Võlaõigus

1

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab nõutavale riigilõivu summale poolelt antud tsiviilasja hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Modena Estonia OÜ (hageja) ja X (kostja) on sõlminud 14.03.2023 korduvkasutatava krediidilimiidi lepingu nr 202303141917552 krediidilimiidiga 2500 eurot. Krediidi kulukuse määraks on 34,5%. Kõikide väljamaksete osas lepiti kokku, et kostja maksab talle väljastatud krediidi tagasi 60 kuu jooksul. Lepingu eritingimuste kohaselt on viivisemäär 0,0863% päevas ehk 31,5% aastas. Hageja nõuab kostjalt viivist nõude põhiosalt 0,0834% päevas (kokkulepitud määrast väiksemas määras) alates 26.04.2025 kuni 06.01.2026 summas 492,53 eurot. Hageja nõuab täiendavat viivist nõude põhiosalt alates 07.01.2026 kuni põhinõude täitmiseni 0,0834% päevas. Hageja on teinud kostjale kaks krediidi väljamakset kokku summas 2527,94 eurot. Intressi kokkulepe on toodud lepingu eritingimuste p-s 3, mille kohaselt on intressimäär 0,0473% päevas, 17% aastas. Kostja on tasunud kasutatud krediidi eest intressi kuni 02.01.2025 (k.a). Kostjal on krediidi kasutamise eest tasumata 2025. aasta veebruari, märtsi ja aprilli arved. Hagejal on õigus nõuda intressi alates 03.01.2025 (k.a) kuni lepingu lõppemise päevani 25.04.2025 (k.a). Hageja nõuab kostjalt intressi kolme järjestikuse mitte tasutud arve alusel, mis on esitatud perioodi 03.01.2025-02.04.2025 eest. Hageja loobub intressinõudest perioodi 03.04.2025-25.04.2025 eest. Hageja nõuab kostjalt intressi kokku 173,72 eurot perioodi 03.01.2025-02.04.2025 eest. Kostja on teinud hagejale lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmiseks tagasimakseid kokku summas 938,06 eurot, millest 221,03 eurot läinud põhinõude katteks ning 717,03 eurot intressi katteks. Hageja saatis 11.04.2025 kostjale e-kirja teel teate, milles andis võlgnevuse tasumiseks kahenädalase täiendava tähtaja, s.o kuni 25.04.2025 (k.a) koos hoiatusega leping üles öelda. Kuna kostja viivituses olevaid makseid täiendava tähtaja jooksul ei tasunud, siis loeti leping alates 26.04.2025 üles öelduks.

2

Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr (34,5%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. Kohus ei saa vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste valguses öelda, et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda kohustust tagasi maksta. Hageja võttis kostja krediidivõimelisuse hindamise aluseks hageja poolt tuvastatud viimase nelja kuu keskmise sissetuleku suuruse summas 1600 eurot. Krediidivõimelisuse hindamisel võttis hageja arvesse igakuisteks kohustusteks kostja poolt esitatud summa 515 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.2022 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 15,31%. Seega vastas lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg-le 1 ega ole tühine. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja riigilõiv hagimenetluses 455 eurot. Riigilõiv 455 eurot on kohtu hinnagul põhjendatud menetluskulu. Riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ei ole seotud käesoleva tsiviilasja menetlusega ning seetõttu kostjalt väljamõistmisele ei kuulu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 455 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte toimetada.

(allkirjastatud digitaalselt)

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.