Eesistuja Villu Kõve, liikmed Malle Seppik ja Jaak Luik
Kohtuasi
Olga Silina hagi Dmitri Silini (pankrotis), tema pankrotihalduri Peeter Sepperi ja usaldusühingu Jurmente vastu Dmitri Silini (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-30441
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Olga Silina kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Olga Silina, esindaja vandeadvokaat Enno Heringson Kostja Dmitri Silin (pankrotis), esindaja Natalia Lausmaa (võlausaldajate üldkoosolekul valitud isik) Kostja pankrotihaldur Peeter Sepper Kostja usaldusühing Jurmente (registrikood 10705983)
Asja läbivaatamise kuupäev
9. märts 2015. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-30441 osas, milles kohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega Olga Silina hagi Dmitri Silini (pankrotis) vastu jäi rahuldamata. Saata asi selles osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-30441 ja Harju Maakohtu 7. veebruari 2014. a otsus samas asjas osas, milles kohtud jätsid rahuldamata Olga Silina hagi pankrotihalduri Peeter Sepperi ja usaldusühingu Jurmente vastu. Teha selles osas uus otsus, millega jätta Olga Silina hagi pankrotihalduri Peeter Sepperi ja usaldusühingu Jurmente vastu läbi vaatamata.
3.Kassatsioonkaebus osaliselt rahuldada.
4.Tagastada Olga Silinale kassatsioonkaebuselt 7. augustil 2014 tasutud kautsjon 100 eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Olga Silina (hageja) esitas 17. juunil 2013 Harju Maakohtule Dmitri Silini (pankrotis) (võlgnik), pankrotihalduri Peeter Sepperi (pankrotihaldur) ja usaldusühingu Jurmente (võlausaldaja) vastu hagi, milles palus tunnistada kehtetuks võlgniku pankrotimenetluses tehtud võlausaldajate 5. juuni 2013. a koosoleku otsuse, millega loeti, et hageja ei ole võlgniku pankrotimenetluses nõuet esitanud. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 12. novembril 2012 välja võlgniku pankroti. Hageja esitas 21. aprillil 2013 pankrotihaldurile nõudeavalduse, mille kohaselt hagejal on võlgniku vastu 43 000 euro nõue kaasomandis oleva korteriomandiga seotud kulude hüvitamiseks. Hagejale teatati
7.juunil 2013, et 5. juuni 2013. a nõuete kaitsmise koosolek otsustas jätta tema nõude läbi vaatamata ning lugeda, et hageja ei ole nõuet esitanud. Üldkoosoleku otsus on ebaõige. Pankrotihaldur väitis, et saatis hagejale kirja, milles palus esitada määratud tähtajal nõuet tõendavad dokumendid, kuid hageja ei ole seda kirja saanud ning seetõttu ei olnud tal võimalik nõutud dokumente õigeks ajaks esitada. Pealegi on hageja esitanud pangaväljavõtted jm kulude kandmist tõendavad dokumendid. Dokumentide väidetav esitamata jätmine ei saanud takistada nõudeavalduse võlausaldajatele arutamiseks ja hääletamiseks esitamist, tõendite puudumise korral oleks võlausaldajatel olnud võimalik vaielda hageja nõudele vastu. Sel juhul oleks hagejal olnud kohtumenetluses võimalus esitada lisatõendeid. Üldkoosolekul ei olnud õigust lugeda, nagu ei oleks hageja nõuet esitanud.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Pankrotihalduri vastuväidete kohaselt oli nõuete esitamise tähtaeg 12. jaanuar 2013, kuid hageja esitas nõudeavalduse alles 21. aprillil 2013. 22. aprillil 2013 saatis pankrotihaldur hagejale e-kirja (aadressile, millelt saabus hageja nõudeavaldus) ettepanekuga esitada kümne päeva jooksul nõuet põhistavad dokumendid. Hageja esitas uue nõudeavalduse koos nõuet põhistavate dokumentidega alles 29. mail 2013, s.o pärast pankrotihalduri antud tähtaega. Üldkoosolek võttis oma otsuse vastu kooskõlas pankrotiseadusega (PankrS). Pankrotihaldur leidis, et võlausaldaja ei saa olla asjas kostjaks. Võlausaldajate üldkoosolekul valitud esindaja Natalia Lausmaa vastuväidete kohaselt ei esitanud hageja nõutud lisadokumente tähtaegselt, seega on põhjendatud üldkoosoleku otsus lugeda, et hageja ei ole nõudeavaldust esitanud. Üldkoosolek ei saanud aktsepteerida võlgniku lähikondseks (abikaasa) oleva hageja täielikku tähtaegade eiramist. Võlausaldaja leidis, et kuivõrd pankrotihaldur selgitas võlausaldajate koosolekul, et ta esitas
22.aprillil 2013 hagejale elektronposti teel ettepaneku esitada nõuet põhistavad dokumendid ja andis selleks kümme päeva, uus avaldus koos dokumentidega esitati aga alles 29. mail 2013, siis nõudeavalduse puudusi tähtaegselt ei kõrvaldatud ja üldkoosolek võis lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud.
3.Harju Maakohus jättis 7. veebruari 2014. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohtu põhjenduste järgi on vaidluses menetlusosaliste ring määratud PankrS § 83 lg-ga 5.
Viidatud sätte järgi ei saa kostjaks olla võlausaldaja ja tema vastu esitatud hagi tuleb jätta seetõttu rahuldamata. Võlgniku nimel osaleb kohtumenetluses võlausaldajate üldkoosoleku otsusega valitud esindaja. Samuti on menetlusosaline pankrotihaldur. Tuvastatud asjaoludel ei vaielda selle üle, et hageja esitas 21. aprillil 2013 nõudeavalduse nõuet põhistavate dokumentideta aadressilt [email protected]. Tuvastatud on ka see, et samale e-posti aadressile saatis pankrotihaldur 22. aprillil 2013 kirja, milles palus lisada kümne päeva jooksul nõuet põhistavate dokumentide ärakirjad. Seega tegutses haldur PankrS § 94 lg 3 kohaselt. Pankrotihalduri kirja saab lugeda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 alusel hagejale kätteantuks, sest haldur on edastanud e-kirja hageja e-posti aadressile (s.o asukohta, kus hagejal on võimalik selle kirjaga tutvuda) ning ei ole argumente, mis tingiksid võimatuse selle e-kirjaga tutvuda. Asjas ei vaielda selle üle, et hageja nõutud dokumente tähtaegselt ei esitanud ning uue avalduse koos dokumentidega esitas ta alles 29. mail 2013. Seega oli võlausaldajate üldkoosolekul õigus lugeda, et hageja nõudeavaldust ei ole esitatud. Vaidlustatud üldkoosoleku otsus vastab PankrS § 94 lg-le 3.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Pankrotihaldur vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Pankrotihaldur leidis, et ta ei ole asjas õige kostja. Võlgnik (üldkoosolekul valitud isiku kaudu) ja võlausaldaja apellatsioonkaebusele ei vastanud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. juuni 2014. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus märkis menetlusosaliste ringi kohta, et PankrS § 83 lg 5 järgi on menetlusosalisteks hageja ning pankrotivõlgnik, keda esindab pankrotitoimkonna esimees või üldkoosolekul konkreetseks kohtumenetluseks või sellisteks kohtumenetlusteks valitud isik. Samas on hagejal õigus otsustada, kelle vastu hagi esitada. Olukorras, kus kohus otsustas hagi kõikide kostjate suhtes menetleda (kohus ei keeldunud hagi menetlusse võtmisest ega jätnud hagi läbi vaatamata), ei ole põhjust maakohtu otsust sel alusel tühistada. Hageja esitas apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale, seega on apellatsioonimenetluse osalised kõik need isikud, kelle suhtes maakohtu otsus tehti. Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust apellatsioonkaebuse väide, et hageja esialgu esitatud nõudeavaldus oli piisavalt selge ning vastas seaduse nõuetele. Selle väitega ei saa nõustuda. PankrS § 94 kohaselt peab nõudeavaldus olema selline, mille alusel oleks võimalik aru saada, mis nõudega on tegemist. Kuigi õige on hageja väide, et nõudeavaldusele ei tule lisada dokumente, peab nõudeavaldus olema siiski selline, mille alusel oleks võimalik hinnata, mis nõudega on tegemist. Nõudeavaldusest nähtuvalt tugines hageja sellele, et tema ja pankrotivõlgniku kaasomandisse kuulub korteriomand ning et kaasomanikud on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt on pankrotivõlgnik kohustatud kandma 50% vaidlusaluse korteriomandiga seotud kuludest. Avaldusest ei ole võimalik aru saada, millest 43 000 euro nõue koosneb. Avaldus oleks pidanud olema selline, et pankrotihaldur
ja kõik üldkoosolekul osalenud võlausaldajad oleksid saanud selguse, milliste konkreetsete soorituste eest tasu ja kulutuste hüvitamist taotletakse. Hageja esialgu esitatud nõudeavaldus ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele ning pankrotihaldur nõudis õiguspäraselt PankrS § 94 lg 3 alusel puuduste kõrvaldamist. Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka hageja väide, et kostjad ei ole tõendanud hagejale täiendava tähtaja määramist. E-kirja saatmist e-posti aadressile, millelt hageja nõudeavalduse saatis ja mille kaudu hageja ka hiljem suhtles, on kinnitanud kõik kostjad. Hageja märkis maakohtu menetluses, et saatis täpsustava nõudekirja koos lisaselgitustega. Kui pankrotihaldur ei oleks hagejale teada andnud, et hageja esitatud nõudeavaldus nõuetele ei vasta, ei oleks hagejal olnud põhjust täpsustavat avaldust esitada. Hageja ei ole muutnud usutavaks seda, mis põhjusel ta lisapõhjendustega nõudekirja pankrotihaldurile saatis. Samuti väitis hageja ühelt poolt, et ei ole pankrotihaldurilt ühtegi e-kirja saanud, kuid leidis samas vastuoluliselt, et e-kiri, mida ta ei saanud, oli digitaalselt allkirjastamata. Ei ole eluliselt usutav, nagu saaks saatmata kiri olla digitaalselt allkirjastamata. Veelgi enam, apellatsioonkaebuses tõi hageja ära halduri saadetud e-kirja täpse teksti, mida ta ei oleks saanud teha, kui ta ei oleks kirja saanud. Menetluses avaldatu alusel tuleb tuvastada, et pankrotihaldur saatis hagejale e-kirja täiendava tähtaja määramise kohta ning et see jõudis ka hageja mõjusfääri. Tuleb lugeda, et hageja on tehtud tahteavalduse kätte saanud. Kirja ei tulnud saata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätete kohaselt, vaid kohaldada tuleb TsÜS-i tahteavalduste kättesaamise kohta käivaid sätteid. Piisab sellest, kui kiri saadetakse adressaadile, kellel on võimalik kirja sisuga tutvuda. Hageja ei ole väitnud, et ta ei kasuta e-posti aadressi, millelt ta pankrotihaldurile e-kirja saatis või mille ta hagiavalduses oma e-posti aadressina kohtule avaldas. See, et server, milles kirju säilitatakse, ei asu hageja kodus, ei ole määrav. Hagejal on e-postile juurdepääs, mida ta saab iga päev kasutada. Järelikult on e-posti aadressile saadetud ekirjad hageja mõjusfääris ning hagejal on mõistlik võimalus nendega tutvuda.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus rikkus poolte ärakuulamise kohustust ning dispositiivsuse põhimõtet, kui asus hindama hageja nõude sisu ja aluseid olukorras, kus haldur ja võlausaldajate üldkoosolek ei ole sellele tuginenud. Haldur ja võlausaldajate üldkoosolek pidasid hageja nõudeavalduse puuduseks vaid seda, et avaldusele ei olnud lisatud nõuet tõendavaid dokumente. Ringkonnakohtu seisukohad nõudeavalduse selguse kohta on pooltele üllatuslikud. Ringkonnakohtu otsus on ka vastuoluline, sest nõustunud hageja väitega, et nõudeavaldusele ei tule lisada dokumente, oleks kohus pidanud hagi rahuldama, kuid ringkonnakohus asus põhjendamatult hindama nõudeavalduse sisu ja alust. Ringkonnakohus luges valesti tõendatuks, et halduri e-kiri on hagejale kätte toimetatud, ja pidas ekslikult hageja avaldusi vastuolulisteks. Et haldur esitas vaidlusaluse e-kirja kohtule oma vastuse lisana ja kohus edastas selle koos dokumentidega hagejale, siis oli hagejal võimalus seda analüüsida
(sh oma apellatsioonkaebuses refereerida). Need ringkonnakohtu eksimused ei ole aga asja lahendamise seisukohalt olulise tähtsusega, sest pooled ei vaidle selle üle, et pankrotihaldur ei nõudnud e-kirjas hagejalt selliste puuduste kõrvaldamist, millele tugines ringkonnakohus hagi rahuldamata jätmisel.
7.Pankrotihaldur vaidles hageja kassatsioonkaebusele vastu, leides, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Pankrotivõlgniku üldkoosolekul valitud esindaja leidis, et hageja kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Võlausaldaja palus jätta hageja kassatsioonkaebuse rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, milles maakohus jättis hageja nõude võlgniku vastu rahuldamata. Asi tuleb saata selles osas TsMS § 691 p 2 järgi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu ja maakohtu otsused tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 ja § 691 p 3 alusel tühistada osas, milles kohtud jätsid hageja nõude pankrotihalduri ja võlausaldaja vastu rahuldamata. Hageja nõue nende isikute vastu jääb läbi vaatamata.
9.Riigikohus märgib esmalt menetlusosaliste ringi kohta, et PankrS § 83 lg-st 5 tulenevalt on võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamise asjas menetlusosalisteks hageja ning pankrotivõlgnik, kelle nimel osales menetluses Natalia Lausmaa kui võlausaldajate üldkoosolekul selleks valitud isik. Samale seisukohale asus ka ringkonnakohus, leides siiski, et pankrotihalduri ja võlausaldaja vastu esitatud hagi on jäetud õigesti rahuldamata. Kolleegium leiab, et pankrotihalduri ja võlausaldaja vastu esitatud hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest need isikud ei ole praeguses asjas materiaalõiguslikult kohasteks kostjateks ja nende suhtes hagi rahuldamine ei saaks seega kõne alla tulla. Samas võib kohase kostja – pankrotivõlgniku – vastu esitatud hagi rahuldamisel olla siduv tähendus ka neile isikutele. Sarnaselt TsÜS § 38 lg-s 8 juriidilise isiku organi otsuse kohtuotsusega kehtetuks tunnistamise kohta sätestatuga kehtib ka pankrotimenetluses võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise kohtuotsus kõigi võlausaldajate suhtes nende kohtumenetluses osalemisest sõltumata. Samuti on see siduv võlgniku pankrotihaldurile. Seega, kui hageja esitatud hagi pankrotivõlgniku vastu peaks rahuldatama, oleks võlausaldajate üldkoosoleku vaidlustatud otsus kehtetu kõigi sama õigussuhte osaliste suhtes olenemata sellest, et neist osa vastu oli esitatud alusetu nõue ning nad osalesid kohtumenetluses ebakohaste kostjatena. Sel juhul oleks võlausaldaja ja pankrotihalduri suhtes hagi rahuldamata jätmine eksitav, sest selline otsus võiks olla mõistetav kui lahend, mis välistab kohase kostja suhtes tehtud otsuse siduvuse nendele sama õigussuhte teistele osalistele. TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eespool on
põhjendatud, et hageja pankrotihalduri ja võlausaldaja vastu esitatud nõude rahuldamine on välistatud, seega ei ole nende isikute vastu esitatud hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Samas ei välista see otsuse siduvust nendele kostjatele. Et kolleegium saadab pankrotivõlgniku vastu esitatud hagi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule, on menetlusökonoomia, sh tsiviilasja õigesti ja võimalikult väikeste kuludega lahendamise eesmärgiga (TsMS § 2) kooskõlas jätta ebakohaste kostjate vastu esitatud hagi läbi vaatamata.
10.Hagiavalduse kohaselt palus hageja tunnistada kehtetuks võlausaldajate 5. juuni 2013 nõuete kaitsmise koosoleku otsuse, millega loeti, et hageja ei ole võlgniku pankrotimenetluses nõuet esitanud. Maakohus tuvastas, et hageja esitas 21. aprillil 2013 nõudeavalduse nõuet põhistavate dokumentideta aadressilt [email protected] ning et samale e-posti aadressile saatis pankrotihaldur 22. aprillil 2013 kirja, milles palus lisada kümne päeva jooksul nõuet põhistavate dokumentide ärakirjad. Kümne päeva jooksul hageja nõutud dokumente ei esitanud ning uue avalduse koos dokumentidega esitas ta 29. mail 2013. Ringkonnakohus neid maakohtu järeldusi ei muutnud. Maakohus jättis hagi rahuldamata, leides, et pankrotihalduri kiri tuleb lugeda hagejale kättetoimetatuks ning kuna hageja pankrotihalduri antud tähtaja jooksul dokumente ei esitanud, on võlausaldajate üldkoosoleku otsus PankrS § 94 lg-ga 3 kooskõlas. Ringkonnakohus leidis, et nõudeavaldusele ei tule küll lisada dokumente, kuid hageja nõudeavaldus ei olnud piisavalt selge ning haldur nõudis õiguspäraselt PankrS § 94 lg 3 alusel puuduse kõrvaldamist.
11.Kolleegium nõustub hageja kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus asus pooltele üllatuslikult hindama hageja nõude sisu ja aluseid. Maakohus tuvastas, et pankrotihaldur pidas hageja nõudeavalduse puuduseks seda, et avaldusele ei olnud lisatud nõuet põhistavaid dokumente. Et puuduseks peeti just nõuet tõendavate dokumentide puudumist, on kogu kohtumenetluse kestel kinnitanud nii võlausaldajate üldkoosolekul võlgnikku esindama valitud isik (I kd, tl 127–128) kui ka pankrotihaldur (I kd, tl 90, 144, 176) ning see nähtub ka pankrotihalduri e-kirjast hagejale, millele maakohus on oma lahendis viidanud (I kd, tl 93). Ringkonnakohus ei ole tuvastanud, nagu oleks pankrotihaldur teinud hagejale etteheiteid nõudeavalduse enda vormi või sisu kohta. Hagejale etteheidetud puuduse sisu ei ole vaidluse all ka kassatsioonimenetluses, erineb vaid poolte õiguslik hinnang sellele. Olukorras, kus haldurile ja võlausaldajate üldkoosolekule oli hageja nõudeavalduse sisu arusaadav ning avalduse puuduseks peeti vaid nõuet põhistavate dokumentide esitamata jätmist, ei saanud ringkonnakohus asuda hindama asjaolu (nõudeavalduse sisu), millele haldur ja võlausaldajate üldkoosolek ei tuginenud. Selliselt väljus ringkonnakohus poolte esitatu piiridest, rikkudes TsMS § 4 lg-s 2 ning § 5 lg-tes 1 ja 2 sätestatut. Põhjendatud on ka hageja kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohtu otsus on mõnevõrra vastuoluline. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei esitanud tähtaegselt halduri nõutud dokumente, mistõttu võlausaldajate üldkoosolekul oli õigus PankrS § 94 lg 3 järgi lugeda, et hageja nõudeavaldust ei ole esitatud. Ringkonnakohus seevastu pidas erinevalt maakohtust põhjendatuks hageja väidet, et nõudeavaldusele ei tule lisada dokumente, st nõudeavaldus ei pea
olema selline, et selle alusel oleks võimalik lõplikult ja põhjapanevalt hinnata nõude tõendatust. Jõudnud sellisele seisukohale, nõustus ringkonnakohus siiski vastuoluliselt maakohtu põhjendustega hagi rahuldamata jätmise kohta ning asus põhjendamatult hindama hageja nõudeavalduse sisu.
12.PankrS § 94 kohaldamise kohta selgitab kolleegium järgmist. PankrS § 94 lg 1 järgi tuleb nõudest teatamiseks esitada haldurile kirjalik avaldus (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Sama sätte lg 3 kohaselt, kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud, annab haldur esitajale vähemalt kümme päeva puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste tähtaegsel kõrvaldamisel loetakse nõudeavaldus esitatuks avalduse esialgse esitamise päeval. Kui puudusi ei kõrvaldata, võib võlausaldajate üldkoosolek lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu tõlgendusega, mille kohaselt PankrS § 94 lg-s 3 märgitud puuduste all tuleb mõista sama paragrahvi lg 1 esimeses ja teises lauses loetletud puudusi ning aluse lugeda nõudeavaldus esitamata jäetuks annab võlausaldajate üldkoosolekule nõudeavalduse vormi- ja sisunõuete rikkumine. Nii peab nõudeavaldus olema kirjalik ning halduril tuleb kontrollida, kas selles on märgitud nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Olenevalt asjaoludest võib küll olla otstarbekas lisada nõudeavaldusele ka tõendid, millega avalduse esitaja oma nõuet põhistab, sest see võib aidata kaasa selguse loomisele ja vältida hilisemaid vaidlusi. Siiski ei ole nõudeavaldusele selles nimetatud asjaolusid tõendavate dokumentide lisamata jätmine puudus, mille tõttu võiks võlausaldajate üldkoosolek otsustada, et nõuet ei ole esitatud. Oma nõude tõendamiseks võib nõudeavalduse esitanud isik esitada tõendeid ka hiljem, sealhulgas kohtumenetluses, kus lahendatakse vaidlus tema nõude tunnustamise üle. Eespool toodust nähtub, et vaidlusaluses asjas ei heitnud pankrotihaldur hagejale ette nõudeavalduse vormi- või sisunõuete rikkumist, vaid tegi ettepaneku esitada nõuet tõendavad dokumendid. Dokumentide esitamata jätmine ei andnud võlausaldajate 5. juuni 2013. a üldkoosolekule alust otsustada, nagu ei oleks hageja nõuet esitanud. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel eeltoodut arvestades otsustada hageja nõude rahuldamise üle.
13.Ülaltoodut arvestades ei ole asjas olulist tähtsust sellel, kas hageja sai kätte halduri 22. aprilli 2013. a e-kirja ettepanekuga esitada nõuet tõendavad dokumendid. Vastuseks hageja kassatsioonkaebuse väitele märgib kolleegium siiski, et ringkonnakohtu seisukoht vaidlusaluse e-kirja hagejale kättetoimetamise kohta ei ole kooskõlas TsÜS § 69 lg-ga 2. Käsitledes küsimust sellest, millal võib lugeda e-postiga saadetud teate kättesaaduks, on Riigikohus selgitanud, et kui saatja ekirja kättesaamise kinnitust ei nõudnud, peab saatja tõendama, et teade jõudis tähtaegselt saajani. Ekirja saajani jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud e-kirja väljavõttega, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist saajani. Usaldusväärseks tõendiks võib olla aga nt kolmandast isikust teenusepakkuja serveri väljavõte selle kohta, et e-kiri saabus teatud ajal tema serverisse (vt selle kohta Riigikohtu
21.detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07, p 14). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud vaidlusaluse e-kirja adressaadini
jõudmise aja, kuigi puuduste tähtaegse kõrvaldamise üle otsustamisel oleks sellel oluline tähtsus. Ringkonnakohus on ka hinnanud hageja väidete elulist usutavust, ilma et oleks andnud hagejale võimalust ebaselgeks jäänud asjaolusid selgitada. Kassatsioonkaebuses on hageja muuhulgas märkinud, et apellatsioonkaebuses sai ta sõna-sõnalt refereerida pankrotihalduri e-kirja sisu seetõttu, et kiri sai talle kättesaadavaks maakohtu menetluses.
14.Menetluskulud jaotatakse ja määratakse kindlaks TsMS § 173 lg 3 ja TsMS § 174 lg 6 alusel asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus.
15.Hageja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Villu Kõve, Malle Seppik, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.