Määruse tegemise aeg ja koht 9. oktoober 2026, Tallinn Kohtuasja number
2-25-20338
Kohtuasi
AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus M.K vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 9. jaanuari 2026. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
M.K määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: AB „Lietuvos draudimas“ (välismaa kood 110051834) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829), lepinguline esindaja Arvi Luhakooder Puudutatud isik: M.K (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 9. jaanuari 2026. a määrus muutmata.
2.Jätta M.K määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebemenetluse kulud M.K kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu, avaldaja) esitas 26.11.2025 Harju Maakohtule avalduse, milles palus M.K-lt (puudutatud isik) avaldaja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 2389,63 eurot, avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 15,28 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.11.2025 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.
1.1.Avalduse kohaselt on avaldaja kindlustanud korteri aadressil XXX–45, Tallinn. Avaldaja sai 31.07.2025 kindlustusvõtjalt kahjuteate korteris veekahjustuse tekkimise kohta. XXX korteriühistu esimees selgitas, et 30.07.2025 veelekke eest vastutab korteri nr 48 omanikuna puudutatud isik, kuna korteri nr 48 vannitoas lekkisid torud. Veelekke tagajärjel sai kindlustatud korter kahjustada. Avaldaja maksis kannatada saanud korteri omanikule hüvitise 2389,63 eurot. Puudutatud isiku seisukohad
2.Puudutatud isikule toimetati avaldus kätte kättetoimetamise portaali vahendusel isiklikult 03.12.2025 ja avalduse menetlusse võtmise määrus 04.12.2025. Puudutatud isik avaldusele seisukohta ei esitanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 2389,63 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 15,28 eurot ja viivise kahjuhüvitise tasumata osalt alates 27.11.2025 kuni kahjunõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise 500 eurot ja sellelt viivise seadusjärgses määras.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamisel tähtust omavad asjaolud: - avaldaja ja kindlustatud korteri omanik sõlmisid kodukindlustuse lepingu nr 5961485060; - kindlustatud korteri omanik teatas 31.07.2025 veekahju tekkimisest; - veeleke lähtus XXX–48, Tallinn asuvast korterist, mille omanik on puudutatud isik; - Vesrax OÜ koostatud ülevaatuse akti järgi said kindlustatud korteri köögis ja esikus olevad lagi ja põrand kahjustada; - Vesrax OÜ hinnapakkumise kohaselt maksis kahjustuste kõrvaldamine 2479,23 eurot; - kahjustuste kõrvaldamise perioodiks vajas kindlustatud korteri omanik ajutist elukohta neljaks ööks hinnaga 160 eurot, millest 40 eurot tasus kindlustatud korteriomanik ise; - seoses kindlustusjuhtumiga maksis avaldaja kindlustatud korteri omanikule hüvitist 2389,63 eurot; - avaldaja saatis 20.10.2025 puudutatud isikule kahjunõude, paludes hüvitada 2389,63 eurot hiljemalt 03.11.2025.
3.2.Kahjustatud korteri omanikul on võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus korteriomandite kaasomandi esemest. Korteriomandist lähtunud kahju
2-25-20338 hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1), kui rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.
3.3.Avaldaja tõendas, et puudutatud isikule kuulavas korteris toimunud veelekke tagajärjel sai kindlustatud korter kahjustada. Seega rikkus puudutatud isik korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust ja tekitas kindlustatud korteri omanikule kahju.
3.4.Avaldaja põhinõue 2389,63 euro väljamõistmiseks on põhjendatud. Vesrax OÜ koostatud ülevaatuse aktist nähtub, et hinnapakkumises toodud tööd kahjustuste kõrvaldamiseks olid vajalikud ja mõistlikud. Ka ajutise elukoha üürimise kulu on põhjendatud ja põhjuslikus seoses kindlustatud korterile tekkinud kahjuga.
3.5.Kuna puudutatud isik avaldaja nõudekirjas märgitud ajaks hüvitist ei tasunud, on põhjendatud ka avaldaja sissenõutavaks muutunud viivise nõue. Lisaks tuleb avaldaja taotlusel puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhinõudelt (2389,63 eurot) viivis seadusjärgses määras alates 27.11.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
3.6.Kuna avaldaja nõue rahuldatakse, jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Määruskaebus
4.Puudutatud isik palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata või saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
4.1.Kaebuse kohaselt ei teavitanud kohus puudutatud isikut menetlusest nõuetekohaselt ega taganud ärakuulamisõigust. Maakohus tugines vaid avaldaja ja korteriühistu esimehe selgitustele. Puudutatud isiku seisukohta ei küsitud ega hinnatud. Seetõttu ei ole põhjendatud ka menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmine.
4.2.Maakohus ei tuvastanud kahju tekkimise põhjust. Võimalik, et kahju lähtus kaasomandist. Puudutatud isik on oma korteris teinud remondi ja veega kokkupuutuvad pinnad on nõuetekohaselt kaitstud.
4.3.Kuna avaldaja nõue ei jõudnud õigeaegselt puudutatud isikuni, ei ole põhjendatud ka viivisenõue. Seisukoht määruskaebuse osas ja menetluse edasine käik
5.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
2-25-20338
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.
8.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus ei kaasanud puudutatud isikut menetlusse ega taganud talle võimalust esitada avalduse osas vastuväiteid ja tõendeid.
8.1.Asja materjalist nähtub, et maakohus toimetas 26.11.2025 avalduse ja 03.12.2025 määruse selle menetlusse võtmise kohta puudutatud isikule kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi (KÄPO) kaudu. TsMS § 311 1 lg 3 kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. Kohtute infosüsteemist nähtub, et puudutatud isik sai avalduse kätte 03.12.2025 ja selle menetlusse võtmise määruse 04.12.2025. Maakohus määras 03.12.2025 määruses, et puudutatud isik saab avaldusele kirjalikult vastata 20 päeva jooksul alates avalduse ja määruse kättetoimetamisest. Seega tuli avaldusele vastata hiljemalt 29.12.2025 (arvestades riigipühasid ja nädalavahetust). Puudutatud isik avaldusele ei vastanud. Maakohus lahendas avalduse 09.01.2026 määrusega, milliseks ajaks ei olnud puudutatud isik endiselt avalduse osas seisukohta esitanud.
8.2.Kui infosüsteem on registreerinud menetlusdokumendi kättetoimetamise, võib kohus lähtuda eeldusest, et dokument on nõuetekohaselt kätte toimetatud. Menetlusosalisel on siiski võimalus tõendada, et menetlusdokumenti ei ole talle TsMS § 3111 lg 3 järgi kätte toimetatud (RKTKm 08.04.2015, 3-2-1-13-15, p 11; RKTKm 07.10.2015, 3-2-1-99-15, p 12; TlnRnKm 22.01.2024, 2-23-130947, p 25.1.3). Puudutatud isik ei ole määruskaebuses esile toonud ega tõendanud, et avaldust ega selle menetlusse võtmise määrust ei ole talle hoolimata infosüsteemi vastavast märkest tegelikult kätte toimetatud.
8.3.Eeltoodut arvestades toimetas maakohus puudutatud isikule menetlusdokumendid nõuetekohaselt kätte ning puudutatud isikul oli soovi korral võimalus avaldusele vastuväiteid esitada.
9.TsMS § 477 lg 7 esimene lause sätestab, et kohus peab hagita menetluses kontrollima esitatud avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Maakohus leidis vaidlustatud määruses õigesti, et puudutatud isik vastutab kindlustatud korterile tekkinud kahju eest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
9.1.Puudutatud isiku korteris tehti 30.07.2025 ülevaatus, mille juures viibisid nii kahjustada saanud korteri omanik, korteriühistu esimees kui ka puudutatud isik. Ülevaatuse akti kohaselt olid lekke allikaks puudutatud isiku vannitoas asuvad torud ja üleujutuse põhjuseks oli puudutatud isiku korteri sisemise veesüsteemi rike (dtl 19). Seda arvestades tuvastas maakohus õigesti, et veeleke lähtus puudutatud isiku korteri eriomandi piirest.
9.2.Riigikohus on selgitanud, et kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust jagada, sest kahjustatud korteri omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks
2-25-20338 teha. Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav (vt RKTKm 09.05.2025, 2-21-11325, p 13). Kuna avaldaja tõendas, et kahju lähtus puudutatud isiku korterist, järeldas maakohus õigesti, et puudutatud isik rikkus KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud hoolsuskohustust.
9.3.Määruskaebuses viitab puudutatud isik vaid üldiselt, et kortermajas paiknev torustik võib sõltuvalt asukohast ja otstarbest olla kaasomandi ese ja kui lekke allikas oli näiteks püstik, ühendused või ühised toruosad, ei vastuta ta tekkinud kahju eest automaatselt. Puudutatud isik ei ole aga väitnud ega tõendanud, et konkreetselt siinsel juhul oleks veeleke lähtunud kaasomandi esemest, kuigi sellised asjaolud oli võimalik esile tuua korteriomanikuna üksnes temal endal. Puudutatud isik ei ole seega 30.07.2025 ülevaatuse aktis märgitud järeldusi ümber lükanud. Ka ei ole puudutatud isik määruskaebuses esile toonud ega tõendanud, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud. Pelgalt väide, et puudutatud isiku korteris on tehtud remont ja veega kokkupuutuvad pinnad on nõuetekohaselt kaitstud, ei ole piisav järeldamaks, et veeleke ei lähtunud tema eriomandisse kuuluvast torust. Ka on puudutatud isiku väited tõendamata.
9.4.Eeltoodut kogumis arvestades ei lükka puudutatud isiku väited ümber maakohtu järeldust, et puudutatud isik vastutab tekkinud kahju eest. Kahjuhüvitise koosseisu ja selle suuruse osas ei ole puudutatud isik määruskaebuses vastuväiteid esitanud. Ka nähtub vaidlustatud määrusest, et maakohus hindas nõuetekohaselt kahjuhüvitise suuruse põhjendatust ja selle põhjuslikku seost tekkinud kahjuga.
10.Puudutatud isik vaidlustab ka kahjuhüvitiselt arvestatud viivise, märkides üldsõnaliselt, et kohtueelne nõue ei jõudnud temani selliselt, et tal oleks olnud võimalik seda õigeaegselt täita või vaidlustada. Maakohus tuvastas, et avaldaja saatis 20.10.2025 puudutatud isikule kohtueelse nõude, milles palus kahju hüvitada hiljemalt 03.11.2025. Kahenädalane tähtaeg rahalise kohustuse täitmiseks ei ole iseenesest ebamõistlik. Asja materjalist nähtub, et avaldaja saatis nõude puudutatud isiku e-postiaadressile XXX (dtl 40). Puudutatud isik on kohtule kinnitanud viidatud e-postiaadressi õigsust (dtl 68). Viivise suurusele ei ole puudutatud isik vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks viivisearvestuses eksinud.
11.Põhjendatud ei ole ka puudutatud isiku etteheide maakohtu määratud menetluskulude jaotusele. Kuna maakohus rahuldas avalduse, jättis kohus menetluskulud põhjendatult TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Asjaolu, et puudutatud isik maakohtu menetluses ei osalenud, ei anna alust menetluskulude teistsuguseks jaotamiseks.
12.Eeltoodut arvestades tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Kuna määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, ei saada ringkonnakohus asja tagasi maakohtule ka kaebaja täiendavaks ärakuulamiseks ja asjaolude väljaselgitamiseks tõendite kogumiseks, nagu palub puudutatud isik. Lisaks selgitab ringkonnakohus, et kohtule näib, et puudutatud isik kasutas määruskaebuse koostamiseks tehisaru abi. Iseenesest ei ole tehisaru kasutamine keelatud. Samas võib tehisaru esitada eksitavat või isegi valeinfot ning tehisaru esitatav teave vajab kontrollimist usaldusväärsetest allikatest. Tehisaru genereerib teksti õpitud tõenäosuste põhjal ning ei tea ega saagi teada, mis on konkreetses olukorras esinevad asjaolud ja sellest tulenevalt õiged või valed vastused. Tehisaruga koostatud dokumendi kohtule esitavale menetlusosalisele jääb seejuures vastutus esitatavate väidete õigsuse eest (vt ka THKm 09.03.2026, 3-25-855, p 10). Tehisaru ei osuta kvalifitseeritud õigusabi.
2-25-20338
13.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Avaldaja ei esitanud selleks määratud tähtajaks kohtule menetluskulude nimekirja. Seega rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad ja neid välja ei mõisteta. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.