimuvad 14.05.2021, 15.05.2021 ja 18.05.2021 tunnistaja R. D.ga (kd I tlk 161-165), räägib V. Beljajev keelatud eseme(te) vahendamisest tunnistajale. Tunnistaja S. K. (kd I tlk 172-173 pöördel) pakub V. Beljajev praktiliselt kohe kõne alguses kärbitud PPŠ-d ning hiljem ka vintpüssi Mosin. Tõsi, J. Š. on ise küsinud 17.06.2020 lühisõnumis V. Beljajevilt, kas viimasel on pakkuda PPŠd (kd I tlk 175 pöördel) ning süüdistatav vastab, et on, aga kärbitud kujul. Samas ei ole kohtu hinnangul alust rääkida lubamatust provokatsioonist olukorras kus süüdistatav on varem korduvalt üritanud sama eset pakkuda nii P. P.e kui tunnistajatele, kuid viimased ei ole selle vastu huvi üles näidanud. Kuriteo matkimiseks loa saanud I. T. on V. Beljajeviga rääkinud relvaosadest ja laskemoonast, kuid tehinguteni ei jõutud. Kohus nendib, et lubamatuks ei saa pidada seda, kui matkija uurib kahtlustatavalt seda, kas ja mida viimasel oleks talle pakkuda. Olulist I. T.i poolset survet ja pealekäimist V. Beljajevile kohtule esitatud materjalidest ei nähtu. P. P. osas märgib kohus, et viimane tasus V. Beljajevi vaates vintpüssi Mosin eest esmalt ettemaksu 150 eurot ning seejärel I. T.i vahendusel ülejäänud osa ostu-müügihinnast (200 eurot lisaks) ning sai lubatud vintpüssi asemel V. Beljajevilt meisli. Täiesti normaalseks ja lubatud piiri mitteületavaks saab pidada P. P. järgnevaid ponnistusi kauba kätte saamiseks. Kohus viitab siinkohal asjaolule, et P. P. ei survestanud V. Beljajevit müüma midagi muud lisaks vaid tahtis, et viimane annaks talle üle selle, mille eest ta on tasunud. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaitsja vastuväited ei ole põhjendatud selle kohta, justkui ületanuks kuritegude matkimiseks õigustatud P. P., I. T. ja/või J. Š. piire ja kallutasid V. Beljajevit kuritegusid toime panema üksnes selleks, et tülikatest inimestest vabaneda. II.

Süüdistatav V. Beljajev valis omale kriminaalasjas kaitsetaktika, mille järgi on esemed, mida ta süüdistuse kohaselt käitles vanad, käibes kõlbmatud; süüdistuses märgitud esemed olid maketid, neist ei olnud võimalik lasta ja seega ei olnud nende käitlemine keelatud. Kohus peab siinkohal vajalikuks kummutada süüdistatava eksiarvamuse: kohtu hinnangul ei eksisteeri sellist asja nagu relvamakett. Laskekõlbmatuks muudetud relv ja relvamakett on kohtu arvates kaks erinevat asja. Viimase all tuleb mõista seda, kui tegemist on relva imiteeriva esemega: näiteks perfektselt puidust nikerdatud või metallist valatud relva koopiaga, millest ei ole mitte kunagi mitte mingitel tingimustel võimalik tulistada. Laskekõlbmatuks muudetud relv on ja jääb relvaks. RelvS § 11 p 9 kohaselt on laskekõlbmatu relv seaduse mõttes tulirelv või akustiline relv, mis on muudetud laskekõlbmatuks nii, et tulirelva kõik olulised osad on muudetud kasutuskõlbmatuks ning neid ei ole võimalik relva taas laskekõlblikuks muutmiseks eemaldada, asendada ega ümber ehitada. Kohus märgib, et kooskõlas relvaseaduse (RelvS) § 11 lg 2 loetakse relva laskekõlbmatuks muutmist relva käitlemiseks RelvS mõttes, s.o kehtivate nõuete täitmata jätmise korral võib ka see tegevus olla ebaseaduslik. Relva laskekõlbmatuks muutmine ei käi nii nagu seda väljendas V. Beljajev - mõtlesin viia koju ja teha selle maketiks. Relva laskekõlbmatuks muutmine on rangelt reguleeritud (vt RelvS § 2 lg 1 p 3) tagamaks RelvS § 11 p 9 sätestatu. V. Beljajev kritiseeris häälekalt Eesti Vabariigi seadusandlust, tuues näite, et Lätis ja mujal Euroopas on legaalne omada leitud relva ajal, mil toimub selle desaktiveerimine. Süüdistatav viitas nii kohtus kui kohtule edastatud arvukates avaldustes õigusaktile, millest juhinduvad talle teadaolevalt kõik Eesti kollektsionäärid (s.o kohtule arusaadavalt seadus massi gabariitse maketi kohta). Sellist seadust Eesti Vabariigis kohtule teadaolevalt ei eksisteeri. Kohus nendib, et esiteks on süüdistatava viited juba sel põhjusel täiesti asjakohatud, et kohtule ei esitatud mitte ühtegi usaldusväärset tõendit, mis kinnitanuks seda, et V. Beljajevi eesmärgiks oli relvade kollektsioneerimine ja/või laskekõlbmatuks muutmine. Teiseks katab kehtiv relvaseadus (RelvS) kõik süüdistatava poolt osundatud lüngad: RelvS § 9 reguleerib relva ja laskemoona leide ning RelvS 4 ptk relvade kollektsioneerimist; näiteks relva pärimisel tuleb kooskõlas RelvS § 5 lg 2 p 2 ese esmalt anda üle politseile ja seejärel taotleda soovi korral kas relva laskekõlbmatuks muutmist või laskekõlbmatule relvale vastava tunnistuse väljastamist. Relva leidmise korral tuleb RelvS § 9 lg 1 ja lg 4 p 2 leid anda üle politseile ja alles seejärel saab taotleda relva laskekõlbmatuks muutmist või selle tunnustamist. Erinevalt V. Beljajevist on kohus seisukohal, et relva laskekõlbmatuks muutmine või selle tunnustamine on Eesti Vabariigiski legaalne, kuid see eeldab, et protsessi käigus järgitakse kehtivat regulatsiooni. Demonstreerimaks seda, et süüdistust läbivad esemed: vintpüss Mosin ja püstolkuulipilduja(d) PPŠ on üksnes paberil kõlavad nimed ning reaalselt on tegemist võrdlemisi mõttetute roostes rauajuppidega, taotles V. Beljajevi kaitsja asitõendite toomist kohtuistungile ajaks, mil küsitleti tulirelvaeksperti. Kohtukoosseis veendus tõepoolest oma silmaga esmalt selles, et kohtus esitletud esemed on rauatükid, mis on kaasaegsetest tulirelvadest pehmelt öeldes väga kaugel, kuid küsitluse käigus pani ekspert erinevad osad kokku ning näitas, kuidas need koostoimes töötavad. Kohtu hinnangul rõhutasid nii V. Beljajev kui kõik kaitsjad meelevaldselt seda, et kohtus vaadeldud esemed ei ole laskekõlbulikud, s.o nendest ei ole sellisel kujul võimalik tulistada. Kohus pöörab siinkohal tähelepanu samale asjaolule, mida prokurör korduvalt mainis: lisaks tulirelvadele on käibes keelatud ka nende oluliste osade käitlemine ning seda lihtsal põhjusel: töökorras olevaid olulisi ja ebaolulisi osi kokku pannes on võimalik komplekteerida midagi, mis

on lõppastmes laskekõlbulik. Asjakohane on viidata siinkohal uuesti RelvS § 11 p 9, mille järgi on laskekõlbmatu relv seaduse mõttes üksnes tulirelv või akustiline relv, mis on muudetud laskekõlbmatuks nii, et tulirelva kõik olulised osad on muudetud kasutuskõlbmatuks ning neid ei ole võimalik relva taas laskekõlblikuks muutmiseks eemaldada, asendada ega ümber ehitada. Etteruttavalt ütleb kohus, et RelvS § 11 p 9 kirjeldatud olukorda käesolevat kriminaalasja läbivate esemete puhul kohus paraku ei tuvastanud. Kõige eeltooduga ei taha kohus väita, et V. Beljajev ei saanud aru, mida talle ette heideti. Kohtu hinnangul sai V. Beljajev sellest vägagi hästi aru. Oma tegevuse võimalikku keelatust adus süüdistatav kohtu arvates juba ajal, mil tema suhtes teostati jälitustoiminguid. Kokkuvõtvalt ei hakka kohus kriminaalasja lahendamisel rohkem keskenduma süüdistatava(te) kaitseväidetele, mis puudutavad süüdistust läbivate tulirelvade laskekõlbmatust ning niruvõitu regulatsiooni. III. V. Beljajevile heidetakse esitatud süüdistuses ajaliselt esimesena ette seda, et ta soetas tuvastamata ajal, kuid enne 11.03.2020 7,62x25mm kaliibrilise mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ, mille osade hulgas olid mh ka kasutuskõlblikud relvaraam, lukukoda, päästemehhanism koos päästiku ja tuleümberseaduriga. Süüdistuse järgi valdas V. Beljajev mittekomplektset PPŠ-d kuni selle võõrandamiseni P.-nimelisele isikule kohtumisel, mis toimus tuvastamata ajal, kuid ajavahemikul jaanuar 2020-11.03.2020 (tõenäoliselt 01.03.2020 pärast kella 16.29) Xxxx asuvas tanklas Olerex. Kohtumisel maksis P.-nimeline isik V. Beljajevile sularahas 30,00 eurot ja sai vastu eelpoolnimetatud mittekomplektse PPŠ koos kasutuskõlbliku relvaraami ja lukukojaga. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et süüdistuses märgitud P.-nimeline inimene on tunnistaja P. P.. Kriminaalasjas on tõendatud, et tunnistaja peeti 20.11.2020 KrMS § 217 lg 1 alusel kinni, sest teda kahtlustati KarS § 418 lg 1 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos (kd VII tlk 1-3). Prokurör esitas kohtule P. P. elukohas, Xxxx asuva korteris, 21.11.2020 toimunud läbiotsimise protokolli (kd II tlk 35-43). Menetlustoimingu protokolliga on tõendatud, et läbiotsimisel leiti tunnistaja kodust laskemoona, tulirelvi ja viimaste olulisi osi. Loetletud esemete hulgas oli mustas kotis automaatkuulipilduja PPŠ raam koos kabaga, mis leiti korteri magamistoa paremas nurgas asuva sektsioonkapi kõrvalt. Leid pakendati pakendisse nr 36, seda pildistati (vt fotod nr 121-124, kd I tlk 43 ja 43 pöördel) ja edastati koos teiste leitud ning ära võetud esemetega 02.12.2020 ekspertiisimääruse (kd II tlk 44-47) alusel tulirelvaekspertiisi. Eksperdi arvamusega 08.07.2021 ekspertiisiaktis nr 20E-TB0147 (kd II tlk 48-61) on tõendatud, et 21.11.2020 P. P. korterist Xxxx leitud PPŠ koosnes püstolkuulipilduja raamist, lukukojast, lukust, päästemehhanismist ja kabast. Nimetatud detailid kuuluvad tulirelva osade hulka. Vaatluse põhjal on lukukoda, päästemehhanism ja kaba kasutuskõlblikud, lukk on kasutuskõlbmatu (eksperdi arvamuse p 1, kd II tlk 57). Tunnistaja P. P. andis kohtus ütlusi (kd VIII tlk 1-11) selle kohta, et läbiotsimisel leitud mittekomplektse PPŠ soetas ta V. Beljajevilt. Süüdistatava V. Beljajevi ja viimase kaitsja hinnangul ei ole tunnistaja ütlused usaldusväärsed. V. Beljajev ei eitanud, et ta tundis P. P. ning mingisugune kohtumine tunnistaja viidatud ajal ja kohas leidis aset, kuid süüdistatava sõnul ei ole ta süüdistuses nimetatud eset P. P.e müünud ega üle andnud.

Järelikult tuleb kohtul anda hinnang sellele, kas antud juhul on usaldusväärsed tunnistaja või süüdistatava ütlused. Tunnistaja P. P. osas puudub vaidlus selles ja tema enda ütlustega on ka tõendatud fakt, et tunnistaja suhtes alustati ning on käimas eraldiseisev kriminaalmenetlus, mis käsitleb nii tulirelvade, nende oluliste osade kui laskemoona ebaseaduslikku käitlemist. Samuti ei ole vaidlust selles ning on tõendatud, et käesolevas kriminaalasjas tegi P. P. politseiga koostööd – tunnistaja kaasati menetlusse matkijana. Kaitsjad rõhutasid tunnistajale esitatavate küsimustega kohtu hinnangul momenti, et tunnistaja võib oma naha päästmiseks olla valmis veidi enamaks, kui seda eeldab tavapärane koostöö menetlejaga. Kindlasti teatud iva selles on – P. P. avaldas S. Rožkovi kaitsjale, et tal oli hirm vangi sattumise ees. Samas ei saa kohtu arvates üksnes sellele argumendile tuginevalt väita, et P. P. valetas. Tunnistaja ja süüdistatava ütluste usaldusväärsust tuleb siiski kontrollida viisil, mis on kohtupraktikas üldiselt aktsepteeritud. Tunnistaja P. P. (ütlused kd VIII tlk 1-11) ja süüdistatav V. Beljajev (ütlused kd VIII tlk 64 pöördel-72) selgitasid riimuvalt, et nende suhtlus algas 2020 kevadel. Süüdistatava ütluste kohaselt müüs ta internetiportaalis okidoki militaaresemeid ning P. P. helistas talle. Tunnistaja sõnul tegi ta kevadel 2020 okidokisse kasutaja, sest tahtis uurida erinevaid militaaresemeid, mida inimesed müüvad. Ta märkas, et kasutaja „xxxx“ müüb PPŠ raami ja lukku ning ta kirjutas müüjale. P. P. andis ütlusi selle kohta, et tehing toimus, kuid V. Beljajevi sõnul mitte midagi sellist, mida kirjeldab P. P., kohtumisel ei toimunud. V. Beljajev märkis, et P. P. küsis temalt PPŠ-d, ta vastas tunnistajale, et tal pole ning seejärel ostsid nad õlled, vestlesid makettidest ning ta soovitas P. P. vaadata erinevaid arheoloogiasaite. V. Beljajev avaldas viimases sõnas, et P. P. valetamisest kohtus andis märku tunnistaja kehakeel – tunnistaja oli napisõnaline ning pidi korduvalt märkmetest tuge otsima. Tõsi – P. P. kokutas, vältis silmsidet, oli istungil näost valge ja silmnähtavalt närvis. Samas ei leia kohus erinevalt süüdistatavast, et kõik kirjeldatu kokku on ilmtingimata omane valetajale. Väga lihtsustatult oli kohtu hinnangul P. P. puhul tegemist pigem introvertse inimesega, kes oli asetatud stressisituatsiooni. Sarnaselt P. P.ga oli sõnaaher ning veidi turriski tunnistaja S. K., kuid viimase ütluste usaldusväärsuse küsimus sedavõrd teravalt päevakorda ei tulnud. Mõlemad tunnistajad – nii P. P. kui S. K. - jätsid kohtule mulje kui klassikalistest kogujatest, kes avanevad pigem kitsamas ringis oma hobist rääkides. Süüdistatava V. Beljajevi ütluste usaldusväärsuse vastu räägib esmalt asjaolu, et kriminaalmenetluses teostatud jälitustoimingutega on üldiselt tõendatud fakt, et süüdistatav pakkus erinevatele inimestele vanemaid tulirelvi ja nende osi – see, millest P. P. räägib, on tegelikult süüdistatavale omane käitumismall. Teiseks esitas prokurör kohtule tõendid, mis kinnitavad P. P. ütluste usaldusväärsust. Esmalt ei tekkinud kriminaalasjas vaidlust ja on tõendatud, et kasutaja „xxxx“ oli V. Beljajev (vt siinkohal ka kd III tlk 12-27). Kasutajakonto oli seotud e-posti aadressiga xxxx (kd III tlk 14). Fakt, et süüdistatav ja tunnistaja kohtusid kevadel 2020 Xxxxl asuva Olerexi tankla juures, on tõendatud jälitustoimingu protokolliga, mis asub kd V tlk 147-151, taotlus ja load jälitustoiminguteks kd VI tlk 172-211). Kriminaalasjas nr 19230101356 teostatud jälitustoimingutega tuvastati, et P. P. ja V. Beljajev kohtusid 01.03.2020 Xxxx Olerexi tanklas. Seejärel on 08.03.2020 V. Beljajev P. P.e helistanud kell 21:19 ning mh öelnud, et „kuule, mul on toru... toru /arusaamatu sõna/. P. P. vastab, et „a ei-ei-ei-ei-ei-ei-ei, seda ma ei taha“ ning

V. Beljajev ütleb, et „selle võib PPŠ jaoks ümber teha“. Kohtu hinnangul kinnitab protokollis kajastatu P. P. ütluste usaldusväärsust: miks peaks V. Beljajev ise tüütu tunnistajaga pärast kohtumist, kus ei toimunud midagi olulist, ühendust võtma ning pakkuma talle mingisugust toru, mille võib PPŠ jaoks ümber teha? Olukorras kus V. Beljajevi sõnul P. P. küsis temalt PPŠ-d müügiks, aga tal seda ei olnud? Lisaks ei ole jälitustoimingute protokollis kajastatut silmas pidades õiged V. Beljajevi sõnad, et põgusa kohtumisega Olerexis tema ja P. P. suhtlus tol korral, s.o kevadel 2020 piirduski. Kolmandaks esitati kohtule tõendina P. P. poolt menetlejale edastatud e-kirjad (kd II tlk 62-66, tlk 101-102) ning asitõendi vaatlusprotokollid, milles vaadeldi P. P. telefoni (kd II tlk 67-100) ja e-kirju (kd II tlk 103-104). Kõik nimetatud tõendid käsitlevad P. P. ja V. Beljajevi (okidoki portaalis kasutaja „xxxx“) omavahelist suhtlust alates 2020.aasta lõpust, so pärast seda, kui V. Beljajev oli 11.09.2020 vabanenud eelmise kohtuotsuse alusel osaliselt täitmisele pööratud karistuse kandmiselt. Tunnistaja P. P. on 02.10.2020 saatnud V. Beljajevile sõnumi, mille kohaselt meenus tunnistajale, et V. Beljajev pakkus talle osta 30,00 euro eest PPŠ-d. P. P. uurib, kas V. Beljajevil salv on (vt kd II tlk 69 pöördel, tõlge tlk 82). V. Beljajev vastab oma 06.10.2020 sõnumis P. P.e, et tema sellega enam ei tegele ning vaadaku P. P. rooba.ee saidilt (vt fotod kd II tlk 70 ja 70 pöördel, tõlge tlk 83-84). Kohtu hinnangul ei tule siinkohal süüdistatava enda poolt edastatud sõnumis esile tõsta mitte seda, et V. Beljajev sellega enam ei tegele vaid see, et süüdistatav sellega enam ei tegele. Miks peaks P. P. üldse küsima V. Beljajevilt midagi sellist millega seotust süüdistatav oma sõnul kevadel 2020 P. P.ga toimunud kohtumisel eitas öeldes, et neil oli juttu makettidest ning tema soovitas lõppeks P. P. pöörduda arheoloogiasaitide poole? Märksa loogilisem on see, et tunnistaja on süüdistatavalt ka varem midagi sellist (sõnumi järgi PPŠ) soetanud ja küsib lisa. Siinkohal väärib märkimist, et viidatud sõnumivahetus V. Beljajeviga toimus veel ajal, mil P. P. ei olnud veel oma kriminaalasjas kahtlustatavana kinni peetud. Järelikult ei olnud kuni 20.11.2020 toimunud suhtlus veel see, mida saab käsitleda kui tunnistaja koostööd menetlejaga. Kohtu hinnangul on seega P. P. ütlused usaldusväärsed. V. Beljajevi ütlused õiged ei ole ning need tuleb sel põhjusel kõrvale heita, v.a osas, mis need puudutavad asjaolu, et kevadel 2020 kohtus ta P. P.ga oma kodu lähedal asuvas Olerexi tanklas. P. P. ütlustega on tõendatud, et kevadel 2020 müüs okidoki internetiportaalis kasutaja nimega Xxxx aka V. Beljajev PPŠ raami ja lukku. Nad leppisid müüjaga kokku kohtumise Xxxx asuvas Olerexi parklas ning kohtumisele ilmus V. Beljajev. Süüdistatav näitas talle kotis olevat PPŠ raami ja ta märkas, et sellel puudub relvalukk, mis oli kuulutuses märgitud. V. Beljajevil oli relvalukk kaasas, süüdistatav võttis selle hiljem põuest välja ja müüs talle raami ning relvaluku 30 või 40 euroga maha. Seejärel viis ta V. Beljajevilt ostetud esemed koju, Xxxx asuvasse korterisse. Kriminaalasjas on tõendatud, et esemed leiti tunnistaja kodus 21.11.2020 toimunud läbiotsimisel. Kohus nendib prokuröriga nõustuvalt, et tõenäoliselt toimus ostu-müügitehing 01.03.2020 kell 16:29 paiku (vt uuesti sama päeva jälitustoimingute protokoll). Nii süüdistatav kui P. P. selgitasid riimuvalt, et nad kohtusid Xxxx, Olerexi tanklas ning just sellest kohast on omavahelises telefonivestluses ka juttu. Kohtu hinnangul pani V. Beljajev talle ette heidetud teo toime vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Kohus nendib, et V. Beljajev esitles ennast kohtus harrastusajaloolase ja

relvahuvilisena. Viimaseid sattus kohtulikul arutamisel ka tunnistajapinki. Nii näiteks esitati enda sõnul relvadega hästi kursis olevale J. Š.le küsimus tema poolt soetatud PPŠ töökorra kohta ning tunnistaja selgitas, millele tuginedes ta oma järelduse tegi. Arvestades V. Beljajevi varasemat karistust kui teadlikkust relvadest – viimast rõhutas ka V. Beljajevi kaitsja öeldes, et kohtusaalis on süüdistatav ilmselt ainuke, kes on oma teadmiste poolest võimeline tulirelvaeksperdile küsimusi esitama – on kohtu hinnangul usutav, et V. Beljajev pidi võimalikuks pidama, et ta võib P. P.e kevadel 2020 toimunud kohtumisel müüa midagi sellist, mis on tsiviilkäibes keelatud, kasutuskõlblik ja mille käitlemine on kõigest eelnevast tulenevalt keelatud. Püstolkuulipilduja PPŠ on automaattulirelv, mille käitlemine tsiviilkäibes on relvaseaduse (RelvS) § 20 lg 1 p 5 alusel keelatud. Kooskõlas RelvS § 21 lg 1 loetakse tulirelva olulisteks osadeks mh nii relvaraami kui relva lukukoda, mis antud juhul oli eksperdi hinnangul töökorras. Kooskõlas RelvS § 21 lg 2 laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Käitlemise all peetakse RelvS § 11 lg 2 järgi silmas mh soetamist, valdamist ja võõrandamist. Kohtu hinnangul on kriminaalasjas tõendatud, et P. P. ostis V. Beljajevilt süüdistuses märgitud esemed, seega on põhjendatud süüdistuses esitatud väide selle kohta, et V. Beljajevile on alust ette heita PPŠ oluliste osade, s.o nii relvaraami kui lukukoja soetamist tuvastamata ajal, nende valdamist ja võõrandamist. V. Beljajev mõisteti Harju Maakohtu 19.08.2020 otsuse alusel kriminaalasjas nr 1-20-4492 süüdi KarS §-de 418 lg 2 p 1, 4181 lg 2 p 1 järgi. Käesolevas episoodis käsitletud ja tõendatud osateod on toime pandud tuvastamata ajal, kuid enne 11.03.2020. V. Beljajevile ette heidetud tegu on seega toime pandud enne eelmise kohtuotsuse kuulutamist. Kohus leiab, et süüdistatava tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi, s.o tsiviilkäibes keelatud tulirelva oluliste osade ebaseadusliku käitlemise, mis on toime pandud vähemalt teist korda. IV. Järgnevalt heidetakse V. Beljajevile esitatud süüdistuses talle ette seda, et ta käitles ajavahemikul 11.01.2021 kuni 06.07.2021 ebaseaduslikult 7,62x54R kaliibrilist mittekomplektset vintpüssi Mosin mudel xxxx, mis koosnes mh kasutuskõlblikust lukukojast koos päästemehhanismi, padrunisalve ja päästikukaitsmega. Esitatud süüdistuse järgi käitles V. Beljajev vintpüssi alates 11.03.2021 kuni 06.07.2021 grupis koos A. Baženoviga. Süüdistuse kohaselt korraldas V. Beljajev vintpüssi hankimise Läti Vabariigist, pakkus seda esmalt P.nimelisele relvahuvilisele, võttis viimaselt selle eest ettemaksu, tasus selle müüjale ja läks koos A. Baženoviga Lätist saabunud vintpüssile postiasutusse järgi. V. Beljajev eraldas vintpüssilt relvaluku, jättis selle enda kätte ja kasutuskõlbliku lukukojaga vintpüss jäi A. Baženovi kätte hoiule. Süüdistatavad otsustasid vintpüssi P.-nimelisele isikule mitte anda ja kooskõlastasid selle, et V. Beljajev hakkas vintpüssile otsima uut ostjat, kellele püss kallimalt maha müüa. P.nimelise isiku tuttavale I. T.e anti Mosina asemel üle pakendatud tööriist. V. Beljajev pakkus vintpüssi Mosin müügiks D. L.le ja S. K., viimased seda osta ei soovinud. Vintpüssi hoidsid süüdistatavad kuni 06.07.2021 A. Baženovi elukohas kuni 06.07.2021 mil see läbiotsimisel ära võeti. Kohtu hinnangul on tõendatud süüdistuses sisalduv väide selle kohta, et V. Beljajev korraldas 7,62x54R kaliibrilise mittekomplektse vintpüssi Mosin (mudel xxxx) saatmise Eesti Vabariiki Läti Vabariigist. Süüdistatav V. Beljajev seda fakti ei eita, kuid selgitas kohtus, et ta soetas eseme Läti Vabariigist, veebilehe antikvar.lv kaudu ja ta leppis ajaloohuvilisest müüjaga kokku, et vintpüss on ainult maketina.

Tunnistaja P. P.e ei meenunud, millal toimus kohtumine V. Beljajeviga, kuid see oli tunnistaja hinnangul talvel, õhtusel ajal. Kohtumine oli tal eelnevalt telefonitsi kokku lepitud ja see kestis ca 20 min. Nad said kokku xxxx Maxima juures. V. Beljajev tuli kohtumisele kahe naisterahvaga – mõlemad olid nii 45-50 aastased, natuke turskemad. Ta soovis V. Beljajevilt osta paukpadruneid. Kohtumisel rääkis V. Beljajev, et tal on tuttavaid, kes võivad müüa tulirelvi. Järgmisel päeval V. Beljajev helistas talle ja ütles, et on pakkuda revolver. V. Beljajev saatis pildid WhatsAppi, lisaks on ta V. Beljajevilt saanud oma e-posti aadressile xxxx nii teksti ja fotosid tulirelvadest, sh fotosid revolvrist ja vene vintrelvast Mosin. V. Beljajev kirjutas talle, et esemed asuvad Lätis ja on vaja teha ettemaks. Revolvri hinda ei mäleta, kuid vintpüss maksis 350,00 eurot. V. Beljajev saatis talle arveldusarve numbri kuhu maksta 1⁄2 ostusummast selleks, et pakk hakkaks liikuma. Ta ei oska öelda, mis riigi arvelduskonto see oli, kuid Eesti oma ei olnud. Prokurör esitas kohtule P. P. (süüdistuses P.-nimeline relvahuviline) poolt menetlejale edastatud tõendid, millest nähtub P. P. suhtlus V. Beljajeviga (kd II tlk 62-105). Kohtule esitatud sõnumivahetuse järgi kirjutab V. Beljajev 10.12.2020 P. P.e, et võib kõike muretseda (vt foto 16 kd II tlk 75, tõlge tlk 93) ning P. P. vastab 23.12.2020 (kd II tlk 75 pöördel, tõlge tlk 94), et ta on hetkel Soomes, kuid kui midagi on, siis saatku V. Beljajev fotod. Seejärel täpsustavad tunnistaja ja süüdistatav seda, kuhu V. Beljajev peaks fotod saatma, P. P. annab oma e-posti aadressi xxxx ning 11.01.2021 e-kirjaga (kd II tlk 62) saab tunnistaja P. P. V. Beljajevilt foto esemest (kd II tlk 63-63 pöördel), mis vaatlusel osalenud asjatundja hinnangul on vintpüss Mosin mudel xxxx kaliiber 7,62x54R, mis kuulub tulirelvade hulka ja koosneb relvarauast, padrunipesast, lukukojast koos luku ja päästikumehhanismiga ning padrunisalvest (kd II tlk 103105). V. Beljajev saadab P. P.e 12.01.2021 e-kirja (kd II tlk 64-65). Kohus ei saa välistada seda, et e-kirja tõlge on ebatäpne põhjusel, et V. Beljajev ei ole kasutanud komasid. Tõlke järgi kirjutab V. Beljajev P. P.e, et „Tervist. Kui hakkame esemeid Lätis tegema, on vaja raha sinna üle kanda“. Kohtu hinnangul on V. Beljajev siiski oma e-kirjas kirjutanud seda, et „kuidas teeme, esemed on Lätis“. Märkimist väärib, et sarnaselt on sama e-kiri tõlgitud nt kd V tlk 38. Olenemata tõlke kvaliteedist on aga tõendatud, et P. P. e-posti aadressile edastatud fotodel kujutatud asjad on Lätis ning nende Eestisse toimetamiseks on vajalik tasuda ettemaks. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles ja on tõendatud, et tunnistaja P. P. tegi sellel ajal juba menetlejaga koostööd. Ilmselgelt oli P. P. ülalkirjeldatud suhtlus V. Beljajeviga eelnevalt menetlejaga kooskõlastatud. Vaatamata sellele ei tähelda kohus esitatud sõnumi- ja epostisuhtlusest seda, mida väidab V. Beljajev, s.o P. P. hakkas teda painama ja tulirelva nõudma. Süüdistatava väide on tõendamata, kohtu hinnangul ei avalda P. P. V. Beljajevile survet: süüdistatav kirjutab tunnistajale, et saab kõike muretseda. See, mis see kõik on, nähtub V. Beljajevi poolt P. P.e edastatud fotodelt. Tunnistaja P. P. telefoni vaatlusel (kd V tlk 21-50) fikseeriti P. P. suhtlus V. Beljajeviga. P. P. on süüdistatavaga vahetanud ajavahemikul 12.01.2021-25.01.2021. V. Beljajev kirjutab P. P.e, et Mosin on Lätis ja sinna on vaja saata raha. Mosin antakse ära 350,00 euroga + 10,00 eurot postikulu ning temalt küsitakse, millal ja kuidas teha. V. Beljajev pakub, et võib saata kontonumbri. P. P. uurib garantiide kohta ning uurib kas saab teha käest-kätte ostmist. V. Beljajev pakub 19.01.2021 garantiiks oma passi ning märgib 20.01.2021, et P. P. võiks kiiremini liigutada, kirjutada millal kannab raha üle või tuleb. Kohtu hinnangul on kriminaalasjas tõendatud, et P. P. tegi vintpüssi Mosin eest V. Beljajevile ettemaksu käest-kätte. Tunnistaja P. P. ütlused on usaldusväärsed, selle fakti osas on usaldusväärsed ka V. Beljajevi ütlused, kelle sõnul sai ta P. P.t 150,00 eurot ja kulutas raha ära.

Kohus märgib, et V. Beljajevi ja P. P. omavaheline suhtlus on osaliselt talletatud jälitustoimingu protokolli ning kõrvutades seda tunnistaja kohtus antud ütlustega ei ole mingit alust väita, et P. P. jättis midagi teadlikult rääkimata või moonutas tõde. Tunnistaja P. P. märkis, et kolmas kohtumine V. Beljajeviga toimus 2021 aasta alguses xxxx Maxima ees. Nad leppisid kokku, et kui ta annab 1⁄2 summast, siis annab V. Beljajev tagatiseks passi. Ta ei mäleta, kuidas nad kohtumise kokku leppisid, kuid kohtumine oli kooskõlastatud politseiga. Kohtumise eesmärgiks oli Mosina ostmine. Tema läks kohtumisele üksi, V. Beljajev tuli koos kahe naisterahvaga, viimaseid ta kirjeldada ei oska. V. Beljajev rääkis kohtumisel, et tuttaval on pakkuda lühem PPŠ variant. Ta ei mäleta, kas V. Beljajev rääkis midagi Mosinast. Enne kohtumist sai ta politsei käest 150 eurot 50 eurostes kupüürides. Raha sai ta selle pärast, et V. Beljajev soovis Mosina eest ettemaksu. Ta andis raha V. Beljajevile ja viimane lubas helistada, kui kaup on kohal. V. Beljajev andis tagatiseks oma passi, mille ta andis üle politseile. Jälitustoimingute protokollist nähtub (kd I tlk 142-143), et 23.01.2021-25.01.2021 kooskõlastab P. P. V. Beljajeviga seda, millal ja kus saab ta ettemaksu tasuda. Süüdistatav selgitab V. Beljajevile, et ta ei saa teha ülekannet ning sel põhjusel lepivad tunnistaja ja süüdistatav kokku kohtumise Xxxxl. P. P. helistab 25.01.2021 kell 16:39 V. Beljajevile ja meenutab, et viimane võtaks passi kaasa. Jälitustoimingute protokollist nähtub, et kohtumine leiab aset samal päeval, kell 19:52 ning kohtumisel on V. Beljajeviga kaasas kindlasti I. L.. V. Beljajev selgitab P. P.e, et pakk saabub Xxxx ja tunnistaja peab tulema temaga kaasa, sest tema pakki kätte saada ei saa, tal on tingimisi (kd II tlk 144). V. Beljajev märgib, et ta saab võtta sõbra endaga kaasa ning on veidi endast väljas, kui kuuleb, et P. P. naaseb Soomest alles kuu aja pärast. V. Beljajevile valmistab kimbatust fakt, et ta peab postiga Lätist saadetavat eset nii kaua kusagil hoidma. Oma kõnes 10.03.2021 ütleb V. Beljajev P. P.e, et läheb järgmisel päeval järgi ja peidab siis ära kusagile (kd I tlk 149 pöördel). Eeltoodu lükkab kohtu hinnangul üsna üheselt ümber süüdistatava väited selle kohta, et tema teada pidi Lätist saadetav Mosin olema nö makett. Enne kohtumist V. Beljajeviga saab P. P. menetlejalt 150,00 eurot sularaha (vt kd I tlk 183-186) ja pärast kohtumist V. Beljajeviga andis P. P. menetlejale üle V. Beljajevilt saadud passi (vt kd II tlk 108-109). Kriminaalasjas on V. Beljajevi, A. Baženovi ütlustega ja jälitustoimingute protokollides kajastatuga tõendatud, et Lätist saabunud postipakile, milles oli vintpüss Mosin, läksid Xxxx asuvasse Xxxx kontorisse järgi V. Beljajev ja A. Baženov. Kohtu hinnangul ei ole usaldusväärsed V. Beljajevi ja A. Baženovi ütlused selle kohta, et A. Baženovi kaasas V. Beljajev üksnes sel põhjusel, et tal ei olnud isikut tõendavat dokumenti. Kuigi kriminaalasjas on tõendatud, et V. Beljajev andis oma passi 25.01.2021 toimunud kohtumisel tehingu tagatiseks P. P.e, on kohtu hinnangul jälitustoimingute protokolliga tõendatud, et tegelik põhjus oli V. Beljajevi ettevaatlikus – kohus on varem viidanud V. Beljajevi poolt 25.01.2021 kohtumisel P. P.e avaldatu, et tal on tingimisi vangistus ja seetõttu on tal keeruline ise pakile järele minna. Kohtule esitatud jälitustoimingute protokollis on fikseeritud A. Baženovi ja V. Beljajevi vahelised telefonivestlused 11.03.2021 hommikul, kui nad lepivad kokku kohtumise (A. Baženov ütleb V. Beljajevile, et liigun sinu poole) ning varjatud jälgimisel tuvastati, kuidas süüdistatavad liiguvad 11.03.2021 alates kella 09.18 Xxxx asuvasse A OÜ kontorisse (vt ettevõtte andmed kd III tlk 28-36). Sinna siseneb A. Baženov, väljudes on süüdistatava käes piklik kandiline pakend, mille ta annab V. Baženovile. Menetlustoimingu käigus fikseeritakse, et paki peale on kirjutatud nimi „Vladimir“ ja V. Beljajevi telefoninumber (kd I tlk 75-78). Prokurör esitas kohtule A OÜ-st 11.03.2021 edastatud vastuse, mille järgi väljastati 11.03.2021 Xxxx asuvast kontorist ajavahemikul 09.00-10.00 4 saadetist, sh isikult nimega V. saadetud

pakk, puitkast, Vladimiri-nimelisele isikule. Vastuvõtjana on märgitud „esitles end Vladimirina“. Järelikult ei ole õiged süüdistatavate väited selle kohta, et paki vastuvõtmist takistas see, et V. Beljajevil ei olnud passi. Kohus märgib, et Aleksei Baženovi nimele väljastatud passi esitades ei ole kuidagi võimalik, et A OÜ fikseerib paki saajana Vladimirinimelise isiku. Samas see, kas üldse või mida nõutakse paki kättesaamisel mingisugust dokumenti, pidi kohtu hinnangul V. Beljajevile teada olema, sest jälitustoimingute protokollis kajastatuga on tõendatud, et V. Beljajev oli A OÜ teenuseid varemgi kasutanud (vt V. Beljajev P. P.e 25.01.2021 „ainult nii saab kätte, see on kõige ohutum asi“. Seda, et V. Beljajev ütles talle paki kättesaamiseks vajaliku koodi või telefoninumbri, mainis ka A. Baženov. Süüdistatav ei viidanud kordagi sellele, et ta pidi paki kättesaamiseks esitama oma dokumendi. Eeltoodu tõttu on kohtu hinnangul põhjendatud prokuröri väide selles, et V. Beljajev saatis pakki välja võtma A. Baženovi seetõttu, et tal oli katseaeg ja ta kartis. Süüdistatavate ütlused selle kohta, et A. Baženovile teadaolevalt ei olnud pakis midagi keelatut, ei ole kohtu arvates õiged. Esmalt andsid V. Beljajev ja A. Baženov vastuolulisi ütlusi. V. Beljajev kinnitas, et ütles A. Baženovile, et Lätist saabunud pakis olev relv on makett, sellel ei ole isegi relvalukku, relv on 113 aastat vana ning A. Baženovil ei ole justnagu midagi karta, sest see ei ole relv. A. Baženov seevastu väitis kõigepealt, et V. Beljajevi sõnul pidid pakis olema mingisugused autoga seotud varuosad. Alles pärast prokuröri meenutust selle kohta, mida varem küsitletud V. Beljajev selle fakti kohta rääkis, selgitas A. Baženov kiiresti, et V. Beljajev oli talle öelnud, et pakis on antiikrelva osad, mida sõber soovib restaureerida. Et see, mis pakis on, pole kooskõlas seadusega relv. Kohus nendib, et seega pole välistatud olukord, kus süüdistatav A. Baženov oli eelnevalt välja mõelnud võimalikele küsimustele esitatavad vastused, kuid unustas ristküsitluse käigus kahetsusväärselt selle, mida varasemalt sama asjaolu kohta ütles V. Beljajev. Jälitustoimingute protokolliga on tõendatud, et 11.03.2021 helistab A. Baženov V. Beljajevile ning kõnes ütleb V. Beljajev, et sul on vaja panna see enda juurde koju, ema andis mind välja juba. A. Baženov ja V. Beljajev lepivad kokku, kes kelle juurde läheb. Asjaolu, et vintpüss jõudis A. Baženovi juurde, kinnitab 13.03.2021 süüdistatavate vaheline telefonivestlus, milles V. Beljajev märgib, et ta võtab selle roobi ära. Lisaks küsib P. P. 15.03.2021 Mosina kättesaamise kohta ning V. Beljajev vastab, et see on sõbra juures (kd I tlk 154 – 154 pöördel). Süüdistatav A. Baženov ei eitanud, et V. Beljajev tõi vist järgmisel päeval postipakiga saabunud eseme tema juurde koju. Pakiline vajadus hoiustada vintpüssi just A. Baženovi mitte katseajal oleva V. Beljajevi juures räägib samuti sellest, kui kaugele ulatus süüdistatavate (sh A. Baženovi) tegelik teadlikkus Lätist saabunud vintpüssi osas. Kohtu jaoks ei ole usaldusväärsed V. Beljajevi ütlused selle kohta, et ta ütles A. Baženovile, et tegemist on kahjutu esemega. V. Beljajevi ütlused ei ole samuti õiged selles, et vintpüssi viis ta A. Baženovi juurde sellepärast, et ema vihkab igasuguseid rauatükke pärast seda, kui ta sai kriminaalkorras karistada. Olukorras kus vintpüss olnuks kahjutu rauatükk, puudunuks kohtu arvates pakiline vajadus muretseda selle pärast kes pakile järgi läheb ning kus püssi hoida. Märkimist väärib veel see, et vestluses I. T.iga (kd I tlk 159 pöördel) vastab V. Beljajev tunnistaja küsimusele Mosina asukoha kohta, et mis ma olen loll või kodus hoida... Kriminaalasjas on tõendatud ja puudub vaidlus selles, et P. P. asemel läks V. Beljajeviga kohtuma ja vintpüssi Mosin ära võtma I. T., kelle suhtes oli kohus väljastanud loa matkimiseks. Samuti puudub vaidlus ja on tõendatud, et I. T. andis V. Beljajevile 200,00 eurot sularahas ja passi ning sai vintpüssi Morin asemel vastu pakendatud meisli. Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtub, et tunnistaja P. P. saatis 10.03.2021 V. Beljajevile e37

kirja küsimusega kas Mosinka on käes ja kas ta võib selle ära võtta (kd V tlk 21-54). V. Beljajev vastab, et on käes, tulgu P. P. Xxxxle ja nad sõidavad ära võtma. P. P. vastas, et järgmisel nädalal võtab tema hea sõber Mosinka ära ja annab V. Beljajevile passi. Jälitustoimingute protokolli kohaselt vahetab P. P. 15.03.2021 V. Beljajeviga sms-e Mosina üleandmise teemal (kd I tlk 154 pöördel) ning 18.03.2021 saadab V. Beljajev P. P.e sms-i, et las sõber helistab ja lepib kokku (kd I tlk 155). Samal päeval kell 12:26 helistas V. Beljajevile I. T. ja nad leppisid V. Beljajeviga kokku kohtumise samaks päevaks Xxxx asuva maja juures. I. T. täpsustab, kui palju raha ta peab kaasa võtma ning selgitab, et V. Beljajevi pass on tema käes. I. T. ja V. Beljajev kohtuvad kokkulepitud ajal ning toimub sularaha ja esemete üleandmine-vastuvõtmine (kd I tlk 156 pöördel – 157). Süüdistatav V. Beljajev selgitas, et P. P. seda relva ei saanud. P. P. saatis kohtumisele ühe oma väidetava sõbra, et too annab raha üle ja et tema annaks vintpüssi maketi sellele isikule. Ta nõustus. P. P. sõber helistas talle ja esitles ennast, et on P. P. poolt. Ta kohtus selle inimesega seal, kus P. P.ga – Xxxxl asuva xxxx Maxima juures. Kohtumisele tuli paks inimene, kes soovis P. P. jaoks pakki. P. P. ise ütles, et ta on justkui Soomes. Ta ei tea midagi P. P. elust-olust ja liikumisest, mees oli teda ära tüüdanud. Kohtumisel paks tagastas talle passi ja küsis, mis pakis, kastis on. Tema ütles, et tööriist. Paks tõstis paki üles, raputas, veendus palju see kaalub ja kõik. See oli mingi 5min, isegi vähem. Tunnistaja rääkis, et 20min ja see on juba vale. Tunnistaja I. T. selgitas, et ta kohtus V. Beljajeviga xxxx Maxima juures xxxx 18.03.2021. Ta nägi V. Beljajevi passi ja talle jäi süüdistatava perekonnanimi meelde. Ta pidi V. Beljajevile passi tagastama, andma 200 eurot ja võtma karbi. Tegemist oli politsei palvega. Karbis pidi olema vintpüss, püssi metallosa. Kohtumisel olid tema ja V. Beljajev mõlemad üksi. Ta andis V. Beljajevile politseilt saadud passi ja 200 eurot. Kohtumine V. Beljajeviga oli kokku lepitud, ta helistas süüdistatavale kohtumise päeval. V. Beljajevi telefoninumbri sai ta politseilt. Enne kohtumist rääkis ta V. Beljajeviga telefonitsi 1 või 2 korda. Ta ütles, et sai P.lt passi ja raha, mille ta peab üle andma ja võtma V. Beljajevilt karbi. Ta ei tea, kes on P. – politsei ütles talle mida ta peab ütlema. Kohtumine V. Beljajeviga toimus Maxima ees, õues. V. Beljajev tuli veidi hiljem. Süüdistatav andis talle kohtumisel u 1m pikkuse karbi, 10 x 15, mis oli musta kilekoti sees ja kollase teibiga kinni. Ta võttis karbi oma kätte, küsis kas kõik on korras, V. Beljajev ütles, et jah. V. Beljajev ei öelnud, mis on karbi sees. Ta ei teinud V. Beljajevi juuresolekul karpi lahti, see oli kinni teibitud. V. Beljajev rääkis kohtumisel, et kusagil on mingi TT, Lätis. Et laskemoona on võimalik saada 2 eur/tk, et mingid uued padrunid. Kohtumine kestis ca 10minutit. Ta sõitis seejärel karbiga ühe peatuse edasi, läks maha. Politsei oli seal ja nad läksid edasi, garaažide taha kus ta andis karbi politseile üle. Ta ei viibinud karbi avamise juures, kuid kuulis pärast, et seal oli raudkang. Kriminaalasjas on tõendatud, et enne kohtumist V. Beljajeviga sai I. T. menetlejalt V. Beljajevi passi (kd II tlk 110) ja sularaha 200,00 eurot (kd I tlk 185-186) ning andis pärast kohtumist menetlejale üle V. Beljajevilt saadud paki (kd I tlk 187-188, vt siinkohal ka kd I tlk 93). Pakki ja selle sisu vaadeldi (kd II tlk 228-240). Vaatlusega tuvastati, et musta värvi kilesse pruuni teibi abil pakendatud puidust kasti peal oli punast värvi kirje „Eesti Tallinn Xxxx xxxx Vladimir“. Kasti sees oli meisel. Kohtu hinnangul ei ole usaldusväärsed V. Beljajevi ütlused selle kohta, et ta ütles I. T.e kohtumisel, mis paki sees on. Jälitustoimingute protokollides kajastatu ei toeta süüdistatava ütlusi. Esiteks ei ole protokollis, milles sisaldub kohtumisel salvestatu mahakirjutus sõnagi sellest, mida süüdistatav enda väitel tunnistajale ütles. Teiseks on fikseeritud tunnistaja I. T.i ja V. Beljajevi edasine suhtlus, mille käigus I. T. V. Beljajevit P. P.e visatud vimka pärast aasib.

Vestlusest nähtub, et I. T. räägib V. Beljajevile, et sai paki sisust teada alles siis, kui selle pärast kohtumist avas (kd I tlk 151 pöördel – 159 pöördel). Seda, miks V. Beljajev otsustas I. T.e meisli anda, põhjendati kohtus kahe argumendiga: 1) V. Beljajevi ja tema kaitsja sõnul oli süüdistatav selleks ajaks teadlik sellest, et menetleja võib V. Beljajevi tegevust jälgida; 2) süüdistatav märkis, et järgnev oli tema otsustus P. P. karistada selle eest, et viimane ei olnud ei kollektsionäär ega ajaloolane. P. P. oli süüdistatava hinnangul tume isiksus, kes isegi ei teadnud seda, millal algas II maailmasõda. V. Beljajev selgitas, et tema viis selliste inimestega võitlemiseks on palju lubadusi selle kohta, mida need inimesed tahavad. Kohtu hinnangul ei ole kumbki kaitse esitatud versioonidest vettpidav. Kohtu arvates on kriminaalasjas tõendatud, et süüdistatavad otsustasid koos P. P. lihtlabaselt, maakeeli öeldes, üle lasta selleks, et müüa vintpüss kallimalt mujale. Kohtu arvates on tõendatud süüdistuses esitatud väide selle kohta, et V. Beljajev hakkas juba samal päeval A OÜ kontorist saadud vintpüssi edasi pakkuma, kuid juba mõnevõrra kallima hinnaga, nt D. L.le 400,00 euro eest. Kriminaalasjas on tunnistaja D. L. ütlustega (kd VIII tlk 28-31) tõendatud, et talle pakuti 2021 müüa rakettpüstolit ja vintpüssi Mosin ning PPŠ-d. Esemeid pakkus üks ja sama inimene telefonivestluses, inimese nime ta ei tea. Esmalt helistas tema sellele inimesele ja järgmine kord helistas see inimene talle. Numbri sai ta okidoki kuulutusest – ta nägi kuulutust raketipüstoli müügi kohta ja võttis müüjaga ühendust. Müüja rääkis vene keelt ilma aktsendita. Ta on selle mehega vestelnud 2-3 korda kevadel 2021. Mees küsis, kas ta on huvitatud 100 aasta vanusest vintpüssist Mosin, mida on hoiustatud pööningul, s.o heas seisukorras. Tal oli huvitav seda vaadata. Hinnast nad ei rääkinud. PPŠ-st rääkis mees, et see on kärbitud rauaga ja ei ole töökorras ning seal puudub trummel, s.o osa kuhu pannakse padrunid. Ta palus mehel teha ja saata pildid rakettpüstolist ja vintpüssist, PPŠ teda ei huvitanud. Lubatud pilte ta ei saanud. Ta rääkis mehega ühel ja samal päeval, võib-olla oli veel kõne järgmisel päeval. Mehega ta ei kohtunud, ta ei ole meest kunagi näinud. Vintpüssi ja PPŠ-d millest nad telefonis rääkisid, ta mehelt ei ostnud. Rakettpüstolit ta ka ei ostnud. Ta kasutab 1,5 aastat telefoninumbrit xxxx. Meesterahva numbrit ta ei mäleta. Kohtule esitatud jälitustoimingute protokollis (kd I tlk 151 pöördel – 153) on kajastatud telefonivestlused, millest tunnistaja rääkis. Kohus ei välista, et V. Beljajev pakkus vintpüssi ka tunnistaja A. U. 28.01.2021 toimunud telefonivestluses (kõne mahakirjutus jälitustoimingute protokollis kd I tlk 178 pöördel). Telefonivestlused A. Baženoviga (kd I tlk 153 pöördel – 154) kinnitavad seda, et süüdistatavatel oli kavas P. P. lihtlabaselt petta, s.o jätta ostu-müügisumma endale ning müüa püss edasi mõnele kolmandale isikule. V. Beljajev langetas sealjuures otsuseid koos A. Baženoviga (ei-ei me otsustame selle ära). Telefonivestluses, mis toimub 17.03.2021 räägivad A. Beljajev A. Baženovile juba konkreetselt sellest, et tüssame neid järgmisel päeval (I. T.i ja V. Beljajevi kohtumine toimus 18.03.2021) ja need on luuserid, lihtsalt lollikesed, miks mitte neid üle lasta. V. Beljajev palub A. Baženovil tuua mingi armatuur. Seejärel ütleb V. Beljajev A. Baženovile kõne lõpus, et tuled, siis räägime, mis kuidas. Kohus nendib, et P. P. nö üle laskmine ei kätkenud endas tegelikult mitte mingisuguseid riske. Esiteks ei olnud kiitsakas ja introvertse moega P. P. kindlasti mitte selline, kes käivitaks pettuse korral mingisuguse kättemaksuaktsiooni. Teiseks oli P. P. V. Beljajevi jaoks sisuliselt täiesti võõras inimene – peale kevadel 2020 toimunud PPŠ-d puudutava tehingu neil omavahelised seosed puudusid. V. Beljajevile ei olnud teada asjaolu, et P. P. teeb koostööd politseiga ning

süüdistatava vaates ei teadnud P. P. tõenäoliselt V. Beljajevi nimegi, rääkimata muudest andmetest. Telefoninumbrit, mida P. P. teadis, on võimalik vahetada. Kolmandaks on ilmne, et P. P. puudusid igasugused hoovad V. Beljajevilt lubatud kauba kätte saamiseks. Legaalse eseme ostu-müügitehingu tagajärjel petta saanu pöördub tõenäoliselt õiguskaitseorganite poole, kui kantud kahju ületab inimese personaalse taluvuspiiri. Käibes keelatud kauba puhul selliseid meetmeid ei ole võimalik kasutada ning seda V. Beljajev ilmselgelt teadis. Kahtlemata võib V. Beljajev vestlustest I. T.iga välja lugeda seda (kd I tlk 157 pöördel – 161 pöördel), et meisel oli kastis justkui selle pärast, et V. Beljajev kahtlustas (sama ütleb V. Beljajev kõnes P. P.e kd I tlk 165 pöördel), kuid kohtu arvates oli süüdistataval vaja nii P. P. kui I. T.i ees nö nägu hoida. Süüdistatava ja kaitsja seisukohta selles, et V. Beljajev kahtlustas, et tegemist on politseioperatsiooniga, kummutab jälitustoimingute protokollis kajastatu: V. Beljajev rääkis ka pärast seda, kui nad koos A. Baženoviga otsustasid P. P. petta, telefonitsi väga avatult süüdistuses märgitud esemetest ja sarnastest esemetest, sh olukorras kus kas tema tähelepanu juhiti sellele, et selliseid jutte ei ole mõistlik telefonitsi rääkida või vastupidi (vt näiteks 02.07.2021 kell 13:29 telefonivestlus Läti Vabariigi abonentnumbriga kd I tlk 160, süüdistatava kõne oma isaga 14.05.2021 kell 15:21 kd I tlk 160 pöördel, 14.05.2021 kell 16:37 toimunud vestlus R. D.ga kd I tlk 162 või vestlused R. D.ga tervikuna). Süüdistatava ja kaitsja versiooni V. Beljajevi teadlikkusest ei toeta ka V. Beljajevi ja A. Baženovi vahel 24.05.2021 kell 17:01 toimunud telefonivestlus (kd I tlk 169) mille käigus küsib V. Beljajev A. Baženovi käest roopi, kommenteerides, et äge kutt on, ma ei taha teda petta, las võtab ära. V. Beljajev ütleb A. Baženovile, et viimane otsustagu, kui tahad anname ära, tahad – ei. A. Baženov täpsustab, et ei saa aru, kas müüme ära või anname ära ja kas see on too, keda petsid või ning V. Beljajev jaatab. A. Baženov märgib, et las annab seal raha veel kasvõi õlle jaoks. Jälitustoimingute protokollis kajastatuga (kd I tlk 165-168 pöördel), P. P. ütlustega ning P. P. poolt V. Beljajevile edastatud sõnumitega (kd 21-54) on tõendatud, et V. Beljajevi ja A. Baženovi vestlusele eelnesid P. P. pingutused saada V. Beljajeviga kontakti selleks, et viimane annaks talle üle vintpüssi Mosin. Pealtkuulatud kõnedest nähtub, et V. Beljajevil oli teatud hetkel kavatsus P. P.e vintpüss siiski anda. Sellist olukorda ei tekiks, kui inimene kahtlustab seda, et ta on sattunud oma võimaliku ebaseadusliku tegevuse tõttu õiguskaitseorganite vaatevälja ning ta kindlustab oma tagalat kahtlasevõitu ostjale meislit üle andes. Kriminaalasjas on P. P. ütlustega tõendatud, et lubatud vintpüssi ta siiski ei saanud. Tunnistaja märkis, et ta pidi püssi saama ja kohtuma V. Beljajeviga Balti jaamas, kuid süüdistatav oli kohale jõudes purjus, ütles et püss on sõbra käes ning nad läksid Xxxxle V. Beljajevi koju. Korterisse ta sisse ei saanud, sest V. Beljajevi ema viskas ta välja. Süüdistatav oli seisukohal, et P. P. valetas. V. Beljajevi sõnul oli hoopis P. P. nii purjus, et ema ei lubanud tunnistajat sisse. Jälitustoimingute protokollist nähtub (vt kd I tlk 169 pöördel – 170, P. P. ja V. Beljajevi kõne 25.05.2021 kell 01:55) et süüdistatava ütlused ei ole õiged. Tol päeval oli ebakaines olekus hoopis V. Beljajev, mitte tunnistaja. Märkimist väärib, et enne Balti jaama minekut unustas V. Beljajev ka oma telefoni koju (vt eelnevad kõned). P. P. selgitas, et ühel hetkel V. Beljajev ei vastanud enam tema kõnedele ja sõnumitele. Erinevad ettekäänded, miks V. Beljajev ei saa tunnistajaga kohtuda, nähtuvad ka poolte vahelistest telefonivestlustest (vt nt kd 169 pöördel – 170 pöördel). Jälitustoimingute protokollides kajastatuga on tõendatud, et V. Beljajev jätkas vintpüssi pakkumist (vt telefonivestlus A. G. kd I tlk 171-171 pöördel) ja tunnistaja S. K. ütlused (kd VIII tlk 43-44 pöördel). S. K. ütlustega on tõendatud, et tal oli 11.06.2021 peale lõunat telefonivestlus PPŠ osadest. Tema helistas numbrile, mis oli okidoki portaalis. Müüja müüs seal kiivrit. Numbrile

vastas vene keelt kõnelev meesterahvas. Ta küsis kõnes PPŠ-41 metallosi. Vestluspartner ütles, et tal ei ole neid pakkuda ja pakkus Mosina toru, raudosa. Seda ta ei tahtnud. Kõne, millest S. K. kohtus rääkis, on fikseeritud jälitustoimingute protokollis (kd I tlk 172-173 pöördel). Kriminaalasjas on tõendatud, et süüdistuses märgitud ese, vintpüss Mosin leiti A. Baženovi kodus toimunud läbiotsimise käigus. Kohtule esitati menetlustoimingu protokoll (kd II tlk 118124) mille kohaselt leiti Xxxx asuva korteri teise magamistoa (A. Baženovi toa) rõdu paremalt küljelt relvaraud, mis fotografeeriti, pakendati ja võeti kaasa (vt kd II tlk 123 pöördel – 124 pöördel). Läbiotsimisel leitud ja kaasa võetud eseme vaatlus on kajastatud asitõendi vaatlusprotokollis (kd II tlk 111-117). Vaatlusega tuvastati, et pakendis on roostetanud vintpüssi raud, mille sees oli oranži värvi ese. Raua alumisel osal oli padrunisalv, päästikukaitse ja päästik. Lukukoda vintpüssil ei olnud. Esemelt võeti vaatluse käigus puuteproove. Kriminaalasjas on tõendatud, et vintpüssi Mosin lukukoda leiti V. Beljajevi kodus toimunud läbiotsimisel (kd II tlk 69-93). Kohtule esitatud menetlustoimingu protokolli kohaselt andis V. Beljajev Xxxx asuva korteri läbiotsimisel välja vintpüssi Mosin lukukoja, mis võeti kaasa ja pakendati. Kohus märgib, et esemetelt osade eemaldamine oli V. Beljajevile omane käitumismall. Nii selgitas P. P. oma ütlustes, mis ta andis kevad 2020 episoodi osas, et tol korral märkas ta, et lubatud PPŠ-l oli puudu relvalukk, mis oli okidoki-s piltidel olemas. Tunnistaja sõnul soovis V. Beljajev talle relvaluku eraldi müüa – V. Beljajevil oli relvalukk kaasas, ta võttis selle hiljem põuest välja. Sarnaselt selgitab J. Š. episoodis, mida kohus järgnevalt käsitleb, et kui ta sai V. Beljajevilt lubatud eseme (lühendatud rauaga PPŠ), siis ta märkas, et komplektist on puudu päästemehhanism. Ta ütles V. Beljajevile, et päästemehhanism on puudu ning V. Beljajev selgitas, et ta unustas selle eeldatavasti koju. Eeltoodu tõttu ei ole kohtul alust kahelda, et V. Beljajevi kodust leitud lukukoda kuulus vintpüssile, mis leiti A. Baženovi kodust. Märkimist väärib, et lukukoda oli vintpüssil olemas V. Beljajevi poolt P. P.e edastatud fotodel (vt kd II tlk 103-104). Esemed edastati 16.07.2021 määruse (kd II tlk 1-2) alusel tulirelvaekspertiisi. Eksperdi arvamusega ekspertiisiaktis nr 21E-TB0071 (kd II tlk 3-8) on tõendatud, et ekspertiisiks esitatud tulirelva, vintpüssi Mosin kaliibriga 7,62x54R xxxx, osade hulka kuuluvad relvaraud ja lukukoda päästemehhanismi ja salvega. Relvaraud ja padrunisalv ei ole esitatud kujul kasutuskõlblikud, lukukoda päästemehhanismiga on kasutuskõlblik. Samuti on kasutuskõlblikud vintpüssi Mosin luku putk, vinn, löökraud vedruga ja ühendusplaat (eksperdi arvamuse p-d 1-2). Ekspert B. C. selgitas kohtus (kd VIII tlk 84 pöördel – 87 pöördel), et ekspertiisi tehes ei piirduta ainult vaatlusega. Viimane sisaldab peale silmadega vaatamise ka katsetamist. Ekspertiisiks esitatud detailide puhul vaadatakse, kas mehhanismid toimivad, kas detailid omavahel liiguvad. Mosina relvaraud oli umbne, seal oli takistus, mida ei saanud välja. Samas on umbset relvarauda võimalik puhastada – kas padrunit või kesta on võimalik väljutada vardaga suudme poole lükates või määrdeainega õlitades. Ekspert märkis, et ta ise on valanud padrunipessa sulametalli ning tõmmanud koos sellega muu objekti välja. Lukukoja kasutuskõlblikkuse hindamine toimus samamoodi, s.o lisaks vaatlusele ka katsetades. Ekspert selgitas, et lukukoda on võimalik keermega relvaraua küljest eemaldada, eksperdi hinnangul on selleks vaja vastavaid abivahendeid. Kaitsja väide selle kohta, et see ei ole võimalik, on kohtu hinnangul spekulatiivne. Kohtu hinnangul on seega eksperdi arvamusega tõendatud süüdistuses esitatud väide selle kohta, et vintpüssil Mosin oli kasutuskõlblik lukukoda. Kohus nõustub prokuröri loogikaga selles, et V. Beljajev ja A. Baženov tegutsesid ühiselt ja

kooskõlastatult. Teo paneb täideviijana toime isik, kes hoiab koosseisutunnustele vastava sündmuse kulgemist oma kontrolli all. Kaastäideviimine eeldab, et üks isik paneb teo toime ühiselt ja kooskõlastatult koos teisega, s.o isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks valitseb neist tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Kokkulepe ei pea küll olema suuline ja seda on võimalik saavutada ka vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba süüteo toimepanemise käigus, kuid kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühisest tegutsemisest Märkimist väärib fakt, et viiteid V. Beljajevi ja A. Baženovi nn ühisele ärile leidub esmalt läbivalt jälitustoimingute protokollis (vt nt 24.02.2021 kõne kd I tlk 148 pöördel – 149, 11.03.2021 kõne tlk 153 pöördel või 09.06.2021 kõne kd I tlk 172). Konkreetselt süüdistuses käsitletud eseme – mittekomplektse vintpüssi Mosin – osas on jälitustoimingute protokollides kajastatuga tõendatud, et A. Baženov läks koos V. Beljajeviga pakile järgi, vintpüss hoiustati tema kodus ning V. Beljajev rääkis A. Baženoviga vintpüssist, kasutades läbivalt meie vormi. Sealjuures jättis V. Beljajev sisuliselt A. Baženovi otsustada selle, kas P. P.e vintpüss anda või mitte. A. Baženov soostus V. Beljajevi plaaniga märkides, et P. P. võiks siiski natuke raha – kasvõi õlle jaoks – veel anda. Eeltoodu viitab sellele, et süüdistatavad jagasid tõenäoliselt ka tulu. V. Beljajevi ja A. Baženovi ütlused kohtu hinnangul usaldusväärsed ei olnud. Eeltoodu tõttu ei ole A. Baženovit võimalik käsitleda kaasaaitajana vaid kaastäideviijana. A. Baženovi ja V. Beljajevi teopanused olid võrdse kaaluga: A. Baženov tagas selle, et kaup (vintpüss Mosin) saaks ohutult vastu võetud ja hoiustatud – varem kriminaalkorras sarnase teo eest karistatud V. Beljajevi puhul kaasnenuks sellega tarbetult palju ja suuri riske ning kaupa oli võimalik liigutada üksnes siis, kui oli keegi, kelle juures seda hoida. V. Beljajev otsis kaubale ostjat, kuid hoidis A. Baženovit jooksvalt kursis, sh oli A. Baženovil teatud küsimustes sõnaõigus. Märkimist väärib, et tõenäoliselt pidi V. Beljajevi asemel I. T.e meisli üle andma A. Baženov, kuid sellest loobuti, sest I. T. selgitas V. Beljajevile, et annab viimase passi üle üksnes talle (vt uuesti telefonivestlused viidatud isikute vahel kd I tlk 155 pöördel – 156 pöördel). Kohtu hinnangul panid V. Beljajev ja A. Baženov neile ette heidetud teo toime vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Kohus on varasemalt tuvastanud asjaolu, et V. Beljajev ja A. Baženov andsid vastuolulisi ütlusi selle kohta, kui kaugele ulatus A. Baženovi teadmine selle kohta, mis A OÜ vahendusel Lätist saabuvas pakis on. Kohus asus seisukohale, et A. Baženov pidi seda teadma. Samuti nähtub süüdistatavate teadlikkus sellest, et tegemist ei ole käibes lubatud esemega, nende omavahelistest vestlustest, mille käigus nad arutlevad selle üle, et A. Baženov peaks relva enda juurde jätma, sest V. Beljajevi ema lubas ta välja anda. Kohus on viidanud, et V. Beljajev ütles vestluses I. T.iga viimasele, et ta ei ole nii loll hoidmaks Mosinat oma kodus. Pidev muretsemine, sahkerdamine, salatsemine jne osundab kohtu arvates üheselt asjaolule, et süüdistatavad pidid pidama võimalikuks, et Mosina käitlemine ei ole seadusega kooskõlas. Kriminaalasjas on kokkuvõtvalt tõendatud, et V. Beljajev ja A. Baženov käitlesid mittekomplektset, kuid kasutuskõlbliku lukukojaga vintpüssi Mosin. Viimane on tulirelv ning RelvS § 21 lg 1 järgi on lukukoda tulirelva oluline osa, millele laieneb RelvS § 21 lg 2 sama kord, mis on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Kriminaalasjas on tõendatud, et V. Beljajev pakkus vintpüssi P. P.e, soetas selle oma tuvastamata kontaktide kaudu Läti Vabariigist ning seejärel läks V. Beljajev koos A. Baženoviga relvale järgi. Mosin jäeti süüdistatavate ühisel kokkuleppel A. Baženovi juurde, tuvastamata ajal eemaldas V. Beljajev sellelt lukukoja ja viis oma koju. Süüdistatavad otsustasid koos jätta vintpüssi P. P.e üle andmata ning V. Beljajev

hakkas aktiivselt otsima uut ostjat. RelvS § 11 lg 2 mõttes loetakse relva käitlemiseks relva soetamist (mida antud asjas on tõendite pinnalt alus ette heita V. Beljajevile ainuisikuliselt), hoidmist ja valdamist. Kriminaalasjas on tõendatud, et süüdistatavatel ei ole relvaluba, mis peab RelvS §-de 34 ja 35 järgi olema isikul, kes soetab või käitleb tulirelva (kd III tlk 126-134). Kohtu hinnangul on V. Beljajevi tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 418 lg 2 p-de 1, 3 järgi. V. Beljajevit karistati Harju Maakohtu 19.08.2020 otsuse nr 1-20-4492 alusel KarS §-de 418 lg 2 p 1 ja 4181 lg 2 p 1 järgi, kriminaalasjas luges kohus tõendatuks selle, et ta käitles tulirelva grupis koos A. Baženoviga. Viimase tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 418 lg 2 p 3 järgi. V. Järgnevalt heidetakse V. Beljajevile ja S. Rožkovile ette seda, et nad käitlesid ühiselt ja kooskõlastatult ajavahemikul 31.01.2021 kuni 01.07.2021 ebaseaduslikult 7,62x25mm kaliibrilist lühendatud relvarauaga mittekomplektset püstolkuulipildujat PPŠ, mis koosnes mh kasutuskõlblikust lühendatud relvarauast pikkusega 224mm, kasutuskõlblikust relvaraamist koos kasutuskõlbliku lukukoja, selle kaane ja lühendatud relvaraudümbrisega ning kasutuskõlblikust päästemehhanismist koos päästiku ja tuleümberseaduriga. Esitatud süüdistuse järgi soetas eseme S. Rožkov ning V. Beljajev otsis sellele ostjat. Süüdistuse kohaselt pakkus V. Beljajev PPŠ-d vähemalt neljale erinevale relvahuvilisele - P. P.e, D. L.le, S. K. ja J. Š.le. Süüdistuse järgi andis S. Rožkov süüdistuses märgitud PPŠ 30.06.2020 xxxx, Xxxxe poe juures V. Beljajevile ning too müüs eseme 01.07.2021 J. Š.le. Süüdistatav S. Rožkov ei soovinud kohtus ütlusi anda ning kohus võttis prokuröri ja kaitsja taotlusel vastu süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütlused (kd VII tlk 4-14). S. Rožkov kinnitas, et ta ei tunnista esitatud kahtlustust, sest ta ei tea selles märgitud esemest mitte midagi. S. Rožkovi sõnul on ta V. Beljajeviga küll kohtunud, kuid V. Beljajev laenas talle ning ta tagastas 30.06.2020 oma kodu lähedal oleva kaupluse Xxxx juures toimunud kohtumisel õhkpüstoli, mis ei olnud töökorras. Süüdistatav V. Beljajev selgitas kohtus, et tema käsutuses oli pea pool aastat pneumaatiline püstol, mis vedeles I. juures. Tal tekkis võimalus müüa see 250,00 euro eest, ta hakkas seda otsima ning S. Rožkov leidis selle ühise tuttava juurest. Ostja keeldus lõpuks katkist püstolit ostmast, ta otsustas seda ise remontida ning 30.06.2021 sai ta S. Rožkoviga kokku ning viimane andis talle püstoli üle. V. Beljajevi ütluste kohaselt võisid tal süüdistuses märgitud PPŠ osad olla olemas juba alates 2013-ndast aastast, eelmise kriminaalasja raames toimunud läbiotsimisel need tähelepanu ei pälvinud. Kohtu hinnangul tuleb süüdistatavate ütlused kõrvale jätta. Esiteks on nende versioonid vastuolus: S. Rožkov rääkis sellest, et ta tagastas V. Beljajevilt laenatud püstoli, kuid V. Beljajev selgitas, et püstoli leidis S. Rožkov kellegi kolmanda juurest ning ta sai selle tagasi. Teiseks ei riimu süüdistatavate versioonid kriminaalasjas kogutud teiste tõenditega, eelkõige jälitustoimingute protokollides kajastatuga. Süüdistatava V. Beljajevi ütlused selle kohta, et PPŠ oli tema kodus eelmises kriminaalasjas toimunud läbiotsimisel, mille käigus neid kaasa ei võetud, ei ole samuti õiged. Prokurör esitas kohtule 10.03.2021 läbiotsimise määruse (kd III tlk 1-2) ja menetlustoimingu protokolli (kd III tlk 3-11). Esitatud tõenditest nähtub, et kriminaalasjas nr 19230101365 korraldati läbiotsimised V. Beljajevi elukohtades Xxxx, Xxxx ja V. Beljajevile kuuluvas garaažis Xxxx. Läbiotsimise ajendiks oli tõik, et V. Beljajevit oli alus kahtlustada KarS §-de 418 lg 1 ja 4181 lg 1 järgi

kvalifitseeritavate kuritegude toime panemises ning läbiotsimise eesmärgiks oli leida V. Beljajeviga seotud (elu)kohtadest tulirelvi või nende olulisi osi. V. Beljajevi kasutuses olevas korteris Xxxx toimus läbiotsimine 11.03.2020. Protokolli kohaselt leiti korterist mh PPŠ relvaraud, lisaks võeti kaasa nt saetud relvaraua jupid. Kohus märgib, et menetlustoimingu käigus võeti seega kaasa sarnane ese (PPŠ) ning isegi tükkideks saetud relvaraua jupid. Sellele, miks pidanuks menetleja jätma rõdule vedelema teise, kärbitud toruga PPŠ, mõistlikku ja loogilist selgitust ei ole. Kohtu arvates on kriminaalasjas tõendatud süüdistuses esitatud väide selle kohta, et PPŠ soetas S. Rožkov tuvastamata ajal, kuid enne 31.01.2021 vaatamata sellele, et S. Rožkovi kodust midagi ei leitud (kd V tlk 120-126) ning J. Š. poolt matkimise käigus saadud PPŠ-l tema bioloogilist materjali ei olnud (kd V tlk 97-103, 112-119). Kriminaalasjas on tunnistaja P. P. ütlustega tõendatud, et V. Beljajev on talle rääkinud sõbrast, kellel on lühendatud relvarauaga PPŠ, mida saab varjatult kanda. Tunnistaja sõnul küsis ta V. Beljajevilt selle inimese kontakte. Tunnistajale ei meenunud, kas sellest on V. Beljajeviga olnud juttu telefonis. Kohus märgib, et jälitustoimingute protokollis kajastatu kohaselt pakkus V. Beljajev oma 31.01.2021 kella 17.36 kõnes P. P.e kärbitud toruga PPŠ-d öeldes, et seda müüb tema sõber (kd I tlk 147 pöördel). Vastuseks P. P. täpsustavatele küsimustele ütleb V. Beljajev, et tema arvates on PPŠ-l teha püssipära ja osta salv, sõber kärpis PPŠ-d, et seda oleks mugav peita, kanda. Kohe pärast kõne lõppu saadab P. P. V. Beljajevile palve, et viimane saadaks selle sõbra kontaktid, kes PPŠ-d müüb. Kell 18.22 saadab V. Beljajev S. Rožkovile sõnumi selle kohta, et „rauatükki tahetakse osta, arvan 200,00 eest, jagame pooleks, kui oled nõus, ärkad üles, helista“. Kohtu hinnangul on tõendatud, et sõber, kellest V. Beljajev P. P.ga rääkis, oli S. Rožkov. Kõik kahtlused kummutab 04.02.2021 telefonivestlus V. Beljajevi ja S. Rožkovi vahel. V. Beljajev selgitab kõnes S. Rožkovile, et „seal on mõdrik, eestlane r***k P., minu tuttav seal... ma ütlesin talle seal kas rauatükki on vaja“. S. Rožkov ja V. Beljajev lepivad kokku, et küsivad 250, kuid annavad 200-ga ära. Järgmises telefonikõnes teatab V. Beljajev S. Rožkovile, et P. P. sõitis eelmisel päeval Soome ära. Kõne lõpus soovitab V. Beljajev S. Rožkovil see ära peita (kd I tlk 148 pöördel – 149). Kohtu hinnangul on tõendatud, et V. Beljajev jätkas kärbitud toruga PPŠ pakkumist teistele võimalikele ostjatele. Tunnistaja D. L. selgitas kohtus (kd VIII tlk 28-31) et talle pakuti 2021 müüa rakettpüstolit ja vintpüssi Mosin ning PPŠ-d. Esemeid pakkus üks ja sama inimene telefonivestluses, inimese nime ta ei tea. Esmalt helistas tema sellele inimesele ja järgmine kord helistas see inimene talle. Numbri sai ta okidoki kuulutusest – ta nägi kuulutust raketipüstoli müügi kohta ja võttis müüjaga ühendust. Müüja rääkis vene keelt ilma aktsendita. Mees küsis, kas ta on huvitatud 100 aasta vanusest vintpüssist Mosin, mida on hoiustatud pööningul, s.o heas seisukorras. PPŠst rääkis mees, et see on kärbitud rauaga ja ei ole töökorras ning seal puudub trummel, s.o osa kuhu pannakse padrunid. Ta palus mehel teha ja saata pildid rakettpüstolist ja vintpüssist, PPŠ teda ei huvitanud. Lubatud pilte ta ei saanud. Kohus nendib, et telefonivestlused, mida tunnistaja kohtus meenutas, on fikseeritud jälitustoimingute protokollis kd I tlk 151 pöördel –

D. L. ja V. Beljajevi vahel 11.03.2020 kell 16.52-16.55, mainitud kõnes räägib V. Beljajev piltide saatmisest, kuid tunnistaja ütleb, et fotod ei tulnud kohale. Vastab tõele, et V. Beljajev pakkus kärbitud toruga PPŠ-d ka tunnistaja S. K., kes andis kohtus ütlusi selle kohta, et tal oli 11.06.2021 peale lõunat telefonivestlus PPŠ osadest. Tema helistas numbrile, mis oli okidoki portaalis. Jälitustoimingute protokolli (kd I tlk 172-173 pöördel) suhtlesid S. K. ja V. Beljajev telefonitsi 11.06.2021 kell 15:23. Kõne käigus pakkus V. Beljajev S. K. kärbitud PPŠ-d, öeldes muuhulgas, et kõik justkui töötab seal. Kriminaalasjas on tõendatud, et pärast nurjunud pakkumisi erinevatele relvahuvilistele tegi V. Beljajev ostu-müügitehingu tunnistaja J. Š.ga. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles ja on tõendatud, et J. Š. tegi politseiga koostööd. Süüdistatav V. Beljajev avaldas kohtus, et tunnistaja J. Š. ei olnud see, kellena ta ennast esitles. Süüdistatav märkis, et ta on suhelnud relvahuvilise J.ga ka varem, kuid inimene kes käis kohtus, ei olnud see inimene. Kohus kontrollis tunnistaja rakendamisel J. Š. isikusamasust, prokurör esitas kohtule registriväljavõtte selle kohta, kas tunnistajale on väljastatud dokument, mille ta kohtule esitas (kd VIII tlk 77). Kohus tunnistaja isikusamasuses ei kahtle. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et ta oli V. Beljajeviga varem suhelnud - inimesel kelle telefoninumbri ta politseilt sai, olid internetis kuulutused milles too pakkus relvade ebaolulisi osi. Sellelt telefoninumbrilt sai ta 2020 või 2021 aasta alguses lühisõnumi palvega võtta ühendust. Sõnumi saatnud inimene soovis osta vintpüssi Mosin ebaolulisi osi. Kõned, millele tunnistaja viitas, on fikseeritud ka jälitustoimingute protokollis – vt kd I tlk 148 – 148 pöördel). Kohtu hinnangul on tunnistaja J. Š. ütlustega (kd VIII tlk 39 pöördel – 42 pöördel) tõendatud, et ta kohtus 01.07.2021 Xxxx asuva maja ees V. Beljajeviga ja soetas viimaselt püstolkuulipilduja PPŠ. J. Š. selgitas, et ta saatis 17.06.2021 politseilt saadud numbrile sms-i: ta meenutas Vadimile, et tal on müügiks pakkuda Mosina tõmmits ning andis teada oma soovist soetada püstolkuulipilduja PPŠ. Sõnumi saatis ta oma numbrilt. Sõnumid, millele tunnistaja viitas, on fikseeritud jälitustoimingute protokollis (kd I tlk 173 pöördel). J. Š. sõnul ütles V. Beljajev, et tal on lühendatud püstolkuulipilduja PPŠ hinnaga 150 eurot. Sõnum, millele tunnistaja viitas, on kajastatud jälitustoimingute protokollis kd I tlk 173 pöördel (oli kuskil kärbitud välja kaevatud 150 eurot), mh ütleb V. Beljajev, et „see ei ole minu käes“ (vt 25.06.2021 sms kell 10.14). Tunnistaja viitas samuti, et V. Beljajev vastas talle, et kärbitud rauaga PPŠ ei ole tema käes, ta peab selle ära tooma. Kohtu arvates on kriminaalasjas tõendatud, et V. Beljajev sai 30.06.2021 õhtul S. Rožkovilt PPŠ, mille müüs järgmisel päeval J. Š.le. Jälitustoimingute protokollis kajastatu kohaselt saadab V. Beljajev 30.06.2021 S. Rožkovile sms-i, et ta tuleks ja võtaks roobi ära. Seejärel lepivad süüdistatavad telefonivestluses kokku kohtumise, V. Beljajev läks xxxx (kd I tlk 149 pöördel). Prokurör esitas kohtule asitõendi vaatlusprotokolli (kd V tlk 127-138). Vaadeldi Xxxx asuva kaupluse Xxxx turvakaamerate salvestist 30.06.2021 ajavahemikul kell 18.20-19.00 (vt kd V tlk 127-138). Vaatlusega tuvastati, kuidas Xxxxe poe juures annab üks isik teisele valgesse kilekotti pakemdatud pikliku eseme. J. Š. ütlustega on tõendatud, et ta tundis 30.06.2021 telefonivestluse käigus huvi, kas V. Beljajev sai PPŠ ning viimane vastas, et see on tal olemas. V. Beljajev ütles, et tal on lisaks PPŠ-le teine relv: püstolid Brauning ja Walter. Ta saatis V. Beljajevi numbrile sms-i oma eposti aadressi (xxxx). Samal õhtul sai ta e-posti aadressilt xxxx 4 e-kirja. Esimeses kirjas oli foto PPŠ-st. Foto oli tehtud laual, mis oli kaetud erksavärviliste lilledega linaga. Teises kirjas

oli foto püstolist Brauning, püstol oli summutiga. Foto oli tehtud aknalaual. Kolmas kiri ei sisaldanud faile, kuid selles oli sõnum, et on pakkuda käsikuulipilduja Detergovi mudel. Järgmine mudel oli Detergovi tankikuulipilduja, siis oli jahipüss IŠ17 padrunitega ja padrunid teiste süsteemide jaoks. Kirjades ei olnud mainitud, kus kõik need asjad on. Neljandas kirjas oli 6 fotot: esimesel ja teisel pildil oli püstol Former 1937.a mudel, teisel fotol oli kaks püstolit Brauning, erinevad mudelid. Kolmandal fotol, kui ta ei eksi, oli kujutatud eeldatavasti püstoli Brauning relvarauda. Viiendal fotol oli kujutatud veel üks püstol Brauning ja kuuendal fotol oli kujutatud kaks püstolit. V. Beljajev ütles, et kõik need esemed on võimalik soetada. Ta saatis e-kirjad koos fotodega edasi D. L.. Kohus nendib, et tunnistaja ütlused on usaldusväärsed: ekirjad, millest tunnistaja rääkis, esitati kohtule (kd V tlk 57-67). Tunnistaja J. Š. ütlustega on tõendatud, et ta helistas 01.07.2021 kell 19.21 V. Beljajevile ja ütles, et on valmis võtma PPŠ. V. Beljajev määras kohtumise samaks päevaks, kella 20.30 Xxxx asuva maja ees. Kõne, millest tunnistaja räägib, on jälitustoimingute protokollis (kd I tlk 177, 01.07.2021 telefonivestlus kell 19:12). Tunnistaja selgitas, et jõudis varem kohale, helistas V. Beljajevile ja teatas, et on kohal (vt siinkohal 01.07.2021 telefonivestlus kell 20:24, kd I tlk 176). Mõne minuti pärast nägi ta inimest, kes kõndis piki maja. Inimese käes oli valge kott ja liikus tema juurde. Kohus märgib siinkohal, et 30.06.2021 Xxxx OÜ turvakaamerate vaatlusel tuvastati asjaolu, et meesterahvas, kes jäid turvakaamera salvestisele, sai teiselt eseme, mis oli pakitud samuti valgesse kilekotti. J. Š. sõnul palus ta, et V. Beljajev paneks tema käes oleva valget värvi kilekoti tema kotti. Ta vaatas, mis kilekotis sees on. Seal oli ese, mis oli mähitud heleda riidetüki sisse. Ta hakkas seda lahti võtma ja märkas PPŠ osi: rauaümbrist, relvarauda, relvalukku, raami; relvarauas oli püstolkuulipilduja hülss. PPŠ rauaümbris oli oluliselt lühendatud, relvaraua pikkus oli ca 30 cm – ta ei mõõtnud seda. Veel oli kilekotis vedru koos vardaga. Ta märkas, et komplektist on puudu päästemehhanism. Ilma selleta ei ole PPŠ täiuslik. Ta ütles V. Beljajevile, et päästemehhanism on puudu ning V. Beljajev selgitas, et ta unustas selle eeldatavasti koju. V. Beljajev palus, et ta ootaks paar minutit. V. Beljajev läks Xxxx majast mööda maja suunas, mis asub maja nr 120 taga. Läks sinna, sisenes ühte trepikotta ja tuli tagasi mõne minuti pärast. V. Beljajev võttis taskust PPŠ päästemehhanismi ja andis talle üle (vt siinkohal ka jälitustoimingute protokoll, kd I tlk 176 pöördel). Ta kontrollis, kas see on töökorras ja ütles, et kõik sobib. Ta andis V. Beljajevile PPŠ eest 3x50 eurost kupüüri. Raha sai ta politseitöötajate käest (vt siinkohal kd I tlk 189-190). Tunnistaja selgitas, et pärast kohtumist V. Beljajeviga andis ta neile üle kilekoti detailidega, mis ta V. Beljajevilt sai, sh andis ta üle päästemehhanismi (vt ka üleandmise-vastuvõtmise akt kd I tlk 191-193). J. Š. poolt menetlejale üle antud esemeid vaadeldi (asitõendi vaatlusprotokoll kd V tlk 1-20). Vaatlusega tuvastati, et kilekotis kirjaga Coop olid metallvarras, vedru, relvaraam, lukukorpus, päästemehhanism korpusega, relvaraud ja padrun. Vaadeldud esemetelt võeti puuteproove, esemeid pildistati. Eksperdi arvamusega on tõendatud (kd V tlk 97-103), et proovilt, mis võeti vaatluse käigus PPŠ luku käepidemelt ja luku korpuselt, leiti V. Beljajevi bioloogilist materjali. Proovilt, mis võeti kilekotilt, relvaraua kaitselt ja lukukoja kaanelt, leiti samuti V. Beljajevi bioloogilist materjali (vt ka täiendava ekspertiisi akt kd V tlk 112-119). Samuti leiti esemetelt J. Š. bioloogilist materjali. Järelikult puudub alus kahelda selles, et J. Š. andis menetlejale üle esemed, mis ta sai V. Beljajevilt.

Pärast asitõendite vaatlust ja neilt proovide võtmist, edastati PPŠ osad tulirelvaekspertiisi (kd II tlk 1-2). Eksperdi arvamusega ekspertiisiaktis nr 21E-TB0071 (kd II tlk 3-8) on tõendatud, et ekspertiisiks esitatud esemetest kuulusid kasutuskõlblike tulirelva osade hulka 7,62x25mm kaliibrilise automaattuld võimaldava püstolkuulipilduja PPŠ relvaraam, lukukoda selle katte ja lühendatud rauaümbrisega; kasutuskõlblik tulirelva hulka kuuluv 7,26x25mm kaliibrilise automaattuld võimaldava püstolkuulipilduja PPŠ päästikumehhanism päästikukaitsme ja tuleümberseaduri hoovaga ning kasutuskõlblik esitatud tulirelva osade hulka kuuluv automaattuld võimaldava püstolkuulipilduja PPŠ lühendatud relvaraud. Kohtus tekkis vaidlus selles, kas PPŠ oli kasutuskõlblik või mitte. Sama küsimuse esitas V. Beljajevi kaitsja tunnistaja J. Š.le, kuid ei saanud sealt loodetud vastust: J. Š. eeldas, et V. Beljajevilt saadud PPŠ on maapõuest leitud. Tunnistaja avaldas arvamust, et PPŠ-st on võimalik lasta pärast seda, kui on tehtud taastamistööd. Komplektis olid olulised relvaosad, mis olid täiesti töökorras. Kohtule selgitas tunnistaja, et järeldused PPŠ töökorras oleku kohta tegi ta varasema kogemuse pinnalt. Näiteks sellel raamil /lukukojal olid absoluutselt selged kontuurid ilma vigastusteta. Vajutades päästekukele tõmbas allapoole selle detaili, mis pidi hoidma relvalukku. See näitab, et päästemehhanism oli korras. Relvaraua padrunipesas oli hülss, see näitab seda, et padrunipesa on terve, s.o sinna võib panna padrunit. Kohus märgib, et tunnistaja J. Š. ütlused ei ole iseseisva tõendina arvestatavad: seda, kas tulirelv või selle olulised osad on kasutuskõlblikud või mitte, hindab ekspert, sest see nõuab eriteadmisi. Samas on selge, et J. Š. oli V. Beljajevi kaitsja meelehärmiks eksperdiga sama meelt. Kohtusse ekspertiisiakti selgitama kutsutud ekspert B. C. jäi ekspertiisiaktis esitatud arvamuse juurde. Eksperdi ütluste kohaselt tähendab kasutuskõlblikkus seda, et kui neid osi kasutada sama relvamudeli toimivate relvaosadega, siis on võimalik komplektist lasta. Ekspert pani kohtus PPŠ osad kokku ja näitas, kuidas need koos toimivad (kd VIII tlk 86). Lukukoja osas märkis ekspert, et seda on võimalik keerme abil eraldada. Kokkuvõtvalt on kohtu hinnangul tõendatud, et süüdistatavad V. Beljajev ja S. Rožkov käitlesid koos süüdistuses märgitud tsiviilkäibes keelatud olulistest ja ebaolulistest osadest koosnevat mittekomplektset püstolkuulipildujat PPŠ, mille relvaraud ja lukukojaga relvaraam olid kasutuskõlblikud. Kriminaalasjas on tõendatud, et ese kuulus S. Rožkovile ja viimane hoidis seda kuni 30.06.2021 enda käes. V. Beljajev otsis esemele aktiivselt ostjat ning tegeles vahetult ostu-müügitehinguga. Süüdistatavate omavahelisest vestlusest selgus, et müügitehingust saadav raha oli kavas jagada pooleks (02.02.2021 kell 18:22 V. Beljajevi poolt S. Rožkovile edastatud sms-sõnum kd I tlk 146 pöördel) mis viitab kohtu arvates sellele, et süüdistatavate teopanused olid võrdsed. Kohtu hinnangul panid S. Rožkov ja V. Beljajev neile ette heidetud teo toime vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Kohus jääb varasemalt väljendatu juurde, mille kohaselt on süüdistatava V. Beljajevi teadmised tulirelvadest jms sellega seonduvast märksa laiemad, kui valdaval enamusel tsiviilisikutest. Seda silmas pidades ei ole usutav, et V. Beljajev ei saanud aru, mis ese S. Rožkovil on. Kohus on varasemalt viidanud, et V. Beljajev mainis telefonivestluses süüdistuses kirjeldatud eset iseloomustades, et seal justkui kõik töötab. Kohus on täiesti veendunud selles, et V. Beljajev jagas oma teadmisi S. Rožkoviga. Antud juhul väärib taas esile tõstmist tunnistaja J. Š. märkus selle kohta, et esmapilgul oli talle müüdud PPŠ selline, mida on pärast taastamistöid võimalik kasutada. Olukorras kus seda märkas tunnistaja, ei ole alust arvata, et seda ei teadnud V. Beljajev ja S. Rožkov. Süüdistatavad tegutsesid kohtu hinnangul vähemalt kaudse tahtlusega.

Püstolkuulipilduja PPŠ on automaattulirelv, mille käitlemine tsiviilkäibes on relvaseaduse (RelvS) § 20 lg 1 p 5 alusel keelatud. Kooskõlas RelvS § 21 lg 1 loetakse tulirelva olulisteks osadeks mh nii relvaraami, -rauda kui relva lukukoda, mis antud juhul olid eksperdi hinnangul töökorras. Kooskõlas RelvS § 21 lg 2 laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Käitlemise all peetakse RelvS § 11 lg 2 järgi silmas mh soetamist, valdamist ja võõrandamist. V. Beljajev mõisteti Harju Maakohtu 19.08.2020 otsuse alusel kriminaalasjas nr 1-20-4492 süüdi KarS §-de 418 lg 2 p 1, 4181 lg 2 p 1 järgi. Käesolevas episoodis käsitletud ja tõendatud osateod on toime pandud tuvastamata ajal, kuid enne 11.03.2020. V. Beljajevile ette heidetud tegu on seega toime pandud enne eelmise kohtuotsuse kuulutamist. Kohus leiab, et süüdistatava tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi, s.o tsiviilkäibes keelatud tulirelva oluliste osade ebaseadusliku käitlemise, mis on toime pandud vähemalt teist korda. S. Rožkovi tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 4181 lg 1 järgi, s.o tsiviilkäibes keelatud tulirelva oluliste osade ebaseaduslik käitlemine. VI. V. Beljajevile esitatud süüdistus KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi V. Beljajevit süüdistatakse selles, et ta lõi 26.02.2020 vahetult enne kella 15:24 Xxxx asuvas korteris oma elukaaslast I. L.t vähemalt ühe korra rusikaga otsmikusse, vähemalt kaks korda näkku (parema näopoole ja vasaku silma piirkonda) ja vähemalt ühe korra rusikaga parema oimu ja kõrva piirkonda, s.o süüdistuse järgi tegi V. Beljajev kokku kannatanu pähe vähemalt neli lööki. Kriminaalasjas on kohtu hinnangul tõendatud, et kannatanu I. L. helistas 26.02.2020 kell 14:24 häirekeskusele ning teatas, et tema lähedane V. Beljajev tuli talle Xxxx asuvas korteris kallale. Kannatanu palus kiirabi, sest ta nina on katki ja pea lõhku ning kohale saadeti politsei ja kiirabi (kd III tlk 41-44). Kohtule esitati kiirabikaardi väljatrükk (kd III tlk.59-61), mille kohaselt sai kiirabi 26.02.2020 kella 15:24 ajal väljakutse aadressile Xxxx. Väljatrükist nähtuvalt oli I. L.t pekstud: kannatanul esines pindmine peavigastus, otsmikul ning paremal pool oimu piirkonnas hematoom. Põhja-Regionaalhaigla patsiendikaardi kohaselt (kd III tlk 89-95) saabus 26.02.2020 kella 16:11 ajal erakorralise meditsiini osakonda kannatanu I. L., kellel esines vägivalla tagajärjel tekkinud tömptrauma. Kirjelduse kohaselt oli I. L. saanud löögi vastu pead, kanntanu otsmikul oli hematoom ja tema parem näopool oli turses. Politseijaoskonnas viidi 26.02.2020 läbi kannatanu vaatlus (kd III tlk 48, fotod tlk 49-50). Menetlustoimingu käigus fikseeriti I. L.l järgmised välised tervisekahjustused: peas otsmikul suur muhk ning marrastus (vt fotod 1-2). Täiendavalt teostati politseijaoskonnas kannatanu läbivaatus 04.03.2020 (kd III tlk 51, fotod tlk 52-56), siis tuvastati I. L.l otsmikul verevalum ning lillakad-kollased verevalumid mõlema silma ümbruses ning kollane verevalum parema kõrva ümbruses. Kohus märgib, et kriminaalasjas puudub vaidlus ja on nii kannatanu kui süüdistatava ütlustega tõendatud, et I. L. ja V. Beljajev olid nii süüdistuses käsitletud episoodi ajal kui käesoleva ajani lähisuhtes. Süüdistatav ja kannatanu andsid kohtus riimuvaid ütlusi selles, et nad tarvitasid 26.02.2020 Xxxx asuvas korteris koos tuttava/sõbra A. alkoholi ning ühel hetkel tekkis neil omavahel tüli. Need on ainukesed faktid, mille osas olid süüdistatav ja kannatanu kohtus ühte meelt. Konflikti olemust sisustasid V. Beljajev ja I. L. erinevalt: süüdistatav väitis, et naine tuli talle kallale ja

tema tõrjus, kuid ise midagi ei teinud, I. L. selgitas, et V. Beljajev lõi teda. Järgnevate sündmuste kohta väitis kannatanu I. L., et ta läks Vadimiga tülli ning konflikti käigus lõi mees teda elutoas ühe korra kas rusikaga või lahtise käega. Ta tundis löögist valu, kukkus ja lõi otsmiku vastu põrandat ära. V. Beljajev võttis temalt telefoni ära ning sellepärast läks ta naabri juurde ja helistas häirekeskusesse. Süüdistatav V. Beljajev märkis, et ühel hetkel tekkis I. L.l armukadedus ning naine püüdis tema nägu kriimustada. Ta ei saanud haiget, sest kaitses oma nägu, I. ta samuti haiget ei teinud. Süüdistatava hinnangul oli korteris närviline õhkkond ca tund aega, vahepeal nad rahunesid maha ja napsitasid edasi, kuid ühel hetkel tekkis I. uus emotsioon. I. L. kargas püsti, jooksis tema suunas ja kukkus. I. kukkumist nägi ta ka siis, kui ta naasis suitsetamast - naine jooksis koridoris ringi, libises ning kukkus. Peale kukkumist haaras I. otsaesisest kinni ning haaras telefoni, et helistada politseisse. Ta võttis I. telefoni ära. Süüdistatav märkis kokkuvõtvalt, et komöödiad politsei osavõtul toimuvad neil pidevalt: Innal on igav ja soovib emotsioone. Kohtu hinnangul on kannatanu I. L. ütlused usaldusväärsed. Kohus märgib, et esiteks on kannatanu alates abi kutsumisest kuni selle osutamiseni haiglas läbivalt väitnud, et ta sai kehavigastused tema vastu suunatud vägivalla tõttu mitte kukkumise tagajärjel. Kõnes häirekeskusele viitab kannatanu selgelt, et vägivallatsejaks oli V. Beljajev. Kannatanu ütluste usaldusväärsust toetab kohtule esitatud asitõendi vaatlusprotokoll (kd IV tlk 3-8), mille kohaselt vaadeldi 26.02.2020 kell 15:33:57-15:46:39 Xxxx asuva korterelamu trepikojas ja selles korterelamus asuvas korteris xxxx patrullpolitseiniku S. S. vormikaameraga nr P18162 tehtud heli-ja videosalvestist. Vaatlusega tuvastati, et vormikaamera kandja koos veel ühe politseiametnikuga ja kahe kiirabitöötajaga kõnnib korterelamu trepikojas trepist üles. Kaamera kandja vaates on kolm ust, ühe ees seisab vanem meesterahvas (tuvastatud kui I. L. naaber K. T.). Mees ütleb kus ta elab ning seejärel sisenetakse korterisse nr xxxx. Korteri esikus seisab kanntanu I. L., kelle otsmikul on verevalumi taoline laik. Ajavahemikul kella 15:3415:35 toimub vormikaamera vaateväljast väljaspool vestlus aktsendita vene keelt kõneleva isiku (kiirabitöötaja) ja I. L. vahel. Kannatanu selgitab, et teda just peksti, nina ja kõrv löödi tal rusikaga katki. Kohtu hinnangul ei ole Vadim Beljajevi ütlused oma elukaaslasel tuvastatud vigastuste tekkepõhjuse kohta (s.o purjus I. L. kukkus mitu korda) usaldusväärsed ja seda kahel põhjusel. Esiteks on tõendatud leidnud, et süüdistatava ja kannatanu vahel tekkis konflikt. Kohus ei kahtle selles, et I. L. võis vehkida selle käigus käte või rusikatega, kuid süüdistatava sõnu selle kohta, et kannatanu sai vigastused kukkumisel, kohus õigeks ei pea. Kahtlemata võivad purjus inimesed kukkuda ja kukuvadki, kuid selle eelduseks on siiski piisavalt suur joove, millega kaasnevad olulised koordinatsioonihäired – inimesel esineb olulisi raskusi oma keha valitsemisel. Midagi sellist sündmuskohal viibinud politseiametniku põuekaamera salvestiselt ei nähtu. Asitõendi vaatlusprotokollist (kd IV tlk 3-8) nähtub, et kannatanu ootas politsei ja kiirabi tulekut koridoris ning andis küsimustele selged vastused. Lisaks esines kannatanul pea piirkonnas mitmeid vigastusi. Isiku läbivaatuse protokolli (kd III tlk 51-56) kohaselt fikseeriti kannatanul mh. vigastused ka silma piirkonnas – mõlema silma ümbruses olevad verevalumid. Arvestades kannatanu üldist olekut rinnakaamera salvestisel ning ajavahemikku abi kutsumisest kuni selle kohale jõudmiseni ei ole usutav, et kannatanu oli eelnevalt väga purjus, kukkus mitu korda maha nii, et vigastas just peapiirkonda ning kainenes seejärel imetabaselt.

Kohtu hinnangul on kannatanu ütlused usaldusväärsed selles, mis oli temal fikseeritud vigastuste tekkepõhjus, kuid löökida arvu osas kannatanu kohtu arvates õigust ei rääkinud. Kannatanu väitis kohtus, et süüdistatav lõi teda ühe korra. Kohus märgib, et ilmselgelt on kannatanu püüdnud süüdistatava süüd vähendada: seda, kuidas on võimalik ühe löögiga lüüa selliselt, et tekivad kõik kannatanul tuvastatud vigastused, kohus ei mõista. Arvestades seda, et I. L. ja V. Beljajev on käesolevaks ajaks ära leppinud ning seda, et süüdistatavat ähvardab mh elukaaslase väärkohtlemise tõttu liitkaristus, on kohtu hinnangul kannatanul selge motiiv oma elukaaslase tegeliku teopanuse vähendamiseks. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et, et Vadim Beljajevile etteheidetav tegu, mis puudutab kannatanu peksmist 26.02.2020 süüdistuses kirjeldatud viisil kannatanu ja süüdistatava elukohas on täielikult tõendatud. KarS § 121 objektiivne koosesis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Subjektiivsest küljest peab tahe olema suunatud löömisele. KarS § 16 lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Käesoleval juhul on tõendatud, et V. Beljajev ärritus tüli käigus ning tarvitas kannatanu suhtes vägivalda. Vaadates kannatanu vigastusi, s.t. mitmeid verevalumeid näo erinevas piirkonnas, leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime otsese tahtlusega. Kannatanu peapiirkonnas tuvastatud vigastused ja jäljed (mitmed verevalumid ja suur muhk otsaees) räägivad sellest, et kannatanul oli valus. Kohtu hinnangul pani V. Beljajev toime õigusvastase teo, teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Süüdistatav on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Süüdistatava tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. Tegu on toime pandud enne 19.08.2020 kohtuotsuse kuulutamist. Lisaks süüdistatakse V. Beljajevit selles, et ta lõi 20.05.2021 kella 23:13 ajal Xxxx asuva korterelamu trepikoja üldkasutatavates ruumides või korteris nr xxxx oma elukaaslast I. L.t vähemalt kolm korda rusikatega näkku. V. Beljajev tekitas süüdistuse järgi kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused – vasaku põse turse, hematoomid näol vasaku ja parema silma all ja paremal põsel ning veritseva kriimustuse vasakul kõrval. Kohtu hinnangul puudub asjas vaidlus selles, et 20.05.2021 läksid Vadim Beljajev ja I. L. kella 20.00 ajal xxxx asuvasse korterisse – seda on kinnitanud nii süüdistatav kui kannatanu. Lisaks V. Beljajevi ja I. L. ütlustele nähtub elukaaslaste sisenemine kortermajja kohtule esitatud asitõendi vaatlusprotokollis (kd IV tlk 32-38) kajastatust. Viimase kohaselt vaadeldi Xxxx asuva turvakaamera videosalvestist ajavahemikul 20.05.2021 kella 20:00st - 21.05.2021 kella 03:00ni. Vaatlusega tuvastati, et I. L. (heleda jopega naisterahvas) ja V. Beljajev (jalas mustad dressipüksid ja seljas musta kapuutsiga jope, mille alt paistmas musta värvi mütsinokk) sisenesid 20.05.2021 kella 20:09-20:10 Xxxx asuva korterelamu trepikotta ning seejärel lifti. Samuti ei ole asjas vaidlust selle üle, et 20.05.2021 toimus xxxx asuvas korteris süüdistatava ja kannatanu vahel konflikt – ka seda on väitnud mõlemad, nii süüdistatav kui kannatanu. Kriminaalasjas on vaidlus, kas süüdistatav käitus kannatanuga süüdistuses kirjeldatud viisil või mitte. Kohtus ilmnes, et süüdistus väidab üht, kuid asjaosalised ise midagi muud.

Kannatanu I. L. andis kohtuistungil ütlusi, et ta tarvitas 20.05.2021 Vadimiga oma ema korteris, aadressil Xxxx, alkoholi. Ta märkas ühel hetkel, et raha on kadunud ja süüdistas selles meest. V. Beljajev vihastas ja lahkus korterist. Ta järgnes Vadimile lifti, võttis mehe jopest kinni ja rebis selle katki. Vadim tõukas teda ning ta lõi näo vastu liftiseina ära. Vadim väljus liftist ning seejärel majast. Kannatanu avaldas, et mingisugust muud füüsilist konflikti tal Vadimiga ei olnud. Süüdistatav rääkis kohtus sama, mida kannatanu. Kriminaalasjas on tõendatud, et I. L.l tuvastati kehavigastused. Kohtule esitati Tallinna Kiirabi vastus koos kiirabikaardiga (kd III tlk 85-87). Tõendite järgi oli 20.05.2021 väljakutse. Patsient I. L.l tuvastati vasakul pool näo paistetus, paistetus vasakul silmal ning pea punetus ja turse. Isiku läbivaatuse protokollist ja fototabelist (kd III tlk 72-82) nähtub, et 20.05.2020 toimunud vaatluse hetkel oli kannatanu vasak põsk silma alt paistes, lõua peal vasakul pool kuivanud veri ja vasaku kõrva alumisel osal kuivanud veri. Teatisest õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumise (kd III tlk 88) kohta nähtub, et väljakutsele reageerinud kiirabi toimetas I. L. 21.05.2021 kella 01.50 ajal SA-sse Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Kanntanu vasema sarnaluu piirkonnas oli turse ja verevalum. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljastas kannatanu haigusloo väljavõtte ja patsiendikaardi (kd III tlk 89-95), mis tõendab seda, et I. L. saabus 21.05.2021 haiglasse seoses pea vigastusega. Haiglas tehti kannatanule uuringud: peaaju ja näokolju kompuutertomograafia ning kokkuvõtvalt tuvastati I. L.l vasaku põse nahaaluse koe infltatsioon-hematoom. Isiku läbivaatuse protokolli (kd III tlk 72-82) kohaselt tuvastati kannatanul 31.05.2021 toimunud vaatluse käigus mitmeid vigastusi: vasaku silma ümbruses suured verevalumid, samuti verevalumid parema silma sisenurgas ja silma all. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava ja kannatanu ütlused usaldusväärsed selle kohta, kuidas I. L. vigastused tekkisid. Kohus märgib, et mõlema versioon tõukamisest ei riimu ilmselgelt kriminaalasjas esitatud tõenditega, samuti on nii kannatanul kui süüdistataval hämamiseks selge motiiv: mitte kumbki ei soovi seda, et süüdistatav süüdi mõistetaks ning V. Beljajevile määratav karistus liidetaks eelmise kohtuotsuse alusel mõistetud, kuid kandmata 4 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Kannatanu I. L. ütluste usaldusväärsust kahandab jõuliselt tõsiasi, et ta on varasemalt viidanud seda, et temal tuvastatud vigastused tekitas V. Beljajev. Nii näiteks on kiirabikaardil märge selle kohta, et kannatanu soovis kiirabi, sest elukaaslane peksis teda. Sama põhjus kanti I. L. patsiendikaardile ja haiguslukku. Kohtule esitati I. L. poolt häirekeskusesse tehtud hädaabikõne mahakirjutus (asitõendi vaatlusprotokoll, kd III tlk 65-70). Selle järgi helistas kannatanu 20.05.2021 kella 23:18 hädaabinumbrile I. L. ja teatas, et ta läks elukaaslase V. Beljajeviga oma ema juures, aadressil Xxxx, tülli. Elukaaslane hakkas teda rusikatega peksma ning tal on suured verevalumid. Kannatanu selgitab kõnes, et Vadim jooksis peale peksmist korterist minema, mehel on seljas tume jope, mustad dressid ja nokamüts. Kriminaalasjas on tõendatud, et kannatanu hädakõnele reageerisid nii kiirabi kui politsei. Kohtule esitati asitõendi vaatlusprotokoll (kd IV, tlk 14-22), mille kohaselt vaadeldi 20.05.2021 kell 23:28:43-23:40:56 Xxxx asuvas korteris patrullpolitseiniku M. M. vormikaameraga nr P19574 tehtud heli-ja videosalvestist. Vaatluse käigus tuvastati, et I. L. vestles kahe kiirabitöötajaga. Kannatanu rääkis, et tulid elukaaslasega tema ema korterisse, tarvitasid alkoholi ning elukaaslane lõi teda rusikaga mitu korda vastu kõrva. Teise politseitöötaja vormikaamera salvestiselt (asitõendi vaatlusprotokoll (kd IV tlk 24-29) nähtus vaatluse käigus, kuidas politseipatrull sisenes korterisse, kus viibis I. L.. Kannatanu selgitas politseile, et elukaaslane oli teda löönud vastu kõrva ja silma-kõikjale. Kohale saabunud kiirabitöötajate palvele rääkida, mis on juhtunud, vastas I. L., et elukaaslane lõi talle rusikaga mitu korda vastu

kõrva. Kohtuistungil kuulati üle tunnistaja V. M.. Tunnistaja ütluste kohaselt töötas ta 20.05.2021 kiirabibrigaadis, kui tuli väljakutse Xxxx asuvasse korterisse. Eelinfo järgi oli naisterahvas saanud meesterahva käest peksa. Kohale jõudes selgus, et kannatanuks oli I. L., kellel oli vasakul pool põse peal turse, kõrvas väike sinikas ja kriimustus. Tunnistaja sõnul selgitas naine neile, et nad olid koos abikaasaga kodus ning kannatanu ema juures tarvitanud alkoholi. Kui kannatanu elukaaslane oli tahtnud raha alkoholi ostmiseks ning kui kannatanu keeldus, siis muutus elukaaslane agressiivseks ja hakkas teda peksma. Kuivõrd kannatanu oli mitu lööki vastu pead saanud, siis viisid nad I. L. haiglasse uuringutele. Kiirabiautos rääkis kannatanu oma elust ning sellest, kuidas tema elukaaslane teda pidevalt peksab. Kannatanu helistas tunnistaja kuuldes ka oma sõbrannale ning ütles, et on väsinud ja tahab teha politseisse teha. Kohtu hinnangul on tunnistaja V. M.i ütlused kriminaalasjas iseseisvaks tõendiks KrMS § 66 lg 21 p 2 alusel, s.o tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Kohus nendib esmalt, et V. M. on kohtu jaoks usaldusväärne tunnistaja. Erinevalt süüdistatavast ja kannatanust ei muuda tunnistaja elus kriminaalmenetluse tulemus midagi – tema seisukohalt ei ole oluline, kas V. Beljajev tunnistatakse I. L. füüsilises väärkohtlemises süüdi või õigeks episoodis, mis on toime pandud ajal mil V. Beljajevil kulges katseaeg. Tunnistaja V. M. ei ole ei kannatanu ega süüdistatavaga seotud, ta tegi sel õhtul oma tööd ja kirjeldas kogetut, nähtut, kuuldut. Tunnistaja ütluste usaldusväärsust kinnitavad sündmuskohal viibinud politseinike rinnakaamera salvestistele talletatu ning I. L. poolt häirekeskusesse tehtud kõne salvestise mahakirjutus. Kiirabi jõudis sündmuskohale kiiresti: Xxxx korterelamu turvakaamera salvestise järgi lahkus V. Beljajev majast kella 23:15 paiku. I. L. helistas häirekeskusesse kell 23:18 ning kiirabibrigaad, mille koosseisus oli tunnistaja V. M., jõudis kohale kell 23:29. Kohus nendib, et järelikult kirjeldas kannatanu I. L. oma läbielamisi tunnistajale vahetult pärast vägivallaintsidenti ning oli veel tajutu mõju all. Sellel hetkel soovis kannatanu endaga toimunut jagada ning ei mõelnud veel kaugematele tagajärgedele, s.o sellele, mida võib kriminaalasja alustamine V. Beljajevile ja seega ka talle kaasa tuua. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava ja kannatanu ütlused vigastuste tekkepõhjuste kohta (tõukamisest kukkumine vastu liftiseina) ka see, et kannatanul tuvastati siiski võrdlemisi laiaulatuslikud vigastused: paistes põsk ja silmaalune, vasakul pool lõual kuivanud veri, verevalumid parema silma sisenurgas ja silma all, kriimustused kõrva juures, pea punetus ja turse jne. Väide, et kõik kirjeldatud vigastused on võimalik saada näoga liftiseina vastu kukkudes, ei ole eluliselt usutav. Kokkuvõtvalt viitavad kohtu arvates tõendid kogumis sellele, et 20.05.2021 oli V. Beljajev kannatanu I. L. suhtes vägivaldne ning seda süüdistuses märgitud mahus ja kirjeldatud viisil. Arvestades kannatanul tuvastatud vigastusi on ilmne, et I. L. tundis valu. Subjektiivsest küljest peab tahe olema suunatud löömisele. KarS § 16 lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. V. Beljajev lõi kannatanut mitu korda näopiirkonda nii, et naise näole ilmusid verevalumid. Arvestades kannatanule tekitatud vigastusi, pidi V. Beljajev lööma jõuliselt ning ta pidi aru saama, et põhjustab kannatanule valu ja tekitab tervisekahjustuse(d). Kohtu hinnangul pani Vadim Beljajev 20.05.2021 süüksarvatava teo

toime otsese tahtlusega; teise isiku löömise puhul selliselt, et tema kehale tekivad laiaulatuslikud jäljed, ei saa rääkida vähemast. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 mis näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest korduvalt lähi- või sõltuvussuhtes. Asjas puudub vaidlus selles, et süüdistatava ja kannatanu näol oli tegemist elukaaslastega, samuti oli tegemist 2 eraldiseisva, ajaliselt piiritletud ning uuest tahtlusest kantud teoga. RKKKo on selgitanud (vt 3-1-1-61-15, 3-1-1-70-15), et käsitamaks peksmist korduva teona, peab olema tuvastatud, et erinevad peksmisteod on objektiivse vaatleja jaoks ajalis-ruumiliselt selgelt piiritletud ja iga peksmisteo puhul saab rääkida uuest tahtlusest. Selliste korduvate peksmiste puhul on tegemist teomitmusega, mis on subsumeeritav korduva kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Süüdistuses on V. Beljajevi tegevus seega õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.

VII. S. Rožkovile esitatud süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi S. Rožkovi süüdistatakse selles, et lõi 04.07.2021 hommikul vahetult enne kella 06:17 Xxxx asuva Xxxx baari sissepääsu läheduses (väljas tänava peal) inimest, keda ta ei tundnud – I. M.it. Süüdistuse järgi lõi S. Rožkov kannatanut vähemalt kaks korda pähe ja näkku: ühe korra rusikaga pähe ja ühe korra rusikaga või jalaga näkku. I. M. tundis füüsilist valu huulte ja hammaste piirkonnas ning sai tervisekahjustused. Süüdistatav avaldas kohtus, et ta tunnistab ennast talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi ja ütlusi kohtus anda ei taha. Kohus võttis prokuröri ja kaitsja taotlusel vastu süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütlused. Kannatanu I. M.i ütlustega on tõendatud, et tal tekkis 04.07.2021 hommikul kella 06:17 Xxxx asuva Xxxx baari juures konflikt S. Rožkoviga. Pärast esimest lööki võttis ta välja telefoni ja filmis. Kannatanu sõnul tegi süüdistatav paar lööki. I. M. selgitas, et ta helistas pärast vahejuhtumit häirekeskusesse. Vigastuste kohta ütles kannatanu, et tal oli hematoom seljapiirkonnas, pea- ja näopiirkond, hambad ning nina valutasid; tal murdus hammas nr 22, hambad nr 11 ja 21 said tal vigastada. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavad kohtus esitatud ja uuritud tõendid. Kohtus andis ütlusi tunnistaja A. G.. Viimasele meenus, et ta ta läks 2021.aasta suvel S. Rožkovi ja V, L. Xxxx baari ning mingil hetkel nägi ta baari ees seda, kuidas S. Rožkov lõi rusikaga ühte võõrast noormeest. Tunnistaja märkis, et ta sekkus ning viis S. Rožkovi eemale. Süüdistatav S. Rožkov selgitas kohtueelses menetluses (kd VII tlk 4-14), et ta lõi tõepoolest purjus meesterahvast, kes läks hommikul baarist mööda ja sõimas neid. Ta oli joonud, ei hoidnud oma emotsioone vaos ning lõi. Hambaid ta välja lüüa ei tahtnud. Kohtule esitati teabesalvestise vaatlusprotokoll (kd IV tlk.44-48), milles on vaadeldud I. M.i kõnet häirekeskusesse. Kannatanu teatas 04.07.2021 kella 06:17 numbrile 112, et Kristiine ees lõi valget särki kandnud isik tal hambad välja. Kohtule esitati asitõendi vaatlusprotokollid, mis kajastavad videoklippide vaatlust, millest

rääkis kannatanu ja samuti Endla tn 45 Tallinnas asuvate linnakaamerate salvestis (kd IV tlk 56-57, kd III tlk 98-102). Failil „Video.mov“ avaneb vaade peauksele Grill-baar Xxxxle. Grillbaari Xxxx juurest liigub filmija poole valget värvi polosärgis ja mustades lühikestes pükstes meesterahvas ning kaamera hakkab liikuma. Videol on kuulda vene keeles: „Kas sa mind filmid?“ ning „Serjoga tule siia!“, seejärel „Kas sa filmid mind?“, „Sa lõid mulle hambad“. Järgnevalt on uuesti kuulda meesterahva häält, et „Serjoga, tule siia“. Kuuldub löögitaoline heli ning kaamera liigub edasi-tagasi. Vaatlusega tuvastati, et videol on näha, kuidas musta värvi T-särgis meesterahvas võtab maast valget värvi nokamütsi ja annab selle filmijale. Videol, mille kannatanu saatis menetlejale oma e-posti aadressilt xxxx on kuulda venekeelset rääkimist. Filmijast eemal olev meesterahvas nr 1, keda ei ole kaamera vaateväljas ütleb „Serjoga“! Filmija juures olev meesterahvas nr 2 ütleb: „Tule siia“ ning seejärel on salvestisel kuulda järsku, lühikest tuima heli. Filmijast eemal olev meesterahvas nr 1, keda ei ole kaamera vaateväljas ütleb „Seržik“. Filmija juures olev meesterahvas nr 2 „Noh löö siis mind, mida sa ?Sa filmid mind? Kaameraga? Kas filmid mind kaameraga?“. Meesterahvas nr 3 ütleb „Hoia teda kinni“. Meesterahvas nr 1, kes on juba filmija juures ütleb: „Serjoga, tule siia“. Filmija juures olev meesterahvas nr 2: „Sa, kas sa filmid mind kaameraga?“. Meesterahvas nr 3: „Sa lõid mul hambad“. Seejärel kostub järsk tuim heli ja videopilt rappub. Kohus märgib, et meesterahvas, kes pöördub süüdistatava poole eesnime pidi ja palub tal ära tulla, on tõenäoliselt tunnistaja A. G.. Lisaks kannatanu tehtud videoklippidele vaadeldi linnakaamerate salvestist (asitõendi vaatlusprotokoll, kd III tlk 98-102). Vaatlusega tuvastati, et kaadris on vaade Tallinn/Kristiine/Sõpruse ristmikule suunaga Endla tn–Tulika tn poole. Videolt on näha, kuidas kell 06:16 ilmub kaadrisse meesterahva siluett. Mehel on valget värvi nokamüts ja ta liigub Xxxx baari lähedal edasi-tagasi. Mehe juurde ilmub kella 06:16:55 valges särgis meesterahva siluett. Meeste vahel tekib kähmlus. Seda, milliseid vigastusi kannatanu sai, tõendavad lisaks I. M.i ütlustele regionaalhaigla patsiendikaart (kd IV tlk 65-66), asitõendi vaatlusprotokoll (kd III tlk 99-102) ja isiku läbivaatuse protokoll koos fototabelitega (kd III tlk122-126). Regionaalhaigla patsiendikaardi (kd IV tlk 63-67) kohaselt saabus 04.07.2021 kella 07:01 ajal kiirabiga haigla erakorralise meditsiini osakonda I. M. (isikukood xxxx), keda oli löödud vastu nägu. Löögi tulemusel eemaldus üks hammas ning ülemised hambad liikusid. I. M.i suhtes viidi haiglas läbi uuringud, mille käigus alalõualuu osas luumurdu ei sedastatud, temporomandibulaarliigeste liigestuvus nähtavas osas oli rahuldatav ning kannatanu vasakul üla-ja alalõualuu osas olid mitmetest hammastest säilinud vaid juureköndid. Asitõendi vaatlusprotokolli (kd III tlk.99-102) kohaselt on vaadeldi 04.07.2021 kella 06:26:3806:46:45 patrullpolitseiniku K. U. vormikaameraga tehtud heli-ja videosalvestist ning 04.07.2021 kella 06:35:29-06:56:58 tehtud heli ja videosalvestist. Vaatlusega tuvastati, et heli ja videosalvestise alguses on 04.07.2021 kella 06:26:38 vormikaamera vaateväljas I. M.. Kannatanu huultel ja parema käe pöidlal ning nimetissõrmel on näha veretaolisi määrdumisi. Kannatanu vigastused fikseeriti isiku läbivaatuse protokollis ja neid pildistati (kd III tlk122125). Vaatlusega tuvastati, et kannatanu käed ja hambad olid verised ning mõned hammastest olid puudu. Kokkuvõtvalt on kohtu hinnangul tõendatud, et S. Rožkov lõi 04.07.2021 kella 06:17 Xxxx asuva Xxxx baari sissepääsu läheduses I. M.i korduvalt näo piirkonda ja tekitas kannatanule füüsilist valu huulte, hammaste piirkonnas ning tervisekahjustused. Süüdistatava vägivalla tarvitamist kinnitavad lisaks kannatanu ütlustele ka asjas kogutud tõendid, s.o tunnistaja

ütlused, asitõendi vaatlusprotokollid ning meditsiinidokumendid. Samuti on süüdistatav oma süüd tunnistanud. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritakse tegu juhul, kui on tegemist korduva teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemisega. RKKKo nr 1-19-5146 otsuse kohaselt peab isik olema vähemalt kahel korral toime pannud kehalise väärkohtlemise ning oluline ei ole, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud või ta on toime pannud vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ta ei ole varem karistatud ning need tuvastatakse ühes menetluses. Kriminaalasja materjalide kohaselt on Sergei Rožkov Harju Maakohtu 15.10.2018 otsuse alusel kriminaalasjas nr 1-18-6598 karistatud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Seega on Sergei Rožkovi käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Subjektiivsest küljest peab tahe olema suunatud löömisele. KarS § 16 lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. S. Rožkov lõi kannatanule rusikaga näo piirkonda nii kõvasti, et kannatanul kukkusid osaliselt hambad suust. Arvestades kannatanule tekitatud vigastusi, pidi S. Rožkov lööma jõuga ning ta sai seega suurepäraselt aru sellest, et ta teeb kannatanule haiget ja põhjustab viimasele tervisekahjustusi. Kohtu hinnangul pani S. Rožkov toime õigusvastase teo, teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. S. Rožkov on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu I. M. esitanud tsiviilhagi S. Rožkovi vastu varalise kahju hüvitamise nõudes summas 7530,00 eurot, s.o vigastatud hammaste (nr 22, 11, 21) ravikulud. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohtulikul tõendite uurimisel on S. Rožkovi süü talle ette heidetud kuriteos KarS § 121 lg 2 p 3 järgi tõendamist leidnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohtuistungil on süüdistatav tsiviilhagi tunnistanud, samuti nõustus sellega kaitsja. Eeltoodut tõlgendab kohus kui hagi õigeksvõttu, seega tuleb TsMS § 440 lg 1 alusel kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi 7530,00 euro nõudes täielikult rahuldada ning S. Rožkovil tuleb kannatanu I. M.ile hüvitada kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 7530,00 eurot.

VIII.

KarS § 56 järgi on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust

kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 31-1-52-13), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Süüdistatavat V. Beljajevit karistati Harju Maakohtu 19.08.2020 (kd III tlk 155-159) otsuse alusel KarS § 418 lg 2 p 1 järgi vangistusega 2 aastat ja KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi vangistusega 5 aastat. Süüdistatavale mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 5 aasta pikkune vangistus, millest V. Beljajev kandis KarS § 73 lg 2 järgi koheselt ära 6 kuu pikkuse vangistuse. Ülejäänud karistus, 4 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus, jäeti tingimisi täitmisele pööramata. Katseaja pikkuseks määrati 5 aastat. Kohus luges KarS § 68 lg 1 alusel täitmisele pööratud osavangistuse alguseks 11.03.2020 ning V. Beljajevi katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 19.08.2020. Käesolevas kriminaalasjas mõistis kohus V. Beljajevi süüdi kahes episoodis, mis on toime pandud enne 19.08.2020 kohtuotsuse kuulutamist: 1) I. L. kehaline väärkohtlemine 26.02.2020 (V. Beljajevi tegu KarS § 121 lg 2 järgi) ja 2) tsiviilkäibes keelatud eseme (PPŠ) käitlemine kohtueelse menetlusega tuvastamata ajal, kuid ajavahemikul 01.01.2020-11.03.2020 (V. Beljajevi tegu KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi). Lisaks mõistis kohus V. Beljajevi süüdi KarS §-de 418 lg 2 p 1, 3, 4181 lg 2 p 1 ja 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuritegudes, mis on toime pandud pärast 19.08.2020 kohtuotsuse kuulutamist, otsusega määratud katseajal. KarS § 418 lg 2 p 1, 3 järgi süüdi mõistmise korral võib teo toimepanijale karistuseks mõista rahalise karistuse või kuni 5 aasta pikkuse vangistuse. KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi süüdi mõistmise korral võib teo toimepanijale karistuseks mõista viie kuni viieteistkümne aasta pikkuse vangistuse. KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi süüdi mõistmise korral võib teo toimepanijale karistuseks mõista rahalise karistuse või kuni viie aasta pikkuse vangistuse. Süüdistatav V. Beljajev ei tunnistanud ennast süüdi mitte üheski kuriteos, milles teda süüdistati. Kohtu hinnangul on süüdistatava karistust kergendavaks asjaoluks I. L. väärkohtlemist puudutavates episoodides leppimine kannatanuga (KarS § 57 lg 1 p 9) ja episoodis, mis on toime pandud koos S. Rožkoviga, on karistust raskendavas asjaoluks süüteo toimepanemine grupis (KarS § 58 p 10). Rahalise karistuse mõistmist kuritegude eest, mille sanktsioon näeb vastava karistusliigi ette, kohus võimalikuks ei pea. Süüdistataval ei ole kindlat ja stabiilset sissetulekut, KarS § 4181 lg 2 p 1 sanktsioon näeb ette üksnes vangistuse, tegu oli toime pandud katseajal ning sestap peab kohus V. Beljajevi võimekust tasuda rahalist karistust keskmisest kesisemaks. Episoodides, mis puudutab elukaaslase I. L. kehalist väärkohtlemist, tuleb kohtu hinnangul

karistuse määramisel arvestada sellega, et kuigi süüdistatav lõi korduvalt oma elukaaslast, ei soovi viimane V. Beljajevi karistamist. Kannatanu ja süüdistatav avaldasid kohtus, et nad kavatsevad lähitulevikus abielluda. Lisaks täheldas kohus seda, et I. L. on üsna sõnakas naisterahvas ning seega ei ole välistatud, et tal võis konfliktides olla oma osa (nt ajaliselt teises episoodis lahkus V. Beljajev korterist, kuid I. L. sööstis talle silmapilkselt järgi). Kohus ei taha siinkohal väita, et näägutavat ja õiendavat naist võib lüüa nii nagu seda tegi V. Beljajev, kuid fakt on see, et teravavõitu õhkkonda ei ole paslik oma keelega veelgi kuumemaks kütta. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et V. Beljajevile võib nende episoodide eest mõista karistuse(d) mis jäävad sanktsiooni alumisse kolmandikku. Kuritegudes, mis puudutavad tulirelva ja tsiviilkäibes keelatud tulirelvade oluliste osade ebaseaduslikku käitlemist, palus kaitsja kohtul võtta arvesse käesolevas kriminaalasjas tuvastatud asjaolusid ning kaaluda KarS § 61 lg 1 sätestatu kohaldamist, s.o mõista V. Beljajevile karistus alla sanktsioonis ette nähtud alammäära. KarS § 61 lg 1 järgi võib kohus erandlikke asjaolusid arvestades kohaldada karistust alla seaduses sätestatud alammäära, lg 2 kohaselt ei või mõistetud vangistus olla väiksem, kui üks aasta, kui KarS eriosas sätestatud vangistuse alammäär on vähemalt viis aastat. Kohtule arusaadavalt seisnesid erandlikud asjaolud käesolevas kriminaalasjas KarS §-de 418 lg 2 p 1, 3 ja 4181 lg 2 p 1 osas selles, et süüdistust läbivad esemed: mittekomplektne vintpüss Mosin ja mittekomplektsed püstolkuulipildujad PPŠ olid vanad, roostes ja sisuliselt kõlbmatud. Väheohtlikud. Kaitsja märkis oma kaitsekõnes emotsionaalselt, et kas keegi tuleks selle peale, et neid esemeid võiks saata relvaabina sõdivasse riiki. Seda, millist relvaabi hetkel Eesti Vabariik osutab, kohus ei tea, kuid vähemalt meedias ilmunud informatsiooni järgi olid vintpüssid Mosin hetkel käimasolevas sõjas kasutusel (vt siinkohal https://www.delfi.ee/artikkel/96330609/reuters-rahvavabariikide-nekrutid-saadetakselahingusse-ilma-valjaoppeta-ja-antiiksete-relvadega). Kohtu hinnangul ei ole olemas sellist asja nagu vähem ohtlik relv või selle oluline osa. Fakt on see, et isegi kui komplekt pole terviklik, kuid olulised osad toimivad, on oskajatel võimalik relva komplekteerida ning sellest on võimalik lasta. Relva vanus ei oma tähtsust. Ekspert viitas kohtus, et roostes osi on võimalik puhastada, õlitada, määrida. Riik on relvade, laskemoona jms puudutava valdkonna läbi RelvS sätete põhjalikult reguleerinud – riigil peab olema ülevaade sellest, kellel millised relvad ja laskemoon tsiviilkäibes on ning samuti sellest, kas isikud, kes relvi, laskemoona jms käitlevad, on vajalikud eeldused, teadmised ja oskused (sh ka ohutusnõuetest). Kohus ei pea siinkohal isegi vajalikuks hakata arutlema selle üle, mida tähendab ühiskonna turvatundele see, kui tsiviilkäibes ringleks tulirelvad täiesti kontrollimatult. V. Beljajevile (ja teistele süüdistatavatele) ette heidetud kuritegude ohtlikkus seisnebki selles, et süüdistatavatel oli valmidus suunata käibesse tulirelvi, millest riigil aimugi polnud. Käesolevas kriminaalasjas oli eriti õõvastav kuulda ja lugeda seda, mil moel reklaamis V. Beljajev S. Rožkovi valduses olevat PPŠ-d tunnistaja P. P.e pakkudes – s.o kärbitud PPŠ, mida on hea varjatult kanda. Kohus peab seaduses fikseeritud sanktsioone vastavate tegude ees täiesti mõistlikuks seda enam olukorras, kus riik korraldab regulaarselt kampaaniaid, mis on suunatud inimeste valduses olevate võimalike ebaseaduslike relvade ja laskemoona ära andmisele ilma, et selle eest kedagi vastutusele võetaks. V. Beljajevi isiklik tragöödia – eesootav pikaajaline vangistus – on tingitud antud juhul üksnes sellest, et ta ei teinud oma eelmisest karistusest kohaseid järeldusi. Eelmise kohtuotsusega anti süüdistatavale võimalus jätkata oma elu õiguskuulekalt. Seda V. Beljajev ei teinud ning kaunikesti pikk liitkaristus on paraku tema enda otsuste ja tegevuse loomulik järelm. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et V. Beljajevi puhul saab arvestada seda, et kriminaalasjas on tõendatud üksnes üksikute esemete käitlemine (kuigi tema

tegevuse võimalik ulatus on vähemalt jälitustoimingute pinnalt otsustades märksa laiem) ning seega on võimalik rääkida vähemalt KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul märksa väiksemast karistusest, kui seda nõudis prokurör. V. Beljajevi puhul tõusetub küsimus liitkaristuse mõistmisest. Esmalt mõistis kohus V. Beljajevi süüdi kahes episoodis, mis on toime pandud enne eelmise kohtuotsuse kuulutamist. Kohus leiab, et KarS §-de 121 lg 2 p 2 ja 4181 lg 2 p 1 järgi kvalifitseerivatate kuritegude eest mõistetavad üksikkaristused tuleb liita süüdistatavale vähem soodsamal viisil, samuti ei ole paslik seda printsiipi võimalik rakendada KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristust mõistes: süüdistatava süü on siiski suurem, lisandus kaks episoodi, millest üks käsitles tsiviilkäibes keelatud eseme käitlemist, kuid teine ei olnud samaliigiline vaid seisnes elukaaslase füüsilises väärkohtlemises. Pärast 19.08.2020 kohtuotsuse kuulutamist toime pandud episoodide eest mõistetavad üksikkaristused võib liita V. Beljajevile soodsamal viisil, kuivõrd lõpptulem vastab kohtu hinnangul süüdistatava süü suurusele. V. Beljajev peeti kahtlustatavana kinni ajavahemikul 26.02.2020-27.02.2020 (kd III tlk 62-63), seejärel 06.07.2021 (kd II tlk 126-134) ja vahistati 08.07.2021 (kd VII tlk 152-158), eelvangistuses viibitud aeg tuleb arvestada karistusaja hulka. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et: 1) V. Beljajev tuleb tunnistada süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi episoodis mis on toime pandud 26.02.2020 ja teda tuleb karistada 6 kuu pikkuse vangistusega; 2) V. Beljajev tuleb tunnistada süüdi KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi episoodis, mis on toime pandud ajavahemikul 01.01.2020-11.03.2020 ja teda tuleb karistada 5 aasta pikkuse vangistusega; 3) KarS § 64 lg 1 järgi tuleb V. Beljajevile episoodide 26.02.2020 ja 01.01.202011.03.2020 eest mõistetud üksikkaristustest suurendada raskemat karistust ning talle tuleb liitkaristuseks mõista 5 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus; 4) KarS §-de 65 lg 1 ja 64 lg 1 järgi tuleb V. Beljajevile Harju Maakohtu 19.08.2020 otsuse nr 1-20-4492 alusel mõistetud liitkaristusest ja käesoleva otsuse alusel episoodide 26.02.2020 ja 01.01.2020-11.03.2020 eest mõistetud liitkaristusest, 5 aasta ja 6 kuu pikkusest vangistusest lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning talle tuleb liitkaristuseks mõista 5 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. Arvata liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse alusel kantud 6 kuu pikkune vangistus ja lugeda kandmata karistuseks 5 aasta pikkune vangistus; 5) V. Beljajev tuleb tunnistada süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi episoodis, mis on toime pandud 20.05.2021 ja teda tuleb karistada 7 kuu pikkuse vangistusega; 6) V. Beljajev tuleb tunnistada süüdi KarS § 418 lg 2 p 1, 3 järgi episoodis, mis on toime pandud 11.01.2021-06.07.2021 ja teda tuleb karistada 1 aasta pikkuse vangistusega; 7) V. Beljajev tuleb tunnistada süüdi KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi episoodis, mis on toime pandud 31.01.2021-01.07.2021 ja teda tuleb karistada 5 aasta pikkuse vangistusega; 8) Lugeda KarS § 64 lg 1 V. Beljajevile mõistetud üksikkaristustest kergemad kaetuks raskeimaga ning mõista talle liitkaristuseks 5 aasta pikkune vangistus; 9) Suurendada KarS § 65 lg 2 alusel V. Beljajevile käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud 5 aasta pikkust vangistust eelmise, Harju Maakohtu 19.08.2020 otsuse nr 1-20-4492 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 aasta pikkuse vangistuse võrra ja mõista V. Beljajevile lõplikuks liitkaristuseks 10 aasta pikkune vangistus; 10) Arvestada KarS § 68 lg 1 alusel V. Beljajevi eelvangistus 2 päeva (26.02.202027.02.2020) karistusaja hulka ning lugeda 9 aasta, 11 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse kandmise alguseks 06.07.2021.

Prokurör taotles KarS §-de 831 lg 1 ja 84 alusel V. Beljajevilt 530,00 euro välja mõistmist. Kriminaalasjas on tõendatud, et V. Beljajev sai keelatud esemete ostu-müügitehingutelt tulu: P. P. andis PPŠ eest 30,00 eurot, vintpüssi Mosin eest sularahas ettemaksuna 150,00 eurot, I. T.t „Mosina“ (s.o meisli) eest sularahas 200,00 eurot ning J. Š.lt PPŠ eest 150,00 eurot. Raha on ära kulutatud. Järelikult tuleb prokuröri taotlus rahuldada ja V. Beljajevilt välja mõista 530,00 eurot. KrMS § 306 lg 1 p 9 alusel peab kohus otsuse tegemisel lahendama küsimuse sellest, kas süüdistatava süüdi mõistmise korral tuleb valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, tõkend muuta või tühistada. V. Beljajevi kaitsja leidis, et tema kliendi suhtes võiks süüdimõistmise korral vahistamise asendada elektroonilise valvega. Kohus jääb siinkohal oma varasemale seisukohale: V. Beljajevi puhul ei hoia elektrooniline valve ära seda ohtu, et ta jätkab kuritegude toime panemist. Kohus nendib, et käibes keelatud esemete käitlemine on V. Beljajevi elustiil, süüdistatav teenis sellega ka tulu. Arvestades V. Beljajevi avaldusi on kohus seisukohal, et tema huvi tulirelvade jms vastu on väga sügav. Tõmme tulirelvade poole on midagi, mida asja arutanud kohtukoosseis ei mõista, kuid arvestades süüdistatava sõnu on temal oma hobist väga keeruline eemal olla. Lisaks ei ole kohus enam veendunud, et elektrooniline valve hoiab ära süüdistatava pakkumineku: elektroonilise valve seadet on võimalik lõhkuda, seda on praktikas tehtud ning seejärel avanev ajaaken on piisav, mis võimaldab inimesel vajadusel ja mõningase planeerimise korral ära minna. Arvestades seda, et kaalul on palju – 10 aastat süüdistatava elust – ei ole kohus kindel, et V. Beljajev elektroonilise valve tingimusi täidab. Süüdistatav V. Baženov ei tunnistanud ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ja kohus ei tuvastanud tema puhul karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Kuriteo eest, milles kohus V. Baženovi süüdi mõistis (s.o KarS § 418 lg 2 p 1, 3), võib mõista rahalise karistuse või kuni 5 aasta pikkuse vangistuse. V. Baženov on varem kriminaalkorras karistatud, tal on kolm kehtivat kriminaalkaristust (vt karistusregistri õiend kd VII tlk 15-22). Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et V. Baženovil oleks töökoht ja ametlik, püsiv sissetulek (vt kd VII tlk 39), süüdistataval tuvastati kuni 08.06.2021 puuduv töövõime ja talle maksti toetust (kd VII tlk 42). Rahalise karistuse mõistmine on neil põhjustel täiesti välistatud. Kohtu hinnangul taotles prokurör A. Baženovile karistust, mis vastab täielikult süüdistatava süü suurusele – arvestades seda, et käideldi ainult ühte keelatud eset, on mõistlik ja põhjendatud, kui teo eest mõistetav karistus jääb sanktsiooni alumisse kolmandikku. Kohus ei pea erinevalt prokurörist vajalikuks A. Baženovile reaalse vangistuse mõistmist. Eelmise kohtuotsuse alusel mõistetud karistus täideti karistusregisti andmete alusel 12.04.2019. Kohtu hinnangul võib reaalsest vangistusest märksa tulemuslikum olla süüdistatavale tingimusliku vangistuse mõistmine: katseaeg koos kontrollnõuetega on meede, mis aitab A. Baženovil teha oma elus korrektuure ning suunata teda õiguskuulekale teele. Eeltoodu alusel tunnistab kohus A. Baženovi süüdi KarS § 418 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõistab talle karistuseks 1 aasta pikkuse vangistuse. A. Baženov peeti kahtlustatavana kinni ajavahemikul 06.07.2021-08.07.2021 (kd II tlk 159-164) ning kooskõlas KarS § 68 lg 1 tuleb seega A. Baženovile mõistetud karistusest maha arvata 3 päeva. Kandmisele kuuluv 11 kuu ja 27 päeva pikkune vangistus tuleb KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta täielikult tingimisi täitmisele pööramata, juhul kui süüdistatav ei pane katseajal toime uut kuritegu ning täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi. Katseaja pikkuseks tuleb kohtu hinnangul määrata 3 aastat: selles osas ei saa mööda vaadata A. Baženovi varasemast elukäigust ning sel põhjusel tuleb nentida, et A. Baženovist lähtuvad

teatavad riskid ning katseaeg isiku hoiakute muutmiseks ja süvendamiseks peab olema seega mõnevõrra pikem. Süüdistatav S. Rožkov tunnistas ennast süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteos ja võttis õigeks kannatanu esitatud tsiviilhagi. Süüdistatav avaldas mõningal määral ka kahetsust ning see on koosmõjus süüdistuse tunnistamise ning hagi õigeksvõtuga kohtu hinnangul selline, mida saab arvestada karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistuseks ette nähtud rahaline karistus või kuni 5 aasta pikkune vangistus. Rahalist karistust S. Rožkovile mõista ei saa. Süüdistatav ei tööta (kd VIII tlk 77-78), seisuga 30.09.2021 oli ta töötuna arvel. Andmeid selle kohta, et S. Rožkovil oleks käesolevaks ajaks töökoht ja stabiilne sissetulek, kohtule ei esitatud. Kohus märgib täiendavalt, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb S. Rožkovile rahalisi kohustusi: kannatanule tuleb hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ning süüdistatav peab kinni maksma menetluskulud. Süüdistatavale KarS § 121 lg 2 p 3 järgi karistust mõistes võtab kohus arvesse seda, et süüdistatava rünne oli intensiivne ning kannatanule tekitatud tervisekahjustuste iseloomu. Viimase osas on kriminaalasjas tõendatud, et kahjustada sai parimas täiskasvanueas I. M.i hambumus. Viimase töökord on inimesele eluliselt tarvilik. Hammaste korrigeerimine nii, et taastatakse nende endine seisukord, ei pruugi olla esiteks meditsiiniliselt võimalik ja on teiseks väga aeganõudev protsess. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et prokuröri poolt taotletud karistus on kergendavat asjaolu silmas pidades õiglane ja vastab S. Rožkovi süü suurusele. Kohus tunnistas S. Rožkovi süüdi KarS § 4181 lg 1 järgi. Kuriteo eest on karistuseks ette nähtud 1-5 aasta pikkune vangistus. Süüdistatav eitas igasugust seotust süüdistuses märgitud kuriteoga ning seega ei ole ei ole karistust kergendavaid asjaolusid. Karistust raskendavaks asjaoluks on süüteo toimepanemine grupis (KarS § 57 p 10) Kohtu hinnangul on prokuröri poolt taotletud karistus kohane vaatamata sellele, et tõendamist leidis vaid ühe keelatud eseme käitlemine. Kohus ei saa mööda vaadata sellest, et S. Rožkov soetas süüdistuses märgitud PPŠ ning hoidis seda praktiliselt pool aastat. Kohus nõustub prokuröriga selles, et S. Rožkovile liitkaristust mõistes tuleb üksikkaristustest suurendada raskemat – tegemist on eriliigiliste kuritegudega, süüdistatava varasem elukäik viitab tema vägivaldsele käitumismustrile (vt kd VII tlk 45-46). Vaatamata sellele, et S. Rožkovil on kaks kehtivat kriminaalkaristust (vt uuesti süüdistatava karistusregistri andmeid) leiab kohus, et sarnaselt A. Baženoviga on märksa tulemuslikum suunata S. Rožkov katseajale ja allutada ta kriminaalhooldaja järelevalve alla. Arvestades seda, et S. Rožkov ei tööta, tuleb kohtu hinnangul talle katseajaks panna lisakohustuseks otsida omale töökoht. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval hetkel töökohtadest puudus, lisandumas on hooajatööd ning seega on mõistlik ja põhjendatud, kui süüdistatav peab seda tegema 4 kuu jooksul. Ametlik sissetulek kahandab kohtu arvates oluliselt riske uueks kuriteoks – käesoleval juhul on selge, et V. Beljajevist teatud tühimik turule jääb. Lisaks on kohus seisukohal, et S. Rožkovile tuleb katseajaks panna keeld tarvitada alkoholi. I. M.i kehaline väärkohtlemine leidis aset varahommikul, meelelahutusastuse vahetus läheduses, S. Rožkov ei olnud tegu toime pannes kaine. Alkohol on S. Rožkovi puhul kindlasti üheks teguriks, mis soodustab vägivallakuritegusid. Samuti tuleb S. Rožkovil läbida kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogramm mis võiks kohtu arvates kätkeda endas näiteks viha ja emotsioonide juhtimist. S. Rožkovist lähtuvaid riske silmas pidades on selge, et ka tema puhul ei saa katseaeg olla selline, mis katab ajaliselt üksnes veidi enam süüdistatavale mõistetava karistuse pikkust.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et: 1) S. Rožkov tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja talle tuleb karistuseks mõista 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus; 2) S. Rožkov tuleb süüdi tunnistada KarS § 4181 lg 1 järgi ja talle tuleb karistuseks mõista 2 aasta pikkune vangistus; 3) KarS § 64 lg 1 alusel tuleb S. Rožkovile mõistetud üksikkaristustest suurendada raskemat ja talle tuleb liitkaristuseks mõista 3 aasta pikkune vangistus; 4) Jätta S. Rožkovile mõistetud 3 aasta pikkune vangistus kooskõlas KarS § 74 lg 1 ja 3 täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui S. Rožkov ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja – kohustusi; 5) Panna S. Rožkovile katseajaks lisakohtused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) otsida omale ametlik töökoht arvates katseaja kulgema hakkamisest; 3) läbida kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogramm.

IX. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas ekspertiisitasud, määratud kaitsjale makstav tasu ning sundraha. Kuivõrd Vadim Beljajev on pannud toime nii teise kui ka esimese astme kuriteo, siis tuleb KrMS § 179 lg 2 kohaselt Vadim Beljajevilt välja mõista sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele, s.o esimese astme kuriteo toime panemise eest, s.o 1635,00 eurot. Aleksei Baženov on toime pannud teise astme kuriteo ning temalt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha, s.o 981,00 eurot. Sergei Rožkov on toime pannud teise astme kuriteod ning temalt tuleb välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha, s.o 981,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt loetakse menetluskuluks ekspertiisitasu. Kriminaalasjas on järgmised ekspertiisikulud: -

27.08.2021 nr 21E-TB0071 tulirelvaekspertiis, maksumusega 420,00 eurot; 26.07.2021 nr 21E-GE0661 DNA-ekspertiis, maksumusega 3194,00 eurot; 28.10.2021 nr 21E-GE0970 DNA-ekspertiis, maksumusega 114,00 eurot.

Kohtu hinnangul jagunevad ekspertiisikulud järgmiselt: 1) -

Ekspertiisiakti 27.08.2021 nr 21E-TB0071 (maksumusega 420,00 eurot) kohaselt on ekspertiisiobjektideks kahe kuriteoepisoodiga seotud objektid: 06.07.2021 Aleksei Baženovi elukoha läbiotsimisel äravõetud kasutuskõlbliku lukukojaga mittekomplektne vintpüss, mille ebaseaduslikus käitlemises mõisteti süüdi Vadim Beljajev ja Aleksei Baženov, mittekomplektse vintpüssi juurde kuuluv mittekomplektne relvalukk, mis oli ära võetud Vadim Beljajevi elukoha läbiotsimisel 06.07.2021;

-

01.07.2021 menetlustoimingute käigus Vadim Beljajevilt saadud püstolkuulipilduja PPŠ relvaosad ja relvaosi imiteerivad esemed, sh püstolkuulipilduja PPŠ kasutuskõlblik relvaraud ja lukukojaga relvaraam, mille ebaseaduslikus käitlemises mõisteti süüdi Vadim Beljajev ja Sergei Rožkov.

Kuivõrd Vadim Beljajev osales mõlemas kuriteo episoodis, siis leiab kohus, et Vadim Beljajevilt tuleb välja mõista ekspertiisitasu 210,00 eurot ning kuna Aleksei Baženov ja Sergei Rožkov osalesid ühe kuriteo episoodis, siis tuleb nendelt mõlemalt välja ekspertiisitasu summas 105,00 eurot. 2) -

-

Ekspertiisiakti 26.07.2021 nr 21E-GE0661 (maksumusega 3194,00 eurot) kohaselt on ekspertiisiobjektideks (analüüsiobjektideks): 7 proovi, mis olid võetud kasutuskõlbliku lukukojaga mittekomplektselt vintpüssilt Mosin, mille ebaseaduslikus käitlemises mõisteti süüdi Vadim Beljajev ja Aleksei Baženov; 19 proovi, mis olid võetud püstolkuulipilduja PPŠ relvaosadelt, mille ebaseaduslikus käitlemises mõisteti süüdi Vadim Beljajev ja Sergei Rožkov.

Eeltoodut arvestades tuleb Vadim Beljajevilt välja mõista 741 eurot, s.t 199,50 eurot ehk üks kahendik kasutuskõlbliku lukukojaga mittekomplektse vintpüssiga seotud analüüsiobjektide (proovide) arvu põhjal arvutatud ekspertiisi maksumuse osast ja 541,50 eurot ehk üks kahendik PPŠ relvaosadega seotud analüüsiobjektide (proovide) arvu põhjal arvutatud ekspertiisi maksumuse osas. Aleksei Baženovilt tuleb välja mõista 199,50 eurot ehk üks kahendik kasutuskõlbliku lukukojaga mittekomplektse vintpüssiga seotud analüüsiobjektide (proovide) arvu põhjal arvutatud ekspertiisi maksumuse osast. Sergei Rožkovilt tuleb välja mõista 541,50 eurot ehk üks kahendik PPŠ relvaosadega seotud analüüsiobjektide (proovide) arvu põhjal arvutatud ekspertiisi maksumuse osast. Kohus leiab, et 1710,00 euro osas, milles ekspertiisiaktis 26.07.2021 nr 21E-GE0661 kajastatud DNA-ekspertiisi maksumus ületab analüüsiobjektide arvu põhjal arvutatud maksumust (26 analüüsiobjekti ehk proovi × ühiku hind 57 eurot = ekspertiisi maksumus 1482 eurot; 31921482), tuleb jätta riigi kanda. 3)

Ekspertiisiakti 28.10.2021 nr 21E-GE0970 (maksumusega 114,00 eurot) kohaselt on ekspertiisiobjektideks (analüüsiobjektideks) eelnevalt DNA-ekspertiisi käigus (ekspertiisiakt 26.07.2021 nr 21E-GE0661) neljast proovist saadud neli DNAsegaprofiili, mille alusel arvutati tõepärasuhe proovidest leiduva bioloogilise materjali pärinemise kohta Vadim Beljajevilt. Kohus leiab, et ekspertiisitasu summas 114,00 eurot riigi kanda.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Vadim Beljajevil on määratud kaitsjaks Ahto Sirendi, kes on esitanud taotluse kogusummas 6 600 EUR (2024,40 eurot + 2372,40 eurot + 1284,00 eurot + 919,20 eurot) riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises. Kohtu hinnangul on kaitsja taotlus rahuldatud ning kuulub väljamõistmisele Vadim Beljajevilt. Aleksei Baženovil on määratud kaitsjaks Gennadi Kull, kes on esitanud taotluse kogusummas 4 405,20 EUR (486,00 eurot + 1976,40 eurot + 1942,80) eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises. Kohtu hinnangul on kaitsja taotlus rahuldatud ning kuulub

väljamõistmisele Aleksei Baženovilt. Sergei Rožkovil on määratud kaitsjaks Madis Mahlapuu, kes on esitanud taotluse kogusummas 3988,80 EUR (697,20 eurot + 1166,40 eurot + 32,40 eurot + 1191,60 eurot + 901,20 eurot) eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises. Kohtu hinnangul on kaitsja taotlus rahuldatud ning kuulub väljamõistmisele Sergei Rožkovilt. Kaitsja Gennadi Kull palus oma kaitsealuse õigeks mõista ning jätta menetluskulud riigi kanda; kaitsja Madi Mahalpuu palus oma kaitsealuse osaliselt õigeks mõista ning jätta menetluskulud vähemalt 75% ulatuses riigi kanda. Kuivõrd Vadim Beljajev, Aleksei Baženov ja Sergei Rožkov mõisteti süüdi kõigis neile inkrimineeritud kuritegudes, siis mõistab kohus menetluskulud täies ulatuses isikutelt välja, v.a jätab eeltoodu põhjendustel ekspertiisitasu osaliselt riigi kanda. Samas leiab kohus, et põhjendatud on menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistatavatel võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Eeltoodud alustel tuleb Vadim Beljajevilt välja mõista riigieelarve tuludesse menetluskulu kogusummas 9727,50 eurot, so sundraha 1635,00 eurot, kaitsjatasu 6 600 eurot ja osaliselt ekspertiisitasu, s.o summas 1492,50 eurot. Ekspertiisitasu summas 1824,00 eurot jätta riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega tuleb ühes kuus tasuda vähemalt 820,00 eurot, viimase osamakse suurus on 707,50 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas, märkides selgitusena „Vadim Beljajev, 1-21-8140, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Aleksei Baženovilt tuleb välja mõista riigieelarve tuludesse menetluskulu kogusummas 5690,70 eurot, so sundraha 981,00 eurot, kaitsjatasu summas 4 405,20 eurot ja ekspertiisitasu summas 304,50 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega tuleb ühes kuus tasuda vähemalt 470,00 eurot, viimase osamakse suurus on 520,70 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas, märkides selgitusena „Aleksei Baženovi, 1-21-8140, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Sergei Rožkovilt tuleb välja mõista riigieelarve tuludesse menetluskulu kogusummas 5616,30 eurot, so sundraha 981,00 eurot, kaitsjatasu summas 3988,80 eurot ja ekspertiisitasu summas 646,50 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12

(kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega tuleb ühes kuus tasuda vähemalt 470,00 eurot, viimase osamakse suurus on 446,30 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas, märkides selgitusena „Sergei Rožkov, 1-21-8140, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. X. Kriminaalasja juures on CD ja DVD plaadid salvestistega, prokurör taotles KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel nende kriminaalasja juurde jätmist. Kooskõlas RKKKo 1-18-5732 p 125 väljendatuga on salvestised on KrMS § 1601 lg 2 alusel niikuinii kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Ühtlasi ei ole selliste salvestiste puhul tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas on hoiul järgmised asitõendid ja muud esemed: 1) 18.03.2021 kuriteo matkimise käigus saadud puidust ristkülikukujuline kast (vineerkast) ja tööriist (meisel); 2) Sõrmejälgede kaart 15.07.2021 ekspertiisimaterjalina (võrdlusjälgedena) võetud tunnistaja J. Š. sõrmejälgedega, mille kohta on vormistatud 15.07.2021 ekspertiisimaterjali võtmise protokoll; 3) 06.07.2021 Aleksei Baženovi kinnipidamisel (p 15.20) ja 06.07.2021 Aleksei Baženovi elukoha, s.o Xxxx asuva korteri läbiotsimise käigus ära võetud ning 09. septembriks 2021 asitõendina vaadeldud (vt 09.09.2021 vaatlusprotokoll mobiiltelefonides Samsung Galaxy Grand Prime SM-G531F IMEI-koodiga xxxx (ära võetud kinnipidamisel), Samsung IMEI-koodiga xxxx ja Samsung IMEI-koodiga xxxx (ära võetud elukoha läbiotsimisel) sisalduvast teabest tehtud koopiafailid „A.Bazenov_Samsung_SM-G531F.ufdr“ kogumahuga 2,18 GB, „A.Bazenovpakend3_SamsungJ3.ufdr“ kogumahuga 3,87 GB ja „ABazenov_Pakend4_Samsung1200R.ufdr“ kogumahuga 1,47MB; 4) 01.07.2021 kuriteo matkimise käigus Vadim Beljajevilt saadud püstolkuulipilduja PPŠ relvaosad, s.o püstolkuulipilduja PPŠ lukk, püstolkuulipilduja PPŠ relvaraam lukukoja, selle katte ja lühendatud relvarauaümbrisega, püstolkuulipilduja PPŠ päästemehhanism päästikukaitsme ja tuleümberseaduri hoovaga, püstolkuulipilduja PPŠ lühendatud relvaraud ning üks padrun (läbipuuritud kestaga, ilma püssirohuta), kruvikeeraja (kruvikeeraja eesmine ots) ja vedru; 5) 06.07.2021 Vadim Beljajevi elukoha läbiotsimisel äravõetud vintpüssi Mosin relvaluku putk, vinn, löökraud vedruga ja ühendusplaat (ehk mittekomplektne relvalukk, millel puudub sulgur);

6) 06.07.2021 Aleksei Baženovi elukoha läbiotsimisel äravõetud vintpüssi Mosin xxxx relvaraud kirbu ja sihikuga ning lukukoda päästemehhanismi, karpsalve ja päästikukaitsmega (ehk kasutuskõlbliku lukukojaga mittekomplektne vintpüss Mosin), mis olid uuritud ekspertiisiaktis 27.08.2021 nr 21E-TB0071 kajastatud tulirelvaekspertiisi raames; 7) 06.07.2021 Vadim Beljajevi kinnipidamisel äravõetud ja asitõendina vaadeldud (p 15.19) mobiiletefonis Samsung sisalduvast teabest tehtud koopiafail(id) „BeljajevGalaxyS3_GT-i9301I_Raport.ufdr“ kogumahuga 3,17 GB ning 06.07.2021 Vadim Beljajevi elukoha, s.o Xxxx asuva korteri läbiotsimise käigus äravõetud ja asitõendina vaadeldud lauarvutis Dell ja mobiiltelefonis Samsung sisalduvast teabest tehtud koopiafailid „(11 osa) Beljajev-p3_SSD.E01-Beljajev_p3_Dell_SSD.E11“ kogumahuga 80,9 GB, „(60 osa) Beljajev_p3_Dell_HDD.E01-Beljajevp3_Dell_HDD.E60“ kogumahuga 440 G, „V.Beljajev--2--Samsung GT-i9060i Galaxy Grand Neo Plus.xry“ kogumahuga 15,4 GB ja „Beljajev_p2_Samsung_GTI9060I_Raport.ufdr“ kogumahuga 14,7 GB; 8) 12.07.2021 Sergei Rožkovi kahtlustatavana ülekuulamisel viimase poolt politseile üle antud ja 12.07.2021-13.07.2021 vaadeldud (vt 12-13.07.2021 vaatlusprotokoll mobiiltelefonis Xiomi Readme 9A sisalduvast teabest tehtud koopiafail „S.RožkovXiaomi_Redmi- 9A.ufdr“ kogumahuga 748 MB; 9) 08.07.2021 R. D. elukohas, s.o Xxxx asuvas korteris teostatud läbiotsimise käigus (vt 06.07.2021 läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga) ja 23.07.2021 asitõendina vaadeldud (vt 23.07.2021 asitõendi vaatlusprotokoll koos vaatluses osalenud asjatundja kohtueksperdi tunnistusega gaasipüstoli Röhm RG800 relvaraam; 10) 06.10.2021 D. L. poolt politseile üleantud ja 07.10.2021 vaadeldud (vt 07.10.2021 vaatlusprotokoll) mobiiltelefonis Xiomi Süüdistusakt kriminaalasjas nr 21230100060 (süüdistatavad Vadim Beljajev, Aleksei Baženov, Sergei Rožkov) 15 Poco sisalduvast teabest tehtud koopiafailid „L._KT911390_XiaomiPolo.ufdr“ kogumahuga 1,94 GB ja „L.--KT911390--XiaomiPolo.ufdr“ kogumahuga 9,44 GB“. Kohtu hinnangul on ülal loetletud asitõendid ja esemed väärtusetud ning need tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada või kustutada. Kohtuotsuse jõustumisel tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või viimase poolt volitatud isikule järgmised asitõendid ja esemed: 3) Tagastada V. Beljajevile 06.07.2021 tema kinnipidamisel äravõetud pruuni värvi kaantega mobiiltelefon Samsung IMEI-koodiga xxxx; 4) Tagastada V. Beljajevile 06.07.2021 tema elukoha, s.o Xxxx asuva korteri läbiotsimise käigus äravõetud lauaarvuti Dell ning mobiiltelefon Samsung Duos IMEI-koodidega xxxx ja xxxx.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2023 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 11.04.2022 kohtuotsus.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.