Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 24.05.2023 sõlmisid Eestihoius HLÜ (Liisinguandja) ja põhivõlgnik Leader Ehitus Grupp OÜ (kostja I, liisinguvõtja) kapitalirendi tüüpi liisingulepingu nr. PL230524-2 (Liisinguleping). Liisinguandja ja X, isikukood XXX, (kostja II, käendaja) sõlmisid 24.05.2023 käenduslepingu nr KPL230524-2. Käenduse kohaselt vastutab kostja II liisinguvõtja poolt tagastamata krediidi summa, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti Liisinguvõtjalt 2 võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest solidaarselt Liisinguvõtjaga, summas kuni 30 000 eurot. Käenduslepingu punktiga

liisingueseme tagasisaamiseks ja selle müügikõlblikku seisundisse viimiseks, liisingulepingu rikkumisega tekitatud kahjuks vastavalt liisingulepingu punktile 6.5 ning taotleb nende hüvitamist. Hageja palub välja mõista Leader Ehitus Grupp OÜ-lt ja X ́ilt solidaarselt Eestihoius HLÜ kasuks võlgnevus 16885,82 EUR, millest põhivõlg 9793,03 EUR, kulutused Liisingueseme realiseerimiseks 1158,21 EUR ja viivised summas 5934,58 EUR; viivis alates 07.10.2025 põhinõudelt 9793,03 EUR kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 0,3 % päevas, kuid mitte suuremas summas kui 3858,45 (põhinõue 9793,03 – sissenõutavaks muutunud viivis 5934,58) EUR. Seega hageja piirab summaliselt jooksva viivise nõuet; menetluskulud summas 1880 EUR, s.h hageja poolt tasutud riigilõiv summas 1400 EUR ja õigusabikulud 480 EUR ning väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale I kätte toimetatud TsMS § 311.1 lg 5.1 aluselt 19.11.2025 äriregistris märgitud e-posti aadressil [email protected] ning kostjale II kätte toimetatud avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu 07.03.2026.a. Kostjatel oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostjad ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 1400 eurot ja esindustasu 480 eurot ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 1400 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 1400 eurot. Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabikuluks 480 EUR (120,00 EUR * 4 töötundi). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega (liisinglepingust tulenev võlanõue) ega tugine suurele hulgale tõenditele. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 4 tundi, kokku summas 480 eurot (4*120). Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 1880 eurot (1400+480), mis tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista. 3

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1880 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.