2.Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (rgkood 70000349;)
3.Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (rg-kood 10625474;)
RESOLUTSIOON
1.Vabastada P.K (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded P.K vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise (Tervisekassa nõue summas 4201,98 eurot) ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
5.Määrata usaldusisik Z.B tasu suuruseks P.K kohustustest vabastamise menetluses 209,50 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 50,28 eurot, kokku 259,78 eurot.
6.Usaldusisik Z.B tasu 259,78 eurot, sh käibemaks 50,28 eurot, hüvitada võlgnik P.K poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel Z.B usaldusisiku ametikontol
EE037700771011889594 ja maksta välja OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096). Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 14 alusel P.K kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldaja, võlgnik ja usaldusisik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 10.02.2023 määrusega välja P.K pankroti, algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Z.B . Kohus lõpetas 09.06.2025 määrusega P.K pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ning jätkas võlgniku suhtes 10.02.2023 algatatud kohustustest vabastamise menetlust. Z.B jätkas usaldusisiku ülesannetes P.K kohustustest vabastamise menetluses. Kohus kohustas usaldusisikut esitama kohtule aruande igal aastal hiljemalt 10. veebruariks ning tegema väljamakseid võlausaldajatele iga aasta 5. veebruariks. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 11 165,55 eurot (II järgu nõuded).
2.Usaldusisik esitas 10.02.2026 kohtule lõpparuande ja taotluse teha otsustus P.K pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ning menetluse lõpetamise kohta. Aruande kohaselt on võlgniku tulutoovast tegevusest perioodil 06.05.2025 – 10.02.2026 usaldusisiku kontole laekunud võlausaldajate nõuete katteks 2597,82 eurot. Usaldusisik jättis võlausaldajatele väljamaksete teostamisel usaldusisiku tasu katteks 259,78 eurot. Väljamaksed summas 2338,04 eurot tehti võlausaldajatele 05.02.2026 ja 09.02.2026.
3.10.02.2026 esitas usaldusisik tasu taotluse, mille kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 3 tundi järgnevalt: suhtlus võlgnikuga, järelevalve võlgniku laekumiste üle, võlausaldajate nõuete katteks eraldiste ja võlgnikule ülekandmisele kuuluvate summade arvestamine – 45 minutit; võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksmisele kuuluvate summade arvutamine ja väljamaksete teostamine – 30 minutit; kohtule aruande koostamine 1 tund 45 minutit. Usaldusisik palub FIMS § 54 lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete täitmise eest 3 tunni ulatuses määrata tasuks 209,50 eurot (3 tundi × 69,83 eurot), millele lisandub käibemaks, kokku 259,78 eurot. Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasu võlgniku loovutuse arvel usaldusisiku ametikontole kogunenud vahenditest.
KOHTU SEISUKOHT
4.FIMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.
5.FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
6.Kohus lähtub võlgniku taotluse üle otsustamisel FIMS § 49 lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku avaldatust.
2/5
7.Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud FIMS § 47 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (FIMS § 49 lg 5 ja lg 7).
8.FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. P.K ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.
9.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS § 47 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Aruande kohaselt on võlgnik töötanud kuni detsembrini 2025 Esvest OÜ-s ning alates jaanuarist 2026 töötab Inhus Prefab OÜ-s. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust.
FIMS § 47 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Usaldusisik on kohtule esitanud kõik aruanded. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest ja sissetulekust piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu või vara ning ta ei ole rikkunud FIMS § 47 lg 2 sätestatud kohustust.
FIMS § 47 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud töötasu ja töövõimetoetus. Võlgnikul ülalpeetavad puuduvad. Võlgnik on loovutanud usaldusisikule 2597,82 eurot, millest usaldusisik on teinud võlausaldajatele väljamakseid 2338,04 eurot ning 259,78 eurot on jäetud usaldusisiku tasu katteks. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud FIMS § 47 lg-tes 3–5 sätestatud raha eraldamise kohustust.
Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud FIMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust.
FIMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest teavet varjanud oleks.
10.Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik on regulaarsete nõutavas määras tehtud eraldiste tegemisega kohustustest vabastamise menetluses üles näidanud tahet oma kohustuste täitmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
11.FIMS § 49 lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste 3/5
täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Kohtu hinnangul on võlgnik kohustustest vabastamise menetluses täitnud kolme aasta jooksul oma FIMS § 47 kohustusi nõuetekohaselt. Pankrotimenetluses tunnustatud nõuetest (12 650,99 eurot) on kohustustest vabastamise menetluse jooksul (sh osa pankrotivara arvel) kokku tasutud 30%. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist.
12.FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse
4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus leiab, et puuduvad alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast. P.K tuleb FIMS § 49 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
13.FIMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Kohus selgitab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Kohus selgitas seda võlgnikule ka 31.01.2023 toimunud ärakuulamisel. Pankrotimenetluse lõpetamisel jäi rahuldamata Tervisekassa nõue 5314,92 eurot, mis tuleneb Viru Maakohtu 13.08.2020 kohtulahendist tsiviilasjas 2-19-19045. Kohustustest vabastamise menetluse jooksul on usaldusisik teinud Tervisekassale väljamakseid 1112,94 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei lõpe võlgniku kohustustest vabastamisel Tervisekassa nõue 4201,98 eurot. Ülejäänud kohustustest võlgnik vabaneb. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
14.FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud P.K pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka P.K pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
15.Kuna kohus lõpetab P.K kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Z.B vabastada FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest P.K kohustustest vabastamise menetluses.
Usaldusisiku tasu määramine
16.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt 4/5
usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (2025. aastal 88,60 eurot).
17.Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele 3 tundi tunnitasuga 69,83 eurot; kokku 209,50 eurot.
18.FIMS § 54 lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 1 1 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub tasu välja maksta büroole, st määrata koos käibemaksuga. Usaldusisiku tasule 209,50 eurot lisandub käibemaks, s.o 50,28 eurot, kokku 259,78 eurot.
19.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisik Z.B tasuks määrata 209,50 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 50,28 eurot, kokku 259,78 eurot.
20.Usaldusisiku tasu 259,78 eurot tuleb hüvitada võlgnik P.K poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel, mis tuleb välja maksta OÜ Õigusbüroo Faktootum (rg-kood 10609096) arvelduskontole EE742200221013804535. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.