Võlaõigus

teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab nõutavale riigilõivu summale poolelt antud tsiviilasja hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus XXX OÜ (esialgne võlausaldaja) ja A. U. (kostja) sõlmisid interneti vahendusel 06.01.2022 kliendilepingu nr XXX. Kostja on talle avatud krediidilimiidi ja kasutuslimiidi ulatuses võtnud laenu kaks korda. Viimase laenuosamakse taotluse esitas kostja 03.07.2022 ja peale 03.07.2022 laenuosamakse taotluse esitamist ja esialgse võlausaldaja poolt 04.07.2022 rahuldamist jäi kostja laenupõhisumma jäägiks 4888,62 eurot ja kostja esitas laenutaotluse antud summa kasutamiseks 83 kuuks. Poolte kokkuleppe kohaselt oli esimese lepingu intressi määraks 41,22% aastas ja krediidikulukuse määr 44,35% aastas. Poolte kokkuleppe kohaselt oli teise lepingu intressi määraks 39,88% aastas ja krediidikulukuse määr 48,75% aastas. Hageja esitab hagiavalduse koos ümberarvestusega, mille järgi kõik kostja poolt tehtud maksed arvestatakse põhisumma katteks. Samuti võlausaldaja ei nõua kostjalt intressi. Esimest laenu on tagasi makstud kokku 684,49 eurot. Põhisumma jääk 1500-684,49 = 815,51 eurot. Teisest laenust kostja ei tasunud ühtegi osamakset võlgnevuse katteks. Kuna kostja meeldetuletustele ei reageerinud, otsustas esialgne võlausaldaja loovutada nõude XXX OÜ-le. 30.12.2024 XXX OÜ loovutas nõude Heimondo Estonia OÜ-le (hageja). Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 2

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 630 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte toimetada.

(allkirjastatud digitaalselt)

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.