Määruse tegemise aeg ja koht 21. mai 2026, Tallinn Kohtuasja number
2-23-3239
Kohtuasi
AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) avaldus X vastu kahju hüvitise ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. märtsi 2026 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) (filiaali registrikood 12831829), lepinguline esindaja Arvi Luhakooder Puudutatud isik X (isikukood lepinguline esindaja Kuldar Kirt
Menetluse liik
XXXXXXXXXX),
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 27. märtsi 2026 määrus osas, milles maakohus mõistis Xlt AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks välja menetluskulud 1807 eurot ületavas osas, samuti 1807 eurot ületavatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta selles osas AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 27. märtsi 2026 määrus muutmata.
3.2.Välja mõista Xlt AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks menetluskulud 1807 eurot (ei sisalda käibemaksu) ja viivised võlgnetavatelt kuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni.
3.3.Jätta Y ja Seebi tn 32 Tallinn korteriühistu menetluskulude suurus nende puudumise tõttu kindlaks määramata.
4.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Harju Maakohus rahuldas 04.09.2024 määrusega avalduse ja mõistis Xlt (puudutatud isik) välja AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) (avaldaja) kasuks kahju hüvitise 902 eurot, viivise 10,38 eurot ja alates 01.03.2023 viivise võlgnetavalt kahju hüvitiselt kuni täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra. Maakohus jättis avaldaja ja puudutatud isiku menetluskulud puudutatud isiku kanda. Y ja Seebi tn 32 Tallinn korteriühistu menetluskulud jäid nende endi kanda.
2.Tallinna Ringkonnakohus jättis 14.11.2025 määrusega maakohtu määruse muutmata ja ringkonnakohtu menetluskulud puudutatud isiku kanda.
3.Riigikohus keeldus 02.02.2026 määrusega puudutatud isiku määruskaebuse menetlusse võtmisest, jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ja märkis, et Riigikohtu menetluskulusid välja ei mõisteta.
4.Avaldaja esitas 17.02.2026 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on avaldaja menetluskulud kokku 1920 eurot, millest riigilõiv on 50 eurot ja õigusabikulu 1870 eurot. Õigusabi on osutatud kokku 886 minutit. Tunnihind on 120 eurot, välja arvatud kolme viimase menetlustoimingu puhul, mille tunnihind on 150 eurot. Õigusabikulu ei sisalda käibemaksu.
5.Puudutatud isik vaidles menetluskulude suurusele vastu.
2
Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 27.03.2026 määrusega menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 1920 eurot ja viivise. Y ja Seebi tn 32 Tallinn korteriühistu menetluskulude suurus jäi nende puudumise tõttu kindlaks määramata.
7.Avaldaja arvestuse kohaselt kulus esindustööks aega kokku 886 minutit, mis teeb ca 14,8 tundi ehk 1,85 tööpäeva 8-tunnise tööaja arvestuse juures. Asjas oli kolm istungit, mis kokku kestsid ligikaudu 3,5 tundi, hõlmates esindaja tervest tööajast peaaegu 24%. Avaldaja esindaja töö oli korrektne, ei olnud esitatud asjakohatud taotlusi. Esindustöö puhul on oluline töö enda sisu, mitte dokumendi pikkus. Kohus leidis, et avaldaja esindaja tehtud töö vastab asja mahule ja keerukusele ning tööaja arvestus ei ole üle paisutatud. Avaldaja esindaja tasumäär 120 eurot ja 150 eurot tunnis on kooskõlas kohtupraktikaga. Avaldaja tasus avalduse esitamisel lõivu 50 eurot ning see kulu on põhjendatud. Määruskaebus
8.Puudutatud isik esitas 29.04.2026 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse osaliselt tühistada ja välja mõista põhjendatud menetluskulud, mis ei saa olla suuremad kui 834 eurot.
9.Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus hinnanud iga toimingu põhjendatust. Avaldaja menetluskulude hindamisel tuleks lähtuda senisest praktikast, mille kohaselt kulub 1 leheküljelise menetlusdokumendi koostamisele aega 40 minutit kuni 1 tund. Seda koos kliendi kohtumistega, dokumentidega tutvumisega, seisukoha kujundamisega jne. Kuna avaldaja avaldus on lihtsalt koostatud, siis ei saa selle koostamise põhjendatud ajakulu olla suurem kui 1,5 tundi. Avaldaja määruskaebuse vastus on sisult alla 1 lehekülje. Seega ei saa selle koostamise põhjendatud ajakulu olla üle 40 minuti. Ringkonnakohtu määruse põhjendav osa koosneb kolmest leheküljest. Sellega tutvumise põhjendatud ajakulu ei saa olla üle 10 minuti. Avaldaja menetluskulu on erinevate dokumentidega tutvumisel ülepaisutatud.
10.Mõistlik tunnitasu suurus ei saa ületada 90 eurot. Menetluse edasine käik
11.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud isik on maakohtu määruse vaidlustanud osas, milles maakohus mõistis temalt avaldaja kasuks välja menetluskulud 834 eurot ületavas osas.
14.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 1807 3
eurot ületavas osas ja menetluskulude 1807 eurot ületavalt osalt viivise. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab avaldaja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks selles osas rahuldamata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
15.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 23.03.2016, nr 3-2-1-184-15, p 14; RKTKm 15.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 11).
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on avaldaja menetluskulude kindlaksmääramisel osaliselt diskretsioonipiire ületanud. Esmalt märgib ringkonnakohus, et nii avaldaja kui maakohus on eksinud esindajakulude suuruse kokkuarvutamisel. Arvestades menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu ja tunnihinda, on lepingulise esindaja kulu suurus kokku 1807 eurot, mitte 1870 eurot.
17.Samuti pidas maakohus ebaõigesti põhjendatuks ajakulu, mis läks avaldaja esindajal puudutatud isiku poolt Riigikohtule esitatud määruskaebusega tutvumisele. Riigikohus on 02.02.2026 määruses määranud, et Riigikohtu menetluskulusid ei hüvitata. Seega ei kuulu määruskaebusega tutvumise ajakulu 20 minutit (50 eurot) hüvitamisele.
18.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus muus osas avaldajale õigusabiteenuse osutamisele kulunud aja hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada ülejäänud osas avaldaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Riigikohus on selgitanud, et kohus ei riku põhjendamiskohustust, kui jätab määruses üksikasjalikult välja toomata konkreetsed tegevused ja kulud menetluskulude nimekirjast ning ei hinda igat kuluartiklit eraldi. Välja mõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Muu hulgas tuleb esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12 ). Maakohtu määrusest nähtuvalt on maakohus nende asjaoludega arvestanud ega ole menetlusõiguse norme rikkunud. Ka maakohtu poolt käesolevas asjas põhjendatuks peetud avaldaja lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot ja 150 eurot (käibemaksuta) jääb turuhinna piiresse, mistõttu ei ole ringkonnakohtul alust tasumäära vähendada.
19.Ülaltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt. Avaldaja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud summas 1757 eurot. Arvestades juurde riigilõivu 50 eurot, on avaldaja kulud kokku põhjendatud summas 1807 eurot.
20.TsMS § 178 lg 4 järgi kulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
4
21.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.