OÜ Aktiva Finance Group hagi E.O vastu võla nõudes
Hagihind
2359,48 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479) lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post: [email protected]) Kostja E.O (isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata)
Menetluse liik Resolutsioon
Lihtmenetlus
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista E.Olt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 20.10.2022 sõlmitud AS Inbank Finance lepingust nr L89010214755 tulenev põhivõlgnevus 1500 eurot, sissenõudekulud 50 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 1500 eurolt alates 23.02.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta hagi rahuldamata intressi 122,49 euro, haldustasu 46,60 euro ja viivise nõudes selles osas, mis ületab resolutsiooni punktis 1 väljamõistetud viivist.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
5.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
2-23-129904 Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lgle 1. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hagi nõue
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) ja kostja 20.10.2022 laenulepingu nr L89010214755, mille alusel kanti kostjale 1500 eurot. Lepingus lepiti kokku intressi määras 23,90% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks oli 32,26%. Kostja kohustus tasuma laenu eest tagasimakseid vastavalt kokkulepitud maksegraafikule. Kostja ei täitnud lepingust L89010214755 tulenevaid kohustusi tähtaegselt. AS Inbank Finance saatis 02.02.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 22.02.2023 saatis AS Inbank Finance kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta alates 20.02.2023, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Inbank Finance AS loovutas 01.03.2023 lepingust nr L89010214755 nõuded kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Teade nõude loovutuse kohta on kostjale saadetud.
2.Hageja selgituse kohaselt ei ole kostja lepingu nr L89010214755 alusel põhiosa katteks mitte midagi tasunud, seega on tasumata põhinõue 1500 eurot. Kostjal on intressivõlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 20.11.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni s.o 20.02.2023 summas 122,49 eurot (5,61+40,61+40,61+35,66). Kostja intressi tasunud ei ole. 22.02.2023. a lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 20.11.2022 – 20.02.2023. a osamaksete haldustasud, s.o. 11,60 eurot (4 x 2,90) ning lepingutasu 35 eurot. Lepingu nr L89010214755 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1500 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 23.02.2023 kuni 06.12.2023 lepingus kokku lepitud viivisemääras, s.o 23,90% aastas kooskõlas laenulepingu põhitingimustega ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Perioodi 23.02.202306.12.2023 eest on sissenõutavaks muutunud viivis 281,89 eurot. Alates 07.12.2023 nõuab hageja viivist kogu põhivõlalt kuni põhinõude tasumiseni alates lepingujärgses intressimääras 23,90% aastas. Hagejal on sissenõudmiskulude nõue 50 eurot.
3.Hageja selgituse kohaselt võttis esialgne võlausaldaja kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kostja poolt esitatud teavet. Laenuandja on hinnanud kostja krediidivõimelisust laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal ning hageja sise-eeskirjadele 2
2-23-129904 kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale vastavalt. Laenuandja analüüsis eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga.
4.Kohtunõudele lisas hageja täpsustavalt, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), seega lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita ühekordse osamaksega laenulepingut. Laenuandja on kontrollinud ka maksehäireregistrid ning tegi päringu EMTA-sse. Kostja poolt edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline ja omas piisavalt rahalisi vahendeid, seega oli kostja igati usaldusväärne ja laenukõlblik klient. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud krediidisumma 1500,00 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 23.02.2023. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Pärnu Maakohtu Maksekäsu osakond on kostjale üritanud hagimaterjale kätte toimetada järgmiselt: 01.08.2023 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus; 04.08.2023 aadressil xxx Tagastatud - muu põhjus; 09.08.2023 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus; 30.08.2023 aadressil xxx - Tagastatud - ei ela/asu aadressil; 30.08.2023 saadetud teavitus e-posti aadressidel xxx – puudub vastus, xxx – puudub vastus. Teises menetluses vastuseks Pärnu MK maksekäsuosakonna järelepärimisele on tööandja vastanud 29.06.2023, et kostja edastatud kontaktandmed on: telefon: xxxx. E-mail: xxxx. Aadress Eestis: xxx. Aadress Soomes: xxx. Tööandja kinnitusel viibib E.O peamiselt Soomes. Soome kohus tagastas aadressilt xxx dokumendid 01.11.2023 märkega – aadress teadmata/ adressaadi elu- või asukoht teadmata/ dokumenti ei olnud võimalik kätte toimetada enne märgitud kuupäeva või tähtaega.
6.Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile vastanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus vaatab asja läbi lihtmenetluses ning piirdub TsMS § 444 lg 2 alusel üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
8.TsMS § 444 lg 2 tulenevalt tuvastab kohus otsuse tegemisel tähtsust omavad faktilised asjaolud: AS Inbank Finance ja kostja vahel oli sõlmitud 20.10.2022 laenuleping nr L89010214755 (dtl 4147), mille alusel kanti kostjale üle 1500 eurot (dtl 48-49). Lepingu kohaselt oli intressi määr 23,90% aastas ja krediidi kulukuse määr 32,26% aastas. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes.
9.Lepingu nr L89010214755 sõlmimise ajal (20.10.2022) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,30% aastas. Kolmekordne määr oleks 3
2-23-129904 seega 48,90% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 4062 lõike 1 alusel.
10.Kostja ei ole lepingu nr L89010214755 põhiosa katteks teinud mitte ühtegi makset, seega on tasumata põhinõue 1500 eurot. 17.01.2023 on Inbank Finance AS edastatud kostjale lepingu nr L89010214755 ülesütlemise hoiatuse ning andnud täiendava tähtaja kuni 16.02.2023 võlgnevuse tasumiseks (dtl 57). Kostja nimetatule reageerinud ei ole ning Inbank Finance AS on edastanud 22.02.2023 lepingu nr L89010214755 ülesütlemise teatise (dtl 58). Esialgne võlausaldaja on loovutanud lepingust nr L89010214755 tulenevad nõuded hagejale 01.03.2023 ning on sellest kostjat teavitanud 01.03.2025 teates (dtl 59). Hageja on edastanud kostjale võlateatised ja hagihoiatused (dtl 63-71).
11.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). Kohus selgitas 26.06.2024 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 78-82).
12.Hagiavaldusest, selle lisadest, hageja 24.07.2024 vastusest ning sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Laenu andmisel esitatud teabe põhjal puudus kindlus, et kostjale oli laenu tagasimaksmine jõukohane. Krediidiandja on jätnud kontrollimata, kas krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi või kahjulikke majanduslikke tagajärgi.
13.Kostja märkis lepingu nr L89010214755 laenutaotlusel igakuiseks sissetulekuks 2600 eurot ja kohustuste suuruseks 600 eurot (dtl 60), märkimata on ülalpeetavate arv ning tööandja. EMTA päringu vastusest (dtl 61) nähtub, et kostja viimase 12 kuu keskmise sissetuleku suuruseks oli märgitud 2591,54 eurot ja viimane sissetuleku päev oli 30.09.2022.
14.Hageja leiab, et on tõendanud, et on kogunud ja kontrollinud kostja finantsvõimekust, sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist, kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Kohtu hinnangul ei ole taolise teabe kogumine ja kontrollimine tõendatud. Esitatud tõenditest ei nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud, millest täpselt koosneb igakuine sissetulek, kas kostjal on jätkuvalt olemas töö ning millised igakuised kohustused kostjal tegelikkuses eksisteerisid. Hageja kinnitusel kontrollis krediidiandja maksehäireregistreid. Kohus märgib, et maksehäireregistri väljavõtte (dtl 62) kohaselt oli kajastatud varaseim maksehäire 21.11.22 seisuga, s.o pärast laenukohustuste võtmist. Samas ei saa ainult maksehäire puudumisest tuvastada kostja piisavat finantsvõimekust. Ülejäänud ulatuses on esialgne võlausaldaja seega lähtunud vaid kostja väidetest.
15.Kohus märgib, et laenuandja on praegusel juhul jätnud pangakonto väljavõtte välja nõudmata olukorras, kus puudus muu, piisav teave laenvõtja krediidivõime kohta. Laenuandja 4
2-23-129904 jättis kontrollimata kostja tegelike igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse. Kohus leiab, et krediidiandjad ei selgitanud lepingu sõlmimisel välja kostja muude kohustuste ulatust ega tuvastanud kostja tegelike kulude suurust, sh igakuised vältimatud püsikulutused toidule, eluasemele jms. Kohus on seisukohal, et hageja väited on seega vastuolulised ning kogutud andmed ei olnud piisavad ega usaldusväärsed selleks, et lugeda VÕS § 4034 sätestatud kohustus nõuetekohaselt täidetuks. Laenu anti matemaatilise tehte puhul, arvestades sissetulekut ja oletatavaid igakuiseid kulutusi. Krediidiandjale pidi oma majandustegevusest tulenevalt olema teada, et paljud inimesed võtavad laene korraga mitmetelt krediidiandjatelt ning selline käitumine on jätkuv. Sellisel viisil satub inimene varem või hiljem makseraskustesse, sest mingil hetkel ei suuda ta uute laenude võtmise kaudu eelmisi ära tasuda. Konto väljavõtte kaudu oleks olnud võimalik tuvastada selliseid asjaolusid. Laenuandja konto väljavõtte küsimist vajalikuks ei pidanud.
16.Mitte ühestki tõendist ei nähtu, et laenuandja oleks kontrollinud kostja tegelikke sissetulekuid ja kulusid, mida nõuab VÕS § 4034 lg-d 2-4 ja lg 6 ning KAVS § 49 lg-d 1-4. Samuti ei nähtu ühestki tõendist, et laenuandja oleks ka tegelikult teostanud mingit analüüsi kostja sissetulekute ja kulude vahe piisavuse kohta teenindada võetavat laenu.
17.Riigikohus on oma määruses nr 2-21-13098/50 punktis 18 selgitanud, et „üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“ Antud juhul ei nähtu tõenditest, et laenuandja oleks sellist piisavat kontrolli teostanud, vaid kergemeelselt on tuginetud üksnes laenuvõtja poolt esitatud andmetele. Krediidiandja ei saa lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke.
18.Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.
19.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Võlasuhtele kohalduv intressimäär avaldatakse regulaarselt väljaandes Ametlikud Teadaanded (VÕS § 94 lg 2).
20.Kostja sai lepingu nr. L89010214755 alusel laenu summas 1500 eurot, kostja ei ole teinud laenulepingu alusel ühtegi makset. Kostjal tuleb seega tagastada põhiosa 1500 eurot.
21.VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest tulenevalt ei võlgne kostja muid tasusid. Seega ei kuulu rahuldamisele intressi ega haldustasu nõue.
22.Kohus rahuldab hagi osaliselt vastavalt hageja poolt võlaõigusseaduse § 4034 lg 7 alusel esitatud ümberarvestusele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 1500 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ning viivise alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 23.02.2023. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ülejäänud ulatuses jätab kohus hagi rahuldamata. 5
2-23-129904 23 TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte endi kanda, sh arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolu, et tegemist oli tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, millega puhul on tuvastatud krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ning isik, kes hagejale nõude loovutas, aitas kostja võlgnevuse tekkimisele kaasa, kuna sõlmis vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes tarbijaga krediidilepingu (vt ka Trt RngKo 12.05.2023 nr 2-22-11447, p 8).
24.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 17.09.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku, eposti ja posti teel ei ole õnnestunud. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp Kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.