OS hagi DS (pankrotis) pankrotihaldur Peeter Sepperi ja Usaldusühing Jurmente vastu DS (pankrotis) võlausaldajate 05.06.2013 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.02.2014.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OS apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): OS (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXXXXXX) Kostja I (apellatsioonimenetluses vastustaja): DS (S, pankrotis, isikukood: XXXXXXXXX) Kostja II (apellatsioonimenetluses vastustaja): Usaldusühing Jurmente (registrikood: 10705983, asukoht: Tallinn), seaduslik esindaja Anatoli Majevski Kostja III (apellatsioonimenetluses vastustaja): pankrotihaldur Peeter Sepper
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 07.02.2014.a otsus jätta muutmata.
3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu hageja, OS kanda.
1(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-30441
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.17.06.2013.a esitas hageja Harju Maakohtule kostjate vastu hagi, milles palub tunnistada kehtetuks DS (pankrotis) pankrotimenetluse võlausaldajate 05.06.2013.a nõuete kaitsmise koosoleku otsuse hageja nõude mitteesitatuks lugemise kohta. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus DS pankroti välja 12.11.2012.a. 21.04.2013.a esitas hageja kostjale I nõudeavalduse pankrotivõlgniku vastu. 07.06.2013.a teatati hagejale, et 05.06.2013.a nõuete kaitsmise koosolek otsustas jätta tema nõude läbi vaatamata ning lugeda, et avaldust ei ole hageja poolt esitatud. Hageja hinnangul on võlausaldajate üldkoosoleku otsus ebaõige ja tuleb tunnistada kehtetuks. Kostjad põhjendasid, et hageja oleks pidanud esitama lisaks avaldusele ka nõuet tõendavad dokumendid pankrotihalduri poolt näidatud tähtajaks. Haldur väidab, et saatis hagejale kirja lisadokumentide esitamise kohta. Hageja ei ole aga sellist kirja saanud. Seetõttu ei olnud hagejal võimalik õigeks ajaks nõutud dokumente haldurile esitada. Pealegi on hageja esitanud dokumendid sh pangaväljavõtted. Kui võlausaldaja või haldur kahtleb nõudes, saanuks nad nõudele vastu vaielda. Seetõttu ei olnud üldkoosolekul õigust lugeda hageja nõue mitteesitatuks. Kostja vastuväited
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostja I vastuväidete kohaselt oli nõuete esitamise tähtaeg 12.01.2013.a. Hageja esitas nõudeavalduse 21.04.2013.a, so pärast nõuete esitamise tähtaega. 22.04.2013.a esitas pankrotihaldur hagejale ettepaneku esitada nõuet põhistavad dokumendid 10 päeva jooksul. Selle ettepaneku saatis haldur aadressile [email protected], millelt saabus hageja nõude-avaldus. Hageja esitas uue nõudeavalduse koos nõuet põhistavate dokumentidega 29.05.2013.a, so peale pankrotihalduri antud tähtaega. Võlausaldajate üldkoosolek võttis oma otsuse vastu pankrotiseaduse (PankrS) § 94 lg 3 alusel ning alus hagi rahuldamiseks puudub. Täiendavalt märkis pankrotihaldur, et kostja II ei saa olla antud asjas kostjaks. Kostja II palus jätta hagi rahuldamata kostja I vastusega analoogilistel põhjendustel. Pankrotivõlgniku üldkoosolekul valitud esindaja vaidles hagile vastu. Üldkoosoleku otsus tugineb PankrS § 94 lg-le 3. Hageja pidi halduri nõudmisest täiendavate dokumentide esitamiseks teada saama, sest ligi kuuajalise hilinemisega esitas ta täiendavad dokumendid koos nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlusega. Taotlus ei olnud aga millegagi põhistatud. Pankrotimenetluses on tähtaegade ennistamise ja pikendamise õigus antud seadusega
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-30441 võlausaldajate üldkoosolekule. Üldkoosolek ei saa aktsepteerida ühe väidetava võlausaldaja, kes on pankrotivõlgniku lähikondne (abikaasa), täielikku tähtaegade eiramist ja seetõttu luges nõude mitteesitatuks. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus tegi 07.02.2014.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja vaidlustab võlausaldajate üldkoosoleku otsust. 02.12.2013.a DS pankroti-menetluse võlausaldajate üldkoosoleku otsusega valiti kohtuvaidlustes esindajaks Natalia Lausmaa (t lk 112-14) PankrS 83 lg 5 järgi. Seega on üldkoosolek valinud isiku, kes osaleb pankrotivõlgniku nimel kohtumenetluses. Sama paragrahvi 4. lõike järgi on menetlusosaline ka pankrotihaldur. PankrS § 83 lg 5 sätestab seega antud vaidluses menetlusosaliste ringi. Võlausaldaja antud asjas kostja ei ole. Kohus on hagejale menetlusosaliste ringi selgitanud 18.07.2013.a määruses (t lk 11-12), vaatamata sellele on hageja suunanud oma nõude ka võlausaldaja, UÜ Jurmente vastu. Kohus leidis, et kuivõrd UÜ Jurmente ei saa olla antud asjas kostja, on hagi esitatud ebaõige kostja vastu ning tuleb seetõttu tema osas jätta rahuldamata. Kohus asus järgnevalt vaidluse sisulise lahendamise juurde. 21.04.2013.a on hageja esitanud DS pankrotimenetluses nõudeavalduse palvega tunnustada tema nõuet summas 43 000 eurot (t lk 18-19, 93, 95-96). Puudub vaidlus selles, et nõudeavaldus esitati ilma nõuet põhistavate dokumentideta ning aadressilt [email protected]. Kohus luges selle asjaolu tuvastatuks. 22.04.2013.a e-kirjaga on pankrotihaldur palunud hagejal lisada nõudeavaldusele nõuet põhistavate dokumentide ärakirjad 10 kalendripäeva jooksul. E-kiri on saadetud hageja eelviidatud e-posti aadressile (t lk 93-94). Kohus leidis, et ka see asjaolu on leidnud tuvastamist. Pankrotihaldur on tegutsenud PankrS § 94 lg 3 kohaselt. Hageja väitel ei ole ta aga pankrotihalduri nimetatud kirja kätte saanud. Kohus leidis, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 alusel tuleb lugeda pankrotihalduri kiri hageja poolt kättesaaduks. TsÜS § 69 lg 2 järgi loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ning tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Antud juhul on pankrotihaldur edastanud e-kirja hageja e-posti aadressile (so hageja elektroonilisse postkasti ehk asukohta, kus hagejal on võimalik selle kirjaga tutvuda) ning puuduvad argumendid, mis tingiks võimatuse selle e-kirjaga tutvuda. Seetõttu tuleb pankrotihalduri e-kiri lugeda kättesaaduks. Puudub vaidlus, et 10 kalendripäeva jooksul hageja nõutud dokumente ei esitanud ning uue avalduse koos dokumentidega esitas ta 29.05.2013.a. Seega oli võlausaldajate üldkoosolekul õigus lugeda, et hageja nõudeavaldust ei ole esitatud. Kohus nõustus kostjate seisukohaga, et antud otsus kuulub võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse. Kohus sellesse pädevusse sekkuda ei saa. Kohus saab vaidluse korral kontrollida, kas võlausaldajate üldkoosoleku otsus on seaduslik või mitte. Antud juhul leidis kohus, et võlausaldajate üldkoosoleku otsus vastab PankrS § 94 lg-le 3 ning otsuse tühistamiseks alus puudub.
Apellatsioonkaebus
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-30441
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja 12.03.2014.a apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse ja jäetakse menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Võlausaldajate üldkoosoleku otsus hageja nõudeavalduse mitteesitamise kohta oli alusetu, kuna hageja nõudeavalus ei olnud puudulik PankrS § 94 lg 3 mõttes. Seda on väitnud hageja nii esialgses hagiavalduses kui ka kohtumenetluse käigus. Vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuetele jättis kohus hageja eeltoodud väited tähelepanuta ega pidanud vajalikuks kontrollida, kas võlausaldajate üldkoosoleku vaidlus-alune otsus oli materiaalõiguslikult põhjendatud. Haldur leidis, et võlausaldaja peab lisama nõudeavaldusele oma nõuet tõendavad dokumentaalsed tõendid ja et selliste tõendite esitamata jätmine on vaadeldav nõudeavalduse sellise (formaalse) puudusena, mille kõrvaldamist saab pankrotihaldur nõuda PankrS § 94 lg 3 esimese lause alusel. Võlausaldajate üldkoosolek asus seejärel seisukohale, et eelviidatud väidetava puuduse kõrvaldamata jätmine annab võlausaldajate üldkoosolekule õiguse lugeda nõudeavaldus mitteesitatuks. Maakohus ei ole aga andud hinnangut eeltoodud seisukohtade õigsusele. Hageja ei nõustu kostjate poolt PankrS § 94 lg-le 3 antud tõlgendusega, mida pidas ilmselt õigeks ka maakohus. Ei viidatud sättest ega mistahes muust normist ei saa teha vastavat järeldust. Hageja hinnangul võib nõudeavalduse vormipuudusteks PankrS § 94 lg 3 mõttes olla eeskätt sama paragrahvi 1. lõike teises lauses toodud nõuete mittejärgimine, so nõude sisu ja/või aluse ja/või suuruse ja/või nõude pandiga tagatuse nõudeavalduses märkimata jätmine. Formaalne nõue lisada nõudeavaldusele võlausaldaja nõuet tõendavad dokumentaalsed tõendid oleks selgelt vastuolus tsiviilõiguse ja menetlusõiguse üldpõhimõtetega. Antud juhul hageja poolt haldurile 21.04.2013.a esitatud nõudeavaldus ei olnud puudulik PankrS § 93 lg 4 mõttes (kuigi hageja möönab, et nõudeavalduses esitatud nõue ei olnud piisaval määral tõendatud, mis võis kaasa tuua nõudele vastuväidete esitamise nõuete kaitsmisel). Seetõttu halduril ei olnud õigust nõuda hagejalt täiendavate tõendite esitamist. Seadus küll ei keela halduril teha võlausaldajale ettepanekut esitada täiendavaid tõendeid võlausaldaja nõudele, kuid halduri sellekohane ettepanek ei ole võlausaldajale siduv. Kuna hageja nõudeavaldus ei olnud puudulik PankrS § 94 lg 3 mõttes, siis ei oma vaidluse lahendamiseks määravat tähendust, kas haldur on nõudnud hagejalt väidetava (tegelikult olematu) puuduse kõrvaldamist ja kas halduri sellekohane nõue on hagejani jõudnud. Siiski peab hageja vajalikuks lühidalt märkida, et maakohus eksis ka tõendite hindamisel halduri 22.04.2013.a e-kirja hagejale kättetoimetatuks lugemise osas. Kohus on valesti jaganud tõendamiskoormise halduri e-kirja hagejale (mitte-) kättetoimetamise tõendamise osas, kohtu vastav käsitlus on vastuolus seaduse mõtte ja kohtupraktikaga. Kostjad ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja II oleks kõnealuse e-kirja tõesti saatnud. Kohus on otsuses märkinud, et loeb halduri poolt kirja saatmist tuvastatuks, kuid jättis vastuolus TsMS § 442 lgga 8 otsuses märkimata, milliste asjas kogutud tõendite alusel on kohus sellele järeldusele jõudnud. Kuigi hageja ei ole otseselt vaidlustanud halduri väidet e-kirja saatmise kohta, ei saa hageja sellist vaikimist käsitada hagejapoolse omaksvõtuna. Teiseks, isegi kui olekski tõendatud kostja II poolt hagejale e-kirja saatmine, siis igal juhul puuduvad tõendid kõnealuse kirja hagejale kättetoimetamise kohta. Kohus asus seisukohale, et kirja kättetoimetamise ümberlükkamise tõendamiskoormis lasus hagejale kui e-kirja saajal. TsMS § 230 lg-st 1 ja TsÜS § 69 lg 2 teisest lausest tulenevalt pidid aga hoopis kostjad tõendama oma väidet, et kostja II poolt väidetavalt saadetud e-kiri on hagejani jõudnud. Kostjad ei ole kohtule ühtegi sellekohast tõendit esitanud. Lisaks tuleb arvestada, et kostja II poolt väidetavalt saadetud ekirja mittesaamine on olemuselt negatiivne asjaolu, mille tõendamine on üldjuhul raskendatud või lausa võimatu. Otsitud ja meelevaldne on maakohtu õiguslik käsitlus, mille kohaselt
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-30441 hagejale kuuluv postkast tuleb lugeda hageja elukohaks. Elukoha legaaldefinitsiooni annab TsÜS § 14 lg 1; hageja kinnitab, et ta ei ela alaliselt ega peamiselt oma e-posti postkastis, vaid oma korteris. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-123-07 märkinud, et e-kirja tähtaegselt saajani jõudmise riski kannab eelkõige saatja. Pankrotihalduri e-kirja kättetoimetamisel tuleb arvestada kohtumenetluse normidega, kuna halduri poolt hagejale väidetavalt saadetud teadet ei saa käsitada tahteavaldusena TsÜS § 69 mõttes, vaid tegemist on sisuliselt kohtumenetlusega sarnase suhtega, mistõttu halduri tegevuse ja toimingute tagajärgede hindamisel tuleb vähemasti piiratud ulatuses arvestada TsMS §-de 306–310 sätteid, elektroonilise dokumendi puhul aga § 3111 sätteid. Mh tuleb arvestada tsiviilkohtumenetluse põhimõtet, et kohtu poolt menetlusosalisele saadetud dokumendi kättetoimetamiseks lugemiseks ei piisa ainuüksi mentelusdokumendi saatmist kohtu poolt, vaid oluline on ka dokumendi saajani tegeliku jõudmise aeg. Halduri poolt allkirjastamata e-kiri ei ole tahteavalduseks TsÜS § 69 tähenduses. Kuivõrd kiri oli allkirjastamata, siis ei olnud tegemist halduripoolse dokumendiga, vaid ainult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud teatega TsÜS § 79 mõttes. Maakohus jättis ka sellele asjaolule omapoolse hinnangu andmata. Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust tõendamisele kuuluvate asjaolude osas, jättes hagejale selgitamata, kas ja milliseid asjaolusid peab hageja tõendama seoses kostja II poolt väidetavalt saadetud e-kirja edastamise või kättesaamise vaidlustamisega. Vastustajate seisukoht
5.Pankrotihaldur vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, märkides veel, et ta ei ole selles asjas ka õige kostja. Kostja II ei ole kaebuse suhtes oma seisukohta esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohus jättis õigesti hagi rahuldamata.
6.Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust apellatsioonkaebuse väide, et hageja poolt esialgselt esitatud nõudeavaldus oli piisavalt selge ning vastas seaduse nõuetele. Sellise väitega nõustuda ei saa. Nõudeavaldusele ette nähtud nõuded on sätestatud PankrS §-s 94. Vastavast normist tuleneb, et nõudeavaldus peab olema selline, mille alusel oleks võimalik aru saada, mis nõudega on tegemist. See tähendab, et avalduse alusel peab olema võimalik hinnata, millisest õigussuhtest nõue tuleneb ning mis nõudega on täpselt tegemist. Kuigi õige on hageja väide, et nõudeavaldusele ei tule lisada dokumente, see tähendab, et nõudeavaldus ei pea olema selline, et selle alusel oleks võimalik lõplikult ja põhjapanevalt hinnata nõude tõendatust, peab nõudeavaldus olema siiski selline, mille alusel oleks võimalik hinnata, mis nõudega on tegemist. Sellistele nõuetele hageja poolt esialgselt esitatud avaldus (vt t lk 18) ei vastanud. Avalduses ei olnud nõue selliselt lahti kirjutatud, et avalduse alusel oleks olnud võimalik mõista, millega seoses rahaline nõue esitatakse. Nõudeavaldusest nähtuvalt tugines hageja nõude esitamisel sellele, et hageja ja pankrotivõlgniku kaasomandisse kuulub korteriomand ning et kaasomanike vahel on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt on pankrotivõlgnik kohustatud kandma 50% vaidlusaluse korteriomandiga seotud kuludest. Eraldi märkis hageja avalduses ära korteriomandi reaalosa korrashoiu ja parendamisega seotud kulud, samuti korteri
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-30441 hoolduse, kommunaalmaksete, maamaksu ja kulud, mida hageja nimetas muudeks sarnasteks kuludeks. Hageja väitis nõudeavalduses, et kulud, mida pankrotivõlgnik peab hagejale hüvitama, on 43000 eurot. Muud sisulist informatsiooni nõude sisu osas avalduses esile toodud ei ole.
7.Avaldusest ei ole võimalik aru saada, millest 43000-eurone nõue koosneb. Hageja märgib, et see sisaldab kaasomandis oleva korteri reaalosa korrashoiu ja parandamisega seotud kulusid. Avaldusest ei ole võimalik teada saada, kas hageja väidab, et ta tegi korteris remonti, kui siis millal ning milles remont seisnes ning mis kulutusi ja kui suures ulatuses tehti, millal kulutusi tehti ning millal muutus nõue sissenõutavaks. Avaldusest ei ole võimalik aru saada, kas ja millal korteriomandi reaalosa parendati või kas seda hoopis hooldati ning milles see konkreetselt seisnes ja kas ja kui suures ulatuses tehti kulutusi. Avalduses ei ole esile toodud, kui suures summas nõuab hageja kommunaalmaksete hüvitamist, mis perioodi eest ja millal on hageja kommunaalkulusid kandnud, mille eest on kommunaalkulusid nõutud jne. Avaldus oleks pidanud olema selline, et pankrotihaldur ja kõik võlausaldajate üldkoosolekul osalevad võlausaldajad saanuksid selguse, milliste konkreetsete soorituste eest tasu ja kulutuste hüvitamist taotletakse. Ei ole välistatud see, et nõue on täielikult või osaliselt aegunud. Sellest, millise perioodi eest kommunaalkulude hüvitamist nõutakse, võib sõltuda see, kas kulusid tuleks käsitleda massikohustuste hulka kuuluvatena või mitte, ei ole välistatud see, et osad hageja poolt kantud kulutused on sellised, mille kandmiseks pankrotivõlgnik kohustatud ei ole. Võimalik on ka see, et samade kulutustega seoses on nõudeid esitanud veel keegi kolmas isik, näiteks kui korteris tehti remonti ning hageja märgib abstraktselt, et ta nõuab raha korteri reaalosa parendamise eest. Sedavõrd abstraktse avalduse alusel ei ole võimalik kontrollida, kas nõue on varem täidetud või muul viisil esitatud vms. Seega oleks hageja pidanud esile tooma konkreetselt, mille eest hüvitist nõutakse, näiteks milliste kuude eest korteriühistu poolt esitatud arvete osa tasumist nõutakse või milliste konkreetsete korteri reaalosa parendusteks tehtud soorituste eest hüvitist nõutakse jne. Seda kõike ei ole hageja teinud. See, et korteriga tavaliselt kaasnevad mingid kulud, ei ole aluseks nõude esitamisele. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et hageja poolt esialgselt esitatud nõudeavaldus ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele ning pankrotihaldur nõudis õiguspäraselt PankrS § 94 lg 3 alusel puuduste kõrvaldamist.
8.Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka see hageja väide, et kostjad ei ole tõendanud hagejale täiendava tähtaja määramist. Hagejale täiendava tähtaja määramist ning selles osas hagejale e- kirja saatmist samale e- posti aadressile, millelt hageja nõudeavalduse saatis ja mille kaudu hageja ka hiljem suhtles, on kinnitanud kõik kostjad. Hageja märkis maakohtu menetluses (t lk 142), et ta saatis täiendava nõudekirja koos täiendavate selgitustega. Juhul, kui pankrotihaldur ei oleks hagejale teada andnud, et hageja poolt esitatud nõudeavaldus nõuetele ei vasta, ei oleks hagejal olnud vähimatki põhjust täiendavat avaldust esitada. Kuigi hageja väitis maakohtu menetluses, et täiendatud nõudeavalduse esitamine ei viita vähimalgi määral sellele, et hageja oleks halduri poolt saadetud e- kirja kätte saanud, ei ole hageja siiski ka mitte kuidagi usutavaks muutnud seda, mis põhjustel ta siis täiendavate põhjendustega nõudekirja pankrotihaldurile saatis. Samuti märkis hageja apellatsioonkaebuses, et kostja poolt hagejale väidetavalt saadetud e- kiri oli digitaalselt allkirjastamata. Selline hageja väide on vastuoluline. Ühelt poolt väitis hageja, et ta ei ole pankrotihaldurilt mitte kunagi mitte ühtegi ekirja saanud ning seejärel väitis hageja, et see e- kiri, mida ta ei saanud, oli digitaalselt allkirjastamata, ning juba sellel põhjusel ei saa seda e- kirja täiendava tähtaja määramisena PankrS § 94 lg 3 tähenduses käsitleda. Hageja kas sai või ei saanud kostjalt e- kirja. Selline olukord, kus hageja kirja ei saanud, kuid kiri, mida hageja ei saanud, oli digitaalselt allkirjastamata, ei ole eluliselt usutav. Veelgi enam, apellatsioonkaebuses tõi hageja ära halduri
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-30441 poolt saadetud e- kirja täpse teksti (vt ap kaebuse lk 1). Kui hageja seda e- kirja mitte kunagi ei saanud, ning kui haldur seda e- kirja mitte kunagi ei saatnud, ei oleks hageja saanud ka selle ekirja sisu apellatsioonkaebuses refereerida. Ringkonnakohus loeb hagejapoolsete, ülalviidatud menetluses tehtud avaldustega tõendatuks, et hageja saatis pankrotihaldurile täiendavate selgitustega nõudeavalduse. Kuivõrd pankrotihaldur muul moel hageja poole ei pöördunud ja kuivõrd hageja ei ole usutavaks muutnud, miks ta oleks pidanud ilma igasuguse põhjuseta täiendavate selgitustega nõudeavalduse esitama ja kuivõrd hageja väited mittesaadud e- kirja osas olid vastuolulised, annab ringkonnakohus hageja poolt täiendavate selgitustega nõudekirja saatmisele sellise tähenduse, et selle alusel tuleb tuvastatuks lugeda, et pankrotihaldur hagejale avalduse täiendamiseks täiendava tähtaja siiski määras.
9.Maakohus leidis õigesti, et kui pankrotihaldur saatis e- kirja sellele e- posti aadressile, millelt hageja pankrotihaldurile e- kirja saatis, tuleb sellega lugeda kiri hagejale saadetuks TsÜS-i tähenduses. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga selles, et pankrotihalduri poolt kirjade saatmine peaks toimuma TsMS-is sätestatud kättetoimetamise sätete kohaselt. TsMS-is sätestatud kättetoimetamise sätted kuuluvad kohaldamisele üksnes siis, kui seadus selle otsesõnu ette näeb. Muudel juhtudel tuleb kirjade saatmisele ja kirjade kättesaamise üle otsustamisele kohaldada TsÜS-is tahteavalduste kättesaamise kohta käivaid sätteid. Kirja adressaadi server ei pea olema kirja adressaadi kodus. Piisab sellest, kui kiri saadetakse kirja adressaadile ja kirja adressaadil on võimalik kirjaga tutvuda. Hageja ei ole käesolevas menetluses väitnud, et ta ei kasutaks seda e- posti aadressi, millelt ta pankrotihaldurile e- kirja saatis või mille ta hagiavalduses oma e- posti aadressina kohtule avaldas. Seega on hagejal mõistlik võimalus vastavate e- kirjadega tutvuda. See, et vastav server, milles kirju säilitatakse, ei asu hageja kodus ei ole käesoleval juhul määrav, sest hagejal on vastavale e- postile juurdepääs, mida hageja saab igapäevast kasutada. Järelikult on vastavale e- posti aadressile saadetud e- kirjad hageja mõjusfääris ning hagejal on mõistlik võimalus nendega tutvuda.
10.Menetlusosaliste ringi osas märgib ringkonnakohus, et pankrotivõlgniku võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamise hagi puhul on menetlusosaliste ring sätestatud PankrS § 83 lg-s 5, st menetlusosalisteks on hageja, st isik, kes otsust vaidlustab ning pankrotivõlgnik, keda esindab pankrotitoimkonna esimees või üldkoosolekul konkreetseks kohtumenetluseks või sellisteks kohtumenetlusteks valitud isik. Aga kuna igal isikul on õigus otsustada, kas ja kui siis kelle vastu hagi esitada, võis ka hageja käesolevas asjas esitada hagi tema poolt valitud isikute suhtes. Kuigi maakohus oleks võinud kaaluda osade kostjate suhtes hagi menetlusse võtmisest keeldumist või hagi läbi vaatamata jätmist, tulnuks see kõne alla siiski vaid selle sätte alusel, mis annab kohtule õiguse hagi menetlusse võtmisest keelduda või jätta hagi läbi vaatamata (vastavalt TsMS § 371 lg 2 ja § 423 lg 2). Olukorras, kus kohus otsustas hagi kõikide kostjate suhtes siiski menetleda, ei näe ringkonnakohus maakohtu otsuse sellel alusel tühistamiseks alust. Hageja esitas apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale, seega on apellatsioonimenetluse osalised kõik need isikud, kelle suhtes maakohtu otsus tehti.
11.Ringkonnakohus ei tuvastanud seda, et maakohus oleks menetluses selgitamiskohustust rikkunud. Hageja väitis maakohtus, et ta ei ole pankrotihalduri poolt saadetud kirja mitte kunagi saanud. Kohus leidis eespool, et menetluses avaldatu alusel tuleb siiski tuvastada, et pankrotihaldur kohase e- kirja saatis, ning et see jõudis ka hageja mõjusfääri, ning et tahteavaldus tuleb lugeda hageja poolt kättesaaduks. Seega ei oleks kohtupoolsed võimalikud selgitused saanud tingida teistsuguse otsuse tegemist. Menetluskulude jaotus
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-30441
12.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Kaupo Paal
Otsus tühistatud osaliselt Riigikohtu 08.04.2015 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-30441 osas, milles kohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega OS hagi DS (pankrotis) vastu jäi rahuldamata. Saata asi selles osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-30441 ja Harju Maakohtu 7. veebruari 2014. a otsus samas asjas osas, milles kohtud jätsid rahuldamata OS hagi pankrotihalduri Peeter Sepperi ja usaldusühingu Jurmente vastu. Teha selles osas uus otsus, millega jätta OS hagi pankrotihalduri Peeter Sepperi ja usaldusühingu Jurmente vastu läbi vaatamata.
3.Kassatsioonkaebus osaliselt rahuldada.
4.Tagastada OS-le kassatsioonkaebuselt 7. augustil 2014 tasutud kautsjon 100 eurot.
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.