Lennuabi OÜ hagi Air Baltic Corporation AS vastu hilinenud lendudelt hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.04.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Air Baltic Corporation AS apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
4009,51 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Lennuabi OÜ (registrikood lepinguline esindaja Nele Mals
14065010),
Kostja Air Baltic Corporation AS (välismaine registrikood 40003245752), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Timo Kullerkupp ja Kai Villemson Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda Air Baltic Corporation AS 04.10.2024 lõplike seisukohtadega esitatud tõendite vastuvõtmisest.
2.Rahuldada Air Baltic Corporation AS apellatsioonkaebus osaliselt.
3.Tühistada Harju Maakohtu 11.04.2024 otsus osas, milles Harju Maakohus rahuldas Lennuabi OÜ põhinõude 1200 eurot ületavas osas ja viivisenõude põhinõuet 1200 eurot ületavalt osalt, samuti menetluskulude jaotuse osas.
4.1.1.Mõista Air Baltic Corporation AS-lt Lennuabi OÜ kasuks välja 1200 eurot.
4.1.2.Mõista Air Baltic Corporation AS-lt Lennuabi OÜ kasuks välja viivis 33,13 eurot ajavahemiku 10.10.2023–01.10.2024 eest.
4.1.3.Mõista Air Baltic Corporation AS-lt Lennuabi OÜ kasuks põhinõudelt 1200 eurot alates 02.10.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni (24.10.2024) välja sissenõutavaks muutunud viivis 120,77 eurot ja alates 25.10.2024
2-23-141284 kuni kohustuse kohase täitmiseni edasiulatuv viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Jätta Lennuabi OÜ menetluskulud 37,5% ulatuses Air Baltic Corporation AS kanda ja Air Baltic Corporation AS menetluskulud 62,5% ulatuses Lennuabi OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Lennuabi OÜ (hageja) esitas 10.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Air Baltic Corporation AS (kostja) vastu 3520 euro saamiseks. Kostja esitas makseettepanekule 22.11.2023 vastuväite.
2.Hageja esitas 02.10.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu 3609,51 euro väljamõistmiseks.
2.1.Hagiavalduse kohaselt reisisid AK (broneering OAV89F), ARS (broneering OAV89F), BL (broneering OAV89F), MP (broneering OAV89F) ja VK (broneering NVZQI6) 07.07.2023 kostja opereeritaval lennul BT862 suunaga Pariis-Tallinn. Lend pidi saabuma 07.07.2023 kell 22:30 (19:30 UTC – ringkonnakohtu märkus), saabus aga hilinemisega 08.08.2023 kell 01:45 (22:45 UTC – ringkonnakohtu märkus). Lend hilines üle 3 tunni. Lennu vahemaa Pariis-Tallinn vahel on 1843,18 km.
2.2.AA ja AG (broneering LPMXXR) reisisid 17.05.2023 kostja opereeritaval lennul BT721 suunaga Batumi-Riia-Tallinn. Esimene lend BT721 suunal Batumi-Riia hilines. Lend pidi saabuma 17.05.2023 kell 08:50 (05:50 UTC – ringkonnakohtu märkus), saabus aga hilinemisega 17.05.2023 kell 20:11 (17:11 UTC – ringkonnakohtu märkus), mistõttu reisijad jäid maha teisest lennust BT313 suunal Riia-Tallinn. Lennu vahemaa Batumi-Tallinn vahel on 2320,38 km.
2.3.HH (broneering SND7SP) reisis 18.09.2022 kostja opereeritaval lennul BT721 suunaga Batumi-Riia-Tallinn. Esimene lend BT721 suunal Batumi-Riia hilines. Lend pidi saabuma 18.09.2022 kell 08:25 (05:25 UTC – ringkonnakohtu märkus), saabus aga hilinemisega 18.09.2022 kell 19:43 (16:43 UTC – ringkonnakohtu märkus), mistõttu reisija jäi maha teisest lennust BT361 suunal Riia-Tallinn. Lennu vahemaa Batumi-Tallinn vahel on 2320,38 km.
2-23-141284
2.4.Kõigi eelnimetatud lendude lennu puhul hilinesid reisijad sihtpunkti üle 3 tunni ja reisijatel tekkis tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11.02.2004 määrusest nr 261/2004 (EU 261/2004 määrus) õigus nõuda artikkel 7 b) alusel hüvitist 400 eurot reisija kohta. Kõik 8 eelnimetud reisijat loovutasid oma hüvitise nõuded hagejale.
2.5.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kostja ei ole tõendanud, et 07.07.2023 toimunud lennu BT862 suunaga Pariis-Tallinn, 18.09.2022 ja 17.05.2023 toimunud lennul BT721 suunaga Batumi-Riia-Tallinn hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud.
2.6.Hageja esitas viivisenõude VÕS § 113 lõige 2 alusel alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 10.10.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 02.01.2024 kogusummas 89,51eurot, samuti edasiulatuvalt põhinõudelt 3200 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.12.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2.7.Hageja esitas ka sissenõudmiskulu 40 eurot hüvitamise nõude, kokku 320 eurot (8 reisijat x 40 eurot) VÕS § 1131 lg 1 alusel. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.1.07.07.2023 lend AF7972 (BT862) ei hilinenud kostja süül üle kolme tunni. EU 261/2004 määruse artikkel 5(3) kohaselt ei ole lennuettevõtja kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kasutusele kõik vajalikud meetmed. Kuigi lend hilines lõppsihtkohta üle kolme tunni, tuleb hilinemisest maha arvata hilinemine, mille põhjustasid erakorralised asjaolud. Lennu BT861 väljumine Pariisi lennujaamast viibis esmalt eelnevat lendu teenindanud lennuki hilinemise tõttu. Lendu BT862 teenindas lennu BT861 (Tallinn-Pariis) teostanud lennuk, mis hilines Pariisi tehnilise vea tõttu alla kolme tunni, lend pidi saabuma kell 15:55 UTC, kuid saabus 18:38 UTC. Olenemata eelmise lennu hilinemisest, oli lend BT862 planeeritud väljuma kell 18:50 UTC. Seejärel kaotas lennuk välistoiteallika, millele tuli teha selle lähtestamine. Lähtestamise järel oli lennuk valmis startima kell 19:25 UTC. Seejärel aga edastati lennujuhtimiskeskuse poolt teavitus, et lend ei või väljuda ilmastikutingimuste tõttu (erakorraline asjaolu). Algselt määrati ilmastikuoludest tulenevalt kostjale eelduslikuks lennu väljumise ajaks kell 20:27 UTC (CTOT – calculated take off time), seejärel muudeti see lennujuhtimiskeskuse poolt varasemaks ning lend väljus kell 19:55 UTC. Seega hilines lend ilmastikuoludest tingitud lennujuhtimiskeskuse poolt määratud lennukeelu tõttu vähemalt 29 minutit (arvutatuna hetkest kui lennuk oli valmis õhku tõusma kell 19:25 UTC, kuid sai ilmastikuoludest tulenevalt loa alles 19:54 UTC). Lend hilines erakorraliste asjaolude tõttu 29 minutit, mis tuleb maha arvutada koguhilinemisest 3 h ja 17 min. Kostja ei saanud mõjutada lennujuhtimiskeskuse keeldu, mis tulenes kehvadest ilmastikuoludest Pariisi lennujaamas, ega ilmastikuolusid. Seega ei esinenud mõistlikke meetmeid, mida kostja oleks saanud kasutusele võtta, et hilinemist vältida. Vastusena hageja seisukohale märkis kostja, et kehtestatud ei olnud mitte üldine lennuliikluskeeld, vaid osaline lennukeeld, mille eesmärgiks oli reguleerida lennuliikluse läbilaskevõimet.
3.2.18.09.2022 ja 17.05.2023 Batumi-Riia lennud hilinesid erakorralise asjaolu tõttu ja kostja oli võtnud kasutusele kõik vajalikud meetmed. Kostja leiab, et mõlemal korral BT721 (Batumi-Riia) lennu hilinemise põhjustasid esmalt erakorralised asjaolud Batumi lennujaamas, mis ei võimaldanud lennukil õhku tõusta.
2-23-141284
3.3.18.09.2022 ja 17.05.2023 lennud BT721 pidid väljuma Batumi lennujaamast kell 01:30 UTC ning saabuma Riiga 05:50 UTC. 18.09.2022 lend väljus 12:41 UTC ning saabus 16:44 UTC. 17.05.2023 lend väljus 13:29 UTC ning saabus Riiga kell 17:15 UTC.
3.4.Mõlemad lennud hilinesid erakorralise asjaolu tõttu EU 261/2004 määruse art 5 lg 3 tähenduses. Vastavalt A220 kasutusjuhendile on ohutuse eesmärgil õhkutõusul lubatud maksimaalne 10-sõlmeline taganttuul. Batumi lennujaama ümbritseb idast ja lõunast mäestik, mistõttu toimuvad õhkutõusud üksnes rajalt 31.
3.5.18.09.2022 ajavahemikul 01:00 UTC ja 08:00 UTC varieerus tuule kiirus 12-32 sõlme vahel, tuule vaibumist oli märgata alates 08:30 UTC. 17.05.2023 ajavahemikul 01:00 (UTC) ja 05:00 (UTC) varieerus tuule kiirus 9-14 sõlme vahel. Kell 05:30 UTC oli märgata tuule raugemist.
3.6.Ettenägematute ilmastikuoludega oli põhjuslikus seoses lennukimeeskonna lubatud tööaja täitumine enne, kui tuuleolud paranesid ning lennukil oleks lubatud õhku tõusta. Nimelt on kostja siseregulatsiooni kohaselt küll lubatud erakorraliste asjaolude ilmnemisel töötajate tööaega kahe tunni võrra (käesoleval juhul 11 tunnilt 13 tunnile) pikendada, kuid käesoleval juhul sai töötajate tööaeg täis enne kui ilmastikuolud paranesid. Maksimaalne töötamise aeg oli 11 tundi, mistõttu tuli lennu väljumine edasi lükata kuni puhkeaja täitumiseni ning lend sai väljuda alles kell 13:29 UTC. Meeskonnaliikmete puhkeaja nõuete täitmist tuleb arvestada erakorralise hilinemise aja hulka. Kostja ei saa mõjutada ilmastikuolusid ning seega ei esinenud mõistlikke meetmeid, mida kostja oleks saanud kasutusele võtta, et hilinemist vältida. Eeldada ei saa, et kostjal oleks igas lennujaamas varumeeskond, kelle teenuseid erakorraliste asjaolude ilmnemisel kasutada, sh olukorras, kus meeskonnaliikmete lubatud töötunnid saavad täis erakorraliste asjaolude ilmnemise ajal. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 11.04.2024 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.
4.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle ning kohus luges need tõendatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg 1 p 1 alusel: - 07.07.2023 lend BT862 suunal Pariis-Tallinn hilines 3 tundi ja 16 minutit; - 17.05.2023 lend BT721 suunal Batumi-Riia hilines 11 tundi; - 18.09.2022 lend BT721 suunal Batumi-Riia hilines 12 tundi; - reisijatel AK, ARS, BL, MP ja VK oli kinnitatud broneering kostja 07.07.2023 lennule Pariis-Tallinn; - reisijatel AA ja AG oli kinnitatud broneering kostja 17.05.2023 lennule Batumi-RiiaTallinn; - reisijal HH oli kinnitatud broneering kostja 18.09.2022 lennule Batumi-Riia-Tallinn.
4.2.Kostja väide, et erakorraline hilinemine oli põhjustatud 29 minuti ulatuses ilmastikuoludest Pariisi lennujaamas, ei ole piisavalt tõendatud. Hageja on tõendanud, et nimetatud ajaperioodil oli siiski teisi väljuvaid lende. Hageja on esile toonud, et www.flightera.net andmetel väljus Pariisi lennujaamast 07.07.2023 ajavahemikul 21:25 (kohalik aeg) kuni 21:54 (kohalik aeg) iga paari minuti tagant lend. Seega leidis maakohus, et kostja väide erakorralise hilinemise kohta ilmastikuolude tõttu Pariisi lennuväljal ei ole konkreetse vaidlusaluse lennu osas tõendatud. Reisijatel AK, ARS, BL, MP ja VK, kellel oli kinnitatud broneering kostja 07.07.2023 lennule Pariis-Tallinn, on õigus nõuda EU 261/2004 määruse artikkel 7 b) alusel hüvitist 400 eurot reisija kohta.
2-23-141284
5.18.09.2022 lennu osas nõustus maakohus hagejaga, et tegemist ei ole erakorralise ajaoluga. Ilmastikutingimused olid maakohtu hinnangul normaalsed kella 13:30ks (kohaliku aja järgi), kuigi lend väljus alles 16:41 (kohaliku aja järgi) ja reisijal HH on õigus hüvitisele EU 261/2004 määruse artikkel 7 b) alusel.
6.Kostja leiab, et 17.05.2023 lend Batumi-Riia hilines erakorralise asjaolu tõttu, sest puhus tugev tuul, vastavalt A220 kasutusjuhendile on ohutuseesmärgil lubatud maksimaalselt 10sõlmeline taganttuul. Lend pidi väljuma kell 01:30 UTC, kuid väljus 13:29 UTC. Maakohus leidis, et erakorralise asjaolu esinemine ei olnud tõendatud. Ajavahemikul 05:30–13:30 Batumis puhunud tuult 13-48 km/h ei saa pidada tugevaks tuuleks. Seega on reisijatel AAl ja AGl õigus hüvitisele EU 261/2004 määruse artikkel 7 b) alusel.
7.Kostja on viidanud, et lennu tegeliku saabumisaja ja väljumisaja kõige asjakohasemaks tõendiks oleks lennu tehniline logi. Ühelgi tõendil ei ole TsMS § 232 lg 2 kohaselt kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Seega ei saa kohus lugeda kapteni raportit, lendude märkmeid, kasutusjuhendeid ja tuule kalkulatsioone määravamaks tõendiks. Ka nimetatud tõendid peaksid olema kooskõlas teabega ilmastikuolude kohta, sest kostja on esile toonud selle erakorralise asjaoluna.
8.Tõendatud ei ole, et 07.07.2023 toimunud lennu BT862 suunaga Pariis-Tallinn, 18.09.2022 ja 17.05.2023 toimunud lennul BT721 suunaga Batumi-Riia-Tallinn hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud, ning hüvitise maksmiseks EU 261/2004 artikkel 7 b) on alus.
9.Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue põhjendatud. Arvestades, et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses, on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 3200 eurot nõude esitamisest kostjale 10.10.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 02.01.2024 summas 89,51 eurot, hagiavalduse esitamisest 03.01.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
10.Hageja palub kostjalt välja nõuda sissenõudmiskulud summas 320 eurot, s.o iga nõude loovutanud reisija (8 reisijat) eest 40 eurot. Kostja ei ole hageja sissenõudmiskulud nõudele vastuväiteid esitanud. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohtu hinnangul on hageja sissenõudmiskulude nõue põhjendatud, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõudmiskulud summas 320 eurot. Apellatsioonkaebus
11.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
12.07.07.2023 Pariis-Tallinn lennu osas leiab kostja, et hilinemise põhjustas lennujuhtimiskeskuse edastatud korraldus, et lend ei või väljuda ilmastikutingimuste tõttu, mis on käsitletav erakorralise asjaoluna EU 261/2004 määruse tähenduses. Eurocontroli regulatsioon REGUL+FAOML07 on mõeldud lennuliikuse läbilaskevõime reguleerimiseks, mitte õhuruumi täielikuks sulgemiseks. Kostja esitas selle tõendamiseks lennuki tehnilise logi, sh Eurocontroli regulatsiooni selgituse ja kapteni raporti. Seevastu hageja esitatud veebilehtede väljatrükid ei ole usaldusväärsed, veebilehe www.flightera.com kasutajainformatsiooni kohaselt võib andmeid sinna sisestada igaüks.
2-23-141284
13.17.05.2023 ja 18.09.2022 osas on kostja esitatud METAR andmetega tõendatud, et õhkutõusu takistas tugev taganttuul Batumi lennujaamas. Lennuki Airbus A220 kasutusjuhendi kohaselt oli taganttuul enam kui 10-sõlme, millisel juhul ei olnud õhkutõus lubatud. Maakohtu järeldus, et 17.05.2023 ajavahemikul 05:30 kuni 09:30 (kohalik aeg) järgi puhus Batumis tuul kiirusega 17–22 km/h, mida ei loeta tugevaks tuuleks, on põhjendamata. Samuti on põhjendamata, miks kohus leidis, et 18.09.2022 ajavahemikul 05:30–13:30 Batumis puhunud tuult 13–48 km/h ei saa pidada tugevaks tuuleks. Kohus ei ole selgitanud, miks peab usaldusväärseks hageja esitatud veebilehe www.wunderground.com väljatrükke, aga mitte kostja esitatud konkreetse lennujaama METAR andmeid ja lennukimudeli kasutusjuhendeid. Mõlema kõnealuse lennu osas jättis maakohus tuvastamata, et lendude hilinemise põhjustas lisaks ilmastikuoludele ka erakorralistest asjaoludest tingitud meeskonnaliikmete tööaja täitumine. Ajaks, mil tuuleolud paranesid, oli täitunud töötajate maksimaalne lubatud tööaeg, mistõttu oli lendude väljumine kuni puhkeaja täitumiseni välistatud. Vastustaja seisukoht
14.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetlus ringkonnakohtus
15.Ringkonnakohus selgitas 09.07.2024 kirjas, et kostjal tuleb tõendada erakorraliste asjaolude esinemine ja see, et erakorralist asjaolu ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui tarvitusele oleks võetud kõik vajalikud meetmed. 07.07.2023 reisi osas tuli kostjal täpsustada, millistele ilmastikuoludele kostja konkreetselt tugineb. Samuti tuli kostjal selgelt esile tuua ja tõendada, millises suunas puhus õhkutõusul taganttuul Batumi lennujaamas, millal täitus lennukimeeskonna tööaeg, kui pikk oli puhkeaeg ja millistel asjaoludel saab seda pidada erakorraliseks asjaoluks, mida ei olnud võimalik ületada. Nii kostja kui ka hageja esitasid täiendavaid tõendeid, mille ringkonnakohus võttis vastu 03.09.2024 ja 23.09.2024 määrustega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
17.07.07.2023 Pariis-Tallinn BT862 (AF7972) lennu osas ei vaidle järgmiste asjaolude üle. -
Lend pidi väljuma 16:45 UTC ja saabuma Tallinnasse 19:30 UTC, kuid saabus Tallinnasse 22:47 UTC, s.o 3 tundi ja 7 minutit hiljem. Nimetatud lennule olid registreeritud AK, ARS, BL, MP ja VK.
17.1.Kostja väitis, et lennu hilinemise tõid osaliselt kaasa erakorralised asjaolud. Kesk- ja Lõuna-Prantsusmaal esinesid äikesetormid (dtl 291), mis suurendasid õhuruumi ummikuid üldiselt, mistõttu rakendati lennule Air Traffic Flow Management ehk lennuliiklusvoogude
2-23-141284 juhtimise meetmeid. Lennule BT862 kohaldati CTOT piirangut (Calculated Take Off Time ehk arvutatud õhkutõusuaeg). Kapteni raportist nähtub, et lennuk oli startimiseks valmis 19:25 UTC, lennujuhtimiskeskus rakendas CTOT meedet, arvutades õhkutõusu ajaks 20:27, kuid CTOT tühistati 19:54 UTC (dtl 98 ja 103). Lennu märkmete (dtl 105) kohaselt kohaldati lennule muu hulgas koodi 71B, mis tähistab ilmastikust tulenevatest asjaoludest hilinemist lähtejaamas (dtl 320, tõlge 324). Koodi 71 tähistatakse ka koodiga WO (dtl 320, tõlge 324). Lennu logist nähtuvalt oli WO koodi kestuseks 32 minutit (dtl 95). Arvestatuna ajahetkest, mil lennuk oli valmis õhku tõusma (19:25 UTC) kuni CTOT piirangu tühistamiseni (19:54) oli ilmastikuoludest põhjustatud viivituse tegelikuks kestuseks 29 minutit.
17.2.Hageja tõi menetluses esile ja tõendas, et ajal, mil vaidlusalusele lennule oli kehtestatud lennukeeld, väljus Pariisi lennujaamast teisi lennukeid. Põhjendatud ei ole maakohtu järeldus, et kuna lennujaamast väljus teisi lende, ei ole tõendatud erakorralise asjaolu esinemist. Erakorralisest ilmastikuolust tulenev lennukeeld võib kehtida ka konkreetse lennu suhtes ega pruugi tähendada kogu lennuliikluse sulgemist lennujaamas. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et absoluutne lennukeeld ei ole samastatav teatud lennu õhkutõusu piiramisega. TsMS § 232 lg 2 sätestab, et ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Ainuüksi asjaolu, et lennu logi, lennu tehniline logi ja kapteni märkmed on lennundusettevõtte enda poolt lennu kohta koostatavad dokumendid, ei anna põhjust lugeda neid ebausaldusväärseks. Nimetatud dokumente ei saagi keegi teine koostada. Siinses asjas tõendavad need kõige täpsemalt konkreetse lennuga seonduvaid asjaolusid. Seega hageja esitatud tõendid selle kohta, et teised lennud väljusid või et äikeseala ei asunud Pariisi vahetus läheduses, ei lükka ümber kostja esitatud tõendeid selle kohta, et konkreetsele lennule oli kehtestatud ilmastikuoludest tulenev lennupiirang. Hageja maakohtu menetluses esitatud väited ja tõendid ilmastikuoludest Pariisi lennujaamas (METAR andmed) ei lükka ümber kostja väidet lennupiirangu kehtestamisest konkreetse lennu suhtes. Kostja vastuväidetest ja tõenditest nähtub, et kuigi Pariisi lennujaama kohapealsed ilmastikuolud ei olnud halvad, kehtestas juhtimiskeskus siiski õhkutõusupiirangu.
17.3.Kuivõrd kostja on esitanud ülal viidatud konkreetset lendu käsitlevad tõendid, mis tõendavad lennule õhkutõusupiirangu kehtestamist, tuleb kolleegiumi hinnangul analüüsida, kas kehtestatud piirang on käsitletav erakorralise asjaoluna EU 261/2004 määruse artikli 5 lõike 3 tähenduses. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb mõistet tõlgendada kitsalt (Krüsemann jt, C-195/17, C-197/17–C-203/17, C-226/17, C-228/17, C-254/17, C-274/17, C-275/17, C-278/17–C-286/17, C-290/17 ja C-292/17 p 36). Lennuettevõtja vabaneb hüvitamise kohustusest üksnes siis, kui ta on asjaolu esinemisel kogu tema käsutuses olevat personali või seadmeid ja rahalisi vahendeid kasutades võtnud olukorrale vastavad majanduslikult ja tehniliselt teostatavad meetmed, vältimaks seda, et see asjaolu viiks asjaomase lennu tühistamise või pikaajalise hilinemiseni (Airhelp, C-28/20 p 22, D.S.A C411/23 p-d 45, 46). Mõiste „erakorralised asjaolud“ tähistab sündmusi, mis oma olemuselt või päritolult ei ole omased asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt, kusjuures need kaks tingimust on kumulatiivsed ja neid tuleb igal üksikjuhtumil eraldi hinnata (Airhelp, C-28/20 p 23, D.S.A, C-411/23 p-d 27, 28).
17.4.Üksnes ettevõttevälised sündmused võivad jääda selle lennuettevõtja tegeliku kontrolli alt välja (SATA International, C-308/21 p 25, D.S.A, C-411/23 p 38 ja Airhelp, C28/20 p 40-41). Seega ei olnud ühenduse seadusandja mõte lennu tühistamise korral reisijatele hüvitise maksmisekohustusest vabastada mitte kõigi erakorraliste asjaolude puhul, vaid üksnes nende, mida ei oleks saanud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik sobivad meetmed. Lennuettevõte peab tõendama, et isegi kogu tema käsutuses oleva personali või kõigi
2-23-141284 seadmete ja rahaliste vahendite kasutamisega ei oleks ta oma ettevõtte suutlikkusele asjakohasel hetkel vastuvõetamatute ohverdustega nõustumata saanud ilmselgelt vältida, et need erakorralised asjaolud, millega ta silmitsi seisis, viiksid lennu tühistamiseni (WallentinHermann, C-549/07 p 39-41).
17.5.Olukorras, kus konkreetsele lennule on lennujuhtimiskeskuse poolt kehtestatud õhkutõusu keeld, on ringkonnakohtu hinnangul tegemist erakorralise asjaoluga EU 261/2004 määruse art 5 lg 3 mõistes. Lend hilines 3 tundi ja 17 minutit, millest aga üksnes 29 minuti pikkune viivitus oli põhjustatud erakorralisest asjaolust. Erakorralisest asjaolust põhjustatud viivitus tuleb hilinemise kogupikkusest maha arvestada (Peškova, C-315/15 p 49). Seega hilines lend (arvestamata ilmastikust tingitud viivitust) 2 tundi 48 minutit. Kuna hilinemise kestus ei ületa kolme tundi, puudub alus 07.07.2023 Pariis-Tallinn lennu osas EU 261/2004 määruse art 6 lg 1 a) ja art 7 lg 1 b) alusel hüvitise väljamõistmiseks. Seega tühistab ringkonnakohus hageja nõude rahuldamise reisijate AK, ARS, BL, MP ja VK hüvitiste osas, kokku 2000 euro ulatuses.
17.6.Ringkonnakohus palus oma 09.07.2024 kirjas kostjal selgelt esile tuua ja tõendada, millised õhkutõusu takistavad asjaolud tulenevalt ilmast esinesid, mis põhjustasid kostja väitel lennuliikluse piiramise selliselt, et lennukile anti õhkutõusuluba alles 19:54. Ringkonnakohus määras täiendavate avalduste, seisukohtade ja tõendite esitamise tähtajaks 31.07.2024. Oma 04.10.2024 lõplike seisukohtade punktidesse 11 ja 12 kopeeris kostja veebilehe väljavõtteid (tõendid) sellest, et 07.07.2023 hilines Pariisi lennujaamast väljumisega ka teisi lende. TsMS § 652 lg 1 järgi lähtub ringkonnakohus otsust tehes üldjuhul üksnes maakohtus esitatud asjaoludest ja tõenditest. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud juhtudel. TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi võib apellatsioonimenetluses tõendi vastuvõtmise aluseks olla ka asjaolu, et tõendit ei saanud varem esitada kohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 652 lg 4 kohaselt peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Hageja on maakohtu menetluses omaks võtnud, et kõik 07.07.2023 lennud Pariisi lennujaamas ajavahemikus 19:25–21:25 UTC hilinesid (01.04.2024 seisukoha punkt 2.6). TsMS § 238 lg 1 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada. Menetlusdokumenti kopeeritud tõendid on seega esitatud hilinenult, kostja ei ole nende hilinenult esitamist põhjendanud ja tõendid ei ole ka asjakohased, mistõttu jätab ringkonnakohus 04.10.2024 menetlusdokumendi punktidesse 11 ja 12 kopeeritud tõendid vastu võtmata.
18.18.09.2022 ja 17.05.2023 Batumi-Riia lendude osas on apellatsioonkaebuse peamiseks väiteks, et Batumi lennujaamas puhus mõlema lennu õhkutõusude ajal maksimaalsest lubatud taganttuulest tugevam tuul. Enne ilmastikuolude paranemist täitus mõlemal lennul lennumeeskonna maksimaalne lubatud tööaeg, mistõttu lükkusid õhkutõusud edasi ka pärast ilmastikuoludest tulenevate erakorraliste asjaolude äralangemist.
18.1.Pooled ei vaidle 17.05.2023 Batumi-Riia lennu nr BT721 osas järgmiste asjaolude üle.
2-23-141284 -
Lend pidi väljuma 01:30 UTC ja saabuma Riiga 05:50 UTC. Väljus 13:29 UTC ja saabus 17:15 UTC. Alates 05:30 tuul rauges. Lennule olid registreerunud AA ja AG.
18.2.Pooled ei vaidle 18.09.2022 Batumi-Riia lennu nr BT721 osas järgmiste asjaolude üle. -
Lend pidi väljuma 01:30 UTC ja saabuma Riiga 05:50 UTC. Lend väljus 12:41 UTC ning saabus kell 16:44 UTC. Lennule oli registreerunud HH.
18.3.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole töötajate tööaja täitumine käsitletav erakorralise asjaoluna EU 261/2004 määruse art 5 lg 3 tähenduses. Töötajate tööaja täitumise risk on kolleegiumi hinnangul omane ettevõtte tegevusele ega saa olla käsitatav ettevõttevälise asjaoluna. Kostja leiab iseenesest õigesti, et Euroopa Kohus on leidnud, et erakorraliste asjaolude vältimine ei saa viia olukorrani, kus lennuettevõtja peaks tegema oma ettevõtte suutlikkuse seisukohast vastuvõetamatuid ohverdusi. Siiski on Euroopa Kohus leidnud, et tegutseva lennuettevõtja töötajaid puudutavad meetmed kuuluvad tema tavapärase tegevuse hulka, muu hulgas meeskonna töö ja töötajate tööaja planeerimisega seonduvad meetmed (TAP Portugal, C-156/22, C-158/22, p 21). Seega ei ole kolleegiumi hinnangul töötajate tööaja täitumine erakorraliseks asjaoluks, mis vabastaks kostja Batumi-Riia lendude hilinemisega kaasneva hüvitise maksmise kohustusest.
18.4.Ringkonnakohus palus oma 09.07.2024 kirjas kostjal esitada avaldused ja tõendid õhkutõusul puhuva taganttuule suuna kohta, määrates nende esitamise tähtajaks 31.07.2024. 31.07.2024 seisukohas apellatsioonimenetluses väitis kostja, et õhkutõus Batumi lennujaamas toimub rajalt 13, mille kraad on 126o. 04.10.2024 lõplikes seisukohtades apellatsioonimenetluses muutis kostja oma väidet, märkides sarnaselt maakohtu menetluses avaldatuga, et õhkutõus toimub rajalt 31 (seega samalt rajalt, kuid vastassuunas), mis paikneb kraadiga 306o, esitades selle kohta uued tõendid. Uute tõendite esitamist pärast ringkonnakohtu määratud tähtaega ei ole kostja põhjendanud. Tõendid, millele kostja tugineb seoses sellega, et õhkutõus toimub rajalt 31, mis on suunaga 306 o, tõi kostja esile alles oma 04.10.2024 lõplikes seisukohtades, seega hilinenult. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes TsMS § 652 lg-tele 3 ja 4, jätab ringkonnakohus kostja 04.10.2024 lõplikele seisukohtadele lisatud tõendid vastu võtmata. Ringkonnakohus jätab tõendina vastu võtmata ka 04.10.2024 menetlusdokumendi punktidesse 17 ja 18 kopeeritud tõendid ja tähelepanuta nendega seonduvad uued väited selle kohta, et rada 13 kasutatakse üksnes päeval stardimassiga kuni 5700 kg lennukite (milleks kostja lennuk ei kvalifitseeru) ja helikopterite puhul. Neid väiteid ei ole kostja varasemalt menetluses esitanud.
18.5.Kuigi kostja on apellatsioonimenetluses esitanud tõendid tuule tugevuse ja suuna kohta, ei ole menetluses tõendatud, et tegemist oli taganttuulega. Seetõttu ei ole vaja anda hinnangut kostja esitatud lennukite kasutusjuhenditele ega METAR andmetele. Samas, isegi juhul, kui õhkutõusu suund ning tuule tugevus oleks tõendatud, ei saaks tulenevalt tööaja täitumisest Batumi-Riia lendude osas apellatsioonkaebust rahuldada. Nimelt on kostja väitnud, et 17.05.2023 rauges taganttuul 05:30. Lend pidi väljuma 01:30 UTC ja saabuma Riiga 05:50 UTC, saabus 17:15 UTC ning hilines seega 11 tundi 25 minutit. Isegi, kui arvestada hilinetud ajast maha ajavahemikul 01:30-05.30 UTC ilmastikuoludest tuleneva takistuse kestuse 4 tunni ulatuses, ületas hilinemine ka pärast ilmastikuolude lõppemist EU
2-23-141284 261/2004 määrusest tulenevat 3-tunnist ajapiirangut. 18.09.2022 lennu osas tugineb kostja lubatud taganttuule tugevuse ületamisele 01:30–08:30 (31.07.2024 seisukoha punkt 32). Lend pidi väljuma 01:30 UTC ja saabuma Riiga 05:50 UTC, saabus 16:44 UTC ning hilines seega 10 tundi 54 minutit. Isegi, kui arvestada hilinetud ajast maha 01:30-08:30 UTC puhunud tuule aeg (7 h), on lend hilinenud 3 h ja 54 minutit, seega ületab 3-tunnise limiidi.
18.6.Eeltoodust tulenevalt on maakohus põhjendatult välja mõistnud AA, AG ja HH hüvitised kokku 1200 eurot EU 261/2004 määruse artikkel 7 b) alusel.
19.Kuivõrd ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et AK, ARS, BL, MP ja VK hüvitiste osas on maakohus hagi rahuldanud põhjendamatult, jätab ringkonnakohus nimetatud isikute osas rahuldamata ka hageja sissenõudekulude hüvitamise nõude. VÕS § 113 1 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Käesoleval juhul oli põhinõue esitatud põhjendamatult, seega puudub võlausaldajal ka sissenõudekulude hüvitamise nõue. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse viie isiku nõuete osas, siis tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse 200 (5*40) euro osas.
20.VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib ajaks viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi 1200 euro ulatuses. Sellest tulenevalt mõistab kohus hagejale välja viivise alates maksekäsu kiirmenetluse esitamisest 10.10.2023 kuni hagiavalduse esitamisele eelneva päevani 01.01.2024 põhinõudelt 1200 eurot (viivis 33,16 eurot), hagiavalduse esitamisest 02.01.2024 kuni kohtuotsuse tegemise päevani (24.10.2024) sissenõutavaks muutunud viivise 120,77 eurot ja edasiulatuvalt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust.
21.1.Hageja esitas hagis põhinõude 3200 eurot, mille ringkonnakohus rahuldas 1200 euro ulatuses. Seega rahuldas kohus hageja nõude 37,5% ulatuses. Menetluskulude jaotuse otsustamisel tuleb kohtul teha kaalutluspõhine valik, arvestades võimalikult suures ulatuses ka seda, missugusel määral saavutas hageja kohtusse pöördumisega taotletud eesmärgi (RKTKo 22.12.2022, 2-19-2709 p-d 10 ja 13-14). TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Ringkonnakohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega TsMS § 163 lg 1 alusel ning jätab menetluskulud 37,5% ulatuses kostja ja 62,5% ulatuses hageja kanda.
2-23-141284
21.2.Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei määra seda ka ringkonnakohus. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus pärast põhivaidluses tehtud otsuse jõustumist.
22.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.