Võlaõigus › Töövõtulepingud

Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja palub jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda, kuna kostja käitus siiralt ja ausalt, varjamata olulist infot ning tegi kõik endast oleneva asja lahendamiseks kohtuväliselt. TsMS § 168 lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole alust TsMS § 168 lg 6 kohaldamiseks. Kohus leiab, et kuigi kostja võtab hagi õigeks, ei ole ta ka õigeksvõtu järel olnud valmis võlgnevust mõistliku aja jooksul tasuma. Samuti on pooled kohtueelselt otsinud mõistlikku ja hageja huve arvestavat kokkulepet võlgnevuse tasumise osas, kuid ei ole seda saavutanud, mistõttu oli hageja poolt kohtusse pöördumine põhjendatud, et saada võlgnevuse väljamõistmise osas täitedokument. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud menetluskulude hageja kanda jätmine TsMS § 168 lg 6 alusel ning kohus jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Hageja taotleb menetluskuluna mõista kostjalt välja hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1260 eurot, tõlkekulud 999 eurot ja õigusabikulu 720 eurot, s.o menetluskulud kokku 2979 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 138 lg-st 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna hagi esitamiselt tasumisele kuulunud riigilõiv 1260 eurot. TsMS § 143 p 1 kohaselt asja läbivaatamise kulud on mh tõlgikulud. Hageja on välja toonud, et talle on tekkinud tõlkekulud summas 999 eurot (dtl 151-152). Seega on põhjendatud tõlkekulu summas 999 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb õigusabikulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist alljärgnevas koosseisus: Toiming Aeg (h) Suhtlemine kliendiga tsiviilasjaga seotud menetluslikes küsimustes 0,5 Hagiavalduse koostamine, komplekteerimine ja kohtule edastamine 3 Hagi täienduse koostamine 1 Kokku: 4,5 Kohus leiab, et hageja poolt väljatoodud toimingud olid kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind 160 eurot ei ole põhjendatud. Nimetatud tunnihind on põhjendatud vandeadvokaadist esindaja puhul. Kohtu hinnangul juristist esindaja põhjendatud tunnihinnaks on 120 eurot (käibemaksuta). Seega on kohtu hinnangul põhjendatud hageja õigusabikulu 540 eurot (4,5x120 eurot/h). Hageja põhjendatud menetluskulu kokku on seega 2799 eurot (1260+999+540).

2 Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2799 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.