lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-26-2183/4

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.10.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-26-2183/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.10.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1407
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Aleksandr Kondrašov, Liis Arrak ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 22.10.2026, Tallinn Kohtuasja number

2-26-2183

Kohtuasi

F.T hagi R.Z vastu kinnistusraamatu muutmiseks vajaliku tahteavalduse saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.04.2026 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

F.T määruskaebus

Menetlusosaline ja tema esindaja ringkonnakohtus

Hageja F.T (isikukood XXX), lepinguline esindaja Igor Stulov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

kande

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 27.04.2026 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 11.11.20262-25-5676/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 10.11.20262-25-9920/45Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 09.11.20262-26-22043/5Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 09.11.20262-25-17920/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.10.20262-24-2871/94Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.10.20262-26-15902/5Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2-26-2183

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.F.T (hageja) esitas 28.01.2026 Harju Maakohtule hagiavalduse R.Z (kostja) vastu, milles palub kohustada kostjat andma nõusolek XXX-32 asuva korteriomandi (kinnistusraamatu registriosa nr 8198101, endine aadress YYY-32, Tallinn) (korteriomand) kohta tehtud kinnistusraamatu omanikukande parandamiseks selliselt, et hageja kantakse nimetatud korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse, ning asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega. Hagiavalduse kohaselt on vaidlusaluse korteriomandi omanikukanne kinnistusraamatus kostja osas ebaõige. Hageja selgitas, et tema ema (pärandaja) ja kostja olid abielus. Abielu lahutati 2002. aastal ning kostja esitas pärandaja vastu hagi ühisvara jagamiseks. Pooled jõudsid vara jagamise osas kohtuvälisele kokkuleppele ning sõlmisid 25.06.2003 notariaalselt kinnitatud ühisvara jagamise kokkuleppe, mille kohaselt pidi vaidlusalune korteriomand minema pärandaja ainuomandisse. Kostja ja pärandaja esitasid 25.06.2003 kokkuleppe kohtule kinnitamiseks ja kohus lõpetas menetluse ühisvara jagamise asjas. Kinnistusraamatusse uut kannet, millega oleks korteromandi omandiõigus üle läinud pärandaja nimele, ei tehtud. See viga jäi avastamata kuni pärandaja surmani. Alles pärimismenetluse käigus tuvastas notar, et korteriomandi omandiõigus on kajastatud kinnistusraamatus ebaõigesti. Hageja kui pärija nimel on vaid 50% korteriomandist, kuigi ühisvara jagamise kokkuleppe alusel peaks hageja olema korteriomandi ainuomanik. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Harju Maakohus keeldus 27.04.2026 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda.
2.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole hagiga võimalik hageja eesmärki saavutada ning seega tuleb hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda. Maakohus leidis, et kuigi kohus ei hinda hagi menetlusse võtmise staadiumis tõendeid, siis kohtu hinnangul saab seda hagi perspektiivi hindamisel menetlusökonoomilisel kaalutlusel siiski teha. 25.06.2003 sõlmisid kostja ja pärandaja notariaalselt kinnitatud kokkuleppe ühisvara jagamise kohta, mille p-i 2 järgi jäi vaidlusalune korteriomand pärandaja omandisse. Perekonnaseaduse (PKS)1995 § 18 lg 4 kohaselt tuli abikaasade ühisomandis oleva kinnisasja jagamise leping tõestada notariaalselt. Ka asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 järgi peab tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. Notariaalselt tõestatud kokkulepet kohtule esitatud ei ole. Seega nähtub, et lepingupooled ei soovinud anda ühisvara jagamise kokkuleppele sellist jõudu, mis võimaldaks teha kinnistusraamatus vastav omanikukande muudatus. Ka kokkuleppe sõnastusest saab järeldada, et notariaalselt kinnitatud ühisvara jagamise kokkulepe oli mõeldud kohtule esitamiseks. Kostja kohta tehtud omanikukanne ei ole eelneva tõttu ebaõige ning kohtul puudub alus kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatu kande parandamiseks.
2.2.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 1). Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.

2-26-2183 Määruskaebuse kohaselt asus maakohus hagi menetlusse võtmise etapis ebaõigesti hindama tõendeid ja asja sisuliselt lahendama. Hageja nõuet ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses. Maakohus oleks pidanud võimaldama hagejal oma nõuet täpsustada. Kostja ja pärandaja tahe oli lõpetada ühisomand ning jätta vaidlusalune korteriomand pärandaja omandisse. Tol ajal kehtinud kinnistusraamatu kande järgi oli korter juba pärandaja nimel ning kostja ja pärandaja olid veendunud, et registrikanne kajastab õigesti nende vahel saavutatud kokkulepet. Seetõttu puudus neil alus arvata, et vajalik oleks teha täiendav omanikukanne. Alles pärimismenetluse käigus selgus, et kinnistusraamatu kanne ei vasta tegelikule õigussuhtele. Juhul kui notariaalselt kinnitatud kokkuleppest ei piisa omandi üleminekuks, siis on tegemist materiaalõiguslikult vaieldava küsimusega. Kokkuleppest võis tuleneda vähemalt võlaõiguslik kohustus anda vajalik nõusolek omandi üleandmiseks või kinnistusraamatu kande parandamiseks. 25.06.2003 kokkuleppega otsustasid pärandaja ja kostja ka muu vara jagamise – vallasvara, rahalised vahendid. Lisaks müüdi pärast kokkuleppe sõlmimist aiandusühistus CCC asunud kinnisasi. Kokkuleppe täitmise käigus sai kostja pärandajalt rahalise hüvitise.

4.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
6.Hageja on esitanud nõude kinnistusraamatu kande parandamiseks ja kostja tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega (AÕS § 65 lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5), kuivõrd hageja hinnangul on vaidlusaluse korteriomandi omanikukanne kostja osas ebaõige. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis-ja kaalumiskohustus ning menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis või avalduses esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (RKTK 13.09.2017, 2-16-17452, p 11). Kohus ei saa TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel hinnata tõendeid ega lahendada asja sisuliselt, vaid peab lähtuma hagiavalduses esitatust (RKTKm 01.02.2017, 3-2-1-146-16, p 9).
7.Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus õigesti hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel õigusliku perspektiivituse tõttu menetlusse võtmata, kuid hindas seejuures ebaõigesti tõendeid, mida hagi menetlusse võtmise staadiumis ei või teha. Seetõttu tuleb maakohtu määrusest välja jätta põhjendused, mis puudutavad 25.06.2003 ühisvara jagamise kokkuleppe sisulist hindamist. See maakohtu minetus ei ole aga viinud ebaõige lahendi tegemiseni, kuna hagi perspektiivituse tingivad asjaolud nähtuvad hagist endast.
8.Nimelt nähtub hagiavaldusest, et pärandaja ja kostja ei ole sõlminud kehtivat ühisvara jagamise kokkulepet, sest pärandaja ja kostja ei jaganud ühisvara notariaalselt tõestatud vormis. Hageja märgib nii hagiavalduses kui ka määruskaebuses selgelt, et 25.06.2003 tehingu puhul, mille järgi pidi vaidlusalune korteriomand jääma pärandaja ainuomandisse, on tegemist notariaalselt kinnitatud kokkuleppega (dtl 4, 28, TsÜS § 81 lg 1). Tõestamisseaduse

2-26-2183 § 1 lg 3 järgi on tõestamistoimingu vormid notariaalne tõestamine ja notariaalne kinnitamine. Hageja tugine sellele, et nimetatud kokkulepe oleks notariaalselt tõestatud (TsÜS § 82 esimene lause). Maakohus on õigesti viidanud, et vaidlusaluse kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud PKS1995 § 18 lg 4 järgi tuli abikaasade ühisomandis oleva kinnisasja jagamise leping tõestada notariaalselt. Niisamuti peab AÕS § 119 lg 1 järgi olema tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, notariaalselt tõestatud. TsÜS § 83 lg 1 järgi on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. TsÜS § 85 järgi ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata.

9.Kuna 25.06.2003 ühisvara jagamise kokkulepe pidi olema notariaalselt tõestatud, siis on see tehing vaidlusaluse korteriomandi jagamise osas notariaalse tõestamise vorminõude järgimata jätmise tõttu TsÜS § 83 lg 1 ja § 85 järgi tühine. TsÜS § 84 lg 1 esimese lause järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seetõttu on vaidlusaluse korteriomandi puhul endiselt tegemist ühisvaraga, mis on hagiavalduse kohaselt pärandaja surma päeval jagamata. Kuivõrd hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest tulenevalt saaks järeldada, et vaidlusaluse korteriomandi omanikukanne on kostja osas ebaõige (ei ole välja toonud oma nõude eelduseks olevaid asjaolusid), siis keeldus maakohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel õigesti hagiavalduse menetlusse võtmisest, kuivõrd hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid ringkonnakohus muudab maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
10.Ringkonnakohus selgitab siiski järgmist. Hageja esitatust nähtub, et ta on oma ema (pärandaja) pärija. Pärimisel lähevad pärijatele üldõigusjärgluse põhimõttest tulenevalt üle pärandaja päritavad õigused vastavalt pärimisseaduse (PärS) §-dele 4 ja 130. Pärija ei saa küll pärandaja positsiooni abikaasana, kuid ta saab teostada pärandaja varasuhtest tulenevaid varalisi õigusi samasugusel kujul, nagu need olid oma eluajal pärandajal (RKTKo 07.06.2023, 2-20-18256, p 15.2). Eeltoodust tulenevalt võib hagejal olla õigus nõuda ühisvara jagamist või kaasomandi lõpetamist.
11.TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Kostjal ei ole kindlaksmääratavaid menetluskulusid tekkinud.
12.Määrusele võib tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest ja § 372 lg-st 5 esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.10.20262-26-2669/4Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 26.10.20262-26-19805/8Viru Maakohus Rakvere kohtumaja