Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Otsi

Kohtulahendid
Õigusaktid
ELi õigus
Kohtud
Valdkonnad

Tööriistad

Brauserilaiendus
MCP-server
Minu konto
Paketid ja hinnad

Nimistu

Kontakt
Privaatsus
nimistu.ee
Toeta tegevust

Allikad

Riigi Teataja
EUR-Lex
HUDOC
Riigikohus

lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ

Kohtulahendid/2-26-1551/12

Pankrotiõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 04.05.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-26-1551/12
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 04.05.2026
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1953

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-12-02

Prokuratuur · Sissetulev kiri · 2026-07-10

Prokuratuur · Väljaminev kiri · 2026-06-01

Põhja Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-11-21

Prokuratuur · Väljaminev kiri · 2026-06-12

Prokuratuur · Sissetulev kiri · 2026-06-12

Viidatud sätted

Riigi Teataja

PankrS § 29 lg 1, 2, 3, 4, 5, 7, 8 PankrS § 23 lg 1, 2, 3, 4, 6 PankrS § 150 lg 1, 4 PankrS § 117 PankrS § 22 lg 5 PankrS § 30 lg 5 PankrS § 39 lg 1 PankrS § 65 lg 11 TLS § 89 lg 2Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel TsMS § 183 lg 2Juriidilisele isikule ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise piirangud

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ11028941 Vana madrus OÜ17193523

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Eveli Vavrenjuk

Määruse tegemise aeg ja koht

4. mai 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-1551

Tsiviilasi

Vana madrus OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised esindajad

ja

nende avaldaja/võlgnik Vana madrus OÜ (registrikood 17193523; asukoht XXX-i , 92233, XXX), seaduslik esindaja W.P; ajutine pankrotihaldur M.K (isikukood XXX, Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ, telefon 684 4400, 52 55 757, e-post ).

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada Vana madrus OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2.Kohustada ajutist haldurit likvideerima Vana madrus OÜ kahe kuu jooksul määruse jõustumisest arvates.

3.Vabastada M.K Vana madrus OÜ ajutise pankrotihalduri kohustustest pärast Vana madrus OÜ kustutamist äriregistrist.

4.Määrata Vana madrus OÜ dokumentide hoidjaks W.P ( , e-post ).

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

14.08.20262-24-4208/24Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
12.08.20262-26-16861/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
11.08.20262-23-1915/20Tartu Maakohus Valga kohtumaja
11.08.20262-26-16862/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
11.08.20262-26-9325/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
07.08.20262-26-7940/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

5.

Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

6.Määrata ajutise pankrotihalduri M.K tasuks 1184,94 eurot (sh käibemaks).

6.1.Anda Vana madrus OÜ-le menetlusabi ajutise halduri tasu 886 euro ja sellele lisanduva käibemaksu 212,64 euro, kokku 1098,64 euro hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvelt.

6.2.Ajutise halduri tasu 69,60 eurot, millele lisandub käibemaks 16,70, kokku 86,30 mõista välja võlgnikult.

6.3.Ajutise halduri tasu kanda Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ-le (registrikood 11028941, KMKR EE101452094, arvelduskonto nr EE622200221037157598 Swedbank AS-is), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

7.Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Toimetada määrus kätte ajutisele pankrotihaldurile, võlgnikule ja määruse jõustumisel edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale ning resolutsiooni p 6.1. osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7).

ASJAOLUD

1.Vana madrus OÜ (avaldaja) esitas kohtule 21.01.2026 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Harju Maakohus edastas 22.01.2026 määrusega avalduse kohtualluvuse alusel lahendamiseks Tartu Maakohtule. Tartu Maakohus jättis 28.01.2026 määrusega avalduse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Avaldaja esitas 02.02.2026 avalduse täienduse. Avalduse kohaselt on Vana madrus OÜ püsivalt maksejõetu. Maksevõimetuse tekke põhjuseks on majanduslangusest põhjustatud käibe langus samaaegselt kulude kasvuga ning lõplikuks osutus üürilepingute lõppemise tagajärjel ettevõtte poolt peetud kohvikute sulgemine ning sellega seonduv müügikäibe kaotus. Vana Madrus OÜ on ajatanud maksuvõlgnevused novembris ja detsembris 2025 ja juhatuse liige on andnud ettevõttele laenu kohustuste katmiseks, kuid kulud ületasid tulusid ning kehtiva maksukoormuse juures ei osutunud tegevus jätkusuutlikuks. Ettevõte majandas Kõpu tuletorni kohvikut, Ristna tuletorni kohvikut ja Jägala-Joa infopunkt-kohvikut. Suvisel tipphooajal töötas ettevõttes 15 töötajat. Hetkel on töölepingud lõpetamata raamatupidaja ja tegevjuhiga. Kohvikud koos sisustusega olid üürilepingutega kasutuses. 20.11.2025 lõppesid tuletornide kohvikute üürilepingud ning 30.12.2025 lõppes Jägala-Joa kohviku üürileping. Ettevõtte ei omanud sõidukeid ja kinnisvara. Vana madrus OÜ arveldusarved on LHV Pangas (jääk 0,14 eurot) ja Swedbankis (jääk 1,69 eurot). Ettevõtte majandustegevus on käesolevaks ajaks lõppenud. Ettevõttel varad puuduvad. Allesjäänud väheväärtuslik kaup riknes ja ületas müügitähtaja, mistõttu utiliseeriti. Viimane müügitehing tehti 31.12.2025 kõlbliku kauba jäägi müügiga Jõelähtme vallavalitsusele summas 2762 eurot. Kohustusi on ettevõttel vähemalt 18 126,40 eurot. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, mistõttu on võlgnik püsivalt maksejõuetu.

2.Kohus nimetas 06.02.2026 määrusega võlgniku ajutiseks halduriks M.K peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.

(ajutine haldur),

3.Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Aruande kohaselt puudub võlgnikul realiseeritav vara. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevate andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku summas 26 827,96 eurot. Aruande kohaselt on võlgnik asutatud 10.03.2025 ning lõpetas tegevuse juba samal majandusaastal, mistõttu puuduvad andmed finantsanalüüsi läbiviimiseks, et võrrelda erinevate majandusaastate finantsnäitajaid. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku viimane müügitehing tehti 31.12.2025 kõlbliku kaubajäägi müügiga Jõelähtme vallavalitsusele summas 2762 eurot. Puuduvad andmed, et tehing oleks tehtud alla turuväärtuse ning kahjustaks võlausaldajate või võlgniku huve. Võlgniku laenudega seotud tehingute puhul on tegemist võlgniku lähikondsetega PankrS § 117 mõistes: Tortuga Recruitment OÜ osanik ja juhatuse liige on W.P, K. K. on olnud selle ajal võlgniku osanik ja Palmiste OÜ on olnud samuti sel perioodil võlgniku osanik. Ajutine pankrotihaldur ei ole

tuvastanud, et eeltoodud tehingutega oleks kahjustatud võlausaldajate või võlgnike huve. Võlgniku raamatupidaja oli M. K. , kellega on tööleping ülesöeldud 13.02.2026 tulenevalt TLS § 89 lg 2 p 1. Töötajatega on töölepingud lõpetatud 13.02.2026. Võlgniku majandustegevus on lõpetatud. 20.11.2025 lõppesid tuletornide kohvikute üürilepingud ning 30.12.2025 lõppes Jägala-Joa kohviku üürileping. Tulenevalt eeltoodust ei näe ajutine pankrotihaldur võimalusi võlgniku majandustegevuse jätkamiseks ega tervendamiseks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Püsiv maksejõuetus sai selgeks 2026 jaanuaris. Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise pankrotihalduri hinnangul ebaõnnestunud äriplaan ning suutmatus äriplaani kohandada ehk muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes, seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Rasket juhtimisviga või pankrotikuritegu haldur ei tuvastanud. Võlgnik majandas Kõpu tuletorni kohvikut, Ristna tuletorni kohvikut ja Jägala-Joa infopunktkohvikut. Kohvikud koos sisustusega olid üürilepingutega kasutuses. Võlgniku majandustegevuses ületasid kulud tulusid ning kokkuvõttes äriplaan ebaõnnestus. Võlgniku hinnangul oli põhjuseks Eesi üldisest majanduslangusest tingitud inimeste ostujõu vähenemine, mistõttu võlgnik ei saavutanud loodetud müügitulu. Võlgnik on ajatanud maksuvõlgnevused novembris ja detsembris 2025 ning juhatuse liige on andnud ettevõttele laenu kohustuste katmiseks. Võlgnik on ka uurinud võimalusi teiste kohvikupindade üürimiseks Tallinnas Lasnamäe piirkonnas, kuid üüripind osutus liiga kalliks ning võlgnik otsustas lõpetada majandustegevuse. Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 2083,20 eurot (sh käibemaks).

4.Maakohus määras 06.03.2026 määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot ning avaldas 06.03.2026 määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud. Maksejõuetuse teenistus ei esita 29.04.2026 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena.

KOHTU SEISUKOHT

5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

6.Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.

7.PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi 30.03.2026 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita 29.04.2026 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena.

Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.

8.Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8 ls-d 1 ja 2). Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse resolutsioonis nimetatud isiku. Kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest (PankrS § 29 lg 5).

9.Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4 ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1). Menetluskulud

10.PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2).

11.Ajutine haldur esitas 06.03.2026 taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär aastal 2025 on 177,20 eurot (PankrS § 23 lg 3). Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.

12.Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 1680 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 2083,20 eurot. Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 14 tundi (tunnitasu 120 eurot). Arvestades pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et märgitud ajakulu on vajalik ja põhjendatud.

13.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole, mille kaudu ta tegutseb.

14.Ajutine haldur on taotlenud osa tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2). PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute

katteks. Justiitsministri 1. veebruari 2021. a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 järgi kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab ajutisele haldurile riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt TrtRnKm 08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest ajutisele haldurile tasutakse riigi vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. See osa, mis ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäära. See tõlgendus on soodsam nii võlgnikule kui haldurile, sest halduril on võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra väiksem summa. Kuna praegusel juhul võlgnikul pankrotivara puudub, leiab kohus, et ajutise halduri tasu hüvitamiseks, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (886 eurot kuni 01.04.2026, millele lisandub käibemaks), tuleb võlgnikule anda menetlusabi. Samas ületab praegusel juhul ajutise halduri tasu TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (ajutine haldur on arvestanud tunnitasuna 120 eurot, mitte 66 eurot). Eelnevat arvestades tuleb määrata, et ajutise halduri tööajast 13,42 tundi (886 ÷ 66) hüvitada riigi vahenditest (886 eurot) (13,42 × 66) ning tasu ülejäänud tööaja 0,58 tunni (14 - 13,42) eest mõista välja võlgnikult (69,60 eurot) (0,58 × 120), s.o kokku 955,60 eurot. Summadele lisandub käibemaks 24%, kokku 1184,94 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Eveli Vavrenjuk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

07.08.20262-26-12873/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

06.08.20262-19-16695/89Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval