Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

14.04.2026

menetlusdokument

(pealkirjastatud

apellatsioon)

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtumääruse (v.a. resolutsiooni punktide 1 ja 2) peale võib vastavalt poolte kokkuleppele esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv summas 70 eurot.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Harju Maakohtu menetluses on M. Š.-S. hagi T. L. vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Kostja T. L. suri XXX.

Kohus peatas 01.04.2026 määrusega menetluse kostja surma tõttu TsMS § 353 lg 1 ja 2 alusel, kuni on selgunud kostja pärijad ja asjaolu kas pärijad on vaidluse jätkumisest huvitatud.

Hageja lepinguline esindaja V. B. teatas 08.04.2026 kohtule, et pärimisregistri andmetel on kostja üldõigusjärglased A. L. (isikukood xxx) ja A. L. (isikukood xxx). Kohus kontrollis pärimisregistrist andmeid ning sai kinnituse, et kostja õigusjärglased on A. L. ja A. L..

Kohus uuendab peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud (TsMS § 361 lg 1). Hageja esindaja märkis menetluse peatamise otsustamise ajal, et hageja palub kaasata T. L. üldõigusjärglased kostjatena tsiviilasja nr 2-2514019 menetlusse. Kuivõrd on selgunud kostja üldõigusjärglased, siis on menetluse peatamise alus ära langenud ja kohus uuendab tsiviilasja menetluse.

TsMS § 209 lg 1 sätestab, et füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. TsMS § 209 lg 2 kohaselt on üldõigusjärglasele kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema õiguseelnejale. Eeltoodust tulenevalt lubab kohus esialgse kostja asemel menetlusse astuda tema üldõigusjärglastel A. L.l (isikukood xxx) ja A. L.l (isikukood xxx).

Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab, lõpetab kohus menetluse otsust tegemata (TsMS § 428 lg 1 p 4). Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 430 lg 1). Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 2(3) Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (TsMS § 430 lg 3).

Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on seaduslik ja täidetav, ei ole vastuolus heade kommetega, vastab menetlusosaliste huvidele, ei riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele TsMS §-de 428 lg 1 p 4 ja 430 alusel.

Vastavalt TsMS §-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise või kompromissi kinnitamise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled kinnitavad, et nad on TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud.

Kohus võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada (TsMS § 661 lg 4). Vastavalt poolte taotlusele menetlustähtaja lühendamiseks 1 päevale on kooskõlas TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4 ja kohus rahuldab taotluse.

Kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3). Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Kohus tagastab riigilõivu menetlusosalise, kes riigilõivu tasus või kelle nimel riigilõivu tasuti, avalduse alusel (TsMS § 150 lg 4). Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1). Hageja esindaja Buldakovide Juriidiline Büroo tasus 27.08.2025 hagiavalduse esitamisel riigilõivu 245 eurot. Hageja esindaja esitas 24.04.2026 taotluse tagastada pool tasutud riigilõivust hageja arvelduskontole nr EExxx. Kohus rahuldab taotluse ja tagastab pool riigilõivu, s.o. 122,50 eurot hageja täpsustatud arvelduskontole.

Kohus palus 09.04.2026 kohtumääruses kostja üldõigusjärglastel A. L.l ja A. L.l esitada seisukoht menetlusse astumise osas kohtule hiljemalt 10 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. Antud määrusele ei saanud esitada määruskaebust. Üldõigusjärglane A. L. esitas 14.04.2026 vastuse (pealkirjastatud apellatsioon) 09.04.2026 määrusele.

Maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud (TsMS § 660 lg 1).

Kohus on seisukohal, et kostja üldõigusjärglase A. L. poolt esitatud menetlusdokument tuleb jätta tähelepanuta. Seadus ei näe ette võimalust esitada määruskaebust 09.04.2026 koostatud määruse peale. Kohus on seisukohal, et A. L. nimetatut teha ka ei soovinud. Menetlusdokumendist nähtuvalt ta ei soovi 09.04.2026 määruse tühistamist, vaid tunnistab võlga ja soovib seda tasuda osade kaupa.

/allkirjastatud digitaalselt

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.