Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik): A V (isikukood XXX) Usaldusisik: K K
RESOLUTSIOON
Rahuldada võlgniku A V maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja A V pankrot 27. mail 2026 kell 16.00 ning algatada A V kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada A V pankrotihalduriks K K (Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 18.06.2026 kell 15.30. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub videokonverentsi vahendusel, videokonverentsi ruumi ID ja PIN number edastatakse eraldi kirjaga.
5.Kohustada A V andma võlgniku vande 18.06.2026 kell 15.30 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas. Kohus hoiatab A V, et kui ta ei täida vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema suhtes sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks.
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult
tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
9.Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta pärast pankrotimenetluse lõppemist.
Jätta menetluskulud A V kanda.
11.Määrata usaldusisiku K K tasuks 792 eurot, millele lisandub käibemaks 190,08 eurot, s.o kokku 982,08 eurot.
12.Anda A V menetlusabi usaldusisiku tasu 792 eurot ja sellele lisanduva käibemaksu 190,08 eurot hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel ilma hüvitamiskohustuseta.
13.Määruse resolutsiooni p-s 12 märgitud usaldusisiku tasu kanda OÜ-le Rödl & Partner Advokaadibüroo (arvelduskonto nr XXX AS-s SEB Pank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
14.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
16.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning saata resolutsiooni p 14 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11). Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 191 lg 1).
ASJAOLUD
1.A V (avaldaja, võlgnik) esitas 25.03.2026 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt on võlgnik vabaabielus. Võlgnikule ei kuulu vara. Võlgnik on töötu, igakuiseks sissetulekuks on 590 eurot (igakuised sotsiaaltoetused riigilt ja/või KOV-lt). Võlgniku igakuised 2
väljaminekud on umbes 725 eurot, vajadusel aitab neid tasuda vabaabielu partner. Võlgnikul on kohustusi kokku 61 822,16 eurot. Võlgnik ei tule toime enda kohustuste täitmisega, ta on töövõimetu ja töötu. Võlad on suuremad kui sissetulekud ja võlausaldajatega kokkuleppeid pole olnud võimalik saavutada. Võlgniku suhtes on algatatud kaks täitemenetlust.
2.Usaldusisik leidis, et maksejõuetusavalduse rahuldamiseks puuduvad materiaalsed ja õiguslikud alused. Alternatiivselt märkis usaldusisik, et juhul, kui kohus peaks maksejõuetusavalduse läbivaatamisel siiski jõudma seisukohale, et avaldus kuulub rahuldamisele ning võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada, palub usaldusisik jätta rahuldamata võlgniku avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnikul puudub töökoht, mistõttu puudub tal sissetulek töötasu näol. Samuti ei ole ta maksejõuetusavalduses märkinud teisi tuluallikaid. Maksejõuetusavalduses märgib võlgnik, et ta on töövõimetu. Ainsaks sissetulekuks on riigi poolt makstav töövõimetoetus 590 eurot kuus. Võlgnikule on tehtud väljamakseid töövõimetoetuse näol perioodil 06.04.2023–15.04.2026 kokku 3630,58 eurot. Võlgniku nimele on avatud pensionikonto nr XXX, millel on registreeritud 124.501 „LHV Pensionifond Indeks“ osakut, osaku puhasväärtus 1,47015. Osakute rahaline väärtus kokku on hinnanguliselt 183,04 eurot. Võlgnikul puudub realiseeritav ja muu vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnikul on arvelduskontod erinevates krediidiasutustes: AS-s LHV Pank neli arvelduskontot, kontode saldo oli 20.04.2026 seisuga 0 eurot; AS-s SEB Pank kaks arvelduskontot, kontode saldo oli 20.04.2026 seisuga 0 eurot; AS-i Citadele banka Eesti filiaal üks arvelduskonto, mille saldo oli 15.04.2026 seisuga -21,26 eurot; Coop Pank AS-s kaks arvelduskontot, kontode saldo oli 23.04.2026 seisuga 0 eurot; Luminor Bank AS-s arvelduskonto, mille saldo oli 14.04.2026 seisuga 0 eurot; Revolut Bank UAB arvelduskonto, mille saldo oli 14.04.2026 seisuga 0,01 eurot; Swedbank AS-s hoiukonto, mille saldo oli 17.04.2026 seisuga 0 eurot, ning Swedbank AS-s arvelduskonto, mille saldo oli 17.04.2026 seisuga -18,89 eurot, arvelduskonto broneering 24 148,64 eurot ning kontole arvestatud viivis 18,85 eurot. Usaldusisik märkis, et võlgniku Swedbank AS arvelduskontole on laekunud erinevates summades raha, mida võlgnik on edasi kandnud erinevatele isikutele või võtnud välja sularahas. Nimetatud asjaolud võivad viidata sellele, et võlgnik on põhjustanud oma maksejõuetuse tahtlikult. Võlgniku kohustused erinevatele võlausaldajatele kokku moodustavad vähemalt 63 692,62 eurot. Maksejõuetuse põhjusena tuvastas usaldusisik, et võlgnik ei ole kohustuste võtmisel arvestanud oma võimalustega laene tagasi maksta, mistõttu on kohustused kuhjunud ja tekkinud on olulises mahus täitmata kohustusi. Usaldusisiku hinnangul viitab võlgnikule ülekantud summade hilisem sularahas väljavõtmine maksejõuetuse tekitamisele tahtlikult või raskest hooletusest. Maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.
3.Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku ära 19.05.2026. Võlgnik selgitas, et tema regulaarne sissetulek on 590 eurot kuus ning ta ei tööta. Võlgnik märkis, et sooviks töötada, kui leiaks sobiva töö. Võlgniku sõnul kuluvad tema sissetulekud peamiselt toidule ning muude kulude kandmisel abistab teda perekond. Samuti selgitas võlgnik, et ta investeeris krüptovarasse, kuid kaotas selle krüptovara ära.
4.Võlgnik esitas 19.05.2026 Eesti Töötukassa tõendi töövõimetoetuse määramise kohta. Samuti esitas võlgnik 26.05.2026 täiendava seisukoha, milles selgitas oma majandusliku olukorra kujunemist ning kohtuistungil käsitletud asjaolusid. Võlgnik märkis, et võlgnevused tekkisid ajapikku ning peamiselt laenukohustuste ja ebaõnnestunud investeerimistegevuse tagajärjel. Võlgnik selgitas, et tegeles krüptorahadega seotud investeeringutega, kuid tal puudusid piisavad teadmised ja kogemused investeerimisega kaasnevatest riskidest ning tehtud otsused osutusid majanduslikult ebaõnnestunuks. Selle tulemusena halvenes võlgniku maksevõime veelgi. Võlgnik märkis, et kohtuistungil käsitletud pangakonto liikumised ja ülekanded olid seotud 3
investeerimistegevusega ning nende eesmärk ei olnud vara varjamine, võlausaldajate kahjustamine ega maksejõuetust põhjustamine.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.
6.FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
7.FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
8.Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub kohustuste (63 692,62 eurot) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnik on ka ise palunud pankrotimenetluse algatamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus ei ole tuvastanud FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Samas märgib kohus, et menetluse edukuses võib kahelda, arvestades võlgniku sissetulekut ja tervisliku seisundiga seotud piiranguid. Usaldusisik viitas 07.05.2026 aruandes, et võlgniku Swedbank AS arvelduskontolt nähtuvad rahalised liikumised võivad viidata tahtlusele või raskele hooletusele, mis võisid põhjustada võlgniku maksejõuetuse. Usaldusisiku hinnangul viitab võlgnikule ülekantud summade hilisem sularahas väljavõtmine sellele, et võlgniku maksejõuetus võis olla põhjustatud tahtlikult. Võlgnik selgitas 19.05.2026 kohtuistungil, et nimetatud ülekanded olid seotud mitu aastat tagasi Rootsis töötamisega ja investeerimistegevusega. Samuti märkis võlgnik 26.05.2026 esitatud täiendavas selgituses, et ta soovis krüptovarasse investeerimisega parandada oma majanduslikku olukorda, kuid tal puudusid piisavad teadmised investeerimisega kaasnevatest riskidest, ning seetõttu halvenes tema majanduslik olukord veelgi. Kohus ei ole tuvastanud võlgniku raskelt süülist tegevust, mis välistaks kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnik on kinnitanud, et soovib teha igakülgset koostööd ning taastada tulevikus oma majanduslik toimetulek. Kohus ja usaldusisik selgitasid võlgnikule, et menetlusel on perspektiivi eelkõige juhul, kui võlgnik ise menetlusse aktiivselt panustab. Selleks tuleb võlgnikul võimaluste piires töötada ning teha jõupingutusi võlausaldajatele võlgnevuste tasumiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuigi menetluse edukuses ei saa kindel olla, ei saa võlgnikku jätta ilma võimalusest kohustustest vabastamise menetluseks. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus (FIMS § 45 lg 2). Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse põhjenduste p 14), võib kohus omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist (FIMS § 49 lg 8).
4
Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu (üle jõu käivate laenude võtmine ja ebaõnnestunud investeerimisotsused) PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.
9.Kohus nimetab pankrotihalduriks K K, kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. FIMS § 46 lg-te 1 ja 3 kohaselt, kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus võib nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
10.Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 18.06.2026 kell 15.30 (PankrS § 78 lg 1).
11.Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus määrab vande andmise ajaks 18.06.2026 kell 15.30. Kohus hoiatab PankrS §-s 89 sätestatud tagajärgede eest – kui võlgnik ei täida teabe andmise, dokumentide esitamise ja/või vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema suhtes sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks.
12.Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).
13.Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1800 eurot (lisandub käibemaks).
13.1.FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lg 2 teise lause kohaselt, kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
13.2.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
13.3.Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. 5
TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Justiitsministri 1. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (edaspidi kord) § 2 lg 1 järgi kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Riigi arvelt hüvitamisele kuuluva ajutise halduri tunnitasu ei saa seega ületada 66 eurot. Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab ajutisele haldurile riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt TrtRnKm 08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest ajutisele haldurile tasutakse riigi vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. See osa, mis ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäära. See tõlgendus on soodsam nii võlgnikule kui haldurile, sest halduril on võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra väiksem summa. Kuna praegusel juhul võlgnikul vara puudub, leiab kohus, et usaldusisiku töötundide tasu hüvitamiseks osas, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (946 eurot, millele lisandub käibemaks), tuleb võlgnikule anda menetlusabi. 13.4 Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 12 tundi. Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (vara ja võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ning usaldusisiku hinnanguga), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku näidatud ajakulu on tervikuna vajalik ja põhjendatud. Kuivõrd põhjendatud töötunde on 12 ning usaldusisik taotleb tasu hüvitamist menetlusabi korras, siis tuleb usaldusisikule riigi arvelt hüvitada tasu kohaldades tunnitasu määra 66 eurot. Seega kuulub hüvitamisele 792 eurot (s.o 12 tundi × 66 eurot). Summale lisandub käibemaks 24% (190,08 eurot). Kuna riigi arvelt kuulub hüvitamisele kogu põhjendatud töötundide arv (sest see jäi alla 946 euro), siis kuulub usaldusisiku tasutaotlus rahuldamisele osaliselt. Kohtul puudub alus mõista võlgnikult välja 792 eurost suuremat tasu, sest usaldusisiku töötunnid on hüvitatud riigi arvel. TsMS § 190 lg 4 järgi mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest on hagita menetluse avaldaja vabastatud, riigi tuludesse täies ulatuses välja. 13.5 PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ-le (registrikood XXX), mille kaudu ta tegutseb. Äriühing on käibemaksukohustuslane (KMKR XXX).
14.Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse 6
algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FIMS § 49 lg-d 1–3). Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.