nr 2-25-17419 B2 Impact OÜ hagi H.M-i vastu Multitude Bank p.l.c-ga 01.01.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõlgnevuse 1884,76 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 194,25 euro ja alates 15.10.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras jooksva viivise (1884,76 eurolt) väljamõistmiseks hagimenetlus 2270,31 eurot
Kohtunik
Kadi Karting
Hageja
B2 Impact OÜ (registrikood: 11542046)
Hageja esindaja Kostja
lepinguline
21. mai 2026
Marie Tsine H.M (isikukood: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda.
3.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebe kord ja selgitused Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on kohus lahendanud asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või 1
on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).
ASJAOLUD
1.Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Seega piirdub kohus käesolevalt üksnes olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega.
2.Tartu Maakohtu menetluses on B2 Impact OÜ hagi H.M-i vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista Multitude Bank p.l.c. (endise ärinimega Ferratum Bank plc) ja kostja vahel 01.01.2022 sõlmitud laenulimiidi lepingust tuleneva võlgnevuse 2079,01 eurot, millest põhivõlgnevus on 1884,76 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 194,25 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja jooksva viivise põhinõudelt 1884,76 eurolt alates 15.10.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Hageja selgitas, et Multitude Bank p.l.c. on ülepiiriline krediidiasutus, kes pakub klientidele laenulimiiti. Laenulimiidi põhimõtte kohaselt määratakse kliendile limiit, mille piires saab ta jooksvalt krediiti kasutada ning tagasimakstud põhiosa ulatuses krediiti uuesti kasutusele võtta. Kostja esitas 01.01.2022 krediidiandja iseteeninduskeskkonnas laenutaotluse (dtl 129) ning samal kuupäeval edastas krediidiandja kostjale lepingu üldtingimused, eritingimused, hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 12–26). Pärast iseteeninduskeskkonnas autentimist ja kinnituskoodi sisestamist loeti poolte vahel laenulimiidi leping sõlmituks. Lepingu kohaselt võimaldati kostjale krediidilimiiti kuni 2000 euro ulatuses ning leping sõlmiti tähtajatult.
4.Hageja märkis, et kostjal oli lepingu kehtivuse ajal võimalik jälgida oma laenukonto seisu krediidiandja iseteeninduskeskkonnas, saada teavet kasutatud ja vaba krediidilimiidi kohta, tutvuda arvete ning makseteabega ning taotleda täiendavaid väljamakseid. Hageja andmetel kasutas kostja krediidilimiiti kokku 22 korral ning krediidiandja teostas kostjale väljamakseid kogusummas 6967 eurot (dtl 28–63).
5.Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma krediidi kasutamise eest intressi määras 41,7925% aastas ehk 0,1145% päevas. Lepingu sõlmimisel kujunes krediidi kulukuse esialgseks määraks 50,8% aastas ning tagasimaksete kogusummaks 2452,75 eurot. Hageja selgitas, et krediidi kulukuse määr arvutati vastavalt kehtivale korrale ning lepingu sõlmimise ajal ei ületanud see seaduses sätestatud ülempiiri. Seetõttu ei ole alust pidada lepingut krediidi kulukuse määra tõttu tühiseks.
6.Hageja leiab, et krediidiandja järgis lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Enne lepingu sõlmimist kogus krediidiandja kostjalt andmeid tema majandusliku olukorra kohta, kontrollis kostja isikusamasust ning hindas tema krediidivõimelisust esitatud taotluse, pangakonto väljavõtte (dtl 78-172), telefonivestluse käigus saadud teabe ning maksehäireregistrist kogutud andmete põhjal (dtl 174). Hageja sõnul puudusid kostjal lepingu sõlmimise ajal aktiivsed maksehäired ning kogutud andmete põhjal võis krediidiandja põhjendatult eeldada, et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi.
7.Hageja nõuab kostjalt lepingu alusel tagastamata krediidisumma tasumist. Hageja andmetel kasutas kostja lepingu kehtivuse ajal krediiti kogusummas 6967 eurot ning tasus krediidiandjale kokku 7272,99 eurot, millest põhivõla katteks arvestati 5082,24 eurot, intressi katteks 2005,01 eurot ja kulude katteks 185,74 eurot (dtl 64–66). Seetõttu on hageja hinnangul kostja tagastamata krediidisumma 1884,76 eurot. 2
8.Hageja väitel rikkus kostja lepingust tulenevaid kohustusi, jättes tasumata 10.08.2024, 10.09.2024, 10.10.2024 ja 10.11.2024 sissenõutavaks muutunud osamaksed (dtl 67-70). Seetõttu edastas krediidiandja 24.10.2024 kostjale lepingu lõpetamise meeldetuletuse ning andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (dtl 71). Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, lõppes leping 08.11.2024 ning kogu võlgnevus muutus sissenõutavaks. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 alusel summas 194,25 eurot alates lepingu ülesütlemisele järgnenud päevast kuni hagi esitamiseni ning edasist viivist põhinõudelt kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Hageja märgib, et nõue on talle loovutatud ning kostjat teavitati nõude loovutamisest 10.12.2024 (dtl 73).
9.Hageja esitas 27.10.2025 kohtule poolte vahel sõlmitud ja allkirjastatud kompromissi. Pooled leppisid kokku, et H.M kohustub tasuma hagejale kokku 2254,01 eurot, mis sisaldab põhivõlgnevust 1884,76 eurot, hagiavalduse esitamiseks sissenõutavaks muutunud viivist 194,25 eurot ja hagilt tasutud pool riigilõivu 175 eurot, maksegraafiku alusel. Kohus jättis 11.11.2025 kompromissi kinnitamata ja andis hagejale võimaluse hagiavaldust täpsustada või esitada nõude ümberarvestus, vastavalt määruses välja toodud selgitustele 14 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest. Hageja ei kohtu nõutud täpsustust esitanud.
10.Kostja esitas 22.11.2025 hagile vastuse, milles märkis, et hagiavalduses sisalduv juriidiline tekst on tema jaoks segane ning sellest arusaamiseks oleks vaja juristi abi. Kostja selgitas, et tal puudub võimalus juristi palgata, kuna tema majanduslik olukord seda ei võimalda. Kostja väitel tekkisid makseraskused ebastabiilsete sissetulekute tõttu, sest tal esines perioode, mil tal oli tööd, ja perioode, mil töö puudus. Samuti märkis kostja, et kasutas II pensionisamba väljamakstud vahendeid varasemate võlgnevuste tasumiseks. Kostja leidis, et laene antakse kergekäeliselt ning väitis, et krediidilepingu sõlmimise ajal olid tal juba eelnevad võlgnevused ja maksehäired. Lisaks märkis kostja, et on käesoleva menetluse jooksul tasunud 100 euro suuruse osamakse.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
12.Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
13.Kohus tuvastab, et kostja sõlmis krediidiandjaga tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 tähenduses ja kasutas ka lepingu alusel väljastatud krediiti. Esitatud tõenditest nähtub, et krediidiandja tegutses majandus- ja kutsetegevuses ning järgis krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, hinnates enne lepingu sõlmimist kostja krediidivõimelisust VÕS § 4034 lg-te 1, 6 ja 7 kohaselt. Kohus leiab, et leping oli sõlmitud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 410 lg 1), krediidi kulukuse määr vastas VÕS § 4062 nõuetele ning leping sisaldas seaduses nõutud andmeid muu hulgas intressimäära, krediidi kulukuse määra, viivise ning krediidi kogukulu kohta (VÕS §§ 404 ja 405). Samuti on tõendatud, et kostjale anti krediit kasutusse (VÕS § 408 lg-d 1 ja 2) ning nõude loovutamisest teavitati kostjat nõuetekohaselt (VÕS § 170, § 412 lg 1).
14.VÕS § 4034 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja arvesse võtma kõik krediidiandjale teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt 3
tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sealjuures tuleb krediidiandjal lähtuda ka krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 4034 lõike 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Seega erineb tõendamiskoormus tarbijakrediidilepingutest tuleneva vaidluse puhul oluliselt TsMS § 230 lõikes 1 sätestatud üldisest tõendamiskoormusest. See tähendab, et tarbija ei pea esitama menetluses vastavat vastuväidet ega seda sisustama.
15.Kohtupraktika kohaselt on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt vajalik nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tln RngKo nr 2-20-106661, p 55). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ tarbijakrediidi direktiivi preambuli p-s 26-28 on rõhutatud, et kuigi tarbijatel on kohustus oma finantskohustusi vastutustundlikult täita, lasub krediidiandjal siiski peamine kohustus veenduda, et laenuandmine on põhjendatud. Krediidiandjal ei ole lubatud tugineda pelgalt tarbija enda esitatud andmetele, vaid ta peab neid ka kontrollima. Kui krediidiandja ei ole rakendanud vajalikke meetmeid, et tagada laenuvõtja tegelik maksevõime, ei saa hilisemaid makseraskusi pidada ainult tarbija vastutuseks.
16.Kohus ei nõustu hageja väitega, et krediidiandja järgis lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet VÕS § 4034 tähenduses. Hageja esitatud kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et juba enne krediidilepingu sõlmimist tehti kostja kontolt regulaarselt makseid muu hulgas MOGO OÜ-le ning kohtutäitur Oksana Kutšmeile võlgade sissenõudmise tähistusega maksete alusel. Seejuures nähtub väljavõttest, et kohtutäituri nõuetega seotud maksed olid märgitud erinevate täitemenetluse numbritega (mh 084/2018/3903, 084/2020/357 ja 084/2020/3861), millest saab järeldada, et kostja suhtes oli pooleli mitu erinevat täitemenetlust ning tegemist ei olnud üksiku võlanõudega. Samuti nähtub pangakonto väljavõttest märkimisväärseid makseid MOGO OÜ-le ning sularaha sisseja väljamakseid arvestatavates summades. Kuigi hageja väitel puudusid kostjal lepingu sõlmimise ajal aktiivsed maksehäired, viitasid pangakonto väljavõttest nähtuvad täitemenetlused, olemasolevad krediidikohustused ja kostja finantskäitumine sellele, et kostjal lasus juba krediidi andmise ajal oluline võlakoormus. Neil asjaoludel ei saanud krediidiandja piirduda üksnes maksehäireregistri kontrollimisega, vaid pidi põhjalikumalt hindama kostja tegelikku majanduslikku olukorda ja võimet võtta endale täiendavaid krediidikohustusi. Seetõttu leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist VÕS § 4034 lg-te 1, 6 ja 7 tähenduses.
17.Krediidiandja peab kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (RKTKm 2-21-13098, p 24). Kohus tegi hagejale 11.11.2025 ettepaneku esitada oma nõuete ümberarvestus juhuks, kui kohus tuvastab menetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise. VÕS § 403 4 lg 7 toimel muutuvad lepingus tühiseks üksnes intressimäära ja muude tasude kokkulepped, muus osas jääb leping kehtima. See tähendab, et tagasimaksete uuesti määramisel peavad uuesti määratud tagasimaksed järgima kõiki muid lepingutingimusi, sh lepingu tähtaega, tagasimaksete arvu, kuupäevi jm. Kuna hageja ei ole vaatamata kohtu nõudmisele esitanud ümberarvestus nõutud teavet, jätab kohus hagi rahuldamata.
18.TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluses esindajat polnud, seega kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Karting Kohtunik 4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.