Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

ebaseaduslik käitlemine ajavahemikul 11. märtsist 6. juulini 2021 seisnes järgnevas. V. Beljajev palus A. Baženkovilt abi Eestisse saabunud vintpüssi sisaldavale postipakile järele minekuks. V. Beljajev ise oli alates 19. augustist 2020 kohtuotsusega määratud viieaastasel katseajal ning kartis pikaajalist reaalset vangistust (19. augusti 2020 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata nelja ja poole aastast vangistust ja sellele vangistusele uue kuriteo eest lisanduda võivat vangistust), mis ähvardas teda juhul, kui ta oleks uuesti jäänud tulirelva või selle oluliste osadega politseile vahele. A. Baženov nõustus V. Beljajevit aitama, teades seejuures, et postipakis, mille järel ta koos V. Beljajeviga läheb, on tulirelvade hulka kuuluv vintpüss (või selle olulised osad).

müüs kasutuskõlbliku lukukojaga mittekomplektse vintpüssi (korraldas vahendajana müümist, jättes aga müüdud vintpüssi kokkulepitud hinna tasunud ostjale üle andmata),

•

hoidis seda A. Baženoviga ühises valduses ja

•

seejärel koos A. Baženoviga soetas, omas ja üritas müüa kasutuskõlbliku lukukojaga mittekomplektset vintpüssi

V. Beljajev ja A. Baženov käitlesid eelkirjeldatud viisil tulirelva olulist osa (vintpüssi lukukoda)

ebaseaduslikult, s.t omamata relvaseaduse §-des 32 ja 34 ettenähtud relvasoetamisluba ja relvaluba. Süüdistuse kohaselt olid V. Beljajev ja A. Baženov teadlikud, s.t vähemalt pidasid võimalikuks ja möönsid, et vintpüssi lukukoda on kasutuskõlblik ning selle käitlemiseks on vajalik relvaluba, mida neil ei ole. Eelkirjeldatud teo pani Vadim Beljajev toime isikuna, keda on Harju Maakohtu 19. augusti 2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-4492 karistatud KarS § 418 lg 2 p 1 ja § 4181 lg 2 p 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest.

1.2 KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi on V. Beljajevile esitatud süüdistus tsiviilkäibes keelatud tulirelva oluliste osade korduvas ebaseaduslikus käitlemises. Süüdistuse kohaselt soetas V. Beljajev tuvastamata kohas viisil ja ajal enne 11. märtsi 2020 7,62×25 mm kaliibrilise mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ, mis koosnes järgmistest osadest: kasutuskõlblik relvaraam kasutuskõlbliku lukukoja, selle kaane ja relvarauaümbrisega; kasutuskõlbmatu relvalukk ning kasutuskõlblik päästemehhanism koos päästiku ja tuleümberseaduriga. Soetatud mittekomplektset püstolkuulipildujat PPŠ hoidis V. Beljajev enda valduses kuni selle müümiseni (võõrandamiseni) P-nimelisele ostuhuvilisele, kes pöördus tema poole kuulutuste portaalis okidoki.ee avaldatud kuulutuse peale. V. Beljajev müüs kõnealuse mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ Ple mitmekümne euro eest kohtumisel, mis toimus tuvastamata päeval ajavahemikus 2020. aasta jaanuarist kuni 11. märtsini 2020. (tõenäoliselt 01.03.2020 peatselt pärast kella 16:29) Tallinnas Õismäe tee 155a asuvas Olerex’i tanklas, kus V. Beljajev andis P nimelisele ostuhuvilisele üle eelnimetatud mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ (sealhulgas eraldi oleva kasutuskõlbmatu relvaluku) ning P nimeline ostuhuviline tasus V. Beljajevile sel kohtumisel eelnimetatud mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ eest sularahas vähemalt 30 (kolmkümmend) eurot. Relvaraam ja relva lukukoda kuuluvad RelvS § 21 lg 1 kohaselt tulirelva oluliste osade hulka. Käideldes eelkirjeldatud viisil eelnimetatud olulistest relvaosadest ja muudest relvaosadest koosnevat mittekomplektset püstolkuulipildujat PPŠ, oli V. Beljajev teadlik, s.t vähemalt pidas võimalikuks ja möönis seda, et tegemist on tsiviilkäibes keelatud mittekomplektse automaattulirelvaga, mille lukukoda ja relvaraam on kasutuskõlblikud ning mille käitlemine on sellest tulenevalt ebaseaduslik. Ajavahemikul 31.01.2021 kuni 01.07.2021 käitles V. Beljajev taas mittekomplektset püstolkuulipildujat PPŠ, sedapuhku ühiselt ja kooskõlastatult Sergei Rožkoviga. Kõnealusel relval puudus puitosa ehk kabaga relvalaad; relv koosnes järgmistest osadest: kasutuskõlblik lühendatud relvaraud pikkusega 224 mm; kasutuskõlblik relvaraam koos kasutuskõlbliku lukukoja, selle kaane ja lühendatud relvarauaümbrisega; kasutuskõlbmatu relvalukk tuleümberseaduriga.

ja

kasutuskõlblik

päästemehhanism

koos

päästiku-

ja

Relvaraud, relvaraam ja relva lukukoda kuuluvad RelvS § 21 lg 1 kohaselt tulirelva oluliste osade hulka. RelvS § 21 lg 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Sergei Rožkov soetas tulirelva olulised osad tuvastamata kohas, viisil ja ajal hiljemalt

1.3 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi on Vadim Beljajevile esitatud süüdistus selles, et ta tarvitas korduvalt valu tekitavat ja tervist kahjustavat vägivalda oma elukaaslase X suhtes. Kehaline väärkohtlemine seisnes süüdistuse kohaselt järgnevas:

rusikatega näkku. Sellega tekitas ta X-le füüsilist valu ja tervisekahjustused: vasaku põse turse, hematoomid näol vasaku ja parema silma all ja paremal põsel ning veritseva kriimustuse vasakul kõrval.

etteheidetega ei nõustunud. Jälitusload anti lähtudes kahtlusest, et V. Beljajev tegeleb erinevate tulirelvade käitlemisega. Kohtu hinnangul ei avaldatud V. Beljajevile ka märkimisväärset survet, kuna V. Beljajev ise näitas korduvalt üles märkimisväärset aktiivsust ebaseaduslike esemete käitlemisel. Kohus luges tõendatuks, et V. Beljajev on süüdistuses nimetatud PPŠ olulisi osi ja mittekomplektset, kuid kasutuskõlbliku lukukojaga vintpüssi Mosin mudel 1891/1930 ebaseaduslikult käidelnud. Kaitseväite, et süüdistuses nimetatud vintpüss Mosin ja püstolkuulipildujad PPŠ on reaalselt kõigest roostes rauajupid, lükkas kohtu hinnangul ümber asjaolu, et maakohtu istungil toimunud küsitluse käigus pani ekspert erinevad osad kokku ning näitas, kuidas need koostoimes töötavad. Maakohus ei nõustunud V. Beljajevi seisukohaga, et süüdistuses nimetatud esemete käitlemine polnud keelatud, sest need olid vanad ja laskekõlbmatud, mistõttu tulnuks neid käsitada makettidena. Maakohus märkis, et kohtu hinnangul ei eksisteeri sellist asja nagu relvamakett. Laskekõlbmatuks muudetud relv ja relvamakett on kohtu arvates kaks erinevat asja. Viimase all tuleb mõista seda, kui tegemist on relva imiteeriva esemega, millest ei ole mitte kunagi mitte mingitel tingimustel võimalik tulistada. Laskekõlbmatuks muudetud relv on ja jääb relvaks. Ühtlasi märkis kohus, et relva laskekõlbmatuks muutmine on rangelt reguleeritud ega käi nii, et keegi lihtsalt muudab relva kodus maketiks, nagu arvas V. Beljajev. Vastuseks V. Beljajevi kriitikale, mille kohaselt teistes riikides on relvade maketiks muutmine lubatud ning Eesti seadusandlus keelab seda põhjendamatult, märkis kohus, et relva laskekõlbmatuks muutmine või selle tunnustamine on Eesti Vabariigis legaalne, kuid see eeldab, et protsessi käigus järgitakse kehtivat regulatsiooni. Kohus luges tõendatuks ka mõlemad V. Beljajevile süüks pandud kehalised väärkohtlemised. Elukaaslase kehalise väärkohtlemise eest karistust mõistes võttis kohus arvesse, et X ei soovi V. Beljajevi karistamist. Ka pidas kohus võimalikuks, et X-l endal võis olla konfliktis oma osa. KarS §-de 418 lg 2 p 1, 3 ja 4181 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistust põhistades märkis kohus, et ei pea põhjendatuks karistuse mõistmist alla alammäära, nagu taotles V. Beljajevi kaitsja. Kohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et käideldud relvad või relvaosad on väheohtlikud. Kohus märkis, et V. Beljajevi vangistuse muudab kokkuvõttes pikaajaliseks see, et ta ei teinud eelmisest süüdimõistvast otsusest vajalikke järeldusi.

Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni V. Beljajev ja tema kaitsja.

3.1 V. Beljajev vaidlustab apellatsioonis tema süüdi tunnistamist, leiab aga ühtlasi, et mõistetud karistus on põhjendamatult raske. Veel on V. Beljajev taotlenud kriminaalasja uuesti uurimist. Süüdistatav heidab ette, et talle on mõistetud 10 aastat vangistust hobiga tegelemise eest. Süüdistuses nimetatud relvaosad on olnud 80–113 aastat maa sees ja ta ei ole neid laskmiskõlbulikuks taastanud. Tegemist on makettidega. Ta rõhutas juba maakohtus, et on asjaarmastaja-kollektsionäär, sõjaajaloolane ja arheoloog, kuid maakohus ei pööranud sellele tähelepanu. V. Beljajev leiab, et selliste esemete

kollektsioneerimine võiks olla lubatav. Igaüks võib neti teel osta Lätist PPŠ ja saada kulleriga paki otse koju. V. Beljajev leiab, et KarS § 418 puudusi kasutades tehakse sõjaajaloo huvilistest kriminaale, ja lubab võidelda selle eest, et see viga saaks parandatud. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et pole tõendit selle kohta, et relvad on viidud laskmiskõlbmatusse olekusse – need on ju niigi kõlbmatud. Euroopas on ammu aru saadud, et maa seest leitud sõjaaegsed relvad on juba aja poolt desaktiveeritud. V. Beljajev heidab kaitsjale ette, et viimane ütles talle, et kohtu jaoks ei oma tähtsust see, et ta peab end sõjaajaloolaseks ja arheoloogiks. Kaitsja ei üritanud minu vastast provokatsiooni paljastada. V. Beljajev väidab, et praegune kriminaalasi on kättemaks, et ta ei olnud nõus tegema politseiga koostööd. Kriminaalasi fabritseeriti pool aastat kestnud provotseerimise tulemusel. V. Beljajev leiab, et prokurörile on tema süüdimõistmist vaja selleks, et õigustada oma vigu. Veel kritiseerib V. Beljajev maakohtu otsuses öeldut, et keelatud esemete käitlemine on tema elustiil ja ta teenib sellega tulu. Kui arvutada, kui palju ta talle etteheidetavate tegudega tulu pidi sama, on tulemuseks 130 eurot. V. Beljajev märgib, et teenib sissetulekut arvutite komplekteerimise ja remondiga. See on prokurörile teada, aga selle kohta pole talle millegipärast küsimusi esitatud. Seoses talt välja mõistetud rahasummaga väidab V. Beljajev veel, et JŠ andis talle omal algatusel kokkulepitust rohkem ning see, et PP talle PPŠ eest 30 eurot maksis on tõendamata. V. Beljajev leiab, et tema kriminaalasja on menetletud lohakat ja tehtud on tohutuid vigu. Näiteks avaldas uurija tunnistajatele survet. Relvaekspert valetas kohtus. Paika ei pea maakohtu otsuses märgitu, et ekspert pani PPŠ-41 osad kokku. Tegelikult tõstis ta need lihtsalt üksteise juurde. Eksperdi väitel oli padrunisalv terve, aga sellesse oli haamriga löödud külje pealt läbi puuritud padrunikest. Püssiraud oli kahjustatud ega vasta kaliibrile. PPŠ-l pole tulistamiskompensaatorit, see on lihtsalt läbi mädanenud ja seda tuleb pidada automaattule desaktiveerimiseks. Ilma selleta ei saa lukku eest lükata ja tulistamisel tuleb iga kord lask vinnastada. Vintpüssi Mosin kohta rõhutab V. Beljajev, et tegemist on uunikumrelvaga. Puutuvalt PPŠ käitlemisse grupis S. Rožkoviga märgib V. Beljajev, et kuigi süüdistuse kohaselt andis S. Rožkov talle PPŠ üle 30. juunil 2021, ei ole selle kohta kvaliteetseid fotosid. Samuti ei ole fotosid tema automaadiga läbi linna liikumisest. V. Beljajev on seisukohal, et need peavad olemas olema, sest DM on kinnitanud, et kõik oli nende kontrolli all. V. Beljajevi väitel sai ta S. Rožkovilt hoopis õhupüstoli. Vintpüssi Mosin kohta märgib V. Beljajev, et A. Bažanovi juures toimunud läbiotsimisel leitud vintpüssil puudus lukukoda. See leiti tema kodu läbiotsimisel. V. Beljajev küsib, mille eest siis A. Bažanovit karistati. Ta märgib, et kui mõeldi sulgurita püssilukku, siis selle puhul ei lange numbrid kokku. V. Beljajev märgib, et tunnistaja PP oli politsei provokaator, kes tegutses hirmust vangla ees. V. Beljajev väidab, etv PP ütlused ei vastanud tõele. Ta väitis, et nägi portaalis okidoki.ee ebaseaduslike osade müümist 2020. aastal, selle kohta pole aga fotosid ega saaagi olla, sest

okidoki.ee-s vaatab moderaator kuulutuse üle. PPŠ-d ei müüd 30 euro eest. V. Beljajevi väitel jääb selgusetuks, kust sai PP PPŠ jaoks püssikaba. V. Beljajev leiab, et teda jälitati põhjendamatult ulatuslikult ja provotseeriti lubamatult kuritegu toime panema. Vaidlustades süüdio tunnistamist KarS § 121 järgi märgib V. Beljajev, et tema karistamist pole vaja talle ega X-le. X ei taha olla kannatanu. V. Beljajev väidab, et videosalvestistel on kaks pealtnägijat, kes ütlevad, et midagi ei olnud. Üks neist on X ema. Vastuseks otsuses märgitule, et tema ütlused ei lange kokku eelnevalt antutega, märgib V. Beljajev, et vahepeal oli aega mööda läinud ja ta ei saa kõike täpselt meeles pidada. Koplis toimunud kehalise väärkohtlemise tõendite kohta märgib V. Beljajev, et vaatlusprotokolli väitel avas ta välisukse närviliselt, aga video kohaselt normaalselt. Koplis X naeratab, naerab koos arstiga. Videolt on kuulda arsti sõnad „lähme teeme peksmisjälgedest pilti, muidu hommikul pole enam midagi“. V. Beljajev küsib, kuidas saab kriimustus viie tunniga kaduda. Veel taotleb V. Beljajev väiksemat karistust. Ta leiab, et on erandlikud asjaolud, mille tõttu on põhjendatud KarS § 61 kohaldamine. V. Beljajev rõhutab, et ei ole taastanud relvi laskekõlblikuks. V. Beljajev väidab, et tunnistas osaliselt süüd teadmisega, et saab väärteokaristuse. Veel märgib V. Beljajev, et talle on omistatud garaaž aadressil XXX Tallinnas, mida tal tegelikult ei ole. V. Beljajev väidab, et teda süüdistati pikalt selles, et ta olevat juba esimesel päeval, kui mind vabastati, pakkunud AU-le TT-püstolit, kuid kohtus leidis kinnitust, et see ei ole tõsi. Veel väidab V. Beljajev, et prokurör süüdistas teda, tema telefonivestluses purjuspäi tehtud naljadest aru saamata, snaipervintpüssi müügis 300 euro eest. V. Beljajev on oma apellatsiooni hiljem korduvalt täiendanud. 3.2 Kaitsja taotleb apellatsioonis V. Beljajevi õigeks mõistmist või alternatiivselt Maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja V. Beljajevile KarS § 61 lg 1 alusel uue, alla sanktsiooni alammäära jääva karistuse mõistmist. Kaitsja leiab, et maakohus on kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti. Samuti on kohus hinnanud tõendeid valikuliselt ja ainult süüstavalt. Enne 11. märtsi 2020 aset leidnud mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ käitlemise kohta märgib kaitsja, et selle kohta on ainult kaks teineteist välistavat tõendit. Tunnistaja PP ütluste kohaselt sai ta süüdistuse esemeks oleva mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ Vadim Beljajevilt, viimane aga eitab seda kategooriliselt. Peale nende on ainult tõendid, millega üritatakse tõendada PP ütluste usaldusväärsust ja V. Beljajevi ütluste mitteusaldusväärsust. Kaitsja hinnangul on maakohus teinud meelevaldseid oletusi süüdistatavale omase käitumismalli kohta. Kaitsja ei pea OP ütlusi usaldusväärseks, leides, et viimane võis vangimineku vältimiseks olla valmis rääkima mida iganes. Juhindudes KrMS §-st 7 lg-st 3, tuleks V. Beljajev selles kuriteos õigeks mõista. Kaitsja leiab, et V. Beljajev tuleb õigeks mõista ka süüdistuses kasutuskõlbliku lukukojaga vintpüssi Mosin käitlemises koos A. Baženoviga ja kasutuskõlblike osadega lühendatud relvarauaga mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ käitlemises koos S. Rožkoviga.

V. Beljajevi süüdistus viimati nimetatud püstolkuulipilduja käitlemises koos S. Rožkoviga ei ole ainsagi tõendiga tõendatud ja püsib täielikult oletustel. Veel leiab kaitsja, et kohus on eksinud küsimuses, kas tegemist oli KarS §-dele 418 ja 4181 kuriteokoosseisudele vastavate relvaosadega. Kaitsja leiab, et maakohus on lasknud end eksitada eksperdiarvamusest. Viidates sellele, et ekspert pani relvaosad omavahel kokku, jättis kohus tähelepanuta, et need relvaosad logisesid uurdeliste korrosioonikahjustuste tõttu kõigist võimalikest kohtadest. Kaitsja ei pea mõeldavaks, et terve mõistusega inimene läheks laskma relvaga, mille üks või mitu relvaosa on silmnähtavate uurdeliste korrosioonikahjustustega. Kaitsja arvates kõlbavad süüdistuse esemeks olevad relvaosad vaid kollektsionääridele või siis metallina ümbersulatamiseks, mitte aga laskekõlbuliku relvana või relva osadena kasutamiseks. Seega ei vasta need KarS §-des 418 ja 4181 sätestatud kuriteokoosseisudele ja V. Beljajev tuleks ka nendes tegudes õigeks mõista. Veel palub kaitsja apellatsioonikohtul anda massilisele jälitustegevusele uus hinnang lähtuvalt asitõenditest ja nende tähendusest. Kui ringkonnakohus peaks siiski V. Beljajevi süüdi mõistma, palub kaitsja kohaldada KarS § 61 lg-s 1 sätestatud võimalust ja kohaldada V. Beljajevile karistust alla seaduse sanktsioonis ette nähtud alammäära, kuna praeguse juhtumi asjaolud on erandlikud ja vajavad arvestamist. Kaitsja arvates ei ole mõeldav, et uurdeliste korrosioonikahjustustega relvaosade käitlemise eest karistatakse sama mõõdupuuga, mis tänapäevaste perfektselt töötavate laskekõlbulike relvade või relvaosade käitlemise eest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

I

hiljem õigus esitada väiteid õiguse tõlgendamise kohta ja vastuväiteid teise apellatsioonimenetluse poole poolt apellatsioonimenetluses esitatule. Samuti tohib apellant välja tuua uusi asjaolusid, mis tekkisid või said apellandile teatavaks pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Eelnevast tulenevalt ei ole ringkonnakohtul alust arvestada pärast apellatsioonitähtaja lõppu esitatud apellatsiooni täiendusi osas, milles need sisaldavad täiesti uusi väiteid. Seoses V. Beljajevi apellatsiooniga tuleb ühtlasi märkida, et see sisaldab kohtukolleegiumi hinnangul ka väiteid, mis ei seondu V. Beljajevile esitatud süüdistusega ega tema suhtes tehtud maakohtu otsusega. Nii on V. Beljajev väitnud, et teda süüdistati selles, nagu oleks ta pakkunud AU-le TT-püstolit, kuid kohtus leidis kinnitust, et see ei ole tõsi. Samuti on V. Beljajev väitnud apellatsioonis, et prokurör süüdistas teda, tema telefonivestluses purjuspäi tehtud naljadest aru saamata, snaipervintpüssi müügis 300 euro eest. Seoses sellega selgitab ringkonnakohus, et apellatsioon on kaebus, millega vaidlustatakse maakohtu otsust, maakohus selliste relvade käitlemist vaidlustatud otsuses käsitlenud pole. Seega on kõnealused apellatsiooni väited asjassepuutumatud. II

nende tegude tõendatusele. Ringkonnakohus on aga seisukohal, et maakohtu järeldus, et V. Beljajev on talle süüdistuses ette heidetud tegudes süüdi, on põhjendatud ja õiguspärane.

tuleümberseaduriga. V. Beljajev on esitanud väite, et ekspert kohati eksis, kohati lausa valetas. Sellega seoses tuleb märkida, et ekspert kuulati maakohtu istungil üle ning ekspert selgitas, millel põhines tema seisukoht, et loetletud relvaosad on kasutuskõlblikud: selleks kontrollis ekspert, kas mehhanismid toimivad (kd VIII; tl. 84 pöördel). Maakohtu istungi protokolli kohaselt on ka erinevate mehhanismide toimimist kohapeal uuritud, sh arutatud ka seda, kas mingi konkreetne puudus mõjutab mehhanismi toimimist (kd VIII; tl. 85 pöördel, 86). Seejuures nähtub ekperdi selgitustest, et ekspert on arvestanud ka detailidel olnud kahjustustega. Ekspert möönis nt relvaraua puhul, et see ei pruugi pidada lasu tulemusel tekkivatele rõhkudele vastu, kuid tõdes, et võimalik pole öelda, mitu lasku see relvaraud vastu peaks (kd VIII; tl. 85 pöördel). Eksperdile sai kaitsja vahendusel esitada küsimusi ka V. Beljajev; maakohtu istungi protokolli kohaselt võimaldati süüdistataval kaitsjaga nõu pidada. Eksperdi küsitlemine lõpetati siis, kui kaitsjal ega süüdistataval ei olnud enam eksperdile küsimusi. Seega oli süüdistatavale ja tema kaitsjale tagatud võimalus seada eksperdi seisukohti kahtluse alla ning V. Beljajevi väide, et ekspert võis rääkida mida iganes, on põhjendamatu. Maakohus tõi otsuses välja, et ekspert demonstreeris istungil, kuidas relva osad omavahel kokku käivad, siis kaitsja on väitnud, et kokku pandud relv logises igalt poolt, V. Beljajev on aga lausa väitnud, et ekspert kõigest kuhjas relvaosad kokku. Ringkonnakohus nendib, et saab lähtuda maakohtu istungi protokollist, mille kohaselt demonstreeris ekspert, kuidaas relv kokku käib ning kuidaas mehhanismid toimivad, selgitades, et selliste toimivate osadega relva saab kasutada laskmisel. Veel peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kuivõrd V. Beljajevile heidetakse ette tulirelva oluliste osade käitlemist ning käideldud mittekomplektsetel relvadel oli ka osi, mis ei olnud kasutuskõlblikud, ei olegi oluline, et konkreetse mittekomplektse relva osadest üheskoos saaks ehitada toimiva relva; piisav on see, et käideldud relvaosi on võimalik põhimõtteliselt kasutada laksmiskõlbliku relva ehitamiseks. V. Beljajev on nii maakohtu istungil rõhutanud, et lühendatud relvarauaga PPŠ-l puudus tulekompensaator, mis tema väitel välistab valanguga laskmise võimaluse. Ekspert väitis omakorda, et relvaraua otsas käiv suudmekompensaator ei ole automaattuleks vajalik osa (kd VIII; tl. 87 pöördel). Maakohtu istungi protokolli kohaselt tutvuti istungil selle kontrollimiseks ka eraalaraamatuväljavõttega PPŠ kohta. Ringkonnakohus märgib, et selle kohaselt moodustab rauaümbriku esiots suudmepiduri (joonisel tähistatud tähega a), mille ülesanne on pehmendada tagasitõuget ja vähendada kuulide hajumist (kd II; tl. 24). Seega on tegemist relvaümbriku osaga, mis aitab suunata vintrauast väljuvaid püssirohugaase. Samas ei leia ka kõnealusest erialaraamatust ühki viidet selle kohta, et ilma selle suudmepidurita pole automaattuli võimalik, nagu on väitnud V. Beljajev. Seoses küsimusega, kas tegemist oli kasutuskõlblike relvaosadega, ei saa jätta lõpetuseks märkimata, et V. Beljajev ise on relvi müügiks pakkudes iseloomustanud neid viisil, mis viitab sellele, et ta möönis nende osade kasutuskõlblikkust. Lühendatud toruga PPŠ-d on V. Beljajev jälitustoimingu protokolli kohaselt reklaaminud sõnadega, et seda on hea varjatult kanda (kd I; tl. 148), SKle sama PPŠ-d pakkudes on V. Beljajev öelnud, et sellel kõik justkui töötab (kd I; tl. 172). Mosini vintpüssi puhul on V. Beljajev vaielnud relva olulise osa ebaseadusliku käitlemise süüdistusele vastu väitega, et Mosini puhul on tegemist vana ja vanamoodsa relvaga. See ei

tähenda siiski, et sellele ja selle osadele ei kohalduks relvaseadus. RelvS § 2 lg 1 p 2 kohaselt ei kohaldata relvaseadust enne 1870. aastat valmistatud tulirelvale ja selle koopiale ja sedagi tingimusel, et nendest ei saa tulistada piiratud tsiviilkäibes või tsiviilkäibes keelatud relvadele mõeldud laskemoona. Mosin 1891 on, nagu selle nimigi osutab, relv, mida toodeti alates 1891. aastast, seega RelvS § 2 lg 1 p-s 2 märgitust hilisemast ajast.

V. Beljajev on sisuliselt vaidlustanud väidet, et ta käitles Mosinit grupis A. Baženoviga.

Ta on apellatsioonis märkinud, et A. Baženovi kodust läbiotsimisel leitud vintpüssil puudus lukukoda, see leiti läbiotsimisel tema kodust. See väide ei pea ilmselgelt paika: A. Baženovi kodu läbiotsimisel leitud Mosinil puudus lukk, mitte lukukoda. Seega hoidis A. Baženov oma kodus kasutuskõlblikku relva olulist osa. Püssiluku kohta, mis leiti läbiotsimisel tema kodust, on V. Beljajev väitnud, et selle number ei vasta A. Baženovi kodus olnud relvale. Sel argumendil pole mingit tähtsust juba sel põhjusel, et Mosini ainus töökõlblik osa oligi ka süüdistuse kohaselt lukukoda. See tähendab, et püssiluku hoidmine ei ole V. Beljajevile etteheidetav. Hoolimata sellest, et lukukoda oli A. Baženovi kodus, on ka V. Beljajevile ette heidetav just lukukoja käitlemine, kuna A. Baženov tegutses temaga kooskõlastatult, mistõttu oli tema tegevus omistatav ka V. Beljajevile. 10.3 Maakohus on veenvalt ära näidanud, et V. Beljajev pakkus neljale ostjale müüa mittekomplektset, kuid töökõlblike oluliste osadega kärbitud toruga PPŠ-d ning müüs selle lõpuks JŠ-le. Ka on kohtuotsuses veenvalt põhjendatud, millele tuginedes leidis kohus, et kõnealune PPŠ pärines S. Rožkovilt ja V. Beljajev tegeles selle müügiga S. Rožkovi soovil. Seda, et V. Beljajev müüs JŠ-le kõnealuse PPŠ, tõendavad JŠ enda ütlused, jälitustoimingu protokoll ja DNA-ekspertiisi tulemused. JŠ on oma ütlustes relva ostmise protsessi ja relva saamist kirjeldanud. Maakohus on otsuses toonud välja, et JŠ väiteid kinnitavad jälitustoimingu protokollis kajastatud sõnumid. JŠ andis PPŠ menetlejale üle. DNA-ekspertiis kinnitas, et nii relvalt kui ka kilekotilt, milles relv oli, võetud proovides leidub V. Beljajevi bioloogilist materjali. Nagu maakohtu otsuses märgitud, näitab see, et menetlejale üle antud relva sai JŠ tõesti V. Beljajevilt. Enne relva JŠ-le müümist jõudis V. Beljajev pakkuda sama lühendatud rauaga PPŠ-d müügiks ka PP-le, DL-le ja SK-le. Seda tõendavad nii tunnistajate ütlused kui ka jälitustoimingute protokoll. Kuigi PPŠ-lt, mille JŠ menetlejale üle andis, ei leitud S. Rožkovi bioloogilist materjali, on maakohus on veenvalt selgitanud, mille põhjal järeldas kohus, et PPŠ, mida V. Beljajev müüs, pärines S. Rožkovilt. Nagu märgitud, pakkus V. Beljajev lühendatud relvarauaga PPŠ-d müügiks teistelegi peale JŠ, muuhulgas PP-le. Tunnistaja PP ütluste kohaselt rääkis V. Beljajev, et PPŠ, mida ta pakub, kuulub sõbrale. Tunnistaja ütlustes pole alust kahelda, sest tema väidet toetab jälitustoimingute protokollis kajastatu (konkreetselt on maakohus viidanud 31. jaanuari 2021 kella 17.36 kõnele (kd I; tl 147 pöördel)). See, et kõnealune sõber on just S. Rožkov, viitab samuti jälitustoimingute protokoll. Maakohus on toonud otsuses välja, et pärast PPŠ PP-le pakkumist on V. Beljajev andnud samal päeval S. Rožkovile teada, et „rauatükki tahetakse osta“, hiljem on V. Beljajev telefonivestluses S. Rožkoviga rääkinud sellest, et ostuhuviline on tema tuttav P ja et P sõitis Soome ära. Äratuntavalt on juttu PP-st. See, et PP-le oli V. Beljajev, rääkinud sõbra müüdavast PPŠ-st, S. Rožkovile rääkis aga hiljem P kui isikust, kes soovib „rauatükki“ osta, annab selgelt põhjust järelduseks, et just S. Rožkov oli see sõber, kelle PPŠd V. Beljajev PP-le müüa pakkus. V. Beljajev on vaielnud sellele järeldusele vastu väitega, et kui ta teistega suheldes ei püüdnud relvi millekski muuks nimetada, siis miks pidi ta seda tegema S. Rožkoviga suheldes. Ringkonnakohus ei näe selles midagi erilist: erinevate inimestega suheldes võidaksegi kasutada samast asjast rääkides erinevaid nimetusi. Ka ei tähenda see, et V. Beljajev ja S. Rožkov nimetasid müügiks olevat eset rauatükiks, et seda tuleks

võtta sõna-sõnalt. Esiteks viitab sellele, et nad ei arutanud lihtsalt mingi rauatüki müüki, fakt, et V. Beljajev soovitas S. Rožkovil see „rauatükk“ ära peita. Teiseks tuleb arvestada, et kohus hindab KrMS § 61 lg 2 alusel tõendeid kogumis, st V. Beljajevi ja S. Rožkovi räägitu tegeliku tähenduse välja selgitamisel arvestab kohus ka muud tõenditest tulenevat teavet, praegusel juhul seda, et V. Beljajev oli pakkunud PP-le müüa PPŠ-d. Seda, et V. Beljajev müüs S. Rožkovi PPŠ-d, näitas maakohtu otsuse kohaselt seegi, et jälitustoimingute protokolli kohaselt saatis V. Beljajev 30. juunil 2021 ehk päeval, kui ta pidi JŠ-le PPŠ üle andma, S. Rožkovile sms-i, et ta tuleks ja võtaks „roobi“, misjärel nad leppisid kokku kohtumise. Samal päeval saidki V. Beljajev ja S. Rožkov Tallinnas Sõpruse pst 225 asuva kaupluse Araxes juures kokku ja V. Beljajev sai S. Rožkovilt mingi kilekotti pakitud eseme. V. Beljajev andis JŠ-le PPŠ osad, mis olid taas valges kilekotis, üle 1. juulil 2021. V. Beljajev heidab ette, et tema ja S. Rožkovi kohtumisest pole kvaliteetseid fotosid. Samuti heidab ta ette, et fotosid pole sellest, kuidas ta PPŠ-ga läbi linna liikus. Tema arusaamist mööda peavad need olema, kuna prokurör olevat väitnud, et neil oli kõik kontrolli all. V. Beljajevile jääb arusaamatuks, miks tal lubati relvaga ringi käia. Need V. Beljajevi seisukohad näitavad, et tema arvates jälgiti seda kokkusaamist varjatult, kohtule esitatud tõenditest seda aga ei nähtu. Seda kokkusaamist ei kajasta jälitustoimingu protokoll, vaid asitõendi vaatlusprotokoll ning vaadeldud on turvakaamera salvestist. Samas ei ole nõutav, et selle kokkusaamise asjaolusid tõendataks just jälitustoimingu protokolliga. KrMS § 61 lg 1 kohaselt pole kriminaalmenetluses ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu, mis tähendab ühtlasi seda, et kriminaalmenetluse tõendamiseseme asjaolusid võib tõendada mis tahes tõendi(te)ga. Seega on selle kokkusaamise kohta selline tõend, nagu on. See, milliseid järeldusi esitatud tõenditest teha saab, on juba kohtu otsustada. Praegusel juhul on asitõendi vaatlusprotokollist nähtuv oluline teave juba see, et V. Beljajev ja S. Rožkov 30. juunil 2021 kokku said ja S. Rožkov andis V. Beljajevile üle mingi kilekotis olnud eseme. Selle kohta, et tegemist oli PPŠ-ga (selle osadega), saab teha järelduse nende eelnevast suhtlusest, mida kajastab jälitustoimingute protokoll, ning tõenditest, mis näitavad, et 1. juulil 2021 andis V. Beljajev PPŠ JŠ-le üle. Kuna eelnevalt käsitletud tõendid osutavad kogumis selgelt, et V. Beljajev müüs JŠ-le PPŠ, mille oli saanud S. Rožkovilt, on maakohus lugenud põhjendatult ebausaldusväärseks V. Beljajevi ja S. Rožkovi ütlused, mille kohaselt andis S. Rožkov 30. juunil 2021 V. Beljajevile üle õhupüstoli. Selle väitega seoses ei saa jätta märkimata, et kui V. Beljajev avaldas apellatsioonis arusaamatust, miks ta pidi S. Rožkoviga suheldes nimetama PPŠ-d rauatükiks või roobiks, siis kohtukolleegiumi jaoks on veel arusaamatum, miks peaks õhupüstolit nimetama rauatükiks või roobiks ja soovitama see ära peita. Maakohus on toonud otsuses veel asjaolusid, mille tõttu on põhjust pidada V. Beljajevi ja S. Rožkovi ütlusi ebausaldusväärseks. Nii on kohus selgitanud sedagi, miks ei usu ta V. Beljajevi väiteid, et see PPŠ oli tema käes juba ajal, kui ta kodu eelmise kriminaalmenetluse raames läbi otsiti, kuid sellele ei pööratud tähelepanu. Eelnevast tulenevalt ei lükka apellatsioonide argumendid ümber maakohtu järeldust, et S. Rožkov ja V. Beljajev käitlesid grupis PPŠ olulisi osi.

sellest polnud ajakirjanduses juttu olnud. Vastavalt KarS § 39 lg-le 1 puudub isikul süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Relvaseaduse muudatused on avaldatud ettenähtud korras Riigi Teatajas ja oli seega tutvumiseks kättesaadav. See, et relvadega seonduv on Eestis seadusega reguleeritud, on üldteada. Samuti tuleb relvade ohtlikkuse tõttu nendega tegelemisel näidata üles tavapärasest suuremat hoolsust. Seetõttu peab isik, kes tunneb huvi vanade relvade vastu ning soovib nendega tegeleda, tegema endale selgeks, mis on lubatud ja milliseid tingimusi tuleb vanade relvade käitlemisel täita. Pealegi nähtub tõendeist, et V. Beljajev oli teadlik, et tegeleb ebaseaduslike esemete käitlemisega. Sellele viitab näiteks V. Beljajevi soovitus S. Rožkovil PPŠ ära peita (kd I; tl. 149). V. Beljajevi vastutust ei välista ka tema väide, et teistes riikides on regulatsioon leebem, ja seisukoht, et Eesti seadus on vanade relvade osas põhjendamatult range. Eestis tuleb lähtuda siinsetest õigusaktidest. Ühtlasi tuleb märkida, et relvade laskekõlbmatuks muutmise üldnõuded on Euroopa Liidus ühtsed ning ka Eesti regulatsioon põhineb Euroopa Liidu direktiivil (2017/853). Just viimasest tuleneb nõue, et relvade laskekõlbmatuse üle peab olema kontroll ning laskekõlbmatus peab olema tagasipööramatu.

peamine eesmärk või pelgalt n-ö hobiga tegelemisega kaasnenud boonus, ega seegi, kas isikul on ka mingi muu, legaalne sissetulek. Kasu saamine tähendab, et isik sai mingisugustki tulu, mitte seda, et ta oleks pidanud oma teo tulemusel rikkaks saama. Maakohtu seisukohta, et relva oluliste osade ebaseaduslik käitlemine on V. Beljajevi elustiil, kinnitavad V. Beljajevi enda nii maakohtus kui apellatsioonimenetluses tehtud avaldused, milles ta rõhutab oma huvi ajalooliste relvade vastu ning leiab, et selliseid peab saama vabalt käidelda, kinnitades ühtlasi, et on valmis selle eest võitlema. Teiseks omab maakohtu järeldus, et V. Beljajev sai relvaosade ebaseadusliku käitlemise tulemusel tulu, tähtsust seetõttu, et maakohus on mõistnud V. Beljajevilt kuritegelikul teel saadud tulu konfiskeerimise asendamiseks välja 530 eurot. Maakohus luges tõendatuks, et V. Beljajev sai relvaosade ebaseadusliku käitlemise tulemusel tulu järgnevalt: PP andis PPŠ eest 30eurot ja vintpüssi Mosin eest sularahas ettemaksuna 150,00 eurot, Sellele lisandus veel I. Tammekannalt saadud 200,00 eurot ning JŠ-lt PPŠ eest makstud 150,00 eurot. V. Beljajev omakorda väidab apellatsioonis, et süüdistuses kirjeldatud moel saanuks ta teenida (kuivõrd ta väidab, et pole neid tegusid toime pannudki) vaid 130 eurot. Ringkonnakohus nendib, et osalt põhineb V. Beljajevi esitatud arvutus paljasõnalistel väidetel, osalt näitavad tema argumendid siiski, et maakohtu järeldused tema saadud tulu kohta on ekslikud. Paljasõnaline on V. Beljajevi väide, et PPŠ-d ei müüda 30 euro eest. Tõendamata on ka V. Beljajevi väide, et Mosini ja selle transpordi eest pidi ta tasuma 120 eurot. Samas on selge, et kulutusi pidi V. Beljajev tegema – see nähtub juba süüdistuses kirjeldatud asjaoludest (V. Beljajev vahendas PP-le Lätis oleva müüja pakutud mittekomplektset Mosinit, millest töökorras oli lukukoda). Tähelepanu väärib aga V. Beljajevi väide, et kuna Mosinit käitles ta ühiselt ja kooskõlastatult A. Baženoviga ning ühte mittekomplektset PPŠ-d (ehk süüdistuse kontekstis PPŠ olulisi osi) koos S. Rožkoviga, siis tuleb ka müügihinnast lugeda osa vastavalt A. Baženovi ja S. Rožkovi tuluks. Maakohus on ise otsuses märkinud, et V. Beljajevi S. Rožkovile saadetud sms-i kohaselt pidi müügitehingust saadav raha jagatama pooleks (kd I; tl 146 pöördel). Ringkonnakohus peab seda väidet põhjendatuks, eriti arvestades, et süüdistuse kohaselt kuulus PPŠ, mida V. Beljajev süüdistuse kohaselt koos S. Rožkoviga käitles, just viimasele ja tema soovil tegeles V. Beljajev PPŠ (täpsemalt selle osade) müügiga. Seega on selge, et V. Beljajevile etteheidetud kuritegude tulemusel saadud tulu oli tegelikult maakohtu otsusega tuvastatust väiksem. Samas ei ole üheselt tuvastatav, kui suur see oli. Kohtukolleegium leiab, et sellises olukorras on põhjust võtta arvesse, et KarS § 84 alusel kohus võib mõista isikult välja saadud tulule vastava summa, kuid ei pea seda tegema. Kohtukolleegium leiabki, et konfiskeerimise asendamine tuleb jätta kohaldamata. Lisaks sellele, et tulu täpne suurus pole tõendatud, peab ringkonnakohusoluliseks veel seda, et juba maakohtu otsusega V. Beljajevilt välja mõistetud rahasumma oli väike ning eespool kirjeldatud asjaolud näitavad, et tegelikult oli tulu oli veel väiksem. Ses olukorras konfiskeerimise asendamiseks rahasumma välja mõistmata jätmise korral ei saa ringkonnakohtu hinnangul rääkida sellest, et V. Beljajevi jaoks oleks kuriteo toimepanek ära tasunud. Nagu on oma apellatsioonis tõdenud V. Beljajev ise, riskis ta väikest tulu teenides väga pikaajalise vangistusega.

IV

V

Allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.