Võlaõigus

1

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue xxx OÜ (esialgne võlausaldaja) ja V M (kostja) sõlmisid 19.12.2024 tarbijakrediidilepingu nr. xxx (leping), mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot. Lepingu dokumendid on peale lepingu sõlmimist edastatud kostja e-postile. Lepingu krediidi kulukuse määraks 48,00 %. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat (5000 €), intressimäära (36,36 %), osamaksete arv (60), lepingutasu (250 €) kooskõlas VÕS § 404 lg 2.1. Kostja kohustus täitma lepingust tulenevad kohustused vastavalt lepingus kokku lepitule. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu esialgne võlausaldaja saatis kostjale 10.05.2025 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Ülesütlemine oli edastatud kostja e-postile. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 27.05.2025. Kostjale edastati ka teade lepingu lõppemisest. xxx OÜ loovutas 27.05.2025 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 5000 eurot. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule perioodil 19.12.2024 – 10.12.2029. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 98,25 eurot. Tulenevalt eeltoodust moodustub põhivõla nõue summas 4901,75 eurot (5000,00 – 98,25 = 4901,75). Lepingu üldtingimuste punktis 3.4. on märgitud: Intressi arvestamisel lähtub laenuandja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360päevasest aastast. Laenusaaja tasub intressi laenuandjale tagasi maksmata laenusummalt lepingujärgse intressimäära alusel. Laenuandja alustab intressi arvestamist laenusumma või selle osa laenusaaja kasutusse andmise päevast alates. Intressi 2

arvestatakse vastavalt lepingus kokkulepitud intressimäärale 36,36% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 10.03.2025, 10.04.2025, 10.05.2025 kuni ülesütlemiseni s.o 27.05.2025 kokku summas 519,30 eurot (138,61 + 152,10 + 146,30 + 82,29 = 519,30). Kostja intressi tasunud ei ole. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina hageja poolt kostjale saadetud kirjad (Lisa 12). Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 7.4. Krediidiandja kontrollis tarbija krediidivõimelisust isiku samasuse tuvastamise, pangakonto väljavõtte ja krediidianalüüsiga. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning laenuandja on kontrollinud kostja sissetulekuid ja finantskohustusi pangakonto väljavõtte alusel. Pangakonto analüüsi tulemusel on laenu andja tuvastanud igakuised sissetulekuid ja finantskohustusi. Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1108,63 eurot ning kohustused 469,00 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud, sh majapidamiskulud ning taotleva laenu osamakse (181,83 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 457,80 eurot. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Hageja palub mõista kostjalt V M hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 4901,75 eurot, intress 519,30 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 224,55 eurot; viivis 7,67 % aastas alates 01.01.2026 kuni põhinõude summas 4901,75 eurot täitmiseni; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 595,00 eurot ja hageja õigusabikulud 338,00 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud kättetoimetamisportaali kaudu isiklikult 13.02.2026 ning menetluskulude nimekiri 17.02.2026. Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.2024.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,65%. xxx OÜ ja kostja sõlmisid 19.12.2024 tarbijakrediidilepingu nr xxx, mille 3

krediidi kulukuse määr on 48%. Nimetatud määr vastas Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (16,65*3=49,95%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühine. Hageja on esitanud tõendid kostja maksevõime hindamisel laenutaotluse (Lisa 10), pangakonto väljavõtte (lisa 9) ja dokumendi koopia (Lisa 8). Kostja on oma sissetulekuks märkinud 1200 eurot, majapidamiskulud 360 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt kostja tuludeks oli keskmiselt 1108,63 eurot ning kohustused 469,00 eurot (Lisa 10, lk 5). Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud, sh majapidamiskulud ning taotleva laenu osamakse (181,83 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 457,80 eurot Krediidiandja hindas taotluses esitatud andmete pinnalt maksimaalse lubatud järelmaksu kuumakse. Hagis väljatoodule tuginedes võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingu ning kohus leiab, et hageja on piisavalt põhistanud, et järgiti vastutustundliku laenu andmise põhimõtet. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 595 eurot ja esindustasu 338 eurot ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 595 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 595 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on tarbijakrediidilepingust tuleneva võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 120 eurot. Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 2 h, 169 eur/h summas 338 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, 4

käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 2 tundi, kokku summas 240 eurot (2*120). Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 835 eurot (595+240), mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (835 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.