2-25-34/6 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Inbank AS (esialgne võlausaldaja) ja X (kostja) sõlmisid 15.01.2020 tarbijakrediidilepingu nr. L89003304902, mille alusel sai kostja laenu summas 1100 eurot. Lepingu nr. L89003304902 kohaselt on krediidi kulukuse määr 27,31% aastas ja intressimäär 18,9% aastas. Lepingu nr. L89003304902 kohaselt on krediidi kulukuse määr 27,31% aastas ja intressimäär 18,9% aastas. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Laenu andmisel võeti aluseks laenutaotluses esitatud andmed. Arvestades krediidilepingu krediidisummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli krediidiandja hinnangul krediidisaaja poolt võetud kohustuse täitmine krediidisaajale jõukohane. Krediidisaaja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse krediidivõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskusteta täitma. Seega on hageja tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 1100 eurot, millest 35 eurot on lepingutasu. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 218,07 eurot ja hagejale summas 686,77 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 195,16 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 195,16 eurot (1100-218,07-686,77). Hageja palub mõista kostjalt X hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 195,16 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 216,08 eurot; viivised alates 3.01.2025 kuni põhinõude summas 195,16 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 18,9% aastas menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 140 eurot ja hageja õigusabikulud 338 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud 2

ulatuses. Kohtu põhjendused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 19.02.2026.a avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused. Inbank AS ja X sõlmisid 15.01.2020 tarbijakrediidilepingu nr. L89003304902, mille alusel sai kostja laenu summas 1100 eurot, krediidikulukuse määraga 27,31%. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 30.11.2019.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,61%. 15.01.2020 sõlmitud lepingu kokku lepitud krediidi kulukuse määr on 27,31%. Nimetatud määr vastas Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (20,61*3=61,83%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühine. Vastutustundliku laenamise põhimõtete kontrollimiseks hageja esitas tõendina laenutaotluse (hagi lisa 6) ja maksehäireregistri väljavõtte (hagi lisa 7). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja selgitas, et klient esitab krediiditaotluse, millega küsitakse kliendilt andmeid regulaarsete sissetulekute ja kohustuse kohta. Otsuse tegemisel lähtutakse kliendi poolt antud regulaarsest sissetulekust ning sissetuleku andmeid päritakse välistest registritest (EMTA või Pensionikeskuse kaudu). Kliendi igakuiste kohustustena võetakse arvesse kliendi poolt taotlusel esitatud andmed ning Inbankiga sõlmitud varasemad kehtivad krediidilepingud. Vajadusel küsitakse täiendavalt ka pangakontoväljavõtet. Inbank võtab otsuse tegemisel arvesse andmeid kliendi varasema maksekäitumise kohta nii sisestes kui välistes allikatest. Inbank teeb päringud Creditinfo ja Krediidiregistri maksehäireregistritesse. Ühtlasi kasutatakse väliste registrite poolt pakutavaid krediidireitinguid, mis hindavad kliendi tõenäosust jääda võlgu. Inbank kasutab lisaks muudele krediidivõimelisuse hindamise printsiipidele laenuteenindusmäära ülempiiri, mis ei ületa kunagi 65%. Kliendi olemasolevad igakuised kohustused ja taotletava finantseerimisega kaasnevad igakuised kohustused ei tohi moodustada rohkem kui 65% kliendi igakuistest sissetulekutest. Täiendavalt on seatud laenuteenindusmäära reeglile nõue, et kliendi igakuistest sissetulekutest peab üle jääma vähemalt statistikapõhine arvestuslik elatusmiinimum. Kostja osas on Inbank välja toonud, et taotletav summa oli 1500 eurot (esitatud taotlus), igakuised sissetulekud 300 eurot (esitatud taotlus), igakuised kohustused 328,41 eurot (taotlusel esitatud 300 eurot, millele lisandub lepingu kuumakse 28,41 eurot). Seega võttes arvesse ülaltoodud andmeid ning Inbanki otsustusmudelit, leidis Inbank, et kliendile saab anda laenu, mille kuumakse 72 kuu jooksul on 28.41 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 218,07 eurot ja hagejale summas 686,77 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 195,16 eurot. 3

Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 195,16 eurot (1100-218,07-686,77). Hageja kostjalt intresse ei nõua. Eeltoodu tõttu ei kontrolli kohus laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113.2 lg 2 p 1 alusel pärast lepingu lõppemist võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudekulud 50 eurot. Hageja saatis kostjale võla tasumise nõudega meeldetuletuskirjad 17.02.22, 03.03.22, 30.07.22 ning hagejal on tekkinud makseviivitusega täiendavad kulud 15 eurot. Kuna hageja nõue kuni 500 eurot (hagihind 498,13 eurot), siis VÕS § 113.2 lg 1, lg 2 p 1 tulenevalt on põhjendatud hageja nõue sissenõudekulu osas 30 eurot ning kohus rahuldab sissenõudekulude nõude osaliselt. Hageja palub välja mõista viivis põhivõla summalt lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates s.o 30.07.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 2.01.2025 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 18,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 216,08 eurot. Viivisenõue on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 216,08 eurot. Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist lepingujärgses määras 18,9 % aastas tasumata põhivõlalt alates 3.01.25 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja nõue on TsMS § 367 alusel põhjendatud. Kuna kohus rahuldas hagi pea kogu ulatuses, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena: riigilõiv 140 eurot ja esindustasu 338 eurot ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 140 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 140 eurot. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud lepingulise esindaja tunnitasuga. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on tarbijakrediidilepingust tuleneva võlavaidlusega, 4