AS ÜHISTEENUSED hagi A. Z. vastu leppetrahvi, sissenõudmiskulude ja viivise väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
88,14 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490), lepinguline esindaja S. R. Kostja: A. Z. (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
Mõista A. Z.lt AS ÜHISTEENUSED kasuks välja leppetrahv 40 eurot ning perioodil 18.12.2022 kuni 22.01.2026 sissenõutavaks muutunud viivis 14,08 eurot.
Mõista A. Z.lt AS ÜHISTEENUSED kasuks välja viivis põhinõudelt 40 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.01.2026 kuni põhinõude täitmiseni.
Jätta rahuldamata hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue summas 30 eurot.
Jätta menetluskulud kostja kanda.
Mõista A. Z.lt AS ÜHISTEENUSED kasuks välja menetluskulude hüvitis 266,08 eurot.
Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
2-25-126382 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sealhulgas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõivu saab tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank EE571010220229377229 Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 Selgitusse tuleb märkida tsiviilasja number ja nimi kelle eest riigilõivu tasutakse. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu põhjendused
1.Harju Maakohus menetleb AS ÜHISTEENUSED (hageja) hagi A. Z. (kostja) vastu leppetrahvi, sissenõudmiskulude ja viivise väljamõistmise nõudes.
2.Hagi kohaselt korraldab hageja parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle Mahtra tnX parklas, Tallinnas. 03.12.2022 parkis kostjale kuulunud sõiduauto registreerimismärgiga XXX nimetatud parklas. Kostja sõiduk oli pargitud parkimiskorralduse tingimusi rikkudes. Hageja koostas ja esitas samal kuupäeval kostjale leppetrahvi nr 1019008029 summas 40 eurot. Leppetrahv on tasumata. Leppetrahvi tasumise kohustus muutus sissenõutavaks 18.12.2022 ning hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist summas 14,08 eurot ning viivist alates kohtule hagiavalduse esitamisest kui põhinõude täitmiseni. Lisaks nõuab hageja sissenõudmiskulude hüvitamist. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.Kohus võttis 24.03.2026 määrusega hagi menetlusse, kohustas kostjat hagile vastama 20 päeva jooksul ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kostjale 2
2-25-126382 TsMS § 3141 lõike 1 alusel kätte 06.04.2026. Vastamise tähtpäev oli 27.04.2026. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
4.TsMS § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
6.TsMS § 444 lõige 2 sätestab, et kui kohus menetleb TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
7.Kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud hageja põhinõude, sissenõutavaks muutunud viivisenõude ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisenõude osas ning selles osas rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel.
8.Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 03.12.2022 sõlmitud parkimiskoha üürileping (parkimisleping). Kohus loeb kostja poolt omaksvõetuks hageja väited lepingu sõlmimise, lepingu tingimuste, kostjapoolse lepingutingimuste rikkumise ja kostjale leppetrahvinõude esitamise osas.
9.Kohus mõistab seega kostjalt välja põhinõude 40 eurot, perioodil 18.12.2022 kuni 22.01.2026 sissenõutavaks muutunud viivise 14,08 eurot ja viivise alates 23.01.2026 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
10.Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude nõue ei ole hageja esitatud asjaoludest lähtudes õiguslikult põhjendatud ning selles osas jätab kohus hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
11.Hageja nõuab pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulude väljamõistmist. Hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt välja sissenõudmiskulud 30 eurot tuginedes VÕS § 1132 lõikele 2. Hageja esitas 20.03.2026 hagiavalduse täienduse, milles täpsustas enda sissenõudmiskulude nõuet. Hageja palub mõista kostjalt välja sissenõudmiskulud 30 eurot tuginedes sellele, et hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt saatnud kostjale maksemeeldetuletusi, kuid kostja ei ole võlgnevust likvideerimisele. Hageja on saatnud kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja. Lisaks on hagejal tekkinud muud makseviivitusega seotud kulud.
12.Kostja on füüsiline isik. Füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu väljaspool oma majandus- või kutsetegevust. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks parkimislepingu sõlminud enda majandus- või kutsetegevuses.
13.Sissenõudmiskulude hüvitamine tarbija poolt on sätestatud VÕS §-is 1132. VÕS § 1132 lg 2 punkt 1 sätestab, et kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot, võib 3
2-25-126382 majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Kokku võib võlausaldaja nõuda sissenõudmiskulude hüvitist 30 eurot.
14.VÕS § 1132 lõikes 2 ei sisaldu iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. VÕS § 1132 lõige 2 sätestab võlgnikult sissenõudmiskulude nõude piirmäärad. Võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist pooltevahelise lepingu alusel või sellise kokkuleppe puudumisel tegelikult tekkinud kahjuna üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115 ja 127-140) alusel.
15.Kohus on 10.03.2026 kohtunõudes hagejale selgitanud, millised asjaolud peab hageja esile tooma selleks, et sissenõudmiskulude nõue oleks perspektiivikas. Samuti on kohus hagejale selgitanud, et tagaseljaotsuse saab teha üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses ning juhul, kui hagiavalduses ei ole asjakohaseid asjaolusid märgitud, mh piisavalt selgelt ja konkreetselt välja toodud, või need ei ole õiguslikult põhjendatud, ei saa kohus selles osas hagi rahuldada.
16.Erinevalt VÕS §-st 1131 ei sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hüvitise ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Hageja ei ole hagiavalduses ega 20.03.2026 hagiavalduse täienduses esile toonud, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitise suuruse osas. Seega tuleb lähtuda üldisest kahju hüvitamise regulatsioonist (VÕS §-d 115 ja 127-140), mis eeldab nõude eelduste esile toomist.
17.Kohus leiab, et hageja esitatud üldsõnaliste selgituste esitamine abstraktse kahju hüvitamiseks ei ole esitatud kahjunõude rahuldamiseks piisav. VÕS § 127 lõike 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3). Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) (VÕS § 127 lg 4).
18.Hageja ei ole esile toonud, millised konkreetsed kulud on talle meeldetuletuskirjade saatmisega tekkinud. Ainuüksi asjaolust, et hageja on saatnud meeldetuletuskirju, ei saa järeldada, et sellega oleks kaasnenud kulud just summas 15 eurot või 5 eurot. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kirja saatmine näitab seda ,et mingid objektiivsed kulud on tekkinud. Hageja ei ole isegi konkreetse kulutekkimist väitnud ehk ka asjaolude õigeksvõtmisel ei ole reaalselt tekkinud kulude kohta esitatud väiteid. Seega vaatamata 10.03.2026 antud selgitustele ei ole hageja siiski esitanud
4
2-25-126382 piisavalt selgeid asjaolusid selleks, et sissenõudmiskulude nõuet oleks võimalik rahuldada.
19.Eelduslikult sõltub meeldetuletuskirjade saatmise kulu sellest, kelle poolt ja mil viisil meeldetuletuskirjad on saadetud ning erineb muu hulgas sõltuvalt sellest, kas need on saadetud e-kirja teel, lihtkirjana või tähitud kirjana. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mille alusel saaks kohus asuda seisukohale, et hageja on kandnud muid makseviivitusest tingitud kulusid viie euro ulatuses. Kohus asub seisukohale, et hageja sissenõudmiskulude nõue ei ole hageja esitatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
20.Kohus jätab eeltoodust tulenevalt hageja sissenõudmiskulude nõude 30 eurot rahuldamata.
21.Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 64% ulatuses, jätab kohus TsMS § 163 lõikest 1 juhindudes menetluskulud 36% ulatuses hageja ja 64% ulatuses kostja kanda.
22.Lähtudes TsMS § 174 lõigetest 1 ja 2 ning § 177 lg 1 punktist 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
23.Hageja on taotlenud menetluskuludena kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. TsMS § 138 lõike 2 ja 484 2 kohaselt on riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjalt välja mõista.
24.Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 3,25 tunni eest summas 549,25 eurot (käibemaksuta).
25.TsMS § 175 lõike 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus lepingulisel esindajal kaks tundi nõude aluseks olevate dokumentide tellimiseks, kogumiseks analüüsimiseks ning hagiavalduse ettevalmistamiseks, koostamiseks, lisade kogumiseks ja komplekteerimiseks, dokumentide esitamiseks. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamiseks ja kohtusse esitamiseks lugeda 1 tund. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on tegemist n-ö tüüphagiga, kus hageja esindaja kasutab standardset hagiavalduse vormi, muutes selles üksnes andmeid kostja, nõudesumma ja nõude aluseks olevate asjaolude kohta. Sarnaseid hagiavaldusi on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud väga palju. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Lisaks kulus lepingulisel esindajal 0,25 tundi hageja 11.02.2026 vastuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks, 0,5 tundi hageja 20.03.2026 vastuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks ning 0,5 tundi menetluskulude nimekirja koostamiseks ja kohtule esitamiseks. Kohus leiab, et eelnimetatud toimingute tegemise põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks tuleb lugeda 0,75 tundi. Arvestades 11.02.2026, 20.03.2026 ja 29.04.2026 menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on kohtu hinnangul iga eelnimetatud menetlusdokumendi koostamise ja esitamise põhjendatuks ajakuluks 0,25 tundi.
5
2-25-126382
26.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda, saab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas menetluses pidada kokku 295,75 eurot (1,75 x 169). Kohtu hinnangul saab praegusel juhul tunnitasu suurust pidada tavapäraseks ja põhjendatuks.
27.Kohus määrab hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 415,75 eurot (100 + 20 + 295,75). Kuivõrd kohus jätab menetluskulud 64% ulatuses kostja kanda ja 36% ulatuses hageja kanda, mõistab kohus kostjalt välja 64% hageja menetluskuludest ehk 266,08 eurot. Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.
28.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
29.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
30.Tulenevalt TsMS § 178 lõikest 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahend menetlusosalistele kätte.
Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 2).