AS ÜHISTEENUSED hagi X vastu leppetrahvide, sissenõudmiskulude ja viivise väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
1165,61 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: X (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
Mõista Xilt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja leppetrahvide võlgnevus 520 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 202,83 eurot.
Mõista Xilt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja viivis põhinõudelt 520 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.03.2026 kuni põhinõude täitmiseni.
Jätta rahuldamata hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue summas 390 eurot.
Määrata menetluskulud 35% ulatuses hageja ja 65% ulatuses kostja kanda.
Mõista Xilt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja menetluskulude hüvitis 1002,95 eurot.
Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-25-120415
Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sealhulgas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõivu saab tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank EE571010220229377229 Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 Selgitusse tuleb märkida tsiviilasja number ja nimi kelle eest riigilõivu tasutakse. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu põhjendused
Harju Maakohus menetleb AS ÜHISTEENUSED (hageja) hagi Xi (kostja) vastu leppetrahvide, sissenõudmiskulude ja viivise väljamõistmise nõudes.
Hagi kohaselt korraldab hageja parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle eraparklas aadressil Veerenni tn 29, Tallinnas. 11.08.2022, 12.08.2022, 16.08.2022, 17.08.2022, 18.08.2022, 22.08.2022, 23.08.2022, 01.09.2022 parkisid kostjale kuulunud sõiduautod registreerimismärkidega XXX, YYY, QQQ nimetatud parklas. Kostja sõidukid olid pargitud parkimiskorralduse tingimusi rikkudes. Hageja koostas ja esitas eelnimetatud kuupäevadel kostjale kokku kolmteist leppetrahvi kogusummas 520 eurot (iga leppetrahvi summa 40 eurot). Leppetrahvid on tasumata. Leppetrahvide tasumise kohustus on muutunud sissenõutavaks ning hageja nõuab kostjalt iga leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni kohtule hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivist kogusummas 202,83 eurot ning viivist alates kohtule hagiavalduse esitamisest kui 2
2-25-120415 põhinõude täitmiseni. Lisaks nõuab hageja Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
sissenõudmiskulude
hüvitamist.
Kohus võttis 18.03.2026 määrusega hagi menetlusse, kohustas kostjat hagile vastama 20 päeva jooksul ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kostjale avalikult kätte 30.03.2026 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagile vastamise tähtpäev oli 05.05.2026. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
TsMS § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
Kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud hageja põhinõude, sissenõutavaks muutunud viivisenõude ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisenõude osas ning selles osas rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel.
Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel sõlmitud parkimiskohtade üürilepingud (parkimislepingud). Kohus loeb kostja poolt omaksvõetuks hageja väited lepingute sõlmimise, lepingute tingimuste, kostjapoolse lepingutingimuste rikkumiste ja kostjale leppetrahvinõuete esitamise osas.
Kohus mõistab seega kostjalt välja põhinõude 520 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 202,83 eurot ja viivise alates 17.03.2026 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude nõue ei ole hageja esitatud asjaoludest lähtudes õiguslikult põhjendatud ning selles osas jätab kohus hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
10.Hageja nõuab pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulude väljamõistmist. Hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt välja sissenõudmiskulud 390 eurot (iga leppetrahvi osas 30 eurot) tuginedes VÕS § 1132 lõikele 2. Hageja palub mõista kostjalt välja sissenõudmiskulud 390 eurot tuginedes sellele, et hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt saatnud kostjale maksemeeldetuletusi, kuid kostja ei ole võlgnevust likvideerinud. Hageja on saatnud kostjale iga leppetrahvi kohta kolm tasulist meeldetuletuskirja. Lisaks on hagejal tekkinud iga leppetrahviga seoses muud makseviivitusega seotud kulud.
11.Kostja on füüsiline isik. Füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu väljaspool oma majandus- või kutsetegevust. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks parkimislepingu sõlminud enda majandus- või kutsetegevuses.
12.Sissenõudmiskulude hüvitamine tarbija poolt on sätestatud VÕS §-is 1132. VÕS § 1132 lg 2 punkt 1 sätestab, et kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot, võib majandus- või 3
2-25-120415 kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Kokku võib võlausaldaja nõuda sissenõudmiskulude hüvitist 30 eurot.
13.VÕS § 1132 lõikes 2 ei sisaldu iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. VÕS § 1132 lõige 2 sätestab võlgnikult sissenõudmiskulude nõude piirmäärad. Võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist pooltevahelise lepingu alusel või sellise kokkuleppe puudumisel tegelikult tekkinud kahjuna üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115 ja 127-140) alusel.
14.Kohus on 04.02.2026 ja 05.02.2026 kohtunõuetes hagejale selgitanud, millised asjaolud peab hageja esile tooma selleks, et sissenõudmiskulude nõue oleks perspektiivikas. Samuti on kohus hagejale selgitanud, et tagaseljaotsuse saab teha üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses ning juhul, kui hagiavalduses ei ole asjakohaseid asjaolusid märgitud, mh piisavalt selgelt ja konkreetselt välja toodud, või need ei ole õiguslikult põhjendatud, ei saa kohus selles osas hagi rahuldada.
15.Erinevalt VÕS §-st 1131 ei sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hüvitise ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Hageja ei ole esile toonud, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitise suuruse osas. Seega tuleb lähtuda üldisest kahju hüvitamise regulatsioonist (VÕS §-d 115 ja 127-140), mis eeldab nõude eelduste esile toomist.
16.Kohus leiab, et hageja esitatud üldsõnaliste selgituste esitamine abstraktse kahju hüvitamiseks ei ole esitatud kahjunõude rahuldamiseks piisav. VÕS § 127 lõike 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3). Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) (VÕS § 127 lg 4).
17.Hageja ei ole esile toonud, millised konkreetsed kulud on talle meeldetuletuskirjade saatmisega tekkinud. Ainuüksi asjaolust, et hageja on saatnud meeldetuletuskirju, ei saa järeldada, et sellega oleks kaasnenud kulud on iga leppetrahviga seonduvalt just summas 15 eurot või 5 eurot. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kirja saatmine näitab seda, et mingid objektiivsed kulud on tekkinud. Hageja ei ole isegi konkreetse kulu tekkimist väitnud ehk ka asjaolude õigeksvõtmisel ei ole reaalselt tekkinud kulude kohta esitatud väiteid. Seega vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja siiski esitanud piisavalt selgeid asjaolusid selleks, et sissenõudmiskulude nõuet oleks võimalik rahuldada.
18.Eelduslikult sõltub meeldetuletuskirjade saatmise kulu sellest, kelle poolt ja mil viisil meeldetuletuskirjad on saadetud ning erineb muu hulgas sõltuvalt sellest, kas need on saadetud e-kirja teel, lihtkirjana või tähitud kirjana. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mille alusel saaks kohus asuda seisukohale, et hageja on kandnud muid makseviivitusest tingitud kulusid iga leppetrahvi kohta viie euro ulatuses. Kohus asub seisukohale, et 4
2-25-120415 hageja sissenõudmiskulude nõue ei ole hageja esitatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
19.Kohus jätab eeltoodust tulenevalt hageja sissenõudmiskulude nõude 390 eurot rahuldamata.
20.Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 65% ulatuses, jätab kohus TsMS § 163 lõikest 1 juhindudes menetluskulud 35% ulatuses hageja ja 65% ulatuses kostja kanda.
21.Lähtudes TsMS § 174 lõigetest 1 ja 2 ning § 177 lg 1 punktist 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus arvestab menetluskulude kindlaksmääramisel asjaoluga, et 26.02.2026 määrusega liitis kohus ühte menetlusse tsiviilasjades nr 225120415, 2-25-120482, 2-25-120407 ja 2-25-120599 esitatud hagiavaldused. Hageja põhjustas endale asjatut aja- ja rahakulu sellega, et esitas samaliigilised ja sarnasel alusel nõuded sama isiku vastu eraldi neljas tsiviilasjas.
22.Peale tsiviilasjade liitmist menetleb kohus käesoleva tsiviilasja raames hageja nõudeid, mille hagihind on 1165,61 eurot. Nimetatud hinnaga hagilt kuulub tasumisele riigilõiv summas 280 eurot. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb põhjendatuks ja vajalikuks menetluskuluks lugeda riigilõiv summas 280 eurot.
23.Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 80 eurot. Kohtuväliseks kuluks on muu hulgas maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 144 p 7). TsMS § 4842 kohaselt hüvitatakse maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulud summas 20 eurot. Kuna Pärnu Maakohus menetles hageja nõudeid neljas erinevas maksekäsu kiirmenetluses, on hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamiseks summas 80 eurot põhjendatud.
24.Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 566-568) kohaselt on hageja menetluskuluks lepingulise esindaja kulud 14 tunni eest summas 2446 eurot (käibemaksuta).
25.TsMS § 175 lõike 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
26.Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus lepingulisel esindajal tsiviilasjas 2-25-120415 neli tundi täiendavate alusdokumentidega tutvumiseks ja nende analüüsimiseks ning hagiavalduse ettevalmistamiseks, koostamiseks, lisade kogumiseks ja komplekteerimiseks, kohtule esitamiseks. Lisaks kulus lepingulisel esindajal kolm tundi kohtu dokumentidega tutvumiseks, seisukoha ja hagiavalduse tervikteksti koostamiseks ja kohtule esitamiseks. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus lisaks eeltoodule hagejal tsiviilasjas 2-25-120407 esitatud hagiavalduse koostamiseks vajalike toimingute tegemiseks kaks tundi, tsiviilasjas 2-25-120482 esitatud hagiavalduse koostamiseks vajalike toimingute tegemiseks kolm tundi ning tsiviilasjas 2-25-120599 esitatud hagiavalduse koostamiseks vajalike toimingute tegemiseks kaks tundi. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks lugeda iga hagiavalduse koostamiseks ja kohtusse esitamiseks 1 tund. Iga eelnimetatud tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on tegemist n-ö tüüphagiga, kus hageja esindaja kasutab standardset hagiavalduse vormi, muutes selles üksnes andmeid kostja, nõudesumma ja nõude aluseks olevate asjaolude kohta. Sarnaseid hagiavaldusi on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud väga palju. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Selliste hagide koostamisel on 5
2-25-120415 esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad.
27.Lisaks kulus lepingulisel esindajal üks tund kohtu dokumentidega tutvumiseks, seisukoha koostamiseks ja kohtule esitamiseks ning kaks tundi hagiavalduse tervikteksti koostamiseks ja esitamiseks 2 tundi. Arvestades, et hageja on tulenevalt tsiviilasjades 225-120415 ja 2-25-120599 koostatud kohtunõuetest esitanud tsiviilasjas 2-25-120415 seisukoha 18.02.2026 ja tsiviilasjas 2-25-120599 seisukoha 22.02.2026, leiab kohus, et ajakulu üks tund nimetatud seisukohtade koostamiseks ja kohtule esitamiseks saab pidada põhjendatuks ja vajalikuks.
28.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda, saab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas menetluses pidada kokku 1183 eurot (7 tundi x 169 eurot / tund). Kohtu hinnangul saab praegusel juhul tunnitasu suurust pidada tavapäraseks ja põhjendatuks.
29.Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 1543 eurot (280 + 80 + 1183). Kuivõrd kohus jätab menetluskulud 65% ulatuses kostja kanda ja 35% ulatuses hageja kanda, mõistab kohus kostjalt välja 65% hageja menetluskuludest ehk 1002,95 eurot. Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.
30.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
31.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
32.Tulenevalt TsMS § 178 lõikest 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahend menetlusosalistele kätte.
33.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 2).
34.Pärast hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse avalikku kättetoimetamist kostjale ei ole kohus saanud andmeid kostja elu- või viibimiskoha aadressi ja/või sidevahendite andmete kohta, mille kaudu oleks võimalik toimetada kostjale dokumendid kätte muul viisil kui avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohus määrab seega, et tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Jüri-Karl Leppik kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.