Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

XXXLtd-t üle hagejale. Ainult vekslite üleandmisest hagejale ei saa tuletada alusetust rikastumisest tuleneva nõudeõiguse loovutamist hagejale, kuna iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda. Nõue on ebaselge, kuna osaliselt on nõue tõendamata (vekslid number 21-23 on esitamata), samuti on hageja esitanud suvalise nõudesumma, kuna hagi esitamise seisu valuutakurssi arvestades kujuneks nõudeks 3 822 305,90 eurot. Kostja XXXOÜ vaidleb hagile vastu. Veksleid ei olnud võimalik kehtivalt hagejale üle anda, kuna veksleid ei ole tähtaegselt lunastamiseks esitatud. Pärast maksetähtpäeva ei pea veksli väljaandja seda enam lunastama. Üleandepealdised on tehtud kehtetutele vekslitele, kuna maksetähtpäev oli selleks ajaks möödunud. Üleandmine ei taasta ega pikenda vekslitest tulenevaid õigusi. Vekslite asendamine on tõendamata. Asendamise korral peab vekslil olema asjakohane viide, et tegu on koopiaga ja originaalveksel on hävinud. Hagi ei kuulu rahuldamisele alusetu rikastumise alusel. Rahalised vahendid vekslite alusel andis ASile XXX üle XXXLtd mitte hageja. Alusetu rikastumise nõude tingimused pole täidetud ka põhjusel, et hageja pole vekslite omanik, kuna üleandepealdistega anti hagejale üle kehtetud vekslid ja üleandepealdis ei taastanud vekslite kehtivust. Lisaks sellele ei ole alusetust rikastumisest tulenevat nõudeõigust hagejale eraldi üle antud. Hageja seisukoht kostjate vastustele Vekslid kuuluvad hagejale ning nende üleandmine on toimunud kooskõlas seaduses toodud nõuetega, kohtule on esitatud vekslid, vekslite ostu-müügilepingud ja üleandmis-vastuvõtmisaktid. Vekslite omandamisega seotud asjaolud on tõendatud mh notariaalselt kinnitatud lepingutega, XXXLtd halduri praktikandi kiri ei lükka neid tõendeid ümber. Vekslite võõrandamine ei eeldanud notariaalse volikirja olemasolu. Vekslite kuulumist hagejale kinnitab ka see, et vekslite originaalid olid pankrotimenetluse alguses ja asuvad ka praegu hageja valduses. Vekslite üleandmise lubatavus pole seotud veksli lunastamiseks esitamise tähtaja saabumisega. Vekslid ei ole võltsitud. Kui osa veksleid on vahepeal asendatud, ei muuda see hageja valduses olevaid veksleid kehtetuks. 15.04.2013 oli XXX esindusõigus olemas. XXX kaotas esindusõiguse alles 15.10.2013, kui kuulutati välja XXXLtd pankrot. Ettevõtte väärtusest üle 5% suuruste tehingute tegemiseks on vajalik ajutise halduri nõusolek, kuid ajutine haldur nimetati 16.04.2013, seega ei olnud XXX esindusõigus piiratud ka sel põhjusel. Ekslik on seisukoht, et vekslite üleandmise tehingus peavad olema loetletud kõik õigused, mis hagejale üle läksid. Juhul kui muutub vekslite omanik, läheb uuele omanikule üle kogu õiguslik positsioon. Alusetul rikastumisel põhineva nõude esitamise õiguse eelduseks on üksnes veksli omamine. Vekslite 24-26 omanik hageja ei ole ning nendel hageja nõue ei põhine. XXX Ltd-le on andnud vekslid nr 14-17 üle XXXLtd-le ning vekslite võõrandamisel esindas XXX Ltd-d XXX, kes oli ja on XXX Ltd tegevdirektor. Kohtu põhjendused 10.10.2013 kuulutati välja AS XXX pankrot. 10.12.2013 esitas hageja AS XXX(pankrotis) pankrotimenetluses nõude hagis märgitud ulatuses teise järgu nõudena (I kd, t lk 7-219). Võlgniku

pankrotihaldur tegi hagejale 02.01.2014 ettepaneku (I kd, t lk 220-222) ja 06.02.2014 täiendava ettepaneku nõudeavalduse puuduste kõrvaldamiseks (I kd, t lk 226-227), milliste tulemusena esitas hageja nõudeavalduse juurde täiendavaid tõendeid (I kd, t lk 223-225, 228-245). Nõuete kaitsmise koosolek toimus 14.02.2014 ja jätkus 26.02.2014 (II kd, t lk 107-113), nõudele vaidlesid vastu kostjad. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 järgi kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hagi esitati kohtule 25.03.2014, s.o tähtaegselt. Hageja nõue tuleneb vekslitest. Hagiavalduses ja nõudeavalduses on hageja märkinud nõudealusena 23 vekslit, mis on välja antud perioodil 30.12.2010-06.02.2012. 05.09.2014 kohtule esitatud menetlusdokumendis täpsustas hageja, et hagiavaldus ja nõudeavaldus kajastasid ekslikult veksleid nr 24-26, mille omanik hageja tegelikult ei ole. 05.09.2014 menetlusdokumendis on hageja välja toonud ka nimekirja sellest, millistele vekslitele ta nõue tugineb. Nendeks on vekslid numbritega 3-23 k.a. See ei ole aga kooskõlas pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduses esitatud nimekirjaga. PankrS § 107 kohaselt võib võlausaldaja kohtus taotleda nõude tunnustamist üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kuivõrd veksel nr 9 ei ole nõudeavalduses esitatud nõude aluseks, ei kuulu see arvestamisele ka käesoleva vaidluse lahendamisel. Hageja nõude aluseks olevad vekslid on eeltoodust tulenevalt järgmised: 1) Veksel nr 3 summas 11 500 000 rubla, 29.12.2010 (III kd, t lk 78-82 ja 147-148); 2) Veksel nr 4 summas 13 000 000 rubla, 29.12.2010 (III kd, t lk 83-87 ja 149-150); 3) Veksel nr 5 summas 5 000 000 rubla, 12.01.2011 (III kd, t lk 88-92 ja 151-152); 4) Veksel nr 6 summas 29 000 000 rubla, 11.02.2011 (III kd, t lk 153-154); 5) Veksel nr 7 summas 12 900 000 rubla, 21.02.2011 (I kd, t lk 53, 60; III kd, t lk 155-156); 6) Veksel nr 8 summas 8 700 000 rubla, 10.03.2011 (I kd, t lk 64, 69; III kd, t lk 157-158); 7) Veksel nr 10 summas 600 000 rubla, 20.05.2011 (I kd, t lk 74, 81; III kd, t lk 14-18 ja 161162); 8) Veksel nr 11 summas 6 600 000 rubla, 01.07.2011 (I kd, t lk 86, 93; III kd, t lk 19-23 ja 163164); 9) Veksel nr 12 summas 5 700 000 rubla, 12.07.2011 (I kd, t lk 98, 105; III kd, t lk 24-28 ja 165166); 10) Veksel nr 13 summas 6 000 000 rubla, 09.08.2011 (I kd, t lk 110, 117; III kd, t lk 29-33 ja 167-168); 11) Veksel nr 14 summas 11 500 000 rubla, 29.11.2011 (I kd, t lk 124, 136; III kd, t lk 34-38 ja 169-170); 12) Veksel nr 15 summas 13 000 000 rubla, 29.11.2011 (I kd, t lk 125, 137; III kd, t lk 39-43 ja 171-172); 13) Veksel nr 16 summas 5 000 000 rubla, 29.11.2011 (I kd, t lk 126, 138; III kd, t lk 44-48 ja 173-174); 14) Veksel nr 17 summas 25 960 0000 rubla, 29.11.2011 (I kd, t lk 127, 139; III kd, t lk 49-53 ja 175-176); 15) Veksel nr 18 summas 11 500 000 rubla, 13.12.2011 (I kd, t lk 147, 162; III kd, t lk 54-56 ja 177-178);

16) Veksel nr 19 summas 13 000 000 rubla, 13.12.2011 (I kd, t lk 148, 163; III kd, t lk 57-60 ja 179-180); 17) Veksel nr 20 summas 5 000 000 rubla, 13.12.2011 (I kd, t lk 149, 164; III kd, t lk 61-46 ja 181-182); 18) Veksel nr 21 summas 29 000 000 rubla, 13.12.2011, (I kd, t lk 150, 165; III kd, t lk 65-68 ja 183-184); 19) Veksel nr 22 summas 3 500 000 rubla, 13.12.2011 (I kd, t lk 151, 166; III kd, t lk 69-72 ja 185-186); 20) Veksel nr 23 summas 12 400 000 rubla, 21.12.2011 (I kd, t lk 181, 184; III kd, t lk 73-77). Kostjad on seisukohal, et hagejal pole õigust vekslitest tulenevate nõuete esitamiseks – hageja pole vekslites märgitud makse saajana, üleandmispealdisega vekslid üle andnud isiku XXX esindusõigus ei ole vajalikul määral tõendatud. Hageja vaidleb vastu ning leiab, et vekslite üleandmine on toimunud kooskõlas seaduses toodud nõuetega. XXX oli esindusõigus ning ta kaotas selle alles 15.10.2013 mil kuulutati välja XXX Ltd pankrot. XXX esindusõigus ei olnud vekslite üleandmise ajal piiratud ka ajutise halduri nimetamise tõttu, kuna ajutine haldur nimetati 16.04.2013. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 926 lg 1 sätestab, et lihtveksel on käskväärtpaber, millega veksli väljaandja kohustub tingimusteta ise maksma vekslisumma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule vekslis märgitud maksetähtpäeval. Vekslid nr 3-8, 10-13 ja 18-23 on võlgniku poolt müüdud XXX Ltd-le (I kd, t lk 10-52, 54-59, 61-63, 65-68, 70-73, 75-80, 82-85, 87-92, 94-97, 99-104, 106-109, 111116, 141-146, 152-161, 167-176, 177-180, 182-183, 185-188). Vekslid nr 11-17 on müüdud XXX Ltdle (I kd, t lk 118-123, 128-135). Vekslite eest tasumise kohta on esitatud pangakonto väljavõtted (I kd, t lk 140, 223-225). Nimetatud isikud on vekslites märgitud õigustatud isikutena. VÕS § 940 võimaldab aga veksleid üle anda. Nimelt sätestab VÕS § 940 lg 1, et veksli võib anda üleandepealdisega üle teisele isikule, muu hulgas teisele vekslikohuslasele, kui väljaandja ei ole üleantavust märkega «üleandepealdise tegemise õiguseta», «indosseerimisõiguseta» või muu samatähendusliku märkega vekslil selgelt välistanud. VÕS § 941 lg 1 kohaselt tuleb üleandepealdis teha vekslile või sellega püsivalt seotud lehele (vekslijätk) ning pealdise tegija poolt allkirjastada. Vekslitest ei nähtu, et üleantavus oleks välistatud. Seega tuleb kontrollida, kas vekslid on hagejale üle antud. VÕS § 943 lg 1 kohaselt loetakse veksli valdaja veksli seaduslikuks omanikuks, kui ta tõendab oma õiguse üksteisele ajaliselt ja isikuliselt järgnevate üleandepealdistega (üleandepealdiste katkematus), isegi kui viimane üleandepealdis on blankopealdis. Vekslid nr 3-8, 10-13 ja 18-23 on 15.04.2013 hagejale üle andnud volikirja alusel tegutsenud isik XXX. Vekslid nr 14-22 on 26.03.2012 antud üle XXXLtd-le ning 15.04.2013 üle antud hagejale volikirja alusel tegutsenud isiku XXX poolt. Et teha selgeks, kas hagejat saab pidada veksli seaduslikuks omanikuks, tuleb välja selgitada, kas XXX oli vekslite üleandmiseks õigustatud isik. Kohtule esitatud esindusõigust tõendavate dokumentide põhjal saab tuua välja järgmised asjaolud: 1) XXX esindusõigus tuleneb 07.02.2012 kolmeks aastaks edasivolitamisõiguseta välja antud volikirjast, mis on allkirjastatud XXXpoolt (I kd, t lk 239-245; II kd, t lk 139-142; III kd, t lk 93-96); 2) XXX õigus esindada XXXLtd-t tuleneb 14.01.2012 kolmeks aastaks edasivolitamisõigusega välja antud volikirjast, mis on allkirjastatud XXXLtd peadirektor XXXpoolt (I kd, t lk 231-234; II kd, t lk 134-138; III kd t lk 4-8); 3) XXX määrati 19.10.2011 otsusega üheks aastaks XXXLtd peadirektoriks ainuosaniku XXX otsusega (III kd, t lk 187-191; IV kd, t lk 38-48). XXX nimel allkirjastas otsuse juhatuse liige XXX, kes nimetati 30.06.2010 XXX juhatuse liikmeks viieks aastaks (III kd, t lk 192-195; IV kd, t lk 49-56).

Eeltoodust nähtuvalt oli XXX15.04.2013 seisuga õigus esindada XXXLtd-i ning seega oli XXX ka õigus anda üle vekslid hagejale. 23.09.2014 istungil asusid pooled seisukohale, et kuna XXXLtd pankrotimenetlus algatati 12.09.2012 ja haldur nimetati 16.04.2013, siis oli enne halduri nimetamist juhatusel esindusõigus ja seega õigus esindajaid volitada. XXXLtd-le nimetati ajutine haldur 16.04.2013, seega ei olnud see asjaoluks, mis võinuks tingida 15.04.2013 esindusõiguse puudumise. Kostja AS XXX on esitanud seisukoha, mille kohaselt pole esitatud ühtegi sisulist argumenti, miks vekslid hagejale üle anti. Kohtu hinnangul ei ole see käesoleva asja lahendamisel primaarse tähtsusega küsimus. Hageja ja XXXLtd vahelised õigussuhted, mis tingisid vekslite üleandmise, ei oma tähtsust hageja poolt AS XXX(pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõude osas. Seega ei mõjuta hageja võimalikku vekslitest tulenevat nõudeõigust asjaolu, kas vekslid hagejale müüdi, kingiti või näiteks anti võlgnevuse katteks. Kostja AS XXX tugines algselt ka väitele, et volikirjadel ei ole notariaalselt kinnitatud või tõestatud allkirjade õigsust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 1 ja 3 sätestavad: „Volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Kui seaduses on tehingu tegemiseks ette nähtud teatud vorm, mille järgimata jätmise korral on tehing tühine, peab tehingu tegemiseks antud volitus olema samas vormis.“ Vekslite üleandmisele ei ole kehtestatud kohustuslikku notariaalset vormi, seega ei pea olema volikirjad notariaalselt kinnitatud või tõestatud. Kohus on seisukohal, et hageja on vekslite alusel esitatava nõude puhul õigustatud isikuks ja seega oli tal ka nõudeavalduse ja hagi esitamise õigus. Kostjate hinnangul on vekslid number 10-13 võltsitud, nimetatud vekslite ühepoolsete koopiate (esitatud 25.03.2014) ja samade vekslite kahepoolsete koopiate (esitatud 09.06.2014) visuaalsel võrdlusel on näha, et allkirjad vekslitel on erinevad ja templid paiknevad erinevates asukohtades. Hageja seda väidet ei vaidlusta, kuid leiab, et tegu on asendatud vekslitega VÕS § 923 mõttes. VÕS § 923 lg 1 sätestab, et kui esitajaväärtpaber ei ole kahjustumise tõttu või muul sellesarnasel põhjusel enam käibeks kohane, võib omanik nõuda väärtpaberi väljaandjalt uue väärtpaberi väljaandmist, kui ta tagastab käibeks sobimatu väärtpaberi ja kui väärtpaberi sisu ja eritunnuseid on võimalik kindlaks teha. Kohtu hinnangul ei kohaldu nimetatud norm vekslitele, kuna vekslite näol on tegu käskväärtpaberitega, mitte aga esitajaväärtpaberitega, mida saab asendada. Ei kohaldu ka VÕS § 936 lg 1, mis võimaldab käskveksli välja anda mitmes eksemplaris, kuivõrd antud juhul on tegu lihtvekslitega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 277 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Lõike 2 kohaselt võib dokumendi ehtsust või võltsitust võib muu hulgas põhistada dokumentide võrdlemisega. 23.09.2014 toimunud istungil võrdles kohus vekslite originaale erineval ajal esitatud koopiatega ning vaatlusel selgus, et originaalid vastavad 09.06.2014 esitatud koopiatele. 25.03.2014 ja 09.06.2014 esitatud koopiate võrdlemisel on vekslite number 10-13 puhul selgelt aru saada, et templite asetus on koopiatel erinev. TsMS § 277 lg 4 esimene lause sätestab, et kui dokumendi ehtsus on vaidlustatud, võib kohus otsuse tegemisel jätta selle arvestamata või arvata dokumendi määrusega tõendite hulgast välja. Kohus jätab 25.03.2014 esitatud vekslite koopiad nr 1013 arvestamata, kuna erineval ajal esitatud koopiate erinevus ei ole põhjendatud ning seadus ei võimalda lihtveksleid asendada ega välja anda neist mitut eksemplari. Seetõttu saab antud asja lahendamisel aluseks võtta 09.06.2014 esitatud koopiad vekslitest. Kostjad on esitanud vastuväite, et vekslite lunastamise tähtajad on möödunud ning veksli väljaandja ei pea pärast tähtaja möödumist veksleid enam lunastama. XXXLtd pole veksleid tähtaegselt lunastamiseks esitanud.

VÕS § 929 lg 1 sätestab: „veksli võib välja anda selliselt, et see kuulub lunastamisele: 1) esitamisel (näitveksel); 2) kindlaks määratud tähtaja jooksul esitamise ajast (näitaegveksel); 3) kindlaks määratud tähtaja möödumisel veksli väljaandmise ajast (aegveksel); 4) kindlaks määratud tähtpäeval (päevveksel).“ Käesoleva nõude aluseks olevate vekslite näol on tegu näitvekslitega, mis kuuluvad lunastamisele esitamisel (paid at sight). VÕS § 930 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb näitveksel lunastamiseks esitada ühe aasta jooksul veksli väljaandmisest, kui väljaandja ei ole vekslis määranud teistsugust tähtaega. Lõige 2 sätestab, et kui veksli väljaandja on vekslis määranud, et näitvekslit ei või lunastamiseks esitada enne kindlaks määratud tähtpäeva, arvestatakse veksli lunastamiseks esitamise tähtaega sellest päevast. Vekslitel on märgitud, et veksleid ei või esitada lunastamiseks enne märgitud kuupäeva – vekslites nr 3-8 ja 10-13 on nimetatud kuupäevana märgitud 01.12.2011; vekslites nr 14-17 15.12.2011; vekslites nr 18-23 16.04.2012. Vekslite lunastamise tähtajad olid seega 30.11.2012 kell 24.00 (vekslid nr 3-8 ja 10-13), 14.12.2012 kell 24.00 (vekslid nr 14-17); 15.04.2013 kell 24.00 (vekslid nr 18-23). Kohtule pole esitatud tõendeid, et vekslid oleks tähtaegselt võlgnikule lunastamiseks esitatud. VÕS § 977 lg 1 p 1 sätestab, et veksli omanik kaotab oma õigused kõigi vekslikohuslaste vastu, välja arvatud veksli aktseptinud maksja, kui ta ei ole järginud tähtaegu, mis on ette nähtud mh näitveksli või näitaegveksli aktseptimiseks või lunastamiseks esitamiseks. Kostjad on olnud seisukohal, et osad vekslid anti üle pärast lunastamistähtaega. Kohtu hinnangul see seisukoht on ekslik, kuna vekslid anti üle 15.04.2013 ja veksleid nr 18-23 oli võimalik lunastada 15.04.2013 kuni kell 24.00. Seega ei antud hagejale üle ühtegi sellist vekslit, mida poleks saanud 15.04.2013 enam lunastada. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et vekslitest tulenev nõudeõigus on kaotatud, kuna veksleid ei ole esitatud lunastamiseks tähtaegselt. Hageja on alternatiivselt (s.o juhuks kui hagi ei kuulu rahuldamisele selle tõttu, et vekslid pole esitatud lunastamiseks tähtaegselt) esitanud ka alusetu rikastumise nõude. Kostjad vaidlevad ka sellele nõudele vastu, kuna hageja pole vekslite omandamise eest kellelegi mingit varalist hüve andnud, rahaliste vahendite üleandjaks on XXXLtd. Kostjate hinnangul ei ole alusetust rikastumisest tulenev nõue hagejale üle läinud, ainult vekslite üleandmisest ei saa seda järeldada, kuna iga kohustus ja õigus tuleb eraldi üle anda. VÕS § 939 lg 1 sätestab, et kui veksli väljaandja või veksli aktseptinud maksja vekslist tuleneva kohustuse täitmist ei saa nõuda aegumise tõttu või seetõttu, et jäeti tegemata vekslist tuleneva nõude esitamiseks vajalik toiming, võib veksli omanik esitada veksli väljaandja ja veksli aktseptinud maksja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude, kui nõude esitamise tingimused on täidetud. Kohus on seisukohal, et hagejal puudub õigus esitada alusetust rikastumisest tulenev nõue. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Käesoleval juhul ei ole hageja andnud võlgnikule vekslite alusel üle midagi, mida saaks tagasi nõuda. Seega ei ole hageja olnud algselt sellises õiguspositsioonis, mis võimaldanuks tal esitada alusetust rikastumisest tuleneva nõude. TsÜS § 6 lg-d 1-3 sätestavad: „tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti.“ Kohus on seisukohal, et alusetust rikastumisest tulenev nõue tulnuks tehinguga hagejale üle anda, kuna see nõue ei saa olla üle läinud otse seaduse alusel. Sellele seisukohale jõudis kohus, arvestades vekslite omaniku õigust esitada nõue alusetu rikastumise sätete alusel ning teisalt asjaolu, et alusetu rikastumise nõuet saab esitada isik, kes on saajale midagi üle

andnud. Kuna sellist kokkulepet ei ole kohtule esitatud, jääb alusetust rikastumisest tulenev nõue rahuldamata. Kohus jätab hagi rahuldamata. Otsuses viitamata tõendid jätab kohus arvesse võtmata kuna need on asjasse puutumatud. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.