4.Välja mõista E.V.-lt Eesti Vabariigi kasuks 120 eurot usaldusisiku tasu.
5.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade E.V. vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
kohustustest
Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 02.06.2022 määrusega kuulutati välja E.V. pankrot ja kohus määras pankrotihalduriks Margo Normanni. Tartu Maakohtu 27.03.2023 kohtumäärusega (jõust. 14.04.2023) lõpetati E.V. pankrotimenetlus raugemisega ning algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. E.V. kohustustest vabastamise menetluses määrati usaldusisikuks Annika Rau. Kohtumääruse kohaselt vangistuses viibides kehtis E.V.-le kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh § 44 ning usaldusisikul tuli vangistuses viibides esitada kohtule pärast võlausaldajatele väljamaksete tegemist aruanne, kust nähtub teave võlausaldajate tehtud väljamaksete kohta. Väljamaksed tuli sooritada iga aasta 15.märtsil. Pärast vangistusest vabanemist tuli usaldusisikul kaks korda aastas (25.märtsil ja 25.septembril) esitada kohtule aruanne, mis pidi sisaldama teavet võlgniku sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet.
2.Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 25.03.2024. Usaldusisik taotles tähtaja pikendamist kuna ta ei olnud saanud veel Tartu Vanglalt väljavõtteid. Usaldusisik esitas aruande 02.05.2024. Aruande kohaselt oli võlgnik vanglast vabanenud 30.04.2024. Võlgniku vahekontole, millelt tehakse võlausaldajatele väljamaksed, oli laekunud kokku 843,62 eurot. Väljamaksed tehti 10.04.2024 ja 30.04.2024.
3.Teise aruande esitamise tähtaeg oli 25.09.2024. Usaldusisik aruannet tähtajaks ei esitanud. Kohus saatis usaldusisikule 09.10.2024 meeldetuletuse e-toimiku vahendusel. Usaldusisik saatis kohtule samal õhtul teavituse, et viivitus on tekkinud kuna usaldusisik viibis puhkusel ning võlgnik ei ole usaldusisiku kirjadele vastanud ega andmeid edastanud. Usaldusisik palub kohtu abi võlgnikuga kontakti saamiseks.
4.Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 14.10.2024. Kohtuistungisekretär kooskõlastas istungi aja võlgnikuga telefoni teel 09.10.2024. Võlgnik istungile ei ilmunud ning teavitas e-kirja teel, et tervislik seisund ei võimaldanud osaleda. Kohus palus võlgnikul esitada arsti tõend hiljemalt 21.10.2024, kuid võlgnik seda teinud ei ole. Istungil osales videokonverentsi teel võlgniku usaldusisik Annika Rau, kelle sõnul ei ole võlgnik tema kahele kirjale reageerinud ning ta tegi ettepaneku menetlus ära lõpetada. Peamine võlg on elatise osas, millest vabaneda ei saa. Tundub, et isik ei ole motiveeritud menetluses osalema.
KOHTU SEISUKOHT
1.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
2.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
3.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
4.Kohus leiab, et käesolevas asjas esineb PankrS § 175 lõikes 5 ning § 175 lõikes 2 punktis 2 esinev asjaolu ning võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
5.PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 27.03.2023 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi usaldusisikule kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet võlgniku tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada 25.03.2023. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud kaks aruannet – tähtaegadega 25.03.2023 ja 25.09.2024. Usaldusisik on esitanud ühe aruande. Pärast vanglast vabanemist ei ole võlgnik usaldusisikule ega kohtule andmeid oma tegevuse kohta esitanud. Samuti ei ole ta vastanud usaldusisiku kirjadele. Võlgnik ei ole täitnud aruande esitamise ega teabe andmise kohustust. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.
6.PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu ja laekumised eraisikutelt, mis ei ole ületanud mittearestitava sissetuleku määra. Võlgniku vahekontole oli laekunud raha kokku 843,62 eurot, mis maksti võlausaldajatele välja 10.04.2024 ja 30.04.2024. Kuna pärast vanglast vabanemist ei ole võlgnik usaldusisikule ega kohtule andmeid oma tegevuse kohta esitanud, siis ei ole olnud võimalik hinnata ka kohustuste täitmist. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 toodud eraldamiskohustust.
7.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Võlgnik ei ole peale vanglast vabanemist esitanud usaldusisikule andmeid oma tegevuse kohta. Usaldusisikul ega kohtul ei ole olnud võimalik teostada kontrolli võlgniku kohustuste täitmise üle kuna selle kohta puudub info. Kohus leppis võlgnikuga kokku ärakuulamise aja, kuid võlgnik istungile ei ilmunud ega esitanud kohtule ka tõendeid mitteilmumise põhjuste kohta. Eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine.
8.Rikkudes oma kohustusi on võlgnik käitunud võlausaldajate huve kahjustavalt. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 määruse p-s 11 märkinud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja et lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab aga võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas esitama kohtule tõeseid andmeid oma sissetulekute ja vara kohta (PankrS § 173 lg 2).
9.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et E.V. kohustustest vabastamise menetluses on ilmnenud PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud vähemalt olles hooletu oma PankrS § 173 lõigetes 2 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Vastavalt PankrS § 175 lõikele 5 tuleb keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
10.Kohus ei ole küsinud kohustustest vabastamise kohta võlausaldajate seisukohti, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega võlausaldajate õigusi ei rikuta.
11.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub
sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda E.V.-d pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka E.V. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
12.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab
usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab E.V. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Annika Rau vabastada ka usaldusisiku kohustustest. Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 190 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma
menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.
14.TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või
hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.
15.20.05.2024 määrusega määras kohus kindlaks E.V. usaldusisiku Annika Rau tasu suuruse
summas 120 eurot ning andis E.V.-le hüvitamiskohustuseta menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest. E.V. on kohustustest vabastamise menetluses rikkunud temale määratud kohustusi, jättes usaldusisikule ja kohtule esitamata aruanded enda tegevuste, sissetulekute ja vara kohta. Kuna kohus on otsustanud keelduda E.V.-d pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, siis tuleb E.V.-lt TsMS § 189 lg 1 p 4 ja 190 lg 4 alusel välja mõista usaldusisiku tasu summas 120 eurot riigi tuludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.