Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

AS TALLINNA SADAM leidis, et volikirjadel ei ole notariaalselt kinnitatud või tõestatud allkirjade õigsust. Vekslid nr 14-17 on väljastatud Paritet Ltd-le, kes andis vekslid üle Maslozhirkombinat „Khabarovskaja Soja“ Ltd-le, samas on tõendamata, et Paritet Ltd nimel vekslid üle andnud isik oli õigustatud seda tegema. Ka juhul, kui lugeda, et 15.04.2013 üleandepealdis on vormilises mõttes nõuetekohane, olid vekslite lunastamise tähtajad möödunud. Pärast tähtaja möödumist ei pea veksli väljaandja seda enam lunastama. Maslozhirkombinat „Khabarovskaja Soja“ Ltd ei ole veksleid ettenähtud aja jooksul lunastamiseks esitanud. Hageja poolt erineval ajal kohtule esitatud vekslid erinevad mitme tunnuse poolest. Vekslid number 10-13 ühepoolsete koopiate (esitatud 25.03.2014) ja samade vekslite kahepoolsete koopiate (esitatud 09.06.2014) visuaalsel võrdlusel on näha, et allkirjad vekslitel on erinevad ja templid paiknevad erinevates asukohtades. Vekslid ei saa olla asendatud, kuna asendada saab esitajaväärtpabereid, mitte käskväärtpabereid, milleks vekslid on. Allkirjad üleandepealdistel ei kuulu tõenäoliselt VS-ile. Kui Maslozhirkombinat „Khabarovskaja Soja“ Ltd oleks vekslid kehtivalt üle andnud hagejale, siis ei taotleks Maslozhirkombinat „Khabarovskaja Soja“ Ltd pankrotihaldur vekslitest tuleneva nõude tunnustamist AS MUUGA SOJATEHAS (pankrotis) pankrotimenetluses enda nõudena. Hageja pole ka esitanud sisuliselt ühtegi nõuetekohaselt tõendatud argumenti selle kohta, millistest kaalutlustest tulenevalt nii suure nõudeõigusega vekslid hagejale väidetavalt üle anti. Veksleid polnud võimalik kehtivalt hagejale üle anda, kuna veksleid ei ole tähtaegselt lunastamiseks esitatud. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude esitamise eeldused ei ole täidetud, kuna rahaliste vahendite üleandjaks ei ole hageja vaid Maslozhirkombinat „Khabarovskaja Soja“ Ltd, alusetu rikastumise nõue ei ole üle läinud Maslozhirkombinat „Khabarovskaja Soja“ Ltd-t hagejale. Ainult vekslite üleandmisest hagejale ei saa tuletada alusetust rikastumisest tuleneva nõudeõiguse loovutamist hagejale, kuna iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda. Nõue on ebaselge, kuna osaliselt on nõue tõendamata - vekslid number 21-23 on esitamata, samuti on hageja esitanud suvalise nõudesumma, kuna hagi esitamise seisu valuutakurssi arvestades kujuneks nõudeks 3 822 305,90 eurot. AECOM Estonia OÜ leidis, et veksleid ei olnud võimalik kehtivalt hagejale üle anda, kuna veksleid ei ole tähtaegselt lunastamiseks esitatud. Pärast maksetähtpäeva ei pea veksli väljaandja seda enam lunastama. Üleandepealdised on tehtud kehtetutele vekslitele, kuna maksetähtpäev oli selleks ajaks möödunud. Üleandmine ei taasta ega pikenda vekslitest tulenevaid õigusi. Vekslite asendamine on tõendamata. Asendamise korral peab vekslil olema asjakohane viide, et tegu on koopiaga ja originaalveksel on hävinud. Rahalised vahendid vekslite alusel andis AS-ile MUUGA SOJATEHAS üle Maslozhirkombinat „Khabarovskaja Soja“ Ltd mitte hageja. Alusetu rikastumise nõude tingimused pole täidetud ka põhjusel, et hageja pole vekslite omanik, kuna üleandepealdistega anti hagejale üle kehtetud vekslid ja üleandepealdis ei taastanud vekslite kehtivust. Lisaks sellele ei ole alusetust rikastumisest tulenevat nõudeõigust hagejale eraldi üle antud.

Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus jättis 23.09.2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja märkis nõude alusena 23 vekslit, mis on välja antud 30.12.2010 - 06.02.2012. 05.09.2014 kohtule esitatud menetlusdokumendis täpsustas hageja, et hagiavaldus ja nõudeavaldus kajastasid ekslikult veksleid nr 24-26, mille omanik hageja tegelikult ei ole. Hageja tõi välja nimekirja sellest, millistele vekslitele ta nõue tugineb. Nendeks on vekslid numbritega 3 - 23 k.a. See ei ole aga kooskõlas pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduses esitatud nimekirjaga. PankrS § 107 kohaselt võib võlausaldaja kohtus taotleda nõude tunnustamist üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kuivõrd veksel nr 9 ei ole nõudeavalduses esitatud nõude aluseks, ei kuulu see arvestamisele praeguse vaidluse lahendamisel. Hageja nõude aluseks olevad vekslid on eeltoodust tulenevalt järgmised: 1) Veksel nr 3 - 11 500 000 rubla, 29.12.2010; 2) Veksel nr 4 - 13 000 000 rubla, 29.12.2010; 3) Veksel nr 5 - 5 000 000 rubla, 12.01.2011; 4) Veksel nr 6 - 29 000 000 rubla, 11.02.2011; 5) Veksel nr 7 - 12 900 000 rubla, 21.02.2011; 6) Veksel nr 8 - 8 700 000 rubla, 10.03.2011; 7) Veksel nr 10 - 600 000 rubla, 20.05.2011; 8) Veksel nr 11 - 6 600 000 rubla, 01.07.2011; 9) Veksel nr 12 - 5 700 000 rubla, 12.07.2011; 10) Veksel nr 13 -6 000 000 rubla, 09.08.2011; 11) Veksel nr 14 - 11 500 000 rubla, 29.11.2011; 12) Veksel nr 15 -13 000 000 rubla, 29.11.2011; 13) Veksel nr 16 - 5 000 000 rubla, 29.11.2011; 14) Veksel nr 17 - 25 960 0000 rubla, 29.11.2011; 15) Veksel nr 18 - 11 500 000 rubla, 13.12.2011; 16) Veksel nr 19 - 13 000 000 rubla, 13.12.2011; 17) Veksel nr 20 - 5 000 000 rubla, 13.12.2011; 18) Veksel nr 21 - 29 000 000 rubla, 13.12.2011; 19) Veksel nr 22 - 3 500 000 rubla, 13.12.2011; 20) Veksel nr 23 - 12 400 000 rubla, 21.12.2011. VÕS § 926 lg 1 sätestab, et lihtveksel on käskväärtpaber, millega veksli väljaandja kohustub tingimusteta ise maksma vekslisumma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule märgitud maksetähtpäeval. Vekslid nr 3-8, 10-13 ja 18-23 on võlgniku poolt müüdud Maslozhirkombinat „Khabarovskaja Soja“ Ltd-le. Vekslid nr 11-17 on müüdud Paritet Ltd-le. Vekslite eest tasumise kohta on esitatud pangakonto väljavõtted. Nimetatud isikud on vekslites märgitud õigustatud isikutena. VÕS § 940 võimaldab veksleid anda üleandepealdisega üle teisele isikule, muu hulgas teisele vekslikohuslasele, kui väljaandja ei ole üleantavust märkega «üleandepealdise tegemise õiguseta», «indosseerimisõiguseta» või muu samatähendusliku märkega vekslil selgelt välistanud. VÕS § 941 lg 1 kohaselt tuleb üleandepealdis teha vekslile või sellega püsivalt seotud lehele (vekslijätk) ning pealdise tegija poolt allkirjastada. Vekslitest ei nähtu, et üleantavus oleks välistatud. Seega tuleb kontrollida, kas vekslid on hagejale üle antud. VÕS § 943 lg 1 kohaselt loetakse veksli valdaja veksli seaduslikuks omanikuks, kui ta tõendab oma

õiguse üksteisele ajaliselt ja isikuliselt järgnevate üleandepealdistega (üleandepealdiste katkematus), isegi kui viimane üleandepealdis on blankopealdis. Vekslid nr 3-8, 10-13 ja 18-23 on 15.04.2013 hagejale üle andnud volikirja alusel tegutsenud isik VS. Vekslid nr 14-22 on 26.03.2012 antud üle Maslozhirkombinat „Khabarovskaja Soja“ Ltd-le ning 15.04.2013 üle antud hagejale volikirja alusel tegutsenud isiku VS poolt. Kohtule esitatud esindusõigust tõendavate dokumentide põhjal saab tuua välja järgmised asjaolud: VS esindusõigus tuleneb 07.02.2012 kolmeks aastaks edasivolitamisõiguseta välja antud volikirjast, mis on allkirjastatud AS poolt; AS õigus esindada Maslozhirkombinat „Khabarovskaja Soja“ Ltd-t tuleneb 14.01.2012 kolmeks aastaks edasivolitamisõigusega välja antud volikirjast, mis on allkirjastatud Maslozhirkombinat „Khabarovskaja Soja“ Ltd peadirektor VK poolt; VK määrati 19.10.2011 otsusega üheks aastaks Maslozhirkombinat „Khabarovskaja Soja“ Ltd peadirektoriks ainuosaniku Aquarius Holding AG otsusega, kelle nimel allkirjastas otsuse juhatuse liige EC, kes nimetati 30.06.2010 Aquarius Holding AG juhatuse liikmeks viieks aastaks. Eeltoodust nähtuvalt oli VS-il 15.04.2013 seisuga õigus esindada Maslozhirkombinat „Khabarovskaja Soja“ Ltd-i ning seega oli VS-il ka õigus anda üle vekslid hagejale. Kohus leidis, et hageja ja Maslozhirkombinat „Khabarovskaja Soja“ Ltd vahelised õigussuhted, mis tingisid vekslite üleandmise, ei oma tähtsust hageja poolt võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõude osas. Seega ei mõjuta hageja võimalikku vekslitest tulenevat nõudeõigust asjaolu, kas vekslid hagejale müüdi, kingiti või näiteks anti võlgnevuse katteks. Samuti ei ole kehtestatud vekslite üleandmisele kohustuslikku notariaalset vormi, seega ei pea olema volikirjad notariaalselt kinnitatud või tõestatud. Seega on hageja vekslite alusel esitatava nõude puhul õigustatud isikuks ja tal oli nõudeavalduse ja hagi esitamise õigus. Kostjate hinnangul on vekslid number 10-13 võltsitud, nimetatud vekslite ühepoolsete koopiate (esitatud 25.03.2014) ja samade vekslite kahepoolsete koopiate (esitatud 09.06.2014) visuaalsel võrdlusel on näha, et allkirjad vekslitel on erinevad ja templid paiknevad erinevates asukohtades. Hageja selgitas, et tegu on asendatud vekslitega VÕS § 923 mõttes. Kohtu hinnangul ei kohaldu nimetatud norm vekslitele, kuna vekslid on käskväärtpaberid, mitte aga esitajaväärtpaberid, mida saab asendada. Ei kohaldu ka VÕS § 936 lg 1, mis võimaldab käskveksli välja anda mitmes eksemplaris, kuivõrd tegu oli lihtvekslitega. 23.09.2014 toimunud istungil võrdles kohus vekslite originaale erineval ajal esitatud koopiatega ning vaatlusel selgus, et originaalid vastavad 09.06.2014 esitatud koopiatele. 25.03. ja 09.06.2014 esitatud koopiate võrdlemisel oli vekslite nr 10-13 puhul selgelt aru saada, et templite asetus on koopiatel erinev. Kohus jättis 25.03.2014 esitatud vekslite koopiad nr 10-13, tuginedes TsMS § 277 lg-le 4, arvestamata, kuna erineval ajal esitatud koopiate erinevus ei ole põhjendatud ning seadus ei võimalda lihtveksleid asendada ega välja anda neist mitut eksemplari. Seetõttu saab asja lahendamisel aluseks võtta 09.06.2014 esitatud koopiad vekslitest. Vekslitel on märgitud, et veksleid ei või esitada lunastamiseks enne märgitud kuupäeva – vekslites nr 3-8 ja 10-13 on nimetatud kuupäevana märgitud 01.12.2011; vekslites nr 14-17 15.12.2011; vekslites nr 18-23 16.04.2012. Vekslite lunastamise tähtajad olid seega 30.11.2012 kell 24.00 (vekslid nr 3-8 ja 10-13), 14.12.2012 kell 24.00 (vekslid nr 14-17); 15.04.2013 kell 24.00 (vekslid nr 18-23). Kohtule pole esitatud tõendeid, et vekslid oleks tähtaegselt võlgnikule lunastamiseks esitatud. Eeltoodu põhjal ja tuginedes VÕS § 929 lg-le 1, § 930 lg-tele 1 ja 2 ning § 977 lg 1 p-le 1, leidis kohus, et vekslitest tulenev nõudeõigus on kaotatud, kuna veksleid ei ole esitatud lunastamiseks tähtaegselt.

VÕS § 939 lg 1 sätestab, et kui veksli väljaandja või veksli aktseptinud maksja vekslist tuleneva kohustuse täitmist ei saa nõuda aegumise tõttu või seetõttu, et jäeti tegemata vekslist tuleneva nõude esitamiseks vajalik toiming, võib veksli omanik esitada veksli väljaandja ja veksli aktseptinud maksja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude, kui nõude esitamise tingimused on täidetud. Kohus leidis, et hagejal puudub õigus esitada alusetust rikastumisest tulenevat nõuet. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Hageja ei ole andnud võlgnikule vekslite alusel üle midagi, mida saaks tagasi nõuda. Seega ei ole hageja olnud algselt sellises õiguspositsioonis, mis võimaldanuks tal esitada alusetust rikastumisest tuleneva nõude. TsÜS § 6 lg-d 1-3 sätestavad: tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leidis, et alusetust rikastumisest tulenev nõue tulnuks tehinguga hagejale üle anda, kuna see nõue ei saa olla üle läinud otse seaduse alusel. Sellele seisukohale jõudis kohus, arvestades vekslite omaniku õigust esitada nõue alusetu rikastumise sätete alusel ning teisalt asjaolu, et alusetu rikastumise nõuet saab esitada isik, kes on saajale midagi üle andnud. Kuna sellist kokkulepet ei ole kohtule esitatud, jättis kohus alusetust rikastumisest tuleneva nõude rahuldamata. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ja kõik menetluskulud jätta vastustaja kanda. AB-l oli vekslite järgi õigus nõuda vekslite lunastamist kokku summas 228 860 000 rubla (hagi esitamise seisu kursiga 4 641 936,45 eurot). Sõltuvalt eri vekslites märgitud kuupäevadest, millest alates neid võis lunastamiseks esitada, olid lunastamise tähtajad 30.11.2012 kell 24.00, 14.12.2012 kell 24.00 või 15.04.2013 kell 24.00. Isegi kui vekslite nõuetekohast lunastamiseks esitamist ei õnnest tõendada, on apellandil vekslite väljaandja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue. Rikastumine seisneb selles, et vekslite väljaandjal on õigus keelduda vekslis märgitud summat välja maksmast, kuigi veksli järgi oleks ta selleks kohustatud. Maakohtus leidis tõendamist, et ühtegi vekslite üleandmise reeglit ei ole rikutud, ehk apellant on vekslite omanik. Seega apellandil ja vekslite eelmisel omanikul oli alus eeldada, et kõik vekslist tulenevad nõuded lähevad apellandile üle. Samuti arvestades, et VÕS § 939 räägib veksli omaniku alusetu rikastumise nõudest, siis puudus tehingu pooltel igasugune teadmine sellest, et alusetu rikastumise nõude peaks eraldi üle andma. Vastupidi, apellandil oli õiguspärane ootus, et alusetu rikastumise nõue kuulub pärast vekslite omanikuks saamist talle. Kuna apellant tasus vekslite eest eelmisele omanikule, siis ka faktiliselt on vekslite väljaandja nüüd juba rikastunud apellandi arvel. Ei ole mingit põhjust, miks peaks otsima sooritust väljaandja ja vekslite omaniku vahel. Sooritus oli olemas, rikastumine oli olemas ja vekslite praeguse omaniku suhtes ebaõiglane olukord on olemas. Alusetu rikastumise nõude aluseks oleva sooritusena ei ole õige käsitada sooritust, mille vekslite järgi õigustatud isik tegi vastutasuks vekslite väljaandmise eest. Tavaliselt veksleid niisama välja ei jagata, vaid sõlmitakse nn kausaaltehing väljaandja ja õigustatud isiku vahel. Samas veksel ise on väärtpaberina mitteaktsessoorne, s.t vekslist tuleneb abstraktne nõue, mis ei sõltu senistest lepingusuhetest ega vaja lepingulist alust. Seetõttu ei ole põhjust, miks vekslist tulenev alusetu rikastumise nõue peaks sõltuma kausaaltehingust.

Eeltoodud põhjustel tuleb vekslist tulenevat alusetu rikastumise nõuet eristada VÕS §-des 1027 jj sätestatud alusetust rikastumisest, kuigi § 939 lg 1 sõnastus näib sellele viitavat. Ainuüksi asjaolu, et Eesti tsiviilkäibes veksleid eriti ei kasutata, ei tohiks viia õiguse kohaldamiseni viisil, mis on vekslite olemusega ilmselges vastuolus. Seetõttu on mõistlik lähtuda käsitusest, mis on välja kujunenud Saksamaal, kus veksleid on pikka aega kasutatud ja millel põhineb ka Eesti võlaõigusseaduse regulatsioon. Saksa õigusteooriat silmas pidades tuleb VÕS § 939 lg-t 1 mõista nii, et see sätestab spetsiifiliselt vekslitega kaasneva nõude, mis kujutab endast nõrgemat varianti lunastamise nõudest, mis kuulus veksli omanikule veksli alusel. Veksli puhul seisneb alusetu rikastumine selles, et veksli maksja ei ole enam kohustatud vekslis nimetatud rahasummat maksma, samas kui veksli omanik jääb ilma vastava väärtusega nõudest. Nõue ise tuleneb täies ulatuses vekslist ega sõltu väljaandja ja õigustatud isiku vahel sõlmitud kausaaltehingust. Veksli omaniku kahju seisneb selles, et veksel kaotab oma majandusliku väärtuse, kui seda lunastada ei saa. Alusetu rikastumise nõue VÕS § 939 lg 1 järgi ei tulene kausaaltehingust, mille alusel veksel välja anti, vaid vekslist endast. Järelikult kuulub nõue isikule, kes on parajasti veksli omanik, isegi kui seda on alates väljaandmisest mitu korda üle antud. Seega on ekslik maakohtu seisukoht, et nõue peab olema kuidagi üle läinud. VÕS § 939 lg 1 viimast osalauset „kui nõude esitamise tingimused on täidetud“, tuleb mõista nii, et täidetud peavad olema järgnevad eeldused:

käsitada kausaaltehingu täitmiseks tehtud sooritust. Vekslite lunastamise kohustus on abstraktne, mistõttu sellest vabanemine loob iseseisva rikastumise aluse. Järelikult on rikastunud isik, kes oli kohustatud välja maksma vekslis nimetatud summa. Tähtsust ei oma see, et apellant omandas vekslid kolmandatelt isikutelt ega teinud vekslite väljaandjale ühtki sooritust. Maakohus tuvastas, et apellandi nõude aluseks olevad vekslid on lihtvekslid VÕS § 926 lg 1 mõttes. Sellest tulenevalt oli vekslite lunastamiseks kohustatud nende väljaandja. Pankrotivõlgnik ei ole vekslites märgitud summasid välja maksnud ning apellandil puudub võimalus vekslitest tulenevaid nõudeid maksma panna. Järelikult on AS MUUGA SOJATEHAS (pankrotis) apellandile tekkinud kahju võrra rikastunud. Kui ringkonnakohus asub seisukohale, et VÕS § 939 järgse alusetu rikastumise nõude eelduseid tuleb kontrollida VÕS § 1027 jj järgi, on ekslik maakohtu seisukoht, et alusetu rikastumise nõue ei kuulu apellandile. Veksli väljaandjale tekib kausaaltehingu sõlmimise tagajärjel kaks kohustust: anda välja veksel ning maksta õigustatud isikule vekslis märgitud tingimustel välja seal nimetatud rahasumma. Seejuures kujutab just õigus veksel lunastada endast veksli omandaja jaoks majanduslikult võrdväärset vastusooritust tema poolt kausaaltehingu täitmiseks tehtud sooritusele. Juhul kui vekslit ei õnnestu mingil põhjusel lunastada, jääb veksli omanikul saamata vekslis märgitud summa, mille väljamaksmist ta kausaaltehingut sõlmides eeldas. Veksli väljaandja on samal ajal rikastunud vekslis märgitud summaga võrdväärse soorituse võrra. Seetõttu tuleb VÕS § 939 lg-t 1 ja § 1028 lg-t 1 koosmõjus mõista nii, et kui veksli omanik jääb ilma võimalusest veksel lunastada, on tegemist olukorraga, kus veksli väljaandmise aluseks olnud kausaaltehing langeb hiljem ära VÕS § 1028 lg 1 mõttes. Järelikult on väljaandja saanud veksli algselt omandajalt alusetu soorituse, mille väärtus vastab vekslis märgitud summale. VÕS § 939 lg 1 järgi kuulub alusetu rikastumise nõue veksli omanikule ning nõue on lahutamatult seotud veksliga ning läheb seetõttu vekslite üleandmisel üle uuele omanikule, ilma et selleks oleks vaja teha eraldi käsutust TsÜS § 6 lg 1 mõttes. Kui veksli väljaandjale soorituse teinud isik veksli võõrandab, siis tema suhtes lõpeb ebaõiglane olukord, mille heastamiseks on ette nähtud alusetu rikastumise nõue. Võõrandamistehingu tulemusena on tema juba veksli väärtusele vastava tasu kätte saanud. Samas on veksli väljaandja endiselt alusetult rikastunud, kuid nüüd juba veksli uue omaniku arvel. Järelikult on põhjendatud, et alusetu rikastumise nõue kuulub veksli igakordsele omanikule. Lisaks asus maakohus ekslikult seisukohale, et lihtveksleid pole võimalik asendada ega mitmes eksemplaris välja anda. Apellant jääb seisukohale, et varem esitatud koopiad ei ole võltsingud, vaid tegemist on ilmselt asendatud vekslitega. Apellandi valduses on paberkandjal üksnes kohtule tutvumiseks esitatud vekslid. Apellandil on küll mõlemad koopiad kohtule esitatud vekslitest, kus mõned vekslid on allkirjade ja templite paigutuse osas erinevad, kuid apellant omandas paberkandjal üksnes need vekslid, mis on kohtule tutvumiseks esitatud. Seega võivad mõned vekslid olla enne apellandi poolt omandamist asendatud. Puuduvad sätted, mille järgi vekslite asendamine oleks keelatud. VÕS § 923 lg 1 annab eraldi nõudealuse esitajaväärtpaberi asendamiseks, sest esitajaväärtpaberi omaniku isik ei nähtu väärtpaberist ning tal võib olla väga raske oma nõuet maksma panna. See ei tähenda, et muud liiki väärtpaberite asendamine oleks keelatud. Kaotsiminek, hävimine või riknemine võib osaks saada igasugustele väärtpaberitele, seega on täiesti arusaamatu, miks peaks nende asendamine olema kuidagi takistatud. Kohus ei põhjendanud, millisest õigusaktist nähtub, et vekslite asendamine on keelatud. Lisaks ei ole välistatud, et vekslid antakse kohe alguses välja mitmes eksemplaris või tehakse neist hiljem ärakirju.

Asjaolu, et vekslid võivad olla väljastatud mitmes eksemplaris, nähtub ka VÕS § 966 lg-st 3. Ainuüksi sellest, et allkirjad vekslitel on erinevad ja templid paiknevad erinevates asukohtades, ei saa teha järeldust, et 25.03.2014 esitatud ühepoolsed koopiad oleksid võltsingud. Vekslite võltsitust oleks võimalik analüüsida üksnes juhul, kui kohtutoimikus oleks mitu vastandliku sisuga vekslit. Praegusel juhul on vekslid identse sisuga, üksnes allkirjad ja templid on erineva kujuga. Eeltoodu viitab üksnes asjaolule, et tegemist oli sama veksli mitme eksemplariga. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Tõstatatud vaidlus selle kohta, milline maakohtus esitatud ärakiri vekslitest nr. 10-13 vastab originaalile, ei seondu vekslite asendamise küsimusega, sest maakohus tutvus vekslitega nr. 1013 ja tuvastas, et neile vastavad 09.06.2014 kohtule esitatud ärakirjad. Maakohus ei lugenud veksleid endid kehtetuteks (võltsituteks) ega jätnud vekslite 10-13 osas nõuet rahuldamata seetõttu, et need oleks kehtetud võltsituse tõttu. Seetõttu on asjakohatu apellatsioonkaebuse põhjendus võimalusest vekslite asendamiseks. Olgu öeldud, et kolleegium nõustub maakohtuga selles, et tegemist ei ole esitajaväärtpaberitega, mistõttu neid ei saa asendada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega ka selles, et antud juhul alusetust rikastumisest tuleneva nõude esitamise tingimused ei ole täidetud, sest hageja ei ole andnud võlgnikule vekslite alusel üle midagi, mida saaks tagasi nõuda. Lisaks märgib kolleegium, et juba hageja kasuks üleandepealdiste tegemise ajal olid vekslitest 3-17 tulenev nõue aegunud, kusjuures üleandja tegi vekslitele märke „bez oborota na menja“/„without recourse to me“; seega anti üleandepealdisega hagejale üle sisult väärtusetud vekslid, mistõttu ei saa ka hageja tõlgenduse kohaselt väita, et veksli väljaandja on nende vekslite osas alusetult säästnud maksmata vekslikohustuse võrra. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega apellatsiooniastmega seotud menetluskulud apellandi kanda.

jäävad

menetlusosaliste

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Reet Allikvere

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.