Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) kasuks välja menetluskulud 62% ulatuses s.o summas 282.10 eurot.
2-25-22015
6.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal X’l (isikukood XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
I Asjaolud
1.B2 Impact osaühing esitas 16.12.2025 hagiavalduse X vastu, millega hageja palub välja mõista põhivõlg 3196.35 eurot, intress 179.98 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 150.22 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude summalt 3196.35 eurot alates 17.12.2025 kuni kohustuse täieliku tasumiseni, riigilõiv 455 eurot ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja Multitude Bank p.l.c vahel 01.04.2024 sõlmitud krediidileping limiidiga 2500 eurot. 02.10.2024 sõlmisid pooled lepingu lisa laenulimiidi suurendamiseks, mille kohaselt kehtestati uueks limiidiks 3300 eurot. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud ütles Multitude Bank p.l.c lepingu 01.07.2025 üles. Multitude Bank p.l.c loovutas kostja vastase nõude B2 Impact osaühingule. Harju Maakohus võttis 09.03.2026 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus andis hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestus. 31.03.2026 esitas hageja nõude ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja sai krediiti kokku summas 7131 eurot. Kostja teostas krediidiandjale tagasimakseid põhisumma katteks 5022.50 eurot. Inkassomenetluses tasus kostja perioodil 13.08.2025 – 10.09.2025 kokku 80 eurot. Seega kostja võlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga on 2028.50 eurot (7131 – 5022.50 – 80), mille hageja palub kostjalt välja mõista. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress 8.17 eurot (kostja viimase makse järgnevast päevast, so alates 16.05.2025 kuni lepingu ülesütlemiseni 2
2-25-22015 01.07.2025). Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so alates 01.07.2025 kuni 31.03.2026 seadusjärgses viivisemääras. Kostja võlgneb hagejale viivist 154 eurot. Menetlusdokumendid on kostjale toimetatud kätte tähitud kirjaga 18.04.2026. Kostja ei ole hagiavaldusele vastust esitanud.
II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
3
2-25-22015
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).
5.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt kontrolliti krediidivõimelisuse hindamisel ainult esialgse lepingu sõlmimisel 01.04.2024 kostja arvelduskonto väljavõtet. 02.10.2024 sõlmisid pooled lepingu LISA limiidi suurendamiseks. Hagiavalduse kohaselt ei kontrollitud limiidi suurendamisel kostja krediidivõimelisust. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud laenulimiidi suurendamisel kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
6.31.03.2026 esitas hageja nõude ümberarvestuse. Kostja sai krediiti kokku summas 7131 eurot. Kostja teostas krediidiandjale tagasimakseid põhisumma katteks 5022.50 eurot. Inkassomenetluses tasus kostja perioodil 13.08.2025 – 10.09.2025 kokku 80 eurot. Seega kostja võlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga on 2028.50 eurot (7131 – 5022.50 – 80), mille hageja palub kostjalt välja mõista. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata 4
2-25-22015 intress 8.17 eurot (kostja viimase makse järgnevast päevast, so alates 16.05.2025 kuni lepingu ülesütlemiseni 01.07.2025). Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so alates 01.07.2025 kuni 31.03.2026 seadusjärgses viivisemääras. Kostja võlgneb hagejale viivist 154 eurot Kohtu hinnangul on hageja nõude ümberarvestus põhjendatud.
7.VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Kostjale tehti viimane laenu väljamakse 16.12.2024 ning kostja on teinud laenuandjale viimase tagasimakse 15.05.2025. Hageja toob välja, et kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed: märtsikuu osamakse summas 180.02 eurot, maksetähtaeg 02.04.2025; aprillikuu osamakse summas 177.48 eurot, maksetähtaeg 02.05.2025; maikuu osamakse summas 175.14 eurot, maksetähtaeg 02.06.2025; juunikuu osamakse summas 181.14 eurot, maksetähtaeg 02.07.2025. Krediidiandja nõue oli muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes, 16.06.2025 edastas krediidiandja kostjale meeldetuletuse lepingu lõpetamisest Võttes arvesse, et laenuandja ütles lepingu 01.07.2025 üles, on kohtu hinnangul täidetud VÕS § 416 sätestatud ülesütlemise eeldused, kuna kostja oli viivituses 02.04.2025, 02.05.2025, 02.06.2025 ja 02.06.2025 osamaksete tasumisega.
8.Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hageja põhivõlg 2028.50 eurot, intress 8.17 eurot, viivis 154 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude summalt 2028.50 eurot alates 01.04.2026 kuni kohustuse täieliku tasumiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 1533.05 eurot, intressi 171.81 eurot.
III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). 5
2-25-22015
10.Hageja nõude suurus kokku oli 3561.55 eurot. Kohus mõistis kostjalt välja kokku 2225.67 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 62%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 38% ulatuses hageja kanda ning 62% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv 455 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 455 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 455 eurot, millest kostja kanda jääb 62% ehk 282.10 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.