XXX (vallavalitsuse kaudu) hagi XX vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1662,02 eurot
Menetlusliik
Lihtmenetlus, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXX (vallavalitsuse kaudu, registrikood 75018851), lepinguline esindaja Aire Põder Kostja XX (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista XX-ilt (isikukood XXX) Kohila valla (vallavalitsuse kaudu) kasuks välja 06.07.2021 sõlmitud sotsiaaleluruumi üürilepingust nr 98 tulenev põhivõlgnevus 1148 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 347,22 eurot.
3.Mõista XX-ilt Kohila valla (vallavalitsuse kaudu) kasuks välja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga põhinõudelt (1148 eurot) alates 03.10.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhivõlgnevuse ulatuses.
Jätta hagi sissenõudmiskulude 50 euro väljamõistmise nõudes rahuldamata.
5.Jätta maakohtu menetluskulud kostja kanda.
6.Mõista XX-ilt Kohila valla (vallavalitsuse kaudu) kasuks välja põhjendatud ja vajalikud maakohtu menetluskulud 675 eurot, sealhulgas riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulud 360 eurot.
7.Mõista XX-ilt Kohila valla (vallavalitsuse kaudu) kasuks välja viivis menetluskulude hüvitiselt alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määraga.
8.Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.
9.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik
1.XXX (vallavalitsuse kaudu, hageja) esitas 02.10.2025 Pärnu Maakohtule XX vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 1148 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 347,22 eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot, samuti põhinõudelt edasiulatuva viivise, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 06.07.2021 sotsiaaleluruumi üürileping nr 98, mille alusel kostja ei ole täitnud endale lepinguga võetud kohustust maksta ajavahemikul 24.11.2022–30.12.2024 hagejale tasu üüritud eluruumide eest aadressil XXX, Kohila. Kostjal on nimetatud perioodi eest tasumata üür kokku 1701,68 eurot (arved nr 2429, 2527, 1006, 1124, 1231, 1353, 1655, 1787, 1893, 1986, 2110, 2229, 2353, 2514, 1005, 1115, 1245, 1475, 1644, 1798, 1891, 1983, 2099, 2205, 2327 ja 2463). Nimetatud üürivõlgnevuse tasumiseks sõlmiti kokkulepe (võlatunnistus), mille kohaselt kostja tunnistas tekkinud võlga ja tal tuli tasuda maksegraafiku alusel hagejale eelviidatud üürivõlgnevus koos kõrvalkuludega kokku 2512,51 eurot. Kostja tasus hagejale kokkuleppe alusel 553,68 eurot, mis arvestati üürivõla (põhivõla) katteks. Kuivõrd kostja kokkulepet nõuetekohaselt ei täitnud, ütles hageja kokkuleppe üles ja luges kõik kokkuleppest tulenevad maksed sissenõutavaks muutunuks. Kostja tasutud 553,68 eurot luges hageja tasutuks üürivõlgnevuse katteks (1701,68 - 553,68 eurot). Seega on kostja üürivõlgnevuse jääk hagi esitamise seisuga 1148 eurot (põhivõlg). Kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega alates 24.11.2022. Hageja esitatud viivisearvestuse kohaselt (vastavalt üürimaksete sissenõutavaks muutmise kuupäevadele) on kostja seadusjärgne sissenõutavaks muutunud viivisevõlg 347,22 eurot. Tasumata arvete osas on hageja korduvalt kostjale meeldetuletuskirju saatnud. Kirjade saatmisega tekkis hagejale kulu 50 eurot, mille hüvitamist ta nõuab kostjalt võlaõigusseaduse § 113 2 lg 2 alusel. Kulu sisaldab nii hageja kui tema lepingulise esindaja töötaja kulu ja tehnikavahendite kulu. Edasiulatuvat seadusjärgset viivist nõuab hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel.
2.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud postkasti jätmisega aadressil XXX, XXX-i TsMS § 326 lg 1 alusel. Kostja on kinnitanud elukoha aadressi ja andnud nõusoleku postkasti jätmiseks. Kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud, mistõttu saab lugeda, et hagiavalduses esitatud faktilised väited on kostja poolt omaks võetud ning esineb
alus tagaseljaotsuse tegemiseks (TsMS § 407 lg 1). Kostjat hoiatati tagaseljaotsuse tegemise eest.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 osaliselt rahuldamisele resolutsioonis märgitud ulatuses tagaseljaotsusega. Õiguslikult põhjendamata osas jätab kohus siin toodud põhjendustel hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral osaliselt õiguslikult põhjendatud. Hageja põhinõue 1148 eurot ja sellelt summalt sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivisenõue 347,22 eurot on hagis toodud asjaoludel õiguslikult põhjendatud (VÕS § 108 lg 1 ja § 271 jj). Poolte vahel on kehtiv sotsiaaleluruumi üürileping, mille kohaselt kostja kohustus tasuma hagejale igakuiselt üüri ja kõrvalkulusid talle esitatud arvete alusel ning tähtpäevaks tasumata summadelt viivist. Hagejal on õigus nõuda viivist ka seadusjärgses määras. Samuti on õiguslikult põhjendatud hageja seadusjärgne edasiulatuva viivise nõue (TsMS § 367). Küll aga ei ole kohtu hinnangul põhjendatud hageja sissenõudmiskulude nõue 50 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 alusel saab selles lõikes sätestatud sissenõudmiskulude hüvitist nõuda pärast lepingu lõppemist. Hageja ei ole hagis esile toonud, et vaidlusalune üürileping on lõppenud. Seetõttu ei kuulu hageja sissenõudmiskulude nõue rahuldamisele. Kohtu selgitused
4.Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulud
5.TsMS § 163 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda, sest otsus tehakse tema kahjuks ja hagi rahuldamata jätmise ulatus ei ole märkimisväärne. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 174 lg 1 alusel. Hageja on enda menetluskuludeks märkinud riigilõivu 315 eurot ja õigusabikulud 360 eurot (3 tundi tunnihinnaga 120 eurot). Hageja õigusabi kulu koosneb dokumentidega tutvumisest ja kliendiga konsultatsioonist 1 tund ja hagiavalduse koostamisest 2 tundi. Riigilõiv on vältimatu
ja põhjendatud kulu. Kohus, tutvunud tsiviilasja toimikuga, leiab, et tehtud toimingud ja neile kulunud aeg, s.o kokku 3 tundi on põhjendatud. Seega on hageja hüvitatavateks menetluskuludeks kokku 675 eurot (=315 riigilõiv + 360 õigusabikulud). Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Addis Tammiku, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.