2-13-30441/56 - Pankrotiõigus - Muud hagimenetluse pankrotiasjad - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 17.06.2013 esitas OS (hageja) Harju Maakohtule hagi DS (pankrotis, võlgnik, kostja I), pankrotihalduri Peeter Sepperi (kostja II) ja usaldusühingu Jurmente (võlausaldaja, kostja III) vastu hagi, milles palus tunnistada kehtetuks võlgniku pankrotimenetluses tehtud võlausaldajate 05.06.2013 koosoleku otsuse, millega loeti, et hageja ei ole võlgniku pankrotimenetluses nõuet esitanud. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 12.11.2012 välja kostja I pankroti. Hageja esitas 21.04.2013 kostjale II nõudeavalduse, mille kohaselt hagejal on kostja I vastu 43 000 euro nõue kaasomandis oleva korteriomandiga seotud kulude hüvitamiseks. Hagejale teatati 07.06.2013, et 05.06.2013 nõuete kaitsmise koosolek otsustas jätta tema nõude läbi vaatamata ning lugeda, et hageja ei ole nõuet esitanud. Üldkoosoleku otsus on ebaõige. Pankrotihaldur väitis, et saatis hagejale kirja, milles palus esitada määratud tähtajal nõuet tõendavad dokumendid, kuid hageja ei ole seda kirja saanud ning seetõttu ei olnud tal võimalik nõutud dokumente õigeks ajaks esitada. Pealegi on hageja esitanud pangaväljavõtted jm kulude kandmist tõendavad dokumendid. Dokumentide väidetav esitamata jätmine ei saanud takistada nõudeavalduse võlausaldajatele arutamiseks ja hääletamiseks esitamist, tõendite puudumise korral oleks võlausaldajatel olnud võimalik vaielda hageja nõudele vastu. Sel juhul oleks hagejal olnud kohtumenetluses võimalus esitada lisatõendeid. Üldkoosolekul ei olnud õigust lugeda, nagu ei oleks hageja nõuet esitanud. Kostjate vastuväited Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostja II vastuväidete kohaselt oli nõuete esitamise tähtaeg 12.01.2013, kuid hageja esitas nõudeavalduse alles 21.04.2013. 22.04.2013 saatis pankrotihaldur hagejale e-kirja (aadressile, millelt saabus hageja nõudeavaldus) ettepanekuga esitada kümne päeva jooksul nõuet põhistavad dokumendid. Hageja esitas uue nõudeavalduse koos nõuet põhistavate dokumentidega alles 29.05.2013, s.o pärast pankrotihalduri antud tähtaega. Üldkoosolek võttis oma otsuse vastu kooskõlas pankrotiseadusega (PankrS). Kostja II leidis, et võlausaldaja ei saa olla asjas kostjaks. Võlausaldajate üldkoosolekul valitud esindaja Natalia Lausmaa vastuväidete kohaselt ei esitanud hageja nõutud lisadokumente tähtaegselt, seega on põhjendatud üldkoosoleku otsus

lugeda, et hageja ei ole nõudeavaldust esitanud. Üldkoosolek ei saanud aktsepteerida kostja I lähikondseks (abikaasa) oleva hageja täielikku tähtaegade eiramist. Kostja III leidis, et kuivõrd kostja II selgitas võlausaldajate koosolekul, et ta esitas 22.04.2013 hagejale elektronposti teel ettepaneku esitada nõuet põhistavad dokumendid ja andis selleks kümme päeva, uus avaldus koos dokumentidega esitati aga alles 29.05.2013, siis nõudeavalduse puudusi tähtaegselt ei kõrvaldatud ja üldkoosolek võis lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud. Maakohtu otsus 07.02.2014 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Maakohtu põhjenduste järgi on vaidluses menetlusosaliste ring määratud PankrS § 83 lg-ga 5. Viidatud sätte järgi ei saa kostjaks olla võlausaldaja ja tema vastu esitatud hagi tuleb jätta seetõttu rahuldamata. Võlgniku nimel osaleb kohtumenetluses võlausaldajate üldkoosoleku otsusega valitud esindaja. Samuti on menetlusosaline pankrotihaldur. Tuvastatud asjaoludel ei vaielda selle üle, et hageja esitas 21.04.2013 nõudeavalduse nõuet põhistavate dokumentideta aadressilt XXXX@XXXX. Tuvastatud on ka see, et samale eposti aadressile saatis pankrotihaldur 22.04.2013 kirja, milles palus lisada kümne päeva jooksul nõuet põhistavate dokumentide ärakirjad. Seega tegutses haldur PankrS § 94 lg 3 kohaselt. Pankrotihalduri kirja saab lugeda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 alusel hagejale kätteantuks, sest haldur on edastanud e-kirja hageja e-posti aadressile (s.o asukohta, kus hagejal on võimalik selle kirjaga tutvuda) ning ei ole argumente, mis tingiksid võimatuse selle e-kirjaga tutvuda. Asjas ei vaielda selle üle, et hageja nõutud dokumente tähtaegselt ei esitanud ning uue avalduse koos dokumentidega esitas ta alles 29.05.2013. Seega oli võlausaldajate üldkoosolekul õigus lugeda, et hageja nõudeavaldust ei ole esitatud. Vaidlustatud üldkoosoleku otsus vastab PankrS § 94 lg-le 3. Apellatsioonkaebus 12.03.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palus hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Võlausaldajate üldkoosoleku otsus hageja nõudeavalduse mitteesitamise kohta oli alusetu, kuna hageja nõudeavalus ei olnud puudulik PankrS § 94 lg 3 mõttes. Seda on väitnud hageja nii esialgses hagiavalduses kui ka kohtumenetluse käigus. Vaatamata TsMS § 438 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuetele jättis kohus hageja eeltoodud väited tähelepanuta ega pidanud vajalikuks kontrollida, kas võlausaldajate üldkoosoleku vaidlus-alune otsus oli materiaalõiguslikult põhjendatud. Haldur leidis, et võlausaldaja peab lisama nõudeavaldusele oma nõuet tõendavad dokumentaalsed tõendid ja et selliste tõendite esitamata jätmine on vaadeldav nõudeavalduse sellise (formaalse) puudusena, mille kõrvaldamist saab pankrotihaldur nõuda PankrS § 94 lg 3 esimese lause alusel. Võlausaldajate üldkoosolek asus seejärel seisukohale, et eelviidatud väidetava puuduse kõrvaldamata jätmine annab võlausaldajate üldkoosolekule õiguse lugeda nõudeavaldus mitteesitatuks. Maakohus ei ole aga andud hinnangut eeltoodud seisukohtade õigsusele. Hageja ei nõustu kostjate poolt PankrS § 94 lg-le 3 antud tõlgendusega, mida pidas ilmselt õigeks ka maakohus. Ei viidatud sättest ega mistahes muust normist ei saa teha vastavat järeldust. Hageja hinnangul võib nõudeavalduse vormipuudusteks PankrS § 94 lg 3 mõttes olla eeskätt sama paragrahvi 1. lõike teises lauses toodud nõuete mittejärgimine, so nõude sisu ja/või aluse ja/või suuruse ja/või nõude pandiga tagatuse nõudeavalduses märkimata jätmine. Formaalne nõue lisada nõudeavaldusele võlausaldaja

nõuet tõendavad dokumentaalsed tõendid oleks selgelt vastuolus tsiviilõiguse ja menetlusõiguse üldpõhimõtetega. Antud juhul hageja poolt haldurile 21.04.2013 esitatud nõudeavaldus ei olnud puudulik PankrS § 93 lg 4 mõttes. Seetõttu halduril ei olnud õigust nõuda hagejalt täiendavate tõendite esitamist. Seadus küll ei keela halduril teha võlausaldajale ettepanekut esitada täiendavaid tõendeid võlausaldaja nõudele, kuid halduri sellekohane ettepanek ei ole võlausaldajale siduv. Kuna hageja nõudeavaldus ei olnud puudulik PankrS § 94 lg 3 mõttes, siis ei oma vaidluse lahendamiseks määravat tähendust, kas haldur on nõudnud hagejalt väidetava (tegelikult olematu) puuduse kõrvaldamist ja kas halduri sellekohane nõue on hagejani jõudnud. Siiski peab hageja vajalikuks lühidalt märkida, et maakohus eksis ka tõendite hindamisel halduri 22.04.2013 e-kirja hagejale kättetoimetatuks lugemise osas. Kohus on valesti jaganud tõendamiskoormise halduri e-kirja hagejale (mitte-) kättetoimetamise tõendamise osas, kohtu vastav käsitlus on vastuolus seaduse mõtte ja kohtupraktikaga. Kostjad ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja II oleks kõnealuse e-kirja tõesti saatnud. Kohus on otsuses märkinud, et loeb halduri poolt kirja saatmist tuvastatuks, kuid jättis vastuolus TsMS § 442 lg-ga 8 otsuses märkimata, milliste asjas kogutud tõendite alusel on kohus sellele järeldusele jõudnud. Kuigi hageja ei ole otseselt vaidlustanud halduri väidet e-kirja saatmise kohta, ei saa hageja sellist vaikimist käsitada hagejapoolse omaksvõtuna. Teiseks, isegi kui olekski tõendatud kostja II poolt hagejale e-kirja saatmine, siis igal juhul puuduvad tõendid kõnealuse kirja hagejale kättetoimetamise kohta. Kohus asus seisukohale, et kirja kättetoimetamise ümberlükkamise tõendamiskoormis lasus hagejal kui e-kirja saajal. TsMS § 230 lg-st 1 ja TsÜS § 69 lg 2 teisest lausest tulenevalt pidid aga hoopis kostjad tõendama oma väidet, et kostja II poolt väidetavalt saadetud e-kiri on hagejani jõudnud. Kostjad ei ole kohtule ühtegi sellekohast tõendit esitanud. Lisaks tuleb arvestada, et kostja II poolt väidetavalt saadetud ekirja mittesaamine on olemuselt negatiivne asjaolu, mille tõendamine on üldjuhul raskendatud või lausa võimatu. Otsitud ja meelevaldne on maakohtu õiguslik käsitlus, mille kohaselt hagejale kuuluv postkast tuleb lugeda hageja elukohaks. Elukoha legaaldefinitsiooni annab TsÜS § 14 lg 1; hageja kinnitab, et ta ei ela alaliselt ega peamiselt oma e-posti postkastis, vaid oma korteris. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-123-07 märkinud, et e-kirja tähtaegselt saajani jõudmise riski kannab eelkõige saatja. Pankrotihalduri e-kirja kättetoimetamisel tuleb arvestada kohtumenetluse normidega, kuna halduri poolt hagejale väidetavalt saadetud teadet ei saa käsitada tahteavaldusena TsÜS § 69 mõttes, vaid tegemist on sisuliselt kohtumenetlusega sarnase suhtega, mistõttu halduri tegevuse ja toimingute tagajärgede hindamisel tuleb vähemasti piiratud ulatuses arvestada TsMS §-de 306–310 sätteid, elektroonilise dokumendi puhul aga § 3111 sätteid. Mh tuleb arvestada tsiviilkohtumenetluse põhimõtet, et kohtu poolt menetlusosalisele saadetud dokumendi kättetoimetamiseks lugemiseks ei piisa ainuüksi menetlusdokumendi saatmist kohtu poolt, vaid oluline on ka dokumendi saajani tegeliku jõudmise aeg. Halduri poolt allkirjastamata e-kiri ei ole tahteavalduseks TsÜS § 69 tähenduses. Kuivõrd kiri oli allkirjastamata, siis ei olnud tegemist halduripoolse dokumendiga, vaid ainult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud teatega TsÜS § 79 mõttes. Maakohus jättis ka sellele asjaolule omapoolse hinnangu andmata. Vastus apellatsioonkaebusele Pankrotihaldur vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, leides, et ta ei ole asjas õige kostja. Võlgnik (üldkoosolekul valitud isiku kaudu) ja võlausaldaja apellatsioonkaebusele ei vastanud.

Kassatsioonkaebus 04.08.2014 esitatud kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Vastus kassatsioonkaebusele Pankrotihaldur vaidles hageja kassatsioonkaebusele vastu, leides, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Pankrotivõlgniku üldkoosolekul valitud esindaja leidis, et hageja kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Võlausaldaja palus jätta hageja kassatsioonkaebuse rahuldamata Riigikohtu otsus 08.04.2015 otsusega asjas nr 3-2-1-8-05 tühistas Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2014 otsuse osas, milles kohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega hagi kostja DS (pankrotis) vastu jäi rahuldamata ja saatis asja selles osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Samuti tühistas Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2014 otsuse ja Harju Maakohtu 07.02.204 otsuse osas, milles kohtud jätsid hagi pankrotihalduri Peeter Sepperi ja usaldusühingu Jurmente vastu rahuldamata ja tegi selles osas uue otsuse, millega jättis hagi pankrotihalduri Peeter Sepperi ja usaldusühingu Jurmente vastu läbi vaatamata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 14.04.2014 otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Asjas on võimalik teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Vaidlus puudub selles, et Harju Maakohus kuulutas 12.11.2012 välja DS pankroti. 21.04.2013 esitas hageja DS pankrotimenetluses nõudeavalduse palvega tunnustada tema nõuet summas 43 000 eurot (t lk 18-19, 93, 95-96). Nõudeavaldus esitati ilma nõuet põhistavate dokumentideta. 22.04.2013 e-kirjaga on pankrotihaldur palunud hagejal lisada nõudeavaldusele nõuet põhistavate dokumentide ärakirjad esitada 10 kalendripäeva jooksul, mida hageja ei teinud. 07.06.2013 teatati hagejale, et 05.06.2013 nõuete kaitsmise koosolek otsustas jätta tema nõude läbi vaatamata ning lugeda PankrS § 94 lg 3 alusl, et avaldust ei ole hageja poolt esitatud. Poolte vahel selles osas vaidlus puudub. Hageja palub hagiavalduses tunnistada kehtetuks DS pankrotimenetluse võlausaldajate 05.06.2013 nõuete kaitsmise koosoleku otsus hageja nõude mitteesitatuks lugemise kohta. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 07.02.2014 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. 27.06.2014 otsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata, apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Riigikohus leidis samas asjas tehtud lahendis nr 3-2-1-8-15 järgmist: „PankrS § 94 kohaldamise kohta selgitab kolleegium järgmist. PankrS § 94 lg 1 järgi tuleb nõudest teatamiseks esitada haldurile kirjalik avaldus (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Sama sätte lg 3 kohaselt, kui

nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud, annab haldur esitajale vähemalt kümme päeva puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste tähtaegsel kõrvaldamisel loetakse nõudeavaldus esitatuks avalduse esialgse esitamise päeval. Kui puudusi ei kõrvaldata, võib võlausaldajate üldkoosolek lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu tõlgendusega, mille kohaselt PankrS § 94 lg-s 3 märgitud puuduste all tuleb mõista sama paragrahvi lg 1 esimeses ja teises lauses loetletud puudusi ning aluse lugeda nõudeavaldus esitamata jäetuks annab võlausaldajate üldkoosolekule nõudeavalduse vormi- ja sisunõuete rikkumine. Nii peab nõudeavaldus olema kirjalik ning halduril tuleb kontrollida, kas selles on märgitud nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Olenevalt asjaoludest võib küll olla otstarbekas lisada nõudeavaldusele ka tõendid, millega avalduse esitaja oma nõuet põhistab, sest see võib aidata kaasa selguse loomisele ja vältida hilisemaid vaidlusi. Siiski ei ole nõudeavaldusele selles nimetatud asjaolusid tõendavate dokumentide lisamata jätmine puudus, mille tõttu võiks võlausaldajate üldkoosolek otsustada, et nõuet ei ole esitatud. Oma nõude tõendamiseks võib nõudeavalduse esitanud isik esitada tõendeid ka hiljem, sealhulgas kohtumenetluses, kus lahendatakse vaidlus tema nõude tunnustamise üle“. PankrS § 94 lg 3 kohaselt, kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud, annab haldur esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste tähtaegsel kõrvaldamisel loetakse nõudeavaldus esitatuks avalduse esialgse esitamise päeval. Kui puudusi ei kõrvaldata, võib võlausaldajate üldkoosolek lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud. Vaidlusaluses asjas ei heitnud pankrotihaldur hagejale ette nõudeavalduse vormi- või sisunõuete rikkumist, vaid tegi ettepaneku esitada nõuet tõendavad dokumendid (t.l.93, I kd). Dokumentide esitamata jätmine ei andnud võlausaldajate 5. juuni 2013. a üldkoosolekule alust otsustada, nagu ei oleks hageja nõuet esitanud. Eeltoodut arvestades ei ole asjas olulist tähtsust sellel, kas hageja sai kätte halduri 22. aprilli 2013.a e-kirja ettepanekuga esitada nõuet tõendavad dokumendid. Ülaltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele PankrS § 94 lg 4 alusel, mille kohaselt võib võlausaldaja üldkoosoleku otsust, millega loeti, et nõudeavaldust ei ole esitatud, vaidlustada kohtus. Kui kohus leiab, et üldkoosoleku otsus ei ole põhjendatud, tunnistab ta üldkoosoleku otsuse selles osas kehtetuks ja loeb nõudeavalduse esitatuks. Ülaltoodu alusel tuleb apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulud Tulenevalt sellest, et ringkonnakohus peab põhjendatuks hagi rahuldamist, tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus leiab, et kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb lähtuvalt TsMS § 163 lg-st 1 jätta kõikides kohtuastmetes kantud kohtukulud kostja DS (pankrotis) kanda. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-147-14 p-22 selgitanud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgmiselt: „1. jaanuaril 2015 jõustusid TsMS-i muudatused, mis olulisel määral muutsid menetluskulude kindlaksmääramise korda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause uue redaktsiooni kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 uue redaktsiooni kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (p 1) või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (p 2). Seejuures nähakse TsMS § 176 lg 4 uues redaktsioonis ette menetlusosaliste kohustus esitada igas kohtuastmes, kus asja menetletakse, menetluskulude nimekiri selle kohtuastme menetlusega seotud kulude kohta. /....../