Placet Group osaühingu hagi M. P. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
2795.06 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Placet Group osaühing (registrikood 11198910); hageja lepinguline esindaja Darina Koivunen, e-post XXX; kostja M. P. (isikukood XXX).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt M. P.’ilt (isikukood XXX) hageja Placet Group osaühingu (registrikood 11198910) kasuks välja põhivõlg 2037.02 eurot, intress 305.80 eurot, viivis 215.11 eurot ja sissenõudmiskulud 10 eurot.
3.Mõista kostjalt M. P.’ilt (isikukood XXX) hageja Placet Group osaühingu (registrikood 11198910) kasuks välja viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude 2037.02 eurot tasumata osalt alates 18.02.2025 kuni selle kohase tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud M. P. (isikukood XXX) kanda.
Mõista kostjalt M. P.’ilt (isikukood XXX) hageja Placet Group osaühingu (registrikood 11198910) kasuks välja riigilõiv 385 eurot.
2-24-141419
6.Välja mõistetud summad kanda Placet Group osaühingu arveldusarvele nr XXX (XXX), selgitusse märkida: 2-24-141419, M. P., XXX. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
I Asjaolud
1.Hageja esitas 18.02.2025 hagiavalduse M. P. vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2037.02 eurot, intress 305.80 eurot, viivis 215.11 eurot, sissenõudmiskulud 10 eurot, viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude 2037.02 eurot tasumata osalt alates 18.02.2025 kuni selle kohase tasumiseni, riigilõiv 285 eurot ja õigusabikulud 150 eurot. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja vahel 24.07.2023 krediidikonto leping nr XXX, mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti 2000 eurot. 18.05.2024 oli sõlmitud krediidikonto lepingu nr XXX muutmise kokkuleppe, mille alusel suurendati laenulimiiti 2100 euroni. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu ütles hageja lepingu 13.11.2024 üles. Harju Maakohus võttis 02.04.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 02.04.2025 kohtumäärus on kostjale toimetatud kätte tähitud kirjaga 08.04.2025. Kostja on 14.04.2025 avaldanud, et tal puudub laenu teenindamiseks võimalus, kuna tal ei ole hooldekodus arvutit ja pangakaarti. 11.02.2025 avaldas K. P., et lapselaps käib kostjat vaatamas ning viib talle ravimid ja toidu. II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 2
2-24-141419 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; 3
2-24-141419 − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); − krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).
5.Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja on enne krediidikonto lepingu taotluse XXX rahuldamist esitanud PLACET Group OÜ-le XXX konto väljavõtte XXX (periood 03.03.202322.07.2023) (Hagiavalduse lisa 6), XXX konto väljavõtte XXX (periood 26.01.2023-24.07.2023) (Hagiavalduse lisa 7), XXX XXX (periood 07.02.2023-14.07.2023) (Hagiavalduse lisa 8) ja XXX XXX (periood 25.01.2023-22.07.2023) (Hagiavalduse lisa 9). XXX konto väljavõtte XXX ja XXX konto väljavõtte XXX analüüsimisel ei olnud tuvastatud kostja sissetulekut ega finantskohustusi. XXX konto väljavõtte XXX analüüsimisel oli tuvastatud kostja sissetulek: Veebruar 2023 – 722.28 eurot (pension laekus 03.02.2023 Sotsiaalkindlustusametilt summas 722.28 eurot); Märts 2023 – 722.28 eurot (pension laekus 03.03.2023 Sotsiaalkindlustusametilt summas 722.28 eurot); Aprill 2023 – 801,18 eurot (pension laekus 05.04.2023 Sotsiaalkindlustusametilt summas 801.18 eurot); Mai 2023 – 801.18 eurot (pension laekus 05.05.2023 Sotsiaalkindlustusametilt summas 801.18 eurot); Juuni 2023 – 801.18 eurot (pension laekus 05.06.2023 Sotsiaalkindlustusametilt summas 801.18 eurot); Juuli 2023 – 801.18 eurot (pension laekus 05.07.2023 Sotsiaalkindlustusametilt summas 801.18 eurot). Kokku laekus kostja XXX konto väljavõtte XXX kohaselt aprillist kuni juulini sissetulekuks keskmiselt 4 kuu vältel 801.18 eurot. XXX väljavõtte XXX perioodiga (25.01.2023-22.07.2023) analüüsimisel on tuvastatud kostja finantskohustused: XXX krediitkaart, mille kuumakse on 63.89 eurot (07.06.2023 makse); XXX laen, mille kuumakse on 11 eurot (15.06.2023 makse); Swedbank laen, mille kuumakse on 6.,99 eurot (30.06.2023 makse). XXX konto väljavõtte XXX (periood 26.01.2023- 24.07.2023) analüüsimisel ei tuvastatud kostja sissetulekut. Analüüsimisel tuvastati kostja finantskohustus: XXX krediitkaart, mille kuumakse on 10.97 eurot (10.06.2023 ja 15.06.2023 maksed). Kokku oli tuvastatud kostja finantskohustuseks 92.85 eurot. Krediidikonto lepingu XXX sõlmimisel 24.07.2023 veenduti M. P.’i krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Teostati päringud 4
2-24-141419 24.07.2023 Creditinfo.ee ja Taust.ee, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad varasemad ega kehtivad maksehäired. 24.07.2023 teostati päring ka Maksuametile, mille tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad maksuvõlgnevused. Samuti teostati päring Rahvastikuregistrisse, mille tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad ülalpeetavad. Lisaks teostati 24.07.2023 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded. Krediidikonto taotlusel märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 800 eurot (pension), finantskohustuseks 65 eurot (krediitkaart) ja igakuisteks majapidamiskuludeks 300 eurot. Lisaks eelmainitud kostja väljavõtete analüüsimisel tuvastatud sissetulekule 801.18 eurot, finantskohustusele 92.85 eurot, taotleva krediidikonto XXX osamaksele 106.67 eurot arvestati ka kostja kuludeks igakuised majapidamiskulud summas 300 eurot. Kostja krediidivõimekuse arvutus krediidikonto lepingu XXX, sõlmimisel oli: 801.18€ (sissetulek) – 92.85€ (finantskohustused) – 300 € (majapidamiskulud) – 106.67€ (taotleva krediidikonto XXX osamakse) = 301.66 eurot. See tähendab kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 301.66 eurot. Kostja on enne XXX krediidikonto lepingu 18.05.2024 muutmise kokkuleppe sõlmimist esitanud PLACET Group OÜ-le XXX konto väljavõtte XXX (periood 18.09.202325.10.2023) (Lisa 11), XXX konto väljavõtte XXX (periood 18.09.2023-10.03.2024) (Lisa 12), XXX XXX (periood 12.10.2023-15.01.2024) (Lisa 13) ja XXX XXX (periood 11.09.2023-13.03.2024) (Lisa 14). XXX konto väljavõtte XXX ja XXX konto väljavõtte XXX analüüsimisel ei olnud tuvastatud kostja sissetulekut ega finantskohustusi. XXX konto väljavõtte XXX analüüsimisel oli tuvastatud kostja sissetulek: Oktoober 2023 – 801.18 eurot (pension laekus 05.10.2023 Sotsiaalkindlustusametilt summas 801,18 eurot); November 2023 – 801.18 eurot (pension laekus 03.11.2023 Sotsiaalkindlustusametilt summas 801.18 eurot); Detsember 2023 – 801.18 eurot (pension laekus 05.12.2023 Sotsiaalkindlustusametilt summas 801.18 eurot); Jaanuar 2024 – 815.58 eurot (pension laekus 05.01.2024 Sotsiaalkindlustusametilt summas 815.58 eurot); Veebruar 2024 – 815.58 eurot (pension laekus 05.02.2024 Sotsiaalkindlustusametilt summas 815.58 eurot); Märts 2024 – 815.58 eurot (pension laekus 05.03.2024 Sotsiaalkindlustusametilt summas 815.58 eurot) laekus kostja XXX väljavõtte XXX kohaselt detsembrist kuni märtsini sissetulekuks keskmiselt 4 kuu vältel 811.98 eurot. Krediidikonto lepingu XXX muutmise kokkuleppe sõlmimisel 18.05.2024 veenduti M. P.’i krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Teostati päringud 05.03.2024 Creditinfo.ee ja 18.05.2024 Taust.ee, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad kehtivad maksehäired. 18.05.2024 teostati päring ka Maksuametile, mille tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad maksuvõlgnevused. Samal kuupäeval, 18.05.2024 teostati päring Maksu- ja Tolliametile, mille tulemuseks tuvastas hageja, et kostja viimase 4 kuu (jaanuarist-aprillini) keskmine sissetulek oli 832.68 eurot. Samuti teostati päring Rahvastikuregistrisse, mille tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad ülalpeetavad. Lisaks teostati 18.05.2024 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded (Lisa 15). 5
2-24-141419 Krediidilimiidi tõstmise taotlusel märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 880 eurot (pension), finantskohustuseks 25 eurot (krediitkaart) ja igakuisteks majapidamiskuludeks 350 eurot. Lisaks eelmainitud kostja väljavõtete analüüsimisel tuvastatud sissetulekule 811.98 eurot, finantskohustusele 99.95 eurot, taotleva krediidikonto XXX osamaksele 112 eurot arvestati ka kostja kuludeks igakuised majapidamiskulud summas 350 eurot. Kostja krediidivõimekuse arvutus krediidikonto lepingu XXX muutmise kokkuleppe sõlmimisel oli: 811.98€ (sissetulek) – 99.95€ (finantskohustused) – 350€ (majapidamiskulud) – 112€ (taotleva krediidikonto XXX osamakse) = 250.03 eurot. See tähendab kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 250.03 eurot. Kohtu hinnangul on hageja lepingu sõlmimisel ja selle muutmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et kostja on krediidivõimeline.
6.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2037.02 eurot, intress 305.80 eurot, viivis 215.11 eurot, sissenõudmiskulud 10 eurot ja viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude 2037.02 eurot tasumata osalt alates 18.02.2025 kuni selle kohase tasumiseni. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
7.Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on riigilõiv summas 385 eurot ja õigusabikulud 150 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 70.65 eurot ja hagi esitamisel 314.35 eurot, kokku 385 eurot. Nimetatud 6
2-24-141419 summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Hageja nõuab ka õigusabikulusid 150 eurot hagiavalduse koostamise eest. Hagejat esindab kohtumenetluses tema enda töötaja Darina Koivunen. Hageja ei ole tõendanud, et talle osutati välist tasulist õigusabi, mistõttu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud hageja õigusabikulud 150 eurot. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
8.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Hageja palub, et nõutud summad kantaks Placet Group OÜ arveldusarvele nr XXX (XXX), selgitusse märkida: 2-24-141419, M. P., XXX.