Myntro AB (endine Rediem Capital AB) hagiavaldus A. N. vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
3400,09 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
HAGEJA:
Myntro AB (endine Rediem Capital AB), rk 559310-4697, asukoht: Box 111 08, 404 23, Göteborg, Rootsi, lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
KOSTJA:
A. N., ik XXX, elukoht hagiavalduses XXX, elukoht rahvastikuregistris XXX Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista A. N.-ilt Myntro AB kasuks XXX Eesti filiaal ja A. N.-i vahel 02.11.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX ja 04.02.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX tulenev tasumata põhivõlgnevus kokku 1785,77 eurot, tasumata intressid kokku 24,95 eurot, 22.05.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised kokku 522,12 eurot ja sissenõudmiskulud kokku 60 eurot.
3.Välja mõista A. N.-ilt Myntro AB kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuse (1785,77 euro) tasumata jäägilt alates 23.05.2026 kuni põhivõlgnevuse 1785,77 euro tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata Myntro AB põhinõuded kokku 381,80 eurot, intressinõuded kokku 271,84 eurot, viivisenõuded kokku 178,79 eurot ja sissenõudmiskulude nõuded kokku 40 eurot.
1
5.Jätta menetluskulud 70% ulatuses A. N.-i kanda ning 30% ulatuses Myntro AB kanda ning välja mõista A. N.-ilt Myntro AB kasuks menetluskulude katteks 728 eurot.
6.Välja mõista kostjalt A. N.-ilt hageja Myntro AB kasuks viivis menetluskuludelt (728 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.XXX Eesti filiaal esitas 04.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 29.05.2024 hagi A. N. vastu võlgnevuse nõudes ning 30.07.2024 täiendustega uue hagi tervikteksti. 30.09.2024 esitas hageja täiendava hagi täpsustuse. 28.11.2024 teatas hageja, et 01.09.2024 on sõlmitud nõude loovutamise leping, millega XXX Eesti filiaal loovutas oma nõuded, sh nõude A. N. vastu, Rediem Capital AB-le (registrikood 559310-4697). Hageja palus muuta XXX Eesti filiaal asemele hagejaks Rediem Capital AB. Rediem Capital AB on muutnud 31.03.2026 oma nime Myntro AB-ks. Kohus on menetluses 06.03.2026 kontrollinud, et kostja on uuendanud oma andmeid 06.06.2025 Narva Linnavalitsuses, mistõttu võib eeldada, et kostja on saabunud tagasi Eestisse. 10.03.2026 määrusega kohus määras asja lahendamise kirjalikus menetluses ja otsuse ajaks 22.05.2026. Hageja nõuded
2.Esitatud hagiavalduse, täpsustuse ja täienduse kohaselt sõlmisid A. N. ja XXX Eesti filiaal järgmised lepingud:
2.1.02.11.2022 sõlmiti järelmaksuleping nr. XXX, mille alusel sai kostja soetada XXX OÜ-lt kauba Apple iPhone 13 Pro 128GB Gold summas 1129 eurot, mille eest võimaldati kostjal tasuda 60 kuu jooksul maksegraafikuga. Lepingu krediidi kulukuse määraks lepingus on 45,5%. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääras 24,71% aastas ja viivisemääras 24,15% aastas. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkti 3 kohaselt on intressimäär arvestatuna laenujäägilt 38,10% aastas. Lepingu kohaselt on krediidi kogukulu 2550,39 eurot. Krediidisumma 2
tagastamise lõpptähtpäev oli 10.11.2027. Lepingul puudus lepingu sõlmimise tasu ja igakuine lepingu haldustasu. Kostja kohustus lepingust tulenevaid kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule.
2.2.04.02.2023 sõlmiti järelmaksulepingu nr. XXX, mille alusel sai kostja soetada XXX OÜ-lt kauba Apple iPhone 14 256GB Purple summas 1116,38 eurot, mille eest võimaldati kostjal tasuda 60 kuu jooksul maksegraafikuga. Lepingu krediidi kulukuse määraks lepingus on 43,96%. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääras 23,86% aastas ja viivisemääras 24,15% aastas. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkti 3 kohaselt on intressimäär arvestatuna laenujäägilt 37% aastas. Lepingu kohaselt on krediidi kogukulu 2471,63 eurot. Krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev oli 10.02.2028. Lepingul puudus lepingu sõlmimise tasu ja igakuine lepingu haldustasu. Kostja kohustus lepingust tulenevaid kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule.
3.Hageja selgitab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega seoses: Hageja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud.
3.1.Seoses 02.11.2022 järelmaksulepinguga nr. XXX esitab hageja tõendina kostja taotluse (dtl 151-152). Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ja 3 kontrollis hageja muuhulgas kostja varalist seisundit ning regulaarset sissetulekut teostades päringud Pensioniregistrisse (dtl 153). Kostja on taotluses esitanud igakuiseks sissetulekuks 1150 eurot. Pensioniregistri poolt kinni peetavad summad kokku ajaperioodi jooksul on 581,527 eurot. Pensioniregistrist nähtub, et 6% palgast viimase 4 kuu kohta on 209,35 eurot (37,20 + 108,21 + 9,23 + 54,71). Arvutusanalüüsist nähtub, et 209,35 / 4 kuuga = keskmiselt 52,33 eurot kuus ning 1% on 52,33 / 6 = 8,721 eurot. Seega 100 % ehk brutopalk = 8,721 x 100 = 872,16 eurot. Netopalk tuleb ca 772,62 eurot. Kostja märkis taotluses finantskohustuseks 0 eurot. Lepingust tulenev igakuine osamakse oli 42,34 eurot. Peale finantskohustuste tasumist jäi kostjale reservi 730,28 eurot (772,62 – 42,34). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud maksehäireregistritesse (dtl 154) ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud.
3.2.Seoses 04.02.2023 järelmaksulepinguga nr. XXX esitab hageja tõendina kostja taotluse (dtl 186-187). Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ja 3 kontrollis hageja muuhulgas kostja varalist seisundit ning regulaarset sissetulekut teostades päringud Pensioniregistrisse (dtl 188). Kostja on taotluses esitanud igakuiseks sissetulekuks 1200 eurot. Pensioniregistri poolt kinni peetavad summad kokku ajaperioodi jooksul on 831,944 eurot. Pensioniregistrist nähtub, et 6% palgast viimase 5 kuu kohta on 293,02 eurot (9,23 + 54,71 + 84 + 61,08 + 84). Arvutusanalüüsist nähtub, et 293,02 / 5 kuuga = keskmiselt 58,60 eurot kuus ning 1% on 58,60 / 6 = 9,766 eurot. Seega 100 % ehk brutopalk = 9,766 x 100 = 976,66 eurot. Netopalk tuleb ca 884 eurot. Kostja märkis taotluses finantskohustuseks 50 eurot. Lepingust tulenev igakuine osamakse oli 41,06 eurot. Peale finantskohustuste tasumist jäi kostjale reservi 792,94 eurot (884 – 91,06). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud maksehäireregistritesse (dtl 189) ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud.
3.3.Hageja rõhutab, et seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja 3
krediidivõimelisust. Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav, sh kontrollinud vähemalt tarbija sissetulekut andmebaasidest. Samuti tuleb lähtuda antava krediidi summast. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega järelmaksulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva järelmaksulepingu summat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Samuti on hageja selgitanud lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult kostjale (leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kostja on sõlminud lepingu ja kinnitanud, et lepingu tingimused on arusaadavad. Kostja puhul on tegemist teovõimelise subjektiga, kes saab aru oma tegudest ja peab kandma oma tegude tagajärgi. Lepingu sõlmimisel oli kostja teadlik, et laen on kohustus, mida tuleb täita.
4.Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 08.10.2023 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatused, milles anti kostjale täiendav tähtaeg kuni 22.10.2023 võlgnevuste tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 23.10.2023 lepingud üles.
5.Lepingu nr XXX alusel sai kostja soetada kauba maksumusega 1129 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 10.12.2022 – 10.11.2027. Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale perioodil 10.12.2022 – 10.06.2023, millest põhiosa katteks on arvestatud 50,01 eurot (1129 – 1078,99). Kostjal on põhivõlgnevus alates 8. osamaksest so 10.07.2023, seega on tasumata põhivõla suuruseks 1078,99 eurot. Lepingu nr XXX alusel sai kostja soetada kauba maksumusega 1116,38 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 10.03.2023 – 10.02.2028. Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale perioodil 10.03.2022 – 10.06.2023, millest põhiosa katteks on arvestatud 27,80 eurot (1116,38 – 1088,58). Kostjal on põhivõlgnevus alates 5. osamaksest so 10.07.2023, seega on tasumata põhivõla suuruseks 1088,58 eurot.
6.Lepingus nr. XXX arvestatakse intressi vastavalt lepingus kokku lepitud intressimäärale 24,71% aastas ja 3,95 eurot päevas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 8. osamaksest 10.07.2023 kuni ülesütlemiseni s.o 23.10.2023, kokku summas 149,84 eurot (34,26 + 34,00 + 33,74 + 33,46 + 14,38). Ajavahemiku 10.10.2023 – 23.10.2023 intressi osamakse 14,38 euro arvestuskäik on 1053,97 x 38,10% = 401,56/360 x 13 = 14,50 eurot (mis on hästi lähedane välja toodud intressi summaga 14,38 eurot). Intress laenujäägilt on arvestatud määraga 38,10% aastas vastavalt lepingu
3.osas märgitule. Lepingus nr. XXX arvestatakse intressi vastavalt lepingus kokku lepitud intressimäärale 23,86% aastas ja 3,76 eurot päevas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 5. osamaksest 10.07.2023 kuni ülesütlemiseni so 23.10.2023, kokku summas 146,95 eurot (33,56 + 33,33 + 33,09 + 32,85 + 14,12). Ajavahemiku 10.10.2023 – 23.10.2023 intressi osamakse 14,12 euro arvestuskäik on 1065,38 x 37 % = 394,19/360 x 13 = 14,23 eurot (mis on hästi lähedane välja toodud intressi summaga 14,12 eurot). Intress laenujäägilt on arvestatud määraga 37% aastas vastavalt lepingu 3. osas märgitule.
4
7.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Hageja märgib, et kohtud on korduvalt leidnud, et juhul, kui tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud intressimäär, mis on suurem kui seadusjärgne viivisemäär, on pooltel vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele lubatud kokku leppida ka sama suures viivises või, juhul kui kokkulepe viivisemäära kohta puudub, kehtib kokkulepitud intressimäär viivisemäärana.
7.1.Lepingu nr. XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõlalt 1078,99 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 24.10.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 28.05.2024 lepingus kokku lepitud intressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 24,15% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 3.2. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 155,34 eurot. Hageja esitab viivise arvestuse lisana (dtl 155).
7.2.Lepingu nr. XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõlalt 1088,58 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 24.10.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 28.05.2024 lepingus kokku lepitud intressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 23,86% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 3.2. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 154,84 eurot. Hageja esitab viivise arvestuse lisana (dtl 190).
7.3.Edaspidi nõuab hageja viivist alates 29.05.2024 lepingute põhinõuetelt kuni põhinõuete tasumiseni, sh 1078,99 eurolt määraga 24,71% aastas ja 1088,58 eurolt määraga 23,86% aastas.
8.Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS § 113 2 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 3.7. Hageja sissenõudekulud lepingu nr. XXX alusel on 50 eurot: 04.12.2023 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 12.12.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 28.12.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Hageja sissenõudekulud lepingu nr. XXX alusel on 50 eurot: 04.12.2023 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 12.12.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 28.12.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.
9.Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
10.Kostja on 21.10.2024 kohtule saadetud e-kirjas märkinud, et aasta tagasi pidi abikaasa perekondlikel asjaoludel kiiresti Venemaale sõitma, kuid läks nii, et naid jäid sinna kauemaks. Abikaasa ei jõudnud Eesti elamisluba pikendada. Püüdsid abikaasale viisat taotleda kaks korda, et sõita Eestisse ja taotleda uuesti elamisluba, kuid edutult – viisat ei antud. Kostjal ei ole võimalik tulla Eestisse ilma perekonnata, kuna tal on kaks väikest last ja hetkel on abikaasa 37. rasedusnädalal. Venemaalt võlgu maksta pole samuti võimalik, sest ülekanded Eestisse ei tööta. Kostja püüab teha kõik võimaliku, et naasta Eestisse elama. Kostja palub anda võimalus intresside külmutamiseks kuni hetkeni, mil ta saabub Eestisse koos perega.
11.Hageja kompromissettepanekutele kostja ei vastanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid
12.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause 5
kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
13.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud rahuldada osaliselt.
14.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on 28.11.2024 teatanud kohtule nõude loovutamisest 01.09.2024 Rediem Capital AB-le ning esitanud 16.09.2024 teatised, millega teavitati kostjat nõuete loovutamisest (dtl 239244).
15.Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, mille aluseks on XXX Eesti filiaal ja A. N.-i vahel sõlmitud kaks järelmaksu lepingut: 02.11.2022 järelmaksuleping nr. XXX, millega võimaldati tasuda kauba eest 1129 eurot osamaksetega ja 04.02.2023 järelmaksuleping nr. XXX, millega võimaldati tasuda kauba eest 1116,38 eurot osamaksetega. Lepingud on üles öeldud 23.10.2023.
16.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
17.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingutest, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C 147/16 ja EKo 21.12.2016, C 154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C 679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
18.Tarbijakrediidilepingute kehtivuse kontrollimiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 3-2-1-122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1). 6
19.02.11.2022, so poolte vahel järelmaksulepingu nr. XXX sõlmimise ajal tuli arvestada Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määraga 16,3% aastas (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 48,9% aastas. Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 45,5% aastas Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa. Seega leping nr. XXX ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu. 04.02.2023, so poolte vahel lepingu nr. XXX sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 15,31%, seega peaks VÕS § 406 2 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 45,93% aastas. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr 43,96% aastas Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa. Seega ka leping nr. XXX ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.
20.Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.
21.Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
22.Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei 7
võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
23.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu sõlmimist uusi finantskohustusi.
24.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja esitanud üksnes üldistatud selgitused. Esialgne võlausaldaja on tuvastanud pensioniregistrist (Eesti Väärtpaberite Keskregistri (EVK) pensioniregistrist) enne 02.11.2022 lepingu sõlmimist, et kostja omab sissetulekut ning on arvestanud kostja netosissetulekuks 772,62 eurot. Enne 04.02.2023 lepingu sõlmimist tuvastatud andmete põhjal on kostja arvestanud kostja netosissetulekuks 884 eurot. Kostja kohustusena on arvestatud üksnes samade lepingute laenumakseid. Hageja väitel kontrolliti kostja kohustusi maksehäireregistrist ning maksehäireid ei tuvastatud.
25.Kohtu hinnangul on krediidiandja piisavalt kontrollinud kostja sissetulekuid EVK pensioniregistrist, kuid ei ole piisavalt kontrollinud kostja finantskäitumist ning kostja igapäevaste tegelike kohustuste suurust. Kohtu hinnangul on kostja finantskäitumise kontroll piirdunud üksnes maksehäirete kontrollimisega, kuid tuleb arvestada, et finantskäitumist ei iseloomusta üksnes maksehäireregistrisse jõudnud võlad. Senise maksekäitumise, sissetulekuallika olemuse ning olemasolevate finantskohustuste, sh nende suuruse ja igakuiste maksete, samuti nende võimaliku suurenemise mõju arvestamise eesmärk on hinnata, kas laenutaotleja ka oma isikuomadustest tingituna suudab laene tagasi maksta, st kas tal on selleks vajalik vastutustunne ja järjepidevus, sh sissetuleku teenimisel. Selleks tuleb krediidiandjal küsida laenutaotlejalt andmeid ja dokumente. Samuti ei tähenda piisava suurusega palk, et inimene käituks vastutustundlikult, st maksaks laene tagasi ning ei võtaks juurde uusi, ülejõukäivaid laene. Vastutustundlik laenuandja oleks pidanud küsima kostjalt täiendavaid andmeid (pangakonto väljavõtet) kostja tegelike igakuiste kohustuste suuruse väljaselgitamiseks. Arvestama peab, et võetud kohustuste pikkuseks oli 5 aastat, mistõttu ka osamakse väiksus ei õigusta kostja kohustuste väljaselgitamata jätmist. Puuduvad ka andmed ülalpeetavate kohta. Hagist ei nähtu, milliseid andmeid pidas krediidiandja piisavalt põhjalikeks, et mitte nõuda kostjalt täiendavalt pangakonto väljavõtet. Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel ning kohus on seisukohal, et hageja ei ole kohtule tõendanud vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist selliselt, nagu Riigikohus on selgitanud.
26.Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et esialgne krediidiandja on eiranud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Eeltoodud põhjustel puudub kohtul võimalus ka tuvastada võimalikku kostja poolset tahtlikku teabe esitamata jätmist või teabe võltsimist, mis välistaks kostja õiguse tugined VÕS § 4034 lõikele 6 ja välistaks sama sätte lõige 7 kohaldamise. 8
27.Kohus selgitab kostjale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa krediidisaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei tähenda vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine automaatselt kahju tekkimist laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel. Privaatautonoomia ehk iseotsustamise õiguse ja lepinguvabaduse põhimõttest tuleneb vaieldamatult ka see, et isik vastutab oma valikutega kaasnevate tagajärgede eest. Laenusaaja vastutab oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad laenusaajale negatiivsed tagajärjed. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõtteks on vähendada selliste olukordade tekkimise tõenäosust, samas ei ole regulatsiooni eesmärgiks laenusaaja vastutusvõime vähendamine.
28.VÕS § 4034 lg-s 7 on sätestatud, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid (nt. lepingutasusid) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui kogu laenusumma on sissenõutavaks muutunud. Kohtu hinnangul on esialgne võlausaldaja kehtivalt lepingud 23.10.2023 üles öelnud, kuivõrd kostja on alates 10.07.2023 osamaksest tagasimaksetega viivituses, mistõttu oli võlausaldajal õigus lepingud üles öelda. Seega on kogu väljastatud krediidisumma sissenõutavaks muutunud.
29.VÕS § 4034 lg 7 alusel oli hagejal õigus arvestada intressi vaid seadusjärgses määras. Käesoleval juhul oli kokkulepitud intressimääradeks laenujäägilt 38,1% aastas ja 37% aastas ehk see on suurem kui VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Seadusjärgne intressimäär alates lepingu sõlmimisest 02.11.2022 kuni 31.12.2022 oli 0% aastas, 01.01.2023 kuni 30.06.2023 oli 2,5% aastas ning alates 01.07.2023 kuni hagis märgitud intressi arvestuse lõpuni 23.10.2023 4% aastas.
30.Kuivõrd hageja ei too hagis välja kostja poolt tehtud tagasimaksete täpseid andmeid (kuupäevi, summasid) lähtub kohus hagis toodud andmetest ja järelmaksulepingute maksegraafikutest (dtl 41 ja 76).
30.1.Arvestades, et kuni 31.12.2022 oli seadusjärgne intress 0%, tuleb 02.11.2022 lepingu nr. XXX esimene osamakse 53,09 eurot lugeda tasutuks üksnes põhinõude katteks ning seega oli 01.01.2023 seisuga lepingu põhinõude jäägiks 1075,91 eurot. Arvestades kostja tasumisi on 02.11.2022 lepingu seadusjärgse intressi arvestus kuni 23.10.2023 järgmine (vt. https://viivisekalkulaator.ee/calculator/interest): Põhinõue
Seega on 02.11.2022 lepingu nr. XXX alusel tasumata intressi suuruseks 11,63 eurot ning tasumata põhinõude suuruseks 832,48 eurot, mis kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Rahuldamata jääb hageja põhinõue 246,51 eurot (1078,99 – 832,48) ja intressinõue 138,21 eurot (149,84 – 11,63).
30.2.Arvestades kostja tasumisi on 04.02.2023 lepingu seadusjärgse intressi arvestus kuni 23.10.2023 järgmine (vt. https://viivisekalkulaator.ee/calculator/interest): Põhinõue
Seega on 04.02.2023 lepingu nr. XXX alusel tasumata intressi suuruseks 13,32 eurot ning tasumata põhinõude suuruseks 953,29 eurot, mis kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Rahuldamata jääb hageja põhinõue 135,29 eurot (1088,58 – 953,29) ja intressinõue 133,63 eurot (146,95 – 11,63).
31.Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja laenuandjale muid laenulepinguga seotud tasusid (nt lepingutasu), kuid kostja ei vabane nt makseviivitusest tekkinud viivise tasumise kohustusest. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis alates 24.10.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 28.05.2024 lepingus kokku lepitud intressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 24,15% aastas põhivõlalt 1078,99 eurolt ja 23,86% aastas põhivõlalt 1088,58 eurolt.
32.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
33.Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei saa säilida õigus nõuda lepingujärgset viivist kui tarbijakrediidilepingus kokku lepitud viivisemäär on seotud lepingujärgse intressimääraga ning viimane asendub vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgse intressimääraga (sel juhul on viivisemäär samuti seadusjärgne intressimäär). Praegusel juhul on kostja ja hageja lepingute eritingimustes kokku leppinud et viivitusintressimäär on võrdne laenujäägilt arvestatud intressimääraga ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkti 3 kohaselt võib maksega hilinemise korral 10
krediidiandja nõuda kliendilt viivitusintressi (viivis) krediidilepingus sätestatud intressimäärale vastavas määras. Seega on krediidiandja sidunud viivisemäära intressimääraga. Seega kuulub hageja nõue rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seaduses sätestatud viivisemäär oli perioodil 24.10.2023 – 31.12.2023 12% aastas 01.01.2024 - 30.06.2024 12,5% aastas, 01.07.2024 – 31.12.2024 12,25% aastas, 01.01.2025 – 30.06.2025 11,15% aastas, 01.07.2025 kuni käesoleva ajani on see 10,15% aastas.
33.1.Kohus pidas põhjendatuks 02.11.2022 lepingu nr. XXX alusel hageja põhinõuet 832,48 eurot, millelt arvestatavat sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 24.10.2023 kuni hagi esitamiseni 28.05.2024 ehk 218 päeva eest on 61,25 eurot (v.t. viivisekalkulaator.ee). Seega jätab kohus rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 94,09 eurot (155,34 – 61,25).
33.2.Kohus pidas põhjendatuks 04.02.2023 lepingu nr. XXX alusel hageja põhinõuet 953,29 eurot, millelt arvestatavat sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 24.10.2023 kuni hagi esitamiseni 28.05.2024 ehk 218 päeva eest on 70,14 eurot (v.t. viivisekalkulaator.ee). Seega jätab kohus rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 84,70 eurot (154,84 – 70,14).
34.Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus edaspidise sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise tasumata põhinõuetelt alates 29.05.2024 kuni otsuse tegemiseni 22.05.2026 (k.a) 724 päeva eest, mis põhinõudelt 832,48 eurolt on 182,15 eurot ja põhinõudelt 953,29 eurolt on 208,58 eurot (vt viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud kõik viivised 22.05.2026 seisuga kokku summas 522,12 eurot (61,25 + 70,14 +182,15 + 208,58).
35.Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, seega juhindudes TsMS §-st 367, kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 23.05.2026 ka edasiulatuv seadusjärgne viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõuete jäägilt (832,48 + 953,29 = 1785,77 eurolt) kuni põhivõlgnevuse 1785,77 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse 1785,77 euro suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 1263,65 eurot (1785,77 – 522,12).
36.Hageja palub kostjalt välja mõista viitega VÕS § 1132 lg 2 kõigile punktidele sissenõudmiskulude hüvitis mõlemalt lepingult 50 eurot ehk kokku 100 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks.
37.Lepingute lõppemisel ei ületanud hageja nõuded 1000 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja märgib, et tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud peale lepingute lõppemist mõlema lepingu puhul 04.12.2023, 12.12.2023 ja 28.12.2023. Samuti küsib hageja muid makseviivitusega tekkinud kulusid mõlema lepingu puhul 15 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt üksnes saadetud meeldetuletuskirjade eest VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel, s.o. kokku summas 60 eurot (20 eurot x 2 + 5 eurot x 2 + 5 eurot x 2). Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb tõendada s.t. kulud peavad olema 11
reaalselt kantud. Hageja nimetab, et on teinud nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, otsinud kontaktandmeid ja teinud päringuid, vastanud võlgnikule, teinud võlgnikule kõnesid ja kandnud võlanõude avaldamise kulu, kuid nimetatud toimingute eest kulude kandmist esitatud materjalidest ei nähtu. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 113 1 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadusandja ongi kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri, et osaliselt hüvitada ka võlausaldaja üldkulusid. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjendanud hageja sissenõudmiskulud summas 40 eurot (100 – 60), mis jääb rahuldamata.
38.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja tõendid, mida kohus eelnevas osas eraldi nimetanud ei ole, on küll kohtu poolt loetud vastu võetuks, kuid asja lahendamist nad ei mõjuta. Menetluskulud
39.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
40.Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 2874,54 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded summas 872,43 eurot ehk 30% nõudest. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 70% ulatuses kostja ja 30% ulatuses hageja kanda.
41.Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 420 eurot. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele 70% ulatuses ehk 294 eurot.
42.Hageja palub kostjalt välja mõista TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 845 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 5 tundi hinnaga 169 eurot/tund (käibemaksuta). Tehtud toiminguteks on nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs, hagiavalduste koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule, täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule 4 h, hageja 28.11.2024 seisukoha koostamine 0,5h, hageja 14.04.2026 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 0,5h. Kohus leiab, et hageja õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
43.TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu (TsMS § 4842) väljamõistmiseks kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele summas 14 eurot (70% 20 eurost).
44.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. 12
TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.
45.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitteadvokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga.
46.Arvestades käesoleva tsiviilasja asjaolusid ja koostatud dokumentide mahtu, peab kohus hageja märgitud ajakulu - 5 tundi - mõistlikuks ja põhjendatuks. Seega on hageja õigusabikulud põhjendatud vastavalt menetluskulude jaotusele summas 420 eurot (käibemaksuta) (5 h x 120 eurot = 600 eurot * 70%).
48.Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
49.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
50.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
13
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.