AS Elenger Grupp (endise nimega AS Eesti Gaas) hagi R K vastu põhivõla 196,54 euro, viivise 3,89 euro ja sissenõudekulu 30 euro saamiseks 230,43 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Istung ja seal osalenud isikud
Hageja: AS Elenger Grupp (endise nimega AS Eesti Gaas, 10178905), esindaja A T Kostja: R K (xxx) 19.01.2026, hageja T, kostja R K
lepinguline
esindaja
A
RESOLUTSIOON:
1.Jätta rahuldamata AS Elenger Grupp (endise nimega AS Eesti Gaas) hagi R K vastu põhivõla 196,54 euro, viivise 3,89 euro ja sissenõudekulu 30 euro saamiseks.
2.Jätta kõik menetluskulud AS-i Elenger Grupp kanda, kuid kostjal nende puudumise tõttu rahaliselt kindlaks määramata.
3.Tagastada R K kajalt 04.04.2025 tasutud riigilõiv 100 eurot R Ki arvelduskontole xxx Swedbank AS-is. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
2 puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.AS Elenger Grupp (end nimega Eesti Gaas AS; hageja) esitas 22.08.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R Kilt (kostjalt) 160,02 euro saamiseks (dtl 5-7). Kohus tegi 23.08.2024 võlgnikule makseettepaneku (dtl 8-9), millele ta esitas vastuväite (dtl 13). Pärnu Maakohus lõpetas 26.11.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (dtl 1-2).
2.Hageja esitas 12.12.2024 kostja vastu hagi põhivõlgnevuse 196,54 euro, viivise 3,89 eurot ja sissenõudekulud summas 30 eurot nõudes (dtl 20-25).
3.Maakohus võttis hagi 10.01.2025 määrusega (dtl 76) menetlusse.
4.Kostja hagile ei vastanud. Harju Maakohus rahuldas 14.02.2025 tagaseljaotsusega hagi ja mõistis R Kilt AS-i Eesti Gaas kasuks välja põhivõla 196,54 eurot, viivise 3,89 eurot ja sissenõudekulu 30 eurot (dtl 80-81).
5.21.03.2025 esitas kostja tagaseljaotsusele kaja (dtl 83-84) ja 07.04.2025 vastuse hagile (dtl 93-94).
6.Kohus rahuldas 22.04.2025 määrusega R K kaja ja taastas menetluse (dtl 125126). Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
7.Hagiavalduse (dtl 20-25) kohaselt sõlmis kostja maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu tarbimiskohaga xxx, leping jõustus 01.03.2009. Ostja kohustus tasuma teenuste eest müüjale vastavalt valitud hinnapaketi tingimustele ja tasudele. Kostjal on tasumata arved alates 06.10.2023-05.11.2024 kokku 196,54 euro ulatuses. Hageja arvestas viivist alates 16.02.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni. Kostja võlgneb hagejale viivist 3,89 eurot. Võla sissenõudmiseks sõlmis hageja käsunduslepingu inkassoga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 30 eurot.
8.Hageja selgitas 22.04.2025 seisukohas (dtl 110-113), et gaas on suletud ja lepingud lõpetatud seisuga 26.02.2025. Hageja koostab gaasiarved võrguettevõtjalt saadud gaasikoguste alusel. Hageja saab võrguettevõtjalt maagaasi tarbimisandmed ja võrgutasu andmed läbi Eleringi andmevahetusportaali ning koostab nende alusel arve. Vastavalt maagaasiseadusele tagab võrguettevõtja oma võrgus tarbitud gaasikoguse mõõtmise ning edastab mõõtmise tulemused gaasi müüjale arve esitamise aluseks. Kostja ei ole täitnud oma maagaasi võrgulepingust (p 5.16, 5.17.1) tulenevat kohustust ega teavitanud võrguettevõtjat tegelikust gaasiarvesti näidust. Samuti ei ole kostja teavitanud, et ei tarbi gaasi ning ei ole ka ühtegi arvet vaidlustanud. Näitude teatamise kohustusest kostja vabastatud ei olnud. Märtsis 2025 esitatud arvele läks -75 kuupmeetrit (p 5.17.1 alusel) ning see läks varasemalt esitatud kolme arve katteks: 11.2024 (25 kuupmeetrit); 12.2024 (25 kuupmeetrit); 01.2025 (25 kuupmeetrit). Prognoostasud ning maagaasi kuutasud jäävad maksta. Hageja täpsustas, et kohtusse antud ja tasumata võlgnevus põhivõla ja viivise näol on 200,43 eurot (tagaseljaotsusega välja mõistetud) ning uus võlg peale kohtusse andmist on 14,71 eurot (prognoostasud, maagaasi kuutasud ning viivised). Lisaks märkis hageja, et kuivõrd tagaseljaotsus oli edastatud täitemenetlusse, siis sundtäitmise korras on nõue rahuldatud, üles on jäänud üksnes jooksva viivise nõue.
9.Peale 19.01.2026 toimunud istungit selgitas hageja 30.01.2026 menetlusdokumendis, kuidas võlgnevus tekkis (dtl 177-178). Võrguettevõtja selgitas, et mõõtepunktis xxx oli AS-ile Gaasivõrk teadaolevalt kasutusel gaasikatel. Vastavalt AS Gaasivõrk tüüptingimuste punktile 5.12.1 on kliendil kohustus teatada mõõtevahendi näitu
3 arvestusperioodi lõpul, mis on vastavalt punktile 5.14 arvestusperioodi 26. kuupäevast kuni järgneva kuu 1. tööpäevani. Kui klient ei ole teatanud mõõtevahendi näitu õigeaegselt ja klient ei ole mõõtevahendi näidu teatamisest vabastatud (vastavalt punktile 5.15), määratakse antud arvestusperioodil tarbitud gaasi kogus prognoosimise teel, lähtudes kliendipaigaldise varasemast tarbimisajaloost ja teiste sarnaste klientide poolt prognoositaval arvestusperioodil tarbitud gaasi kogustest. Sellisel juhul on võrguettevõtjal õigus nõuda kliendilt prognoosimise tasu vastavalt kehtivale hinnakirjale. Alates 01.08.2024 oli kuutasu üks gaasihinna komponentidest. Kuutasu arvestatakse ka juhul, kui tarbimist ei ole. Vastavalt lepingu nr 011225641 tingimustele on maagaasi kuutasu rakendatud perioodi 01.08.202426.02.2025 eest. Leping lõpetati 26.02.2025.
10.Hageja täpsustas veelkord 13.02.2026 e-kirjas (dtl 180), et hageja nõude puhul on tegemist kuutasu põhinõudega. Kuutasu tuleneb teenuslepingust, mis oli 01.03.2009 poolte vahel sõlmitud. Kostjale edastati lepingu tingimuste muudatus seoses kuutasu komponendi rakendamisega juunis 2024. Teatis saadeti kostjale paberkandjal posti teel lepingus märgitud aadressile. Muudatus puudutas hinnastruktuuri ning alates 01.08.2024 lisandus gaasipakettidele kuutasu komponent. Teatises anti kostjale selgesõnaliselt võimalus leping üles öelda, teatades sellest hiljemalt 15.07.2024. Kostja ei esitanud vastuväiteid ega öelnud lepingut üles. Vastupidi, leping jätkus pärast muudatuse jõustumist kuni 26.02.2025. Seega väljendas kostja oma nõustumist lepingu muudetud tingimustega käitumise kaudu, mis vastab VÕS § 20 lg 2 tähenduses aktseptile. Leping loetakse muudetuks alates 01.08.2024.
11.Hageja märgib 20.03.2026 menetlusdokumendis (dtl 196), et AS Elenger grupp tegutseb gaasimüüjana, samas kui AS Gaasivõrk on jaotusvõrguettevõtja, kes haldab gaasivõrku ning tagab gaasi edastamise tarbijani. AS Gaasivõrk kuulub samasse kontserni, mistõttu sisaldab tarbijale esitatav arve nii maagaasi eest tasu (sh kuutasu) kui ka võrguteenuse tasu.
12.Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 196,54 eurot, viivise hagiavalduse esitamise seisuga 3,89 eurot ja sissenõudekulud summas 30 eurot ja hageja menetluskulud. Kostja vastuväited
13.Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et see tuleb jätta rahuldamata. 07.04.2025 vastuses (dtl 9394) märkis kostja, et tal puudub võlgnevus hageja ees. Leping lõpetati poolte vahel 26.02.2025 vastastikusel kirjalikul kokkuleppel, k.a katkestas hageja kostja juuresolekul kohapeal gaasiedastamise võimaluse gaasitoru läbilõikamisega.
14.Selle toimingu käigus jäädvustas hageja gaasimõõdiku viimase näidu ja kinnitas selle. Mõõdiku viimane näit oli 26.02.2025 - 7473m3, seega viimane näit on sama nagu ka aastatel 2020, 2021, 2023 ja 2024. Hageja esitatud 06.10.2023 arvel nr 1003982054 on algseks mõõdiku näiduks samuti 7473m3. Gaasitarbimist ja gaasitarnimist pole toimunud. Kostja leiab, et õigustatud ei ole arvete esitamine olematute teenuste eest.
15.Vastatavalt 26.02.2025 teostatud toimingutele koostas hageja 05.03.2025 uue lõpparve ja lõpetas maagaasi lepingu samal päeval. Hageja viimasel arvel kajastub, et tehtud on tagasiarvestus liigselt arvestatud gaasikoguse suhtes ainult 3 kuu ulatuses s.o 3x25m 3 = 75m3. Arvel on aga oluliselt eksitud arvestusega. Tagasiarvestus tuleb teha kahe mõõdiku näidu vahel seega 7698 - 7473 on vahe 225m3, mitte ainult 75m3 ulatuses.
16.Kostja leiab, et gaasitarbimise eest kahjusumma nõudmine temalt ei ole põhjendatud, kuna gaasitarbimist selles korteris ajavahemikul 2020-2025 pole olnud ega saanudki olla. Hageja ei ole xxx tarninud gaasi ja on sellest ka teadlik.
4
17.Kostja lisas 02.03.2026 menetlusdokumendis (dtl 184-188), et tal puudub leping Aktsiaseltsiga Gaasivõrk, tema sõlmis 01.03.2009 lepingu AS-iga Eesti Gaas ja AS-iga EG VÕRGUTEENUS. Nimetatud lepingust kuutasu ei tulene. Kostja leiab, et tema kui tarbija ei pea tasuma hagejale hüpoteetiliste arvete järgi ega ka väidetavate kulude eest, mida ta hagejale reaalselt ei ole tekitanud. Hageja ei ole olukorras, kus ta on tarninud kostjale gaasi ja kostja on jätnud temale tarnitud ja tema poolt kasutatud gaasi eest tasumata, sest gaasi ei ole tarnitud ja hageja ei ole sellega seoses kahju kandnud.
18.Kostja ei teadnud hageja lepingu muutmise soovist midagi. Kostja sai esimest korda (kaudselt) teada hageja lepingu muutmise soovist kohtumenetluses. Kostjale ei ole saadetud ega temani ei ole jõudnud lepingu muutmise kirjad.
19.Tarbimiskohal ei olnud ega saanudki enam olla gaasitarbimist alates 09.12.2009, kui korteris toimus suur veeavarii, elektrijuhtmed olid vee all, kütta ei saanud ning selle tagajärjel külmusid nii gaasikatel kui veetorud 09.12.2009. Kotja teatas sellisest olukorrast hagejat Liivalaia tn-l klienditeeninduses ja poolte vahel saavutati kokkulepe, et kuni kahjutekitajaga vaidluste lahendamisteni ja gaasikatla asendamiseni ning torude parandamiseni gaasi kostja ruumides tarbida ei saa ja 0-näitusid edaspidi esitama ei pea. Seetõttu ei saadetud kostjale pikki aastaid ka 0-arveid. 22.02.2026 lõigati poolte kokkuleppel gaasiühendus läbi ja suleti torud. 06.10.2023 arvelt nr 1003982054 nähtub, et maagaasi ei tarbitud perioodil 30.12.2020-30.05.2021 (summa 0 kogus 0). Arvel puuduvad aastad 2009 kuni 2021, mil ka tarbimine puudus. Näitude puudumist pole kogu selle perioodi jooksul kostjale ette heidetud, sest hagejale oli olukord teada, s.t, et tarbimist ei ole. Kostja arvas, et kui hageja soovib näitusid ja endale kuuluvat gaasimõõdikut kontrollida, siis saab ta seda teha kostjast olenemata igal ajal, sest gaasimõõdik asub hoone avalikult ligipääsetavas koridoris.
20.Kostja ei olnud 2024 suvel teadlik hageja soovist muuta lepingu tingimusi. Kostja käitumisest 21-26.02.2025 väljendub selge soov, mistahes muudetud tingimustest teadasaamisel esimesel võimalusel 01.03.2009 leping koheselt üles öelda ja gaasiühendusest loobuda.
21.Hageja nõude näol ei ole tegemist kuutasu põhinõudega. Arvetelt nähtub, et hageja soovib, et kostja tasuks gaasikoguse eest (m 3) tarbimise eest. Kostja ei ole gaasi tarbinud ja seda tõestab gaasimõõdiku näit.
22.Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 22.08.2024. Avaldusest nähtub, et avaldaja põhinõue on arve 0112256451 perioodi 06.10.2023-15.08.2024 eest 126,46 eurot. Nõue tuleneb teenuslepingust nr 0112256451 ja arve nr 0112256451. Seega menetlus hageja väidetava kuutasu põhinõudega algatati maakohtus enne, kui kostjale oleks üldse olnud võimalus seda kuutasu esimest korda tasuda. Avalduse kuupäev 22.08.2024 on enne kui 01.09.2024 esimene tasumise tähtpäev.
23.Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
24.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja tutvunud poolte seisukohtadega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
25.Kohus tuvastas, et:
25.1.kostja on xxx asuva kinnisasja kaasomanik (dtl 27-28);
25.2.AS EG VÕRGUTEENUS, AS EESTI GAAS ja kostja sõlmisid 09.03.2009 maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu tarbimiskohaga xxx (dtl 26).
26.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja võlgneb viidatud lepingu alusel hagejale teenustasuna või kuutasuna 196,54 eurot.
5
27.Kohus leiab, et hageja on peale tsiviilasjas 19.09.2026 toimunud istungil uuritud tõendeid ja antud selgitusi asunud 30.01.2026 (dtl 177-178) muutma hagi alust. Istungil ei väitnud hageja esindaja, et kostja võlgneb hagejale kuutasu, vaid pidi hagejaga arutama, miks selliselt on teenustasu arvutatud ja andma teada kompromissi sõlmimise võimalusest.
28.Hagis (dtl 20-25) ja kostja vastusele esitatud seisukohas (dtl 110-113) leidis hageja, et kostja ei ole täitnud oma maagaasi võrgulepingust (p 5.16, 5.17.1) tulenevat kohustust ega teavitanud võrguettevõtjat tegelikust gaasiarvesti näidust. Samuti ei ole kostja teavitanud, et ei tarbi gaasi ning ei ole ka ühtegi arvet vaidlustanud. Hageja viitas, et AS Gaasivõrk võrgulepingu tüüptingimustele, mille punkti 5.16 kohaselt, kui klient ei ole teatanud mõõtevahendi näitu õigeaegselt ja klient ei ole mõõtevahendi näidu teatamisest vabastatud, määratakse antud arvestusperioodil tarbitud gaasi kogus prognoosimise teel, lähtudes kliendipaigaldise varasemast tarbimisajaloost ja teiste sarnaste klientide poolt prognoositaval arvestusperioodil tarbitud gaasi kogustest. Sellisel juhul on võrguettevõtjal õigus nõuda kliendilt prognoosimise tasu vastavalt kehtivale hinnakirjale. Vastavalt punktile 5.17.1. kui mõõtevahendi tegelik näit on väiksem kui viimasena kliendi poolt teatatud või võrguettevõtja poolt prognoositud näit (vastavalt kumb on hilisem), korrigeerib võrguettevõtja andmevahetusplatvormis kliendi tarbimisandmeid vastavalt tegelikult tarbitud kogustele. Arve esitaja teostab kliendi poolt võrgutasu, aktsiisi ja varumakse eest tasutud summade ümberarvestuse viimase kolme kalendrikuu gaasi koguse ulatuses. Ülejäänud gaasi koguse osas teostatakse ümberarvestus üksnes juhul, kui tarbimisandmete korrigeerimise vajadus ei ole tingitud kliendi poolt lepingust tuleneva kohustuse mittekohasest täitmisest. Tarbitud gaasi koguse korrigeerimise tulemusel selgunud enammakstud summa loetakse üldjuhul kliendi poolt tasutud ettemaksuks.
26.Hagis esitatud kliendi maksmata arvete tabelist (dtl 22) ja hagile lisatud arvetelt (dtl 2958) nähtub, et hageja nõudis kostjalt perioodil 06.10.2023-05.11.2024 tasumata teenuse eest. Kostja esitas 07.04.2025 tõendid (dtl 95-100) ja selgitas 19.01.2026 istungil (dtl 160), et arvetelt nähtuvalt kostja ei tarbinud viidatud perioodil hageja poolt pakutavat teenust – arvetel kajastatud alg- ja lõppnäit oli sama s.o 7473m3. Sama tarbimise lõppnäit nähtub ka hageja 16.10.2023 ja 15.03.2025 arvetelt (dtl 55-57; 95-100) ja teenuse lõpetamisel tehtud fotodelt, s.t päeval, mil kostja korteris olevad gaasitorud läbi lõigati (dtl 103-105, 165169). Kostja selgituste järgi oli 2009. märtsis korteris veeuputus, kütte- ja veetorud lõhkesid ning gaasiga korteris enam kütta ei olnud võimalik. Kostja teavitas olukorrast hagejat ning hageja kostjale arveid ei esitanud. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja korteri gaasimõõdik asub hoone avalikult ligipääsetavas koridoris ja hagejal oli võimalik mõõdikut kontrollida.
27.Kohus leiab, et hageja ei ole asjas tõendanud, et kostja oleks alates 2009. märtsist Tallinnas, xxx korteris gaasi tarbinud või kostjal oleks võimalus tarbimiseks olnud. Kostja on tõendanud arvesti näitudega, et ei ole vaidlusalusel perioodil gaasi tarbinud.
28.30.01.2026 vastuses menetlusdokumendis märkis hageja, et alates 01.08.2024 oli kuutasu üks gaasihinna komponentidest, mida arvestati ka juhul, kui tarbimist ei ole. Hageja väidetel edastati kõikidele klienditele kuutasu rakendamise info juunis 2024 ja vastavalt lepingu nr xxx tingimustele on maagaasi kuutasu rakendatud perioodi 01.08.202426.02.2025 eest. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostjale edastati juunis 2024 kuutasu rakendamise info teatis paberkandjal postiga.
29.Lisaks leiab kohus, et kuivõrd hageja esitas käesolevas tsiviilasjas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 22.08.2024, siis ei saanud hageja esitada etteulatuvalt kuutasu võlgnevuse nõuet perioodi 01.08.2024-26.02.2025 eest ega esitada 13.12.2024 hagiga kuutasu nõuet kinnitavaid tõendeid.
30.Osundatud põhjustel jätab kohus hageja esitatud põhinõude rahuldamata.
6
31.Kõrvalnõuetest Kohus jättis rahuldamata hageja põhinõude, seega tuleb rahuldamata jätta ka hageja viivisenõue ja sissenõudmiskulude nõue.
32.Menetluskulud
32.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, siis jäävad kõik menetluskulud hageja kanda, kuid kostjal kulude puudumise tõttu hagejalt välja mõistmata (TsMS § 162 lg 1 ja 2).
32.2.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
32.3.Kohus rahuldab kostja taotluse ja tagastab kostjale tagaseljaotsusele kaja esitamisel 04.04.2025 tasutud riigilõivu 100 eurot R Ki arvelduskontole xxx Swedbank AS-is (TsMS § 150 lg 1 p 7). /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.