OMEGA INVEST OÜ hagi A. Z. vastu põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise nõudes 13 219,07 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568), lepinguline esindaja v.adv Rainer Kuulme, e-post XXX Kostja A. Z. (isikukood XXX), elukoht kohtule teadmata
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Kirjalikus menetluses
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista kostjalt A. Z. hageja OMEGA INVEST OÜ kasuks välja kostja ja XXX AS vahel 11.07.2023 sõlmitud lepingust nr XXX tulenev põhivõlg 10 999,74 eurot, intress 512,20 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 308,64 eurot ja sissenõudmiskulud 45 eurot.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla tasumata osalt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses tasumata põhivõlgnevuselt (10 999,74 eurot) alates 13.03.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
4.2.Rahuldada hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2355 eurot.
4.3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2355 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 1
5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
6.Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 XXX AS või LHV Pank AS EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD
1.OMEGA INVEST OÜ (hageja) esitas 12.03.2024 (täiendatud 29.04.2024 ja 23.08.2024) Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 10 999,74 eurot, intressid 512,20 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 293,40 eurot ning viivise alates 13.03.2024 põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhivõla (10 999,74 eurot) tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud 2525 eurot, sh riigilõiv 910 eurot ja õigusabikulud 1615 eurot.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXX AS ja kostja 11.07.2023 laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja 11 000 eurot laenu. Kostja kohustus laenu tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 60 osamaksega alates 05.08.2023.
2
Laenulepingus lepiti kokku intressimääras 11% aastas ja lepingu haldustasus 1,30 eurot kuus. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 11,84%.
1.2.Kostja rikkus lepingu tingimuste p 5.1 ja ei tasunud osamakseid alates 05.08.2023. Kostja on laenulepingu alusel tasunud vaid 0,26 eurot, mis on arvestatud põhiosa katteks. Vastavalt lepingu tingimuste p-le 11.1 oli krediidiandjal õigus leping üles öelda juhul, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamakse tasumisega ning ei ole rikkumist kõrvaldanud ka panga poolt antud 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul. Laenuandja andis 21.11.2023 kostjale täiendava 2-nädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning teavitas, et laenuandja ütleb lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist, kui kostja ei tasu tagasimakseid tähtaja jooksul. Ülesütlemise hoiatuse edastas krediidiandja kostjale 21.11.2023 e-posti ja posti teel. Kuna kostja tähtajaks võlgnevust ei tasunud, ütles krediidiandja lepingu 19.12.2023 üles. Ülesütlemisavaldus on kostjale edastatud nii posti teel kui ka e-posti teel laenulepingus toodud kostja antud aadressile.
1.3.Krediidiandja loovutas oma nõuded kostja vastu hagejale ning teavitas sellest kostjat eposti teel 16.01.2024.
1.4.Peale lepingu ülesütlemist pidi kostja tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa tasumata jäägi 10 999,74 eurot. Seega oli pärast lepingu ülesütlemist kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes 10 999,74 eurot ja intressimaksetes 512,20 eurot. Kostja ei ole tagasimakseid teinud ka pärast lepingu ülesütlemist.
1.5.Hageja nõuab viivist kuni lepingu ülesütlemiseni osamaksetele järgnevast päevast ja alates lepingu ülesütlemise järgnevast päevast kogu põhivõlalt (10 999,74 eurot) lepingus kokku lepitud laenuintressi päevase määraga võrdses määras, s.o 0,03% päevas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis 293,40 eurot.
1.6.Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud meeldetuletusi. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulude hüvitamist 35 euro ulatuses, mis on kujunenud järgmiselt: 16.01.2024 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 29.01.2024 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 12.02.2024 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot.
2.Kohus toimetas hagi kostjale kätte väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.06.2024. Kostja ei ole hagile vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4.Hageja nõude aluseks on XXX AS ja kostja vahel 11.07.2023 sõlmitud laenuleping nr XXX. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et kostja on lepingu allkirjastanud, et lepingudokumendid on kostjale kättesaadavaks tehtud ning et lepingule oli lisatud Euroopa tarbijakrediidi teabeleht, mis koos lepingu põhitingimustega sisaldas VÕS §-s 404 nõutud teavet.
3
5.Kohus kontrollis hageja poolt välja toodud krediidi kulukuse määra arvutamise aluseks olnud andmete alusel, et lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra, mis 11.07.2023 oli 50,16%.
6.Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited krediidilimiidi kasutusse võtmise ning selle jäägi kohta.
7.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise osas on hageja esile toonud, et krediitkaardilepingu sõlmimise eel hinnati hageja väitel kostja krediidivõimelisust ja finantsolukorda laenutaotluses esitatud andmete, kostja pangakonto väljavõtte (periood 05.01.2023–05.07.2023) ning avalike päringute tulemuste põhjal. Krediidiandja tuvastas, et kostjal puudusid Maksu- ja Tolliameti nõuded, äri- ja ettevõtluskeelud ning maksehäired. Samuti tuvastas krediidiandja, et kostja varale polnud seatud areste ning puudusid ka ametlikud teadaanded ja karistused (dtl 4; 51–52). Kostja keskmiseks töötasuks arvestas krediidiandja 1350 eurot, mis põhines laenu taotlemise eelneva kuue kuu andmetel (dtl 4; 53– 54; 55; 131; 135–136). Samuti tuvastas krediidiandja, et kostja sissetulek tulenes töölepingust Mgame OÜga, mis sõlmiti 04.07.2022, seega oli kostja laenutaotluse esitamise ajal ettevõttes töötanud 12 kuud (dtl 55; 131). Kostja esitatud ja kontrollitud andmete põhjal puudusid kostjal ülalpeetavad (dtl 4). Krediidiandja tuvastas kostja edastatud info ja konto väljavõtte alusel, et kostja majapidamiskulud olid 565 eurot (dtl 102; 132) ja kohustused 44,62 eurot (dtl 4; 132). Krediidiandja tuvastas, et kohustus hõlmas Telia järelmaksulepingut, mille kostja märkis laenutaotlusele ning mille krediidiandja kostjaga telefoni teel üle täpsustas (dtl 4; 55). Sõlmitava lepingu kuumakse oli 239,72 eurot kuus (dtl 4; 12). Kostjal jäi vabasid vahendeid uue laenukohustuse teenindamiseks ca 600 eurot ning kostja kohustused moodustasid tema sissetulekust kokku 21%. Kogutud andmeid analüüsides ei tekkinud krediidiandjal kahtlust saadud andmete õigsuses ja krediidiandja jõudis järelduseni, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust 239,72 euro suuruseid kuumakseid.
8.Kohus loeb need väited kostja poolt omaks võetuks. Kohtul ei ole vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste põhjal alust asuda seisukohale, et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda lepingutega võetud kohustusi täita. Kohtu arvutuste kohaselt jäi kostjal majapidamiskulude kandmise ja kohustuste tasumise järel vaba raha 500,66 eurot (1350–565–44,62–239,72).
9.Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et XXX AS loovutas nõude aluseks olevatest lepingutest tulenevad nõude hagejale ning kostjat on sellest teavitatud (kohtuotsuse p 1.3).
10.Hageja väitel on kostjal tasumata põhivõlg 10 999,74 eurot. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks kohtuotsuse punktides 1.2 ja 1.4 toodud hageja faktiväited maksetega viivitusse jäämise ning lepingu ülesütlemise teate saatmise kohta. Hageja väitel luges krediidiandja lepingu erakorraliselt üles öelduks 19.12.2023. Tagastamata laenusumma tasumise nõue on seega muutunud sissenõutavaks ning kohus mõistab selle kostjalt välja.
11.Hageja on välja toonud, et lepingu alusel arvestas krediidiandja intressi 11% aastas lähtudes tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Hageja väitel on kostjal tasumata intress perioodi 11.07.2023–15.12.2023 eest kokku 512,20 eurot. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited intressikokkuleppe ja intressi tasumata jätmise kohta ning mõistab tasumata intressi kostjalt välja.
12.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise lepingus kokkulepitud intressiga võrdses määras, s.o 11% aastas ja 0,03% päevas, lepingu kehtivuse ajal alates esimese osamaksega viivitusse sattumisest ning seejärel lepingu ülesütlemisest kuni põhivõla tasumiseni. Hagi 4
esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivis 293,40 eurot. Kohus rahuldab hageja viivisenõude.
13.Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud 35 eurot. VÕS § 113 2 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et hageja saatis kostjale meeldetuletuskirjad kuupäevadel 16.01.2024, 29.01.2024 ja 12.02.2024. Meeldetuletuskirjade saatmise vahe on vähemalt 7 päeva. Kohus peab põhjendatuks sissenõudmiskulude hüvitamist kolme tasulise meeldetuletuskirja saatmise eest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel välja mõista sissenõudmiskulud 35 eurot.
14.Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 1132 lg 2 p 3 alusel. Menetluskulud
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
16.Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja (dtl 257–258), millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 910 eurot ja õigusabikulud 1615 eurot (9,5 töötundi tunnihinnaga 170 eurot ilma käibemaksuta). Hageja palub kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
17.Kohtute Infosüsteemi andmetel on hageja asjas tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 910 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtu poolt kontrollitud. TsMS § 138 lg-test 1 ja 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 910 eurot.
18.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepinguline esindaja on teinud järgmised tasustatud toimingud: hagiavalduse koostamine (4 tundi), kohtunõude täitmine 29.04.2024 (1 h 30 min), kohtunõude täitmine ja menetluskulude nimekirja koostamine 23.08.2024 (2 tundi), kohtunõude täitmine ja menetluskulude nimekirja koostamine 14.04.2026 (2 tundi). Kohtu hinnangul on esindaja tunnitasu 170 eurot põhjendatud, arvestades esindaja kvalifikatsiooni. Esindaja tunnitasu ei ületa Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda vandeadvokaadist esindaja puhul. Hagiavalduse koostamise ning 29.04.2024 ja 23.08.2024 menetlusdokumentide koostamise ajakulu on põhjendatud. Kohus leiab, et 08.04.2026 nõudele vastamise ja menetluskulude nimekirja täienduse esitamise ajakulu 2 tundi ei ole täies ulatuses põhjendatud, arvestades, et kohus palus esitada konkreetsed täiendavad tõendid ning vastuse ja tõendite esitamine ei eeldanud esindajalt mahukat tööd. 14.04.2026 toimingu puhul on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu 1 tund. Seega on põhjendatud õigusabikulud kokku 1445 eurot (8,5 × 170).
19.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista kokku 2355 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 5
20.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kohtulahendi kättetoimetamine ja täitmine
21.Kohus toimetas kostjale hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kätte avalikult, kuivõrd menetluse käigus ei õnnestunud kohtul kostjale materjale mõistliku aja jooksul ja registrites näidatud kontaktidel kätte toimetada. Kohus proovis kostjale menetlusdokumente kätte toimetada rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressile XXX ning e-posti aadressidele XXX, XXX ja XXX. Kostjal ei ole Eestis lapsi ega abikaasat, samuti puudub teave töökoha olemasolu kohta. Täiendavalt on kohus teinud 28.05.2024 päringu Politsei- ja Piirivalveametile (PPA), kuid PPA-l puuduvad täiendavad andmed kostja aadresside ja kontaktandmete kohta. Tsiviilasja nr XXX materjalidest nähtub, et 27.05.2025 on edastatud kostjale kohtudokumendid aadressile XXX (lisa-aadress rahvastikuregistris), kuid puudub teave kohtudokumentide kättetoimetamise kohta. Seega ei ole teavet selle kohta, et kostja elab nimetatud aadressil ja saab seal kohtudokumente kätte. Ka rahvastikuregistris puuduvad kostjal muud elukoha andmed.
22.Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole ülalkirjeldatud asjaolud muutunud. Kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
23.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks.
(allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.