Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Aleksandr Kondrašov, Liis Arrak ja Ele Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht 22.10.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-26-2183
Kohtuasi
F.T hagi R.Z vastu kinnistusraamatu muutmiseks vajaliku tahteavalduse saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.04.2026 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja liik
F.T määruskaebus
Menetlusosaline ja tema esindaja ringkonnakohtus
Hageja F.T (isikukood XXX), lepinguline esindaja Igor Stulov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
kande
2-26-2183
2-26-2183 Määruskaebuse kohaselt asus maakohus hagi menetlusse võtmise etapis ebaõigesti hindama tõendeid ja asja sisuliselt lahendama. Hageja nõuet ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses. Maakohus oleks pidanud võimaldama hagejal oma nõuet täpsustada. Kostja ja pärandaja tahe oli lõpetada ühisomand ning jätta vaidlusalune korteriomand pärandaja omandisse. Tol ajal kehtinud kinnistusraamatu kande järgi oli korter juba pärandaja nimel ning kostja ja pärandaja olid veendunud, et registrikanne kajastab õigesti nende vahel saavutatud kokkulepet. Seetõttu puudus neil alus arvata, et vajalik oleks teha täiendav omanikukanne. Alles pärimismenetluse käigus selgus, et kinnistusraamatu kanne ei vasta tegelikule õigussuhtele. Juhul kui notariaalselt kinnitatud kokkuleppest ei piisa omandi üleminekuks, siis on tegemist materiaalõiguslikult vaieldava küsimusega. Kokkuleppest võis tuleneda vähemalt võlaõiguslik kohustus anda vajalik nõusolek omandi üleandmiseks või kinnistusraamatu kande parandamiseks. 25.06.2003 kokkuleppega otsustasid pärandaja ja kostja ka muu vara jagamise – vallasvara, rahalised vahendid. Lisaks müüdi pärast kokkuleppe sõlmimist aiandusühistus CCC asunud kinnisasi. Kokkuleppe täitmise käigus sai kostja pärandajalt rahalise hüvitise.
2-26-2183 § 1 lg 3 järgi on tõestamistoimingu vormid notariaalne tõestamine ja notariaalne kinnitamine. Hageja tugine sellele, et nimetatud kokkulepe oleks notariaalselt tõestatud (TsÜS § 82 esimene lause). Maakohus on õigesti viidanud, et vaidlusaluse kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud PKS1995 § 18 lg 4 järgi tuli abikaasade ühisomandis oleva kinnisasja jagamise leping tõestada notariaalselt. Niisamuti peab AÕS § 119 lg 1 järgi olema tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, notariaalselt tõestatud. TsÜS § 83 lg 1 järgi on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. TsÜS § 85 järgi ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.