Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalesid
Harju Maakohus Andres Suik 08.12.2020, Tallinn 2-20-13481 Marelius Invest OÜ hagi Zircon Group OÜ vastu 14.09.2020. a osanike otsuste nr 1 ja 2 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks 3500 eurot Hageja: Marelius Invest OÜ (registrikood 12510752, asukoht Vesivärava 50, 10126 Tallinn, e-post: [email protected]); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Piret Blankin, vandeadvokaadi abi Liis Venelaine (e-post: [email protected], [email protected]); Kostja: Zircon Group OÜ (registrikood 11694520, asukoht Nulu tn 6, 12012 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Dragan Perovic (Advokaadibüroo Legalia, e-post: [email protected]). 01.12.2020 Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Piret Blankin ja vandeadvokaadi abi Liis Venelaine Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaadi abi Dragan Perovic, vandeadvokaadi abi Henrik Kirsimäe
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Jätta rahuldamata hageja nõue Zircon Group OÜ 14.09.2020 osanike otsuste nr 1 ja 2 tühisuse tuvastamiseks.
3.Rahuldada Zircon Group OÜ 14.09.2020 osanike otsuste nr 1 ja 2 otsuste kehtetuks tunnistamise nõue ning tunnistada kehtetuks Zircon Group OÜ 14.09.2019 osanike otsus nr 1 (Osaühingu põhikirja muutmine) ja 14.09.2020 osanike otsus nr 2 (Osaühingu osakapitali suurendamine).
4.Jätta menetluskulud kostja kanda. Mõista kostjalt Zircon Group OÜ välja hageja Marelius Invest OÜ kasuks menetluskulud summas 6500 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (6500 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-20-13481 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Marelius Invest OÜ (hageja) esitas 16.09.2020 Harju Maakohtule hagi Zircon Group OÜ vastu 14.09.2019. a osanike otsuste nr 1 ja 2 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks. Hageja palub rahuldada Marelius Invest OÜ (registrikood 12510752) hagi ja tuvastada Zircon Group OÜ (registrikood 11694520) 14. septembri 2019 osanike otsuste nr 1 ja 2 tühisus. Alternatiivselt palub hageja tunnistada Zircon Group OÜ (registrikood 11694520) 14. septembri 2019 osanike otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. 16.10.2020 teatas hageja, et nimetatud aastaarv on märgitud ekslikult ja hageja vaidlustab Zircon Group OÜ osanike 14.09.2020 otsuseid.
2.Hagi kohaselt on Zircon Group OÜ (edaspidi Zircon) on äriühing, mille juhatuse liige on A. K. ning osanikud A OÜ (edaspidi A või enamusosanik) ja Marelius Invest OÜ (edaspidi Marelius või vähemusosanik). A-le kuulub Zirconis üks osa nimiväärtusega 2 556 eurot (2556 häält), mis moodustab 80% osakapitalist. Mareliusele kuulub üks osa nimiväärtusega 639 eurot (639 häält), mis moodustab 20% Zirconi osakapitalist (lisa 1). A-i ainuosanik ja tegelik kasusaaja on A. K.. Seega on nii Zircon kui ka A A. K.i kontrolli all. Mareliuse ühisomanikud on J. L. (A. K.i tütar) ning M. L. (A. K.i tütre abikaasa).
3.2020. aasta alguses on Mareliusele saanud teatavaks, et Zirconi juhatus on teinud Zirconit ja vähemusosanikku kahjustavaid tehinguid ning vähemusosaniku eest varjatakse teavet. Osaniku teabe saamise õiguse piiramiseks on Zircon blokeerinud M. L.e ning J. L.e ligipääsu Zirconi asukohale, tehes selleks muudatused elektroonilises valvesüsteemis ja vahetades selleks Zirconi ruumide lukud. Vähemusosaniku tutvumisõiguse rikkumisest ning kahjulike tehingute sõlmimisest tulenevalt esitas Marelius 4. veebruaril 2020 A. K.ile päringu, milles nõudis teavet Zirconi tegevuse kohta ja enda osaluse väljaostu. A. K. väljaostuga ei nõustunud, vaid soovis Mareliuse osa tasuta üleandmist, ning Mareliuse teabega tutvumise nõudele sisuliselt ei reageerinud. 11. mail 2020 palus Marelius edastada Zirconil 2016-2019 kasumi jaotamise otsused ja raamatupidamise tõendi dividendi väljamaksete kohta. Zircon vastas kirjale alles 8. juunil 2020.
4.27. augustil 2020 edastas Zircon Mareliusele teate, milles sisaldusid järgnevad juhatuse ettepanekud: (a) Muuta osaühingu põhikirja ja kinnitada seda uues sõnastuses, mille kohaselt põhikirja punkti 3 järgi on osaühingu miinimumkapital viiskümmend tuhat (50 000) eurot ning maksimumkapital on kakssadatuhat (200 000) eurot. Ülejäänud osas jääb põhikiri 24.11.2011 osanike otsusega kinnitatud sõnastuses (lisa 9, p 1.1; edaspidi otsus nr 1); (b) Suurendada osaühingu osakapitali 3195 eurolt 163 195 eurole, s.o 160 000 euro võrra, lastes täiendavalt välja
2-20-13481 kaks osa nimiväärtusega 128 000 eurot ja 32 000 eurot. Iga 1 euro annab hääletamisel 1 hääle (lisa 9, p 2.1; edaspidi otsus nr 2). 27. augusti 2020 Zirconi teatele vastamise tähtajaks määras kostja 7. septembri 2020 ja rahaliste sissemaksete teostamise tähtajaks 17. septembri 2020.
5.27. augustil 2020 teatas Marelius soovist tutvuda dividendi puudutavate dokumentidega Zirconi asukohas. Kostja ei võimaldanud hagejale dokumentidega tutvumist. 31. augustil 2020 saatis Marelius Zirconile kirja, milles küsis selgitusi osakapitali suurendamise põhjuste kohta. Zircon sellele kirjale ei vastanud. 3. septembril 2020 esitas Marelius Zirconile ja A-le taotluse erikontrolli korraldamiseks ja erikontrolli läbiviija määramise otsustamiseks. Ka sellele kirjale kostja ei reageerinud. 9. septembril 2020 esitas Marelius Zirconile nõude, millega palus teavitada, kas Zirconi osanikud võtsid 7. septembril 2020 vastu otsuse osakapitali suurendamiseks ning edastada otsuse hääletusprotokolli. 14. septembril 2020 esitas Zircon Mareliusele Zirconi osakapitali suurendamise hääletusprotokolli, millest nähtub, et osanike 14. septembri 2019 koosolekut kokku kutsumata võeti enamusosaniku häälteenamusega vastu osanike otsused põhikirja muutmise (otsus nr 1) ja osakapitali suurendamise (otsus nr 2) (edaspidi ühiselt Osanike otsused).
6.Hageja leiab, et Zirconi 14. septembri 2020 osanike otsused nr 1 ja 2 on äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 1771 lg 1 alusel tühised, sest need ei vasta headele kommetele. Hagejal on vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 368 lg-le 1 õiguslik huvi Osanike otsuste tühisuse tuvastamise vastu. Osanike otsused kahjustavad hageja huve, sest nendega vähendatakse hageja osaluse osakaalu, et pahatahtlikult vältida vähemusosaniku õiguste teostamist (eelkõige teabe nõudmist ja erikontrolli korraldamise nõudmist, aga ka muude ÄS-st tulenevate vähemusosaniku õiguste teostamist, vt pikemalt p 2.2.3). Tühisuse tuvastamine kohtumenetluses hoiab ära hageja õiguste kahjustamise. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et Osanike otsused või üks neist ei ole tühised, tuleb Osanike otsused vastavas osas tunnistada ÄS § 178 lg 1 alusel kehtetuks. Hageja palub kohtul hinnata alternatiivset nõuet siis, kui kohus primaarset nõuet ei rahulda (st ei tuvasta otsuse nr 1 või 2 tühisust).
7.Osanike otsused rikuvad osanike võrdse kohtlemise ja heas usus tegutsemise põhimõtteid (hagiavalduse p 2.4). ÄS § 1771 lg 1 sätestab, et osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
8.Vaidlustatud otsused on tühised heade kommetega vastuolu tõttu. Heade kommetega vastuolus olevad osanike otsused on tühised (ÄS § 1771 lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 38 lg 2). Muu hulgas loetakse heade kommetega vastuolus olevaks ja lubamatuks osaniku tegutsemist äriühingu või selle majandustegevuse üle kontrolli haaramise nimel, kui seda tehakse ebaausate vahenditega teiste osanike arvel (vt nt 3-2-1-7-10, p 37; 2-14-55558, p 8). Osakapitali suurendamiseks puudus objektiine vajadus ning selle eesmärgiks oli vähemusosaniku kahjustamine. A suurendab osalust vähemusosaniku arvel. Zirconi enamusosanik A tegutseb Zirconis 99,6% osaluse omandamise nimel selleks, et vähendada vähemusosaniku õigusi. A-i osaluse tõusul üle 90% ja vähemusosaniku osaluse langemisel alla 10% kaotab vähemusosanik hulgaliselt erinevaid õiguseid. Vähemalt 10%-lise osalusega osanikel on seadusega tagatud muu hulgas õigus nõuda osanike koosoleku kokkukutsumist (ÄS § 171 lg 2 p 3), täiendavate küsimuste võtmist osanike koosoleku päevakorda (ÄS § 1711 lg 2), juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt (ÄS § 184 lg 5), erikontrolli läbiviimist (ÄS § 191 lg 1), likvideerijate määramist ja tagasikutsumist (ÄS § 206 lg 3 ja § 207 lg 2) ning bilansi koostamist (ÄS § 215 lg 4). Osakapitali suurendamise tagajärjel kaotab hageja viidatud õigused.
9.Kohtupraktikast lähtuvalt on heade kommetega vastuolus osaniku otsus, mille ainus eesmärk on teise osaniku õiguste kasutamise takistamine (2-14-56288, p 38). Antud juhul on Osanike otsuse eesmärk vähendada vähemusosaniku õiguseid, mis nähtub selgelt osakapitali suurendamise
2-20-13481 määrast. Osanike otsusega on otsustatud osakapitali suurendamise koguni 50-kordselt (3 195 eurolt 163 195 euroni). Ebaproportsionaalse osakapitali suurendamise teel on kostja asunud vähemusosanikku n-ö välja kurnama, et vähemusosanik ei jaksaks kapitali suurendamisega kaasa minna. Vähemusosaniku õiguste piiramisest nähtub selgelt A. K.i eesmärk vältida ka erikontrolli läbiviimist. 3. septembril 2020 esitas Marelius Zirconile ja A-le taotluse erikontrolli korraldamiseks ja erikontrolli läbiviija määramise otsustamiseks, millele kostja ei ole vähemalt seni kuidagi vastanud ega reageerinud. Kui kostjal õnnestub hageja osalus lahjendada 0,6%-ni, siis kaotab hageja enda õiguse nõuda erikontrolli läbiviimist (ÄS § 191 lg 1) ning kostja jätkab kahjulike tehingute sõlmimist ja kasumi väljaviimist Zirconist. Seejuures on oluline märkida, et erikontrolli teostamise nõude esitamise kavatsusest teavitas Marelius juba oma 4. veebruari 2020 kirjas, kuid varasemalt ei taotletud erikontrolli vaid seetõttu, et hageja lootis mingisuguse kompromisslahenduse saavutamisele. Tänaseks on selge, et kostja esindamisel kavatseb A. K.i ebaausate võtetega muuta vähemusosaniku osaluse marginaalseks ja seega väärtusetuks.
10.Osakapitali suurendamise vajadus puudus. Osakapitali suurendamise otsus peab vastama headele kommetele ja lähtuma osaühingu, mitte ühe enamusosaniku huvidest. Osaühingu huvidest lähtutakse siis, kui esineb tegelik vajadus osakapitali suurendamiseks (2-15-5121, p 30). Antud juhul osakapitali suurendamise vajadus puudus. Osakapitali suurendamise põhjus on otsitud ning tegelikkuses on osakapitali suurendamise eesmärk A-le Zirconis täieliku kontrolli saamine. Osakapitali suurendamise vajadust on kostja põhjendanud majandusjätkusuutlikkuse tagamise vajadusega. Majandusjätkusuutlikkuse tagamise eesmärki on võimalik saavutada ka muude vahenditega. 31. augustil 2020 edastas hageja kostjale päringu osakapitali suurendamise ettepaneku põhjendamiseks. Muu hulgas tegi hageja ettepaneku kasutada Swedbanki arvelduskrediidi/käibelaenu võimalusi või osakapitali suurendamise asemel anda samas summas ja proportsionaalsuses omanikulaenu. Vähemusosaniku päringule ning ettepanekutele kostja ei vastanud. Kostja apaatia põhjal võib järeldada, et ta isegi ei kaalunud muid vahendeid väidetava majandusjätkusuutlikkuse tagamise eesmärgi saavutamiseks.
11.Ühtlasi nähtub Maksu- ja Tolliameti avaldatud andmetest, et võrreldes 2020. aasta I kvartaliga Zirconi käive 2020. aasta II kvartalis mitte ei kahanenud, vaid kasvas märkimisväärselt. Seega ei ole mingit alust arvata, et kostja majandusjätkusuutlikkus oleks ohus. Vabariigi Valitsus kuulutas eriolukorra välja 12. märtsil 2020 ehk kaks nädalat enne I kvartali lõppu. Eriolukord lõppes 18. mail 2020 ning enamus eriolukorra kestusest (47 päeva) langeb ajaliselt 2020 II kvartalisse. Müügitulu kasvu tõttu ei ole usutav kostja väide, mille kohaselt on kapitali täiendamise vajaduse tingitud covid-19 viiruse levikuga kaasnevast majanduslangusest. Hageja hinnangul on kostja põhjendused osakapitali suurendamisele veelgi ebausutavamad seetõttu, et kostja pole suutnud vastata hageja 31. augusti 2020 kirjale, milles hageja palus esitada andmed või tõendid, mis osakapitali suurendamise vajadusele viitaksid. Kui sellised põhjused oleksid olemas, oleks sellele kindlasti vastatud (esitatud arvutused, äriplaanid vms).
12.Osakapitali suurendamise vajadust on kostja põhjendanud järgnevalt: “seoses COVID-19 viruse pandeemia tõttu alustanud majanduslangetusega tekkis osaühingul vajadus täiendada käibekapitali majandusjätkusuutlikkuse tagamiseks”. Osakapitali suurendamise põhjendus on liiga üldsõnaline. Kohtupraktikas sedastatud juhiste kohaselt on liiga üldsõnalise põhjenduse korral osanike otsus vastuolus heade kommetega (2-11-44283, p 5). Osakapitali suurendamise põhjendused ei ole piisavad, kui need ei põhine konkreetsetel arvutustel ega äriplaanidel, ja kui on läbi kaalumata ja analüüsimata ühingu jaoks muud võimalikud finantseerimise abinõud (2-1144283, p 5; 2-18-18132). Seega ei ole enamusosanikul õigust võtta vastu otsus osakapitali suurendamiseks olukorras, kus selleks puudub reaalne ja põhjendatud vajadus. Käesoleval juhul on kostja osakapitali suurendamist põhjendanud vaid ühe, üldsõnalise lausega. Hagejal ei ole isegi võimalik kujundada oma seisukohta, kas osakapitali suurendamine on põhjendatud. Kuigi ilmselgelt ei enamusosanik isegi ei soovinud, et vähemusosanik poolt hääletaks. Järelikult on
2-20-13481 kohtupraktikast lähtuvalt Osanike otsused vastuolus heade kommetega.
13.Osakapitali suurendamine põhjustab hagejale olulist kahju. Äriregistrisse osakapitali suurendamise kohta kande tegemisega väheneks hagejale kuuluva osaluse väärtus 90% ulatuses. Kui käesoleval ajal kuulub hagejale 20% osalus, siis osakapitali suurendamise tagajärjel on hageja osalus kõigest 0,4%. See tähendab, et hageja osa väheneks 90% ulatuses. Seejuures on märkimisväärne, et avalike andmete kohaselt ei jaotanud Zircon 2019. aastal dividende. Vaatamata sellele, et 2020. aastal kuulus hagejale kuni 17. septembrini 20% osa, siis on 2020. aasta kasumi jaotamisel osakapitali suurendamise korral hagejal õigus vaid 0,4% kasumile. Lisaks on oluline märkida, et kostja on teadlik hageja soovist temale kuuluv Zirconi osa võõrandada. Hageja on teinud kostjale korduvalt ettepanekuid hageja osaluse väljaostmiseks kostja poolt ning kostja on vastavasisulistest ettepanekutest keeldunud. Kui kostja viib ellu Osanike otsuse ning suurendab osakapitali, kaotab hagejale kuuluv osa väärtust 90% võrra (20% osalus langeb 0,4%-ni). Hageja hinnangul ei ole välistatud, et kostja tegelik soov on omandada A kaudu hagejale Zirconis kuuluv osa, selleks hagejat kostja osanike ringist välja kurnates. Hageja ja kostja on pidanud läbirääkimisi hagejale kuuluva osa müümiseks hinnaga 800 000 eurot. Isegi kui matemaatiliselt võiks 0,4% osalusel mingi väärtus olla, siis sisuliselt väärtus puudub, sest mitte kellelgi pole huvi sellist osalust omandada ja dividendi saamise võimalus reaalselt puudub.
14.TsÜS § 138 lg 2 sätestab, et õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Osanike otsuste elluviimisel rikub kostja TsÜS § 138 lg-s 2 sätestatud keeldu. Antud juhul on Osanike otsused vastuolus TsÜS § 138 lg-ga 2, sest kostja eesmärk on vähendada hageja osaluse ehk vara väärtust. Osanike otsuse nr 1 näol, millega otsustati põhikirja muuta, on tegemist sisuliselt osakapitali suurendamise protsessi osaks oleva otsusega. Selle ainus ja otsene eesmärk on Osakapitali suurendamine. Ka see otsus on tühine vastuolu tõttu heade kommetega ülaltoodud põhjustel. Alternatiivselt on vaidlustatud otsused kehtetud seadusega vastuolu tõttu. Kohus võib osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse (ÄS § 178 lg 1).
15.Vaidlustatud otsused rikuvad osanike võrdse kohtlemise ja heas usus tegutsemise põhimõtteid Äriõiguse üldiste põhimõtete järgi tuleb osanikke võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt (ÄS § 154 lg 1) ning osanikud peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve (TsÜS § 32). Antud juhul ei saanud vähemusosanik kujundada oma otsust enamusosanikuga võrdsetel alustel. Osanike otsustele vastuväidete esitamise eeldus on teabe saamine. Võrreldes A-i võimalustega, on Mareliuse juurdepääs Zirconi dokumentidele ja teabele olematu. Nagu eelnevalt selgitatud, on A. K. Zirconi juhatuse ainus liige. A. K.i ainuomandis on A, mis enne osakapitali suurendamist omas 80%-list Zirconi osa. On üheselt selge, et nii A kui ka Zircon on A. K.i kontrollisfääris, tänu millele on A. K.il piiramatu ligipääs Zirconi dokumentidele ning teabele. Vastupidiselt A-le on Mareliuse ligipääs Zirconi dokumentidele piiratud, sest Zircon keeldub vähemusosanikule teavet andmast.
4.veebruaril 2020 esitas hageja kostjale taotluse andmete saamiseks ja ka pakkumise Zirconi osaluse ostuks. Hageja soovis teostada enda ÄS § 166 lg-st 1 tulenevat teabe saamise õigust ja palus edastada Zircon raamatupidamisdokumendid, mis on vajalikud Zirconi varalise olukorra kindlaks tegemiseks ja samuti osaluse turuhinna väljaselgitamiseks. Muu hulgas palus Marelius esitada Zirconi põhi- ja käibevara nimekiri, pangakonto väljavõte, bilanss- ja kasumiaruanne. Hageja teabe saamise taotlusele kostja ei reageerinud.
11.mail 2020 palus Marelius edastada Zirconil 2016-2019 kasumi jaotamise otsused ja raamatupidamise tõendi dividendi väljamaksete kohta. Zircon vastas kirjale alles kuu aega hiljem,
8.juunil 2020 (lisa 8), ning esitas ebamõistlikult piiravaid tingimusi nende dokumentidega tutvumiseks, muu hulgas oli seda võimalik teha üksnes kohapeal ühingu asukohas, teatades ette 5
2-20-13481 tööpäeva ja üksnes 2 tunni jooksul päevas. Kuivõrd kasumi jaotamise otsused ja dividendi väljamaksmise info peaks juhatusel olema olemas, on selliste piirangute seadmine põhjendamatu ja pahausklik.
27.augustil 2020 edastas Zircon Mareliusele osakapitali suurendamise ettepaneku ning määras vastamise tähtajaks 7. septembri 2020 . Mareliusele jäi seisukoha kujundamiseks vaid kaheksa tööpäeva, mille vältel soovis Marelius läbimõeldud otsuse tegemiseks tutvuda Zirconi dokumentidega. Sellest tulenevalt teavitas Marelius 27. augustil 2020 Zirconit soovist tutvuda dividendi puudutavate dokumentidega ning pakkus välja võimalikud ajad 1. septembril kl 12.00 või 2. septembril kl 17.00. 28. augustil vastas A. K., et 1. septembril kl 12.00 sobib. 31. augustil aga teatas A. K., et raamatupidaja haigestumise tõttu ei või vähemusosaniku esindaja tulla enne 7. septembrit 2020. Dokumentidega tutvumise aja edasilükkamine samale päevale, mil hageja kohustus Osanike otsuse suhtes seisukoha kujundama, kinnitab A. K.i pahauskset käitumist. Raamatupidaja haigestumisega ei saa põhjenda tutvumisõiguse rikkumist.
19.Õigusalases kirjanduses on selgitatud, et tutvumisõigus peab olema tagatud eelkõige ühingu asukohas, st juhatuse kontrolli all. Raamatupidaja viibimine osaniku tutvumisõiguse teostamise juures ei ole oluline ning A. K. oleks saanud lahendada olukorra, pannes hageja jaoks dokumendid valmis, viibides ise dokumentidega tutvumise juures või volitades selleks muu isiku. Ilmselgelt on tegemist Zirconi otsitud põhjusega, kuidas jätta vähemusosanikule teave avaldamata. Samas on enamusosanikul piiramatu ligipääs Zirconi dokumentidele. Hageja rõhutab, et kostja nõudis hagejalt seisukohta osakapitali suurendamise kohta hiljemalt 7. septembriks 2020. Seejuures välistas kostja hageja jaoks võimaluse enne 7. septembrit 2020 mistahes dokumentidega tutvuda. Seeläbi rikkus Zircon vähemusosaniku tutvumisõigust ning välistas vähemusosaniku igasuguse võimaluse kujundada osakapitali suurendamise kohta teadlik ja põhjendatud seisukoht.
20.Osaniku teabeõigus on tihedalt seotud osaniku ja osaühingu vastastikuse lojaalsuskohustuse ja heas usus käitumise kohustustega. Arvestades, et Zircon on taganud tutvumisõiguse enamusosanikule ning rikkunud vähemusosaniku tutvumisõigust Osanike otsuse tegemiseks, on Zircon rikkunud nii võrdse kohtlemise kui ka heas usus käitumise kohustusi. Osanik võib nõuda kohtus osanike koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist, kui mõni teine osanik kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid teiste osanike kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada (TsÜS § 38 lg 1 teine lause). TsÜS § 38 lg 1 teise lause eesmärk on kaitsta vähemusosanikke olukorras, kus häälteenamust omavad osanikud kasutavad oma hääleõigust selleks, et teha vähemusosanike tahte vastaselt enamusosaniku isiklikes huvides olevaid otsuseid. Lubamatuks peetakse kõiki eeliseid, mille osanik saab soodsamalt tavalistest turutingimustest, kui need kahjustavad teisi osanikke või toovad kaasa viimaste õigusliku olukorra halvenemise. Lisaks on hageja seisukohal, et varasemad asjaolud kinnitavad A. K.i pahausklikku ja petlikku käitumist.
21.16.11.2020 menetlusdokumendis leidis hageja, et vähemusosanikult ei saanud eeldada osakapitali suurendamisel osalemist. Kostja on vaielnud hagile vastu leides, et kui hageja ei soovinud kasutada temale väljastatava osa märkimise õigust, siis ei saanud osakapitali suurendamine tema õigusi rikkuda (kostja seisukoha p 2.1.5). Hageja sellega ei nõustu. Riigikohus on selgitanud, et: “Aktsionäri teabenõude eesmärk on saada eelkõige teavet selle kohta, milline on äriühingu majanduslik olukord. Just äriühingu majanduslik olukord on see, mille hindamine on aktsionärile vajalik aktsionäriõiguste teostamiseks ja selle üle otsustamiseks, kas tema investeering on edukas või mitte” (Riigikohtu 19. oktoobri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-13213, p 44.1).
22.Kostja on korduvalt rikkunud vähemusosaniku õigusi, jättes hagejale andmata teabe, mis oli hagejale vajalik osanikuõiguse teostamiseks. Seega ei saanud hageja otsustada, kas osa märkimise õigust teostada ning osakapitali suurendamisel osaleda või mitte. Hageja on esitanud erinevaid dokumentaalseid tõendeid, millest nähtub selgelt, et kostja on vähemusosanikule teabe
2-20-13481 andmisest hoidunud, vähemusosaniku päringuid ignoreerinud ja selleks ebamõistlikud tingimused seadnud (hagi p-d 1.4, 1.5, 1.8, 1.9 ja lisad 5-8, 10 ja 11). Vähemalt kuni 5. oktoobrini 2020 kostja hagejale mitte mingit infot kostja majandusliku olukorra kohta ei andnud, mida tõendab Zircon Group 5. oktoobri 2020 kiri teabe andmisest keeldumise kohta. Eeltoodut arvestades on väär kostja väide, mille kohaselt on hageja juurdepääs teabele olnud alati tagatud (kostja seisukoha p 2.2.5). Kuna Riigikohtu juhistest lähtuvalt on vähemusosaniku teabeõiguse tagamine hädavajalik, et otsustada osakapitali suurendamisel osalemine, on vale ka kostja väide, et teabeõiguse rikkumisega seotud väited käesoleva vaidluse seisukohast asjasse puutumatud (kostja seisukoha p 2.2.4).
23.Ringkonnakohtu tasemel on olemas kohtupraktika ka selle kohta, kui oluline on teabe a andmine konkreetselt täiendava rahalise sissemakse tegemise kontekstis. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et “Kui vähemusosanikul on olulised kahtlused ühingu tegevuses majanduslike ja kõigi osanike huvidega arvestavate eesmärkide järgimises ning ühingu majandusseis tervikuna on maksejõuetusele viitav, siis ei saa vähemusosanikult mõistlikult eeldada täiendava sissemakse tegemist pelgalt selleks, et säilitada senist osaluse määra. Majanduslikult tähendab kirjeldatud olukorras sissemakse tegemine vähemusosanikule oma raha lootusetut ja perspektiivitut paigutamist” (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 2-17-9170, p 10.3.2).
24.Vähemusosanik on korduvalt püüdnud veenduda, milline on Zircon Groupi majanduslik seis (hagi lisad 5-8, 10 ja 11). Marelius Invest on järjepidevalt, kuid tulemusteta, esitanud Zircon Groupile ja enamusosanikule dokumentidega ja teabega tutvumise ning erikontrolli korraldamise nõudeid. Et hageja on olnud infosulus, tunnistab kostja isegi: “Osanik saab informatsiooni ebapiisavuse olukorras hääletada otsuse vastu” (hageja rõhutusega, kostja seisukoha p 2.2.7). Olukorras, kus vähemusosanikule ei ole antud teavet ning erikontrolli määramise taotlust pole osanikele otsustamiseks antud, tuleb osakapitali suurendamist pidada vähemusosaniku huvisid kahjustavaks. Ringkonnakohus on asunud samas viidatud lahendis seisukohale, et “Kui vähemusosanik on juba varem ilma jäänud teabest, mida ta ühingult nõudis, ja tema soovitud erikontrolli ei määratud, siis saab osakapitali suurendamist viisil, kus vähemusosaniku senine osa ei taga talle enam senistki piiratud kontrolli osaühingu tegevuse üle, pidada toiminguks, millega kahjustatakse vähemusosaniku huve. Eelised sellisest toimingust saavad eelkõige teised osanikud või juhatuse liikmed, kelle senise tegevuse kontrollimisele olid vähemusosaniku taotlused suunatud [---]” (Tallinna Ringkonnakohtu 31. augusti 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-9170, p 10.3.2.). Eeltoodust tulenevalt, kuna kostja ei andnud hagejale informatsiooni, mis oleks võimaldanud hagejal osakapitali suurendamise üle otsustada, siis on kostja suurendanud osakapitali viisil, mis kahjustab vähemusosaniku huve.
25.Osakapitali suurendamise vajadus on põhjendamata ja tõendamata. 26. augusti 2020 kostja juhatuse ettepanekus Osanike otsuste vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata, on kostja juhatus osakapitali suurendamise ettepanekut põhjendanud järgnevalt: “Võttes arvesse, et seoses COVID-19 viruse pandeemia tõttu alustanud majanduslangetusega tekkis osaühingul vajadus täiendada käibekapitali majandusjätkusuutlikkuse tagamiseks teeb juhatus käesolevaga ettepaneku [...]” (hagiavalduse lisa 9). Sellest üksikasjalikumaid põhjendusi kostja juhatuse ettepanek ei sisalda ja kostja ei ole neid esitanud ka hiljem. Hageja leiab, et ettepanek/ otsus osakapitali suurendamiseks käibekapitali täiendamise teel peab olema põhjendatud ja selle vajadus objektiivselt kontrollitav. Vastupidisel juhul on see meelevaldne ja vähemusosanikku kahjustav.
26.Osakapitali suurendamine ei ole osaühingu tavapärane otsustus. Kui osaühingu majandustegevus on tulus, tähendab see, et osanike algne investeering on saavutanud positiivse tootluse ja täiendavaid sissemakseid pole vaja teha. Tulusa majandustegevuse näitajaks on kasum. Kostja viimase majandusaasta aruande (2019) kohaselt oli kostjal 31. detsembri 2019 seisuga raha kassas ja arvelduskontodel 274 020 eurot ja jaotamata kasumit 3 156 622 eurot (hagi lisa 15).
2-20-13481 Sellest võib arvata, et kui mingil põhjusel on vaja ühingu osakapitali suurendada, saab seda teha ka sissemakseid tegemata, omakapitali arvel ehk äriseadustiku (edaspidi ÄS) §-s 195 sätestatud fondiemissioonina. Kui jaotamata kasum on teatud vara all, on käibekapitali vajaduse korral mõistlik kaaluda vara võõrandamist või koormamist. Hageja ise on kostjale pakkunud ka laenu andmist. Asjakohases õiguskirjanduses on seejuures väljendatud seisukohta, et osakapitali suurendamine sissemaksetega on õigustatud vaid juhul, kui ühingul on tegelik täiendava omakapitali vajadus. Sellest seisukohast järeldub, et ilma tegeliku vajaduseta osakapitali suurendamine on ebaõige, sest selle tulemusena saaks enamusosanik põhjendamatuid eeliseid vähemusosaniku kahjuks. Seda eriti olukorras, kus vähemusosanikul puudub igasugune kontroll juhatuse tehingute üle.
27.Kuigi seadus ei sätesta kriteeriume, millele peab osanike otsus osakapitali suurendamise kohta vastama, peavad need olema sellised, mis võimaldaksid osakapitali suurendamise tegelikku ja objektiivset vajadust nii teisel osanikul kui kohtul kontrollida. Seetõttu peavad juhatuse ettepaneku põhjendustest nähtuma vähemalt need asjaolud (sh andmed ühingu varalise seisu kohta), mis konkreetset vajadust (antud juhul vajadust täiendada käibekapitali) kinnitavad. Näiteks Pärnu Maakohtu 20. aprilli 2012 otsuses tsiviilasjas nr 2-11-44283 selgitas maakohus (otsuse lk 16), et osakapitali suurendamise põhjendused: (i) ei tohi olla üldsõnalised; (ii) peavad põhinema konkreetsetel arvutustel või äriplaanil; ja (iii) läbi peavad olema analüüsitud ja kaalutud muud finantseerimisabinõud. Samuti on ringkonnakohus asunud seisukohale, et osakapitali suurendamine sissemaksetega on õigustatud vaid juhul, kui osaühingul on tegelik täiendava osakapitali vajadus (Tartu Ringkonnakohtu 2. juuni 2016 otsus tsiviilasjas nr, p 17 ja Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 2-15-5121, p 30).
28.Seega osakapitali suurendamise vajadus peab olema objektiivselt hinnatav ning osanikele põhjendatud ja vajadusel tõendatav. Kui neid põhjendusi ei esitata, ei ole teisel osanikul võimalik oma osanikuõigusi teostada ja oma häält otsustamisele pandud küsimuses isegi anda. Kostja juhatuse 26. augusti 2020 ettepanekus esitatud osakapitali suurendamise vajaduse põhjendus on täiesti üldsõnaline, ei põhine ühelgi arvutusel ja selles ei ole analüüsitud ega kaalutud ühtegi alternatiivset finantseerimisabinõud. Seejuures on oluline märkida, et kostja ise leiab, et ta ei olekski pidanud 26. augusti 2020 ettepanekus põhjendama, miks tuleb käibekapitali osakapitali suurendamise kaudu täiendada (kostja seisukoha p 2.1.16). Kuna kostja käibekapitali suurendamise põhjendamise vajadust isegi ei mõistnud, siis järelikult ta vastavat analüüsi ka läbi ei viinud.
29.Hageja hinnangul on kostja väide, et covid-19 pandeemiast tulenev majanduslangus on kaasa toonud kostja käibekapitali täiendamise vajaduse, sisuliselt vale ja tõendamata. Esmalt, viiruse levikust tulenevalt kehtestati eriolukord Eesti Vabariigis alates 12. märtsist 2020.3 Kostja enda majandusnäitajad ei ole sellest ajast alates langenud. Vastupidi, Maksu- ja Tolliameti andmetel kostja müügikäive nii 2020. a II kui ka III kvartalis, võrreldes käesoleva aasta I kvartaliga, hoopis kasvas. Samas, isegi kui teatud müügikäibe või kasumi langus oleks ilmnenud, ei tähendaks see käibekapitali täiendamise vajadust.
30.Teiseks, kostja esitatud tõendid koroonapandeemiast tingitud käibekapitali täiendamise vajadust ei tõenda. Käesolevas menetluses esitas kostja käibekapitali täiendamise vajaduse tõendamiseks 2018. ja 2019. aastate kasumiaruanded (kostja 22. septembri 2020 menetlusdokumendi lisa 4). Arusaamatul põhjusel on kasumiaruanded esitatud nii 2019. kui ka 2018. aasta puhul 1. jaanuarist kuni 31. augustini, mitte kogu aasta lõikes, ning 2020. kohta andmeid ei ole esitatud. Samas, isegi kui kostja oleks esitanud kasumiaruanded kogu 2018. ja 2019. aastate lõikes, lisades 2020 andmed, siis ei ole nende kasumiaruannetega võimalik käibekapitali täiendamise vajadust tuvastada. Kostja ise on tuginenud majanduslangusele ja vajadusele tagada majandusjätkusuutlikkus, mis viitab ettevõtte majandusraskustele. Samas
2-20-13481 müügikäibe languse (tellimuste vähenemise) korral peaks loogiliselt vajadus käibevahendite järele hoopis langema. Seos tegevuskulude ja kasumiga jääb samuti arusaamatuks, sest käibevahendid iseenesest kulusid ei vähenda ega kasumi määra ei suurenda. Seega isegi siis, kui kostja 20182019-2020 majandusnäitajaid või kasumiaruandeid võrdlevalt käsitleks, siis ei saa kasumiaruannetest veel käibekapitali vajadust järeldada. Kostja tõenditest järeldab hageja esmalt seda, et kostjal puudub ettekujutus, kuidas käibekapitali täiendamise vajadust välja selgitada, aga ka seda, et kostja väide käibekapitali täiendamise vajaduse kohta on ebausutav.
31.Kolmandaks, 26. augusti 2020 juhatuse ettepanekus põhjendas kostja käibekapitali täiendamise vajadust seoses SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haigusega kaasneva majanduslangusega. Järelikult sai sellest asjaolust tulenev mõju tekkida alles pärast 12. märtsi 2020. Vastavaid tõendeid, ja nende analüüsi (sh selle analüüsi tegemist enne seda, kui osakapitali suurendamine otsustati), ei ole esitatud.
32.Neljandaks palub hageja kohtul arvestada, et hagejal ei ole võimalik käibekapitali täiendamise vajaduse puudumist kui negatiivset asjaolu tõendada. Hageja on ülalpool muutnud usutavaks, et osakapitali suurendamise ettepanekus toodud osakapitali suurendamise põhjus ei olnud õige. Hagejale ei saa panna osakapitali suurendamise vajaduse tinginud asjaolude puudumise tõendamise koormist, kui neid asjaolusid ei ole kostja poolt isegi selgelt määratletud. Teisalt ka juhul, kui need asjaolud oleksid kostja poolt määratletud, peaks nende õigsust tõendama kostja järgnevatel põhjustel: (i) hagejale ei saa asetada negatiivse asjaolu (osakapitali suurendamise tegeliku vajaduse tinginud asjaolude puudumise) tõendamise koormist; (ii) hagejale kui vähemusosanikule ei saa asetada kostja kontrolli all olevate kostja majandustegevuse asjaolude tõendamise koormist; (iii) hagejale ei saa asetada selliste asjaolude tõendamise koormist, mille väljaselgitamist kostja alusetult takistab (kostja keeldub alusetult hageja teabepäringute täitmisest).
33.Seega, kui kostja ei tõenda, et ta tuvastas asjaolud, mis tingisid objektiivse vajaduse osakapitali suurendada (enne 26. augustit 2020), tuleb järeldada, et sellised asjaolud puudusid. Sellisel juhul tuleb hagi rahuldada ja 14. septembril 2020 vastu võetud osakapitali suurendamise otsus TsÜS § 38 lg 1 teise lause alusel kehtetuks tunnistada. Seejuures ei ole siinkohal vaja käsitleda majandustegevuse laiendamise eesmärgil osakapitali suurendamise küsimust, sest kostja juhatuse 26. augusti 2020 ettepanekus on osakapitali suurendamise otsuse eelnõu põhjendatud just koroonaviirusest põhjustatud likviidsuse puudumisega.
34.Kostja on seisukohal, et ÄS § 178 lg 3 kohaselt puudub hagejal õigus nõuda otsuste kehtetuks tunnistamist, sest ta ei esitanud kostja juhatuse 26. augusti 2020 ettepanekule kirjalikke vastuväiteid (kostja seisukoha p 2.2.10). Hageja kordab, et tal ei olnud informatsiooni, mille alusel mistahes otsust teha. Käesoleval juhul toimus otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata. ÄS § 173 lg 2 kohaselt, kui osanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Tegemist on tema vastuväitega ÄS § 178 lg 3 mõttes (kuigi formaalselt see säte antud juhul ei kohaldu). ÄS seletuskirja ja kohtupraktika kohaselt piisab OÜ osanike otsuse tegemisel koosolekut kokku kutsumata (§ 173) selle kehtetuks tunnistamise nõudeõiguse säilitamiseks kirjalikust vastu hääletamisest otsusele, st eraldi vastuväite esitamine pole nõutav.
35.Lisaks, ÄS § 178 lg 3 teine lause sätestab, osanik, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Osanik, kes andis oma hääle enne koosolekut, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ka vastuväite protokollimiseta. Hageja ei osalenud otsuse tegemisel. Seda on kostja isegi möönnud: “Osanik Marelius Invest OÜ [---] ei ole oma seisukohta juhatusele määratud tähtajaks esitanud [--]” (hagiavalduse lisa 14). Seetõttu ei ole ÄS § 178 lg-s 3 toodud eeldused täidetud ning ka sel
2-20-13481 põhjusel ei tule viidatud sätet kohaldada.
36.Kostja on sisustanud osakapitali suurendamist asjassepuutumatute väidetega. Osakapitali suurendamise õiguspärasuse sisustamiseks on kostja esitanud täielikult asjassepuutumatuid väiteid. Kostja on selgitanud vähemusosaniku poolt Zircon Groupi osa omandamist A. K.i sooviga toetada tütre perekonda (kostja seisukoha p 2.3.2). See väide on vale ja tõendamata. Lisaks ei ole 2013. aasta osa omandamise tehingul tähtsust, et selgitada välja osakapitali suurendamise vajadus. Kostja on väitnud, et hageja juhib ja kontrollib kostja ainsat konkurenti S OÜ-d (edaspidi S , kostja seisukoha p 2.3.3). Ka see väide ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Hageja on juriidiline isik ning ei saa S i juhtida ega kontrollida. Hagejale kuulub 50% S i osa. Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et hageja oleks kostja (ainus) konkurent. Ka kinkelepinguga seonduvad väited ei oma käesolevas menetluses tähtsust (kostja seisukoha p 2.3.4). Asjassepuutumatu ja vale on ka kostja väide, mille kohaselt on vähemusosanik asunud kostja mainet kahjustama. Hageja edastas kostja koostööpartneritele kirjad, et vältida Zircon Groupile, ning seeläbi Marelius Investile, kahju tekkimist. Kõnealuste kirjade edastamine on toimunud pärast vaidlustatud otsuste vastuvõtmist ega seostu osakapitali suurendamise õiguspärasusega.
KOSTJA VASTUVÄITED
37.Kostja esitas 19.10.2020 vastuse hagiavaldusele. Kostja ei võta hagi õigeks, ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid ning vaidleb nendele vastu. Kostja leiab, et hagiavalduses on esitatud eksitavaid ja seadusega vastuolus olevaid väiteid ning seisukohti, samuti on hagiavalduses varjatud asja õigeks ja seaduslikuks lahendamiseks vajalikke faktilisi asjaolusid. Kostja on seisukohal, et Marelius Invest OÜ hagiavaldus Zircon Group OÜ on täies ulatuses põhjendamatu ning oluliselt vastuolus seadusega, mistõttu hagis esitatud nõuded ei kuulu rahuldamisele. Kostja leiab, et vaidlusalused osanike 14.09.2020 otsused ei ole tühised ega kehtetuks tunnistatavad, samas kui hagiavalduses pole toodud esile asjaolusid, mis annaksid alust teistsuguseks seisukohaks.
38.Kostja 14.09.2020 osanike otsuste tühisust puudutavad hageja väited on tõendamata. Hageja etteheited otsuste tühisuse põhjendamisel seisnevad paljasõnalises väites, et vaidlusaluste kostja otsuste vastuvõtmisel on kostja enamusosanik A OÜ tegutsenud kostja äriühingus 99,6%lise osaluse omandamise nimel vähemusosaniku Marelius Invest OÜ arvel, kasutades selleks ebaausaid vahendeid. Hagiavaldusest pole seejuures nähtav, millega hageja tõendab, et kostja käitumine on vastuolus heade kommetega ning et kostja otsused on suunatud teadlikult hageja osanikuõiguste mahu vähendamisele. Heade kommetega oleks vastuolus selline osanike otsus, kui osanik tegutsenuks äriühingu või selle majandustegevuse kontrolli haaramise nimel, kasutades selles tegevuses ebaausaid vahendeid. Hageja ei ole tõendanud, et kostja enamusosanik oleks osakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisel käitunud ebaausalt, hageja arvel või selle nimel, et haarata kontroll äriühingus. Hageja pole esitanud asjaolusid, millest võiks järeldada, et osakapitali suurendamise tingimused olid kostja poolt määratud selliselt, et hageja osalemine osakapitali suurendamises oleks välistatud või ebatõenäoline.
39.ÄS § 1771 lg 1 kohaselt on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Riigikohus on leidnud, et tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (vt nt RKTKo 3-2-1-186-13, p 22). Kostja märgib, et hageja väited ei võimalda teha järeldust, et vaidlusaluste osanike otsuste eesmärgiks on hageja kui vähemusosaniku osaluse marginaliseerimine või tema osanikuõiguste teostamise takistamine. Kui vähemusosanikule on võimaldatud osaleda omakapitali suurendamisel, siis ei ole osakapitali
2-20-13481 suurendamise eesmärk osaühingu üle suurema kontrolli saamine hageja arvelt või vähemusosaniku osanike ringist väljaarvamine. Käesoleval juhul on hageja õigused osakapitali suurendamisel olnud tagatud, kuid hageja ei ole enda subjektiivsetest huvidest lähtuvalt soovinud neid realiseerida. Kuna hageja ei soovinud kasutada temale väljastatava osa märkimise õigust, siis ei saa sellest järeldada tema õiguste rikkumist.
40.ÄS § 193 lg 1 kohaselt on osanikul osakapitali suurendamise korral väljalastavate osade märkimise eesõigus võrdeliselt tema osaga, kui osakapitali suurendamise otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Kui osaühingul on mitut liiki osasid ja lastakse välja ühte või mõnda liiki uusi osasid, on nende märkimisel vastavat liiki osa omajatel eesõigus teiste osanike ees. ÄS § 193 lg 1 annab seega osanikule õiguse omandada osakapitali suurendamisel uusi osasid ulatuses, mis vastab temale seni kuuluvale suhtelisele osalusele osakapitalis. ÄS § 193 lg 1 on muuhulgas väikeosanike kaitseks kehtestatud norm. ÄS § 193 lg 1 sätestatud osanikule kuuluv väljalastava osa märkimise eesõigus tagab, et osanik säilitab oma senise osaluse osaühingus. Hageja väide, et otsuste eesmärgiks oli Marelius Invest OÜ osalusemäära vähendamise saavutamine, on väär ja vastuolus asjas esitatud tõenditega. Hageja pole esile toonud, et vaidlusaluste otsustega otsustati suurendada kostja osakapitali selliselt, et hagejal kui osaühingu 20% osakapitali omajal puudus võimalus kasutada oma õigust osakapitali suurendamise korral väljalastavate osade märkimiseks võrdeliselt tema osaga. Vaidlustatud otsustes ei kaldutud kõrvale osanike osaluse proportsionaalse suurenemise põhimõttest ning hagejale on antud võimalus panustada proportsionaalselt ja võrdsetel alustel teise osanikuga kostja osakapitali, kuid põhjusi esitamata pole hageja seda teinud.
41.Hageja on tuginenud etteheites üksnes asjaolule, et enne osakapitali suurendamist kuulub talle 20% osalus Zircon Group OÜ-s, pärast osakapitali suurendamist aga 0,4%, samas ei ole teinud hageja ise midagi selleks, mis võimaldanuks tal säilitada enda 20 %-line osalusmäär. Esitatud asjaoludel ei ole hageja osaluse vähenemine hageja enda tahteta võimalik. Hageja võis valida, kas teostada ÄS § 193 lg-st 1 tulenevat väljastatava osa märkimise eesõigust või kaotada senise osalusmäär äriühingus Zircon Group OÜ, kui teine osanik kasutab hageja loobumisel selle osa märkimisõigust. Kuna hagejal oli võimalus, kuid puudus tahe kasutada enda seadusjärgset õigust osalusemäära säilitamiseks, siis pole asjakohane hageja väide, et hageja osalusemäära võimalik vähenemine põhjustab temale olulist kahju.
42.Hageja paljasõnalisel väitel olevat enamusosanik asunud osakapitali suurendamisega vähemusosanikku „välja kurnama“, et vähemusosanik ei jaksaks kapitali suurendamisega kaasa minna. Samas hageja pole esile toonud ja ega põhistanud asjaolu, et osakapitali suurendamise tingimused oleksid määratud selliselt, mis välistaksid tema osalemise osakapitali suurendamises või oleks tema osalemine mingil põhjusel vähetõenäoline. Ka hageja ise ei väida, et tal puudus võimalus osakapitalis suurendamisel oma osalust vastavalt enda osaluse proportsioonile suurendada.
43.Kostja selgitab, et hagejal polnud väljalastava osa omandamine majanduslikult koormav. Hageja on äriühing, mille majandusaasta 2019 kasum moodustas 800 851 eurot (vt hagivastuse lisa 1 – hageja 2019 majandusaasta aruanne). Hagejal oli osa eest sissemakseks vajalik raha olemas, mida kinnitab hageja väide, et ta on valmis pakkuma sissemakse asemel samas ulatuses laenu. Eeltoodust järeldub, et hageja ei soovinud oma õigust teostada, kuna hagejal puudusid mistahes takistused väljalastava osa märkimisõiguse kasutamiseks. Hageja varaline seis, finantsvõimekus ning valmisolek kostjale sissemakse ulatuses laenu anda kinnitavad kogumis, et osakapitali suurendamise vaidlustamine paljasõnalisel „hageja väljakurnamise“ ettekäändel täidab hageja jaoks üksnes kostja majandustegevuse takistamise ja kostja varaliste huvide kahjustamise pahauskset eesmärki. Lähtudes eeltoodust on ilmne, et hageja väited tema sihilikust „väljakurnamisest“ on ebatõesed ja alusetud ning vastuolulised.
2-20-13481
44.Tegelik põhjus, miks hageja ei kasutanud vaatamata võimalustele osa märkimise eesõigust, on Zircon Group OÜ huvidega võrreldes vastupidised hageja majandushuvid ning hageja soovimatus panustada rahaliselt enda konkurendist kostja jätkusuutlikkusse majandamisse. Hageja põhjendab otsuste tühisust ja heade kommete vastasust sisuliselt sellega, et hageja arvates kostja osakapitali suurendamiseks vajadus puudus ning osakapitali suurendamise põhjendus on 26.08.2020 juhatuse ettepanekus osakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmiseks toodud liiga üldsõnalisel kujul. Hageja eelmärgitud põhjendused ei tõenda vaidlustatud otsuste heade kommete vastasust ja hageja õiguste rikkumist. Küsimuse, kas osakapitali suurendada, otsustavad ÄS § 168 lg 1 p 2 järgi osanikud. Osaühingus võetakse otsused vastu häälteenamusega ning enam hääli omavad isikud kujundavad otsuse sisu. Eeltoodu hõlmab ka kapitali kaasamise vajaduse ja kapitali allikate üle otsustamist. Hageja oma 20 %-lise osalusega kostja äriühingus ei saa kohustada kostjat võtta vastu hagejale meelepärane osakapitali suurendamise otsus või välistada osakapitali suurendamine.
45.Kostja on esitanud tõendid oma majandusseisu olulise halvenemise ja lisafinantseeringu vajaduse kohta (vt kostja 22.09.2020 seisukoha lisad 1 kuni 5). Samuti on kostjal lõppenud välised finantseerimisallikad Swedbank AS-i pangakrediidi näol. Osakapitali suurendamise eesmärgiks oli seega majanduslanguse olukorras kostja igapäevase majandustegevuse jätkamise võimaldamine, mitte kostja äritegevuse laiendamiseks või ümberkorraldamiseks finantseerimise hankimine. Kuna kostjal on üha suureneva kahjumi tingimustes puudus käibevahenditest ning osakapitali suurendamise põhjus on kostja käibekapitali hankimine, siis on see selgesõnaliselt otsuses nii ka sätestatud. Seetõttu jääb kostjale arusaamatuks, mida peab hageja silmas osakapitali suurendamise põhjenduse üldsõnalisuse all ning kuidas saab sellest järeldada osakapitali suurendamise otsuse tühisust heade kommete vastasuse tõttu. Vaidlus puudub, et kostja ei soovi laiendada või muuta oma senist majandustegevust ega kavanda sel eesmärgil mingeid tehinguid, mis võiksid vajada lisarahastust ning mille äriplaane või finantseerimisskeemide otstarbekust võinuks kostja kaaluda.
46.Samuti ei pidanud kostja osakapitali suurendamise 26.08.2020 ettepanekus esile tooma, miks majandusliku jätkusuutlikkuse tagamiseks vajatav käibekapital kaasatakse osanike omafinantseeringu, mitte laenuna. Ei saa olla kahtlust, et osanike panus rahaliste sissemaksete näol osakapitali on võrreldes krediidirahastusega oma majanduslikust sisust lähtuvalt osaühingule soodsam abinõu. Olukorras, kui väikeosanikust hageja ei ole huvitatud erinevalt teisest osanikust panustama tagastamatult oma vahendeid kostja majandustegevusse, tuleb ka vähemusosaniku puhul siiski eeldada, et ta osaleb võrdeliselt enamusosanikuga kostja majanduslike eesmärkide saavutamises. Kostja märgib, et osanikud peavad lähtuma osaühingut puudutavate otsuste tegemisel eelkõige osaühingu, mitte enda isiklikest või mõne enda kontrollitava äriühingu huvidest (vt RKTKo 3-2-1-144-11).
47.Ühtlasi soovib kostja rõhutada, et A. K. pole kunagi soovinud osta hagejale kuuluvat osa kostja äriühingus ega pidanud hagejaga selleteemalisi läbirääkimisi. Vastupidi, A. K. on ühemõtteliselt ja järjepidevalt hagejale teada andnud, et ta ei kavatse osa osta. Antud asjaolu nähtub muuhulgas A. K.i vastusest hagejale (vt hagi lisa 6). A. K.i kirja sisust nähtuvalt A. K. käsitab hagejal Zircon Group OÜ-s osaluse omandamist enda kingitusena väimehele M. L.ele (vt hageja 22.09.2020 seisukohtade lisa 6 ja hagivastuse p 3) ning tema jaoks on hageja praegune käitumine konkureeriva ettevõtjana ja sellisel viisil osa ostuks survestamine hinnatav väljapressimisena. Hageja ei ole tõendanud, et vaidlusaluste Zircon Group OÜ otsuste poolt hääletades oleks A OÜ tegutsenud Zircon Group OÜ ja selle majandustegevuse üle kontrolli saamise nimel ning teinud seda ebaausate vahenditega hageja arvel.
48.Vaidlustatud otsused ei riku osanike võrdse kohtlemise põhimõtet ning kostja enamusosanik A OÜ ei omanda 14.09.2020 otsustega eeliseid hageja või Zircon Group OÜ
2-20-13481 kahjuks. Hageja on alternatiivnõudena palunud kohtul tunnistada 14.09.2020 otsused kehtetuks ÄS § 178 lg 1 alusel, mille kohaselt võib kohus osaühingu vastu esitatud hagi alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse. Lisaks on hageja viidanud TsÜS § 38 lg 1 teise lause regulatsioonile, mille kohaselt huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi kehtetuks tunnistamist juhul, kui juriidilise isiku osanik kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. Kostja leiab, et ÄS § 178 lg-s 1 ja TsÜS § 38 lg 1 teises lauses sätestatud alused otsuste kehtetuks tunnistamiseks puuduvad ning käesolevas vaidluses ei ole neid aluseid tõendavaid asjaolusid hageja esile toonud.
49.Hageja väitel ei saanud ta kujundada oma otsust enamusosanikuga võrdsetel alustel, osanike otsustele vastuväidete esitamise eeldus on teabe saamine, kuid võrreldes enamusosanikuga oli tema juurdepääs teabele piiratud kostja keeldumise tõttu vähemusosanikule teavet andmast. Hageja väitel rikkus kostja vähemusosaniku tutvumisõigust ning välistas vähemusosanikul võimaluse kujundada osakapitali suurendamise kohta teadlik ja põhjendatud seisukoht. Kostja ei nõustu hagejapoolse asjaolude tõlgendusega Hageja eksitab kohut, esitades ebaõiget informatsiooni. Hageja juurdepääs teabele on olnud tagatud, kuid hageja ei ole oma õigust kasutanud. Lisaks on hageja vastavasisulised väited vaidluse seisukohast asjassepuutumatud.
50.Hageja heidab kostjale ette, et kostja olevat oma 08.06.2020 kirjas hagejale (vt hagi lisa 8) teinud ebamõistlikult piiravaid tingimusi kostja dokumentidega tutvumiseks. Vastupidiselt hagejale leiab kostja, et kostja 08.06.2020 kiri tõendab hagejale soovitud dokumentidega tutvumise võimaldamist seaduses ettenähtud korras kostja asukohas. Hageja loobus ise temale pakutud võimaluse kasutamisest ega soovinud dokumentidega tutvuda. Kostja pole alates 08.06.2020 keeldunud kostja tegevust puudutavate dokumentide esitamisest hagejale tutvumiseks ÄS § 166 ettenähtud korras, kuid hageja pole vastavat nõuet kuni 26.08.2020 kostja osakapitali suurendamise otsustamise ettepaneku saamiseni enam esitanud.
51.Hageja väitel oli tal takistatud osakapitali suurendamise otsuse kohta seisukoha kujundamine kuni 07.09.2020, kuna kostja lükkas dokumentidega tutvumise aja 07. septembrile 2020 ehk päevale, mil hageja pidi kujundama seisukoha osanike otsuse suhtes. Selline hageja väide on eksitav. Esiteks, hageja ei ole toonud esile, et kostja majandustegevuse dokumentidega tutvumise või muu hageja hinnangul tema otsuse tegemiseks vajaliku informatsiooni saamise korral oleks hageja teinud teistsuguse otsuse ning hääletanud kapitali suurendamise otsuse poolt. Osaniku subjektiivne hinnang otsuse langetamiseks informatsiooni piisavusele, ei mõjuta ega anna alust otsust kehtetuks tunnistada. Osanik saab informatsiooni ebapiisavuse olukorras hääletada otsuse vastu.
52.Teiseks, kostja 26.08.2020 osakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmise ettepaneku p-st 2.4 ja 14.09.2020 osanike hääletusprotokolli p-st 2.4 nähtub, et osa märkimise ja selle eest tasumise tähtaeg on 17.09.2020. Ka osakapitali suurendamise otsusega mittenõustumisel oli hagejal õigus enda osa märkida kuni 17.09.2020 ja võimalus soovi korral tutvuda selleks kostja dokumentidega. Seega hagejal ei olnud mingeid takistusi kostja dokumentidega tutvumiseks ja osa märkimise eesõiguse kasutamiseks kuni 17.09.2020. Tegelikkuses hageja ei soovinudki kostja dokumentidega tutvuda. Kuigi tal oli kostja dokumentidega tutvumiseks ja osa märkimise otsustamiseks piisavalt aega, hageja seda ei teinud ega ilmutanud tegelikku huvi oma teabeõiguste realiseerimiseks. Hagi on esitatud kohtusse juba 16.09.2020 ehk enne hagejale osa märkimiseks ettenähtud tähtaja lõppemist. TsÜS § 32 sätestab, et juriidilise isiku osanikud, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Eeltoodu valguses on ilmne, et osaniku teabeõiguste rikkumist puudutavad hageja etteheited pole sisulist laadi, vaid põhjendamatud ja esitatud sellistena üksnes oma pahauskse käitumise õigustamiseks. Kolmandaks, ÄS § 178 lg-st 3 tulenevalt puudub hagejal
2-20-13481 õigus nõuda otsuste kehtetuks tunnistamist, kuna ta ei ole esitanud 26.08.2020 ettepanekule osakapitali suurendamise otsuste vastuvõtmiseks kirjalikke vastuväiteid.
53.Kostja märgib ka seda, et hageja tegutseb kostjaga konkureeriva ettevõtjana ning tema eesmärgiks on takistada kostjat igal võimalikul moel, sh osaniku- ja menetlusõiguste pahauskse teostamise teel, saavutamaks temale kuuluva OÜ S konkurentsieelist kostja ees ja halvendada kostja turupositsiooni. Hageja osanikuõigused on alati olnud tagatud, vaatamata asjaolule, et hageja pärast konkurendi juurde lahkumist ja selle ülemineku ettevalmistamise käigus käitus kostja ettevõtte huvide vastaselt. Vastuseks kostja 13.02.2020 kirjale esitas hageja ähvarduse, et hageja müügipakkumisest keeldumisel taganeb M. K.i tütar kinkelepingust (vt hageja 27.03.2020 vastuskiri), millega tütar tagastas A. K.ile elamu asukohaga Nulu 6, Tallinn. Nimetatud elamu on olnud alates 2002 aastast A. K.i omandis ja tema elukohaks ning ta vormistas nimetatud elamu oma tütre nimele ajutiselt. Asjaolu, et hageja asus kostja juhatuse liiget ähvardama tema kodu äravõtmisega, kui ta ei kavatse alluda hageja survele Zircon Group OÜ osa müügiks, näitab ilmekalt, milliste taunimisväärsete meetoditega hageja oma majanduslikke huve realiseerib ja osanikuõigusi käesolevas menetluses kuritarvitab. Kõigele lisaks on hageja asunud halvustama kostjat tema lepingupartnerite ees, eesmärgiga kahjustada võimalikult suurel määral kostja majandushuve ja haarata kostja kliente ja koostööpartnereid.
54.Kokkuvõttes leiab kostja, et kostja 14.09.2020 otsuste tühistamise või kehtetuks tunnistamise alused on hageja poolt põhistamata ja tõendamata, mistõttu Marelius Invest OÜ hagi tuleb jätta rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
55.Hageja on esitanud kostja osanike 14.09.2020 otsuste vaidlustamiseks kaks alternatiivset nõuet, mille hageja on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 370 lg 2 alusel järjestanud (I kd, tl 1 pöördel). Sellest tulenevalt on kohus seotud hageja soovitud nõuete lahendamise järjekorraga.
56.Kohus kontrollib esmalt hageja nõuet tuvastada vaidlusaluste otsuste tühisus. Hageja leiab, et kostja 14. septembri 2020 osanike otsused nr 1 ja 2 on äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 1771 lg 1 alusel tühised, sest need ei vasta headele kommetele. ÄS § 1771 lg 1 kohaselt on osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Seega osanike otsuse tühisust ei too kaasa igasugune otsuse vastuolu seadusega, vaid seaduse säte, mida on rikutud, peab olema kehtestatud võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi kaitseks.
57.Kohtu hinnangul ei saa hageja poolt esile toodud asjaoludest järeldada vaidlusaluste otsuste tühisust. Kohus ei nõustu hagejaga, nagu olnuks vaidlusalused otsused vastuolus heade kommetega. Kohus on seisukohal, et heade kommete vastasus saaks käesoleval juhul seisneda üksnes vaidlusaluste otsuste sisu heade kommete vastasuses, kuid selliseid asjaolusid ei ole võimalik esitatud tõenditest järeldada. Kohus nõustub Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.06.2019 otsuse nr 2-16-19017 p-dega 26-27, kus on selgitatud, et „Kolleegiumi pikaajalise praktika kohaselt on heade kommete vastane selline tehing, mis eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (vt nt Riigikohtu 5. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22). Kuna eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani otsus on tehingu üks liik, siis kohaldatakse selle heade kommete vastasuse hindamisel samu põhimõtteid nagu tehingu heade kommete vastasuse hindamisel. Kolleegium märgib, et heade kommete vastasus eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani otsuse
2-20-13481 tühisuse alusena saab vähemalt üldjuhul tulla kõne alla siis, kui heade kommete vastasus seostub otsuse sisuga ehk sellega, mida otsustati.“
58.Kohus on seisukohal, et vaidlusaluste otsuste sisu ei ole vastuolus heade kommetega. Hageja ei väida, et tal puudus võimalus osakapitali suurendamisel oma osalust vastavalt enda osaluse proportsioonile suurendada. Hageja ei soovinud ise osakapitali suurendamises osaleda, pidades seda otsust põhjendamatuks ja ebamõistlikuks. Hageja etteheited vaidlusaluste vastuvõtmise protsessile ja põhjendatusele saab kohus hinnata seoses hageja alternatiivse nõudega otsuste kehtetuks tunnistamiseks, kuid need etteheited ei tingi vaidlusaluste otsuste tühisust. Esitatud tõenditest ei järeldu, et vaidlusaluste otsuste tegemisel oleks oluliselt rikutud otsuse tegemise korda. Olukorras, kus osanikud lähtusid tegelikust osanike nimekirjast ja hagejale oli võimaldatud osakapitali suurendamisel osaleda, ei ole vaidlusaluste otsuste sisu heade kommete vastane. Kui vähemusosanikule on võimaldatud osaleda osakapitali suurendamisel, siis ei ole osakapitali suurendamise eesmärk vastavalt otsuse sisule vähemusosaniku osanike ringist välja tõrjumine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja esimene nõue, tuvastada Zircon Group OÜ 14.09.2019 osanike otsuste nr 1 ja 2 tühisus, tuleb jätta rahuldamata.
59.Järgnevalt käsitleb kohus hageja alternatiivset nõuet tunnistada Zircon Group OÜ 14.09.2020 osanike otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 on sätestatud, et huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. Kõnealuse normi eesmärk on mh vähemuse kaitse enamuse kuritarvituste vastu ja see rakendub ka osaühingu puhul. TsÜS § 38 lg 1 kohaldamiseks tuleb käesolevas asjas hinnata, kas kostja enamusosanik A OÜ kasutas oma hääleõigust 14.09.2020 otsuste vastuvõtmisel selleks, et omandada enda kasuks eeliseid hageja kahjuks ning samuti seda, kas osakapitali suurendamine (ja selleks põhikirja muutmine) võimaldab seda eesmärki saavutada.
60.Esmalt tuleb arvestada sellega, et kostja juhatus oli varasemalt keeldunud väljastamast hagejale teavet osaühingu juhtimise kohta. Probleemid teabe saamisega ilmnesid juba 2020. aasta alguses enne kostjapoolset 27.08.2020 ettepanekut osakapitali suurendamiseks. 04.02.2020 esitas hageja kostjale ÄS § 166 lg 1 osaniku teabeõiguse alusel taotluse andmete saamiseks ja ka pakkumise Zirconi osaluse ostuks (I kd, tl 14-15). Kostja nimetatud taotlusele teabe andmisega ei reageerinud (I kd, tl 16). 11.05.2020 palus hageja kostjal edastada 2016-2019 kasumi jaotamise otsused ja raamatupidamise tõendi dividendi väljamaksete kohta 12. maiks 2020 (I kd, tl 17). Kostja vastas kirjale ligi kuu aega hiljem, 08.06.2020, seades dokumentidega tutvumiseks piiravaid tingimusi, mh oli seda võimalik teha üksnes kohapeal ühingu asukohas, teatades ette 5 tööpäeva ja üksnes 2 tunni jooksul päevas (I kd, tl 18). Kohus nõustub hagejaga, et kuivõrd kasumi jaotamise otsused ja dividendi väljamaksmise info peaks juhatusel olema olemas, oli selliste piirangute seadmine põhjendamatu.
61.Pärast kostja juhatuse 27.08.2020 ettepanekut osakapitali suurendamiseks ja osaühingu põhikirja muutmiseks (I kd, tl 19-20), teatas hageja kostjale 27.08.2020 soovist tutvuda dividendi puudutavate dokumentidega kostja asukohas kas 01.09.2020 või 02.09.2020 (I kd, tl 21). Nimetatud palvele kostja ei vastanud ega võimaldanud hagejale dokumentidega tutvumist. Hagi kohaselt vastas 28.08.2020 A. K. esmalt hagejale, et 01.09.2020 kl 12.00 sobib, 31.08.2020 aga teatas A. K., et raamatupidaja haigestumise tõttu ei või vähemusosaniku esindaja tulla enne 07.09.2020. 31.08.2020 saatis hageja kostjale kirja, milles küsis selgitusi osakapitali suurendamise põhjuste kohta ja vastavate tõendite edastamist. Ühtlasi tegi hageja ettepaneku osakapitali suurendamise asemel anda samas summas ja proportsionaalsuses osanikulaenu (I kd, tl 22). Asjas
2-20-13481 esitatud tõendite kohaselt kostja nimetatud teabenõudele ei vastanud. 03.09.2020 esitas hageja kostjale ja kostja enamusosanikule taotluse erikontrolli korraldamiseks ja erikontrolli läbiviija määramise otsustamiseks (I kd, tl 23-29). Ka sellele hageja kirjale ei ole kostja asjas esitatud tõendite kohaselt reageerinud. 24.09.2020 ja 05.10.2020 pöördus hageja esindaja korduvate teabenõuetega kostja juhatuse poole (I kd, tl 120). 06.10.2020 e-kirjas teatas kostja esindaja, et kostja juhatus keeldub hagejale teabe avaldamisest ÄS § 166 lg 2 alusel. Kostja väitel hageja senine tegevus osanikuna ning just hiljuti tekkinud nö ebaterve huvi kostja majandustegevuse vastu viitab asjaolule, et teabe nõudmine on ajendatud soovist tekitada osaühingule kahju. Teabe andmisest keeldumisel märkis kostja, et täpsemad selgitused ja põhjendused äriühingu kahjustamise ning teabe väärkasutamise osas edastab kostja esimesel võimalusel (I kd, tl 121).
62.Kohus nõustub käesoleva kohtuotsuse p-des 60-61 viidatud tõendeid arvestades hagejaga, et kostja on hageja teabeõiguse teostamisest põhjendamatult keeldunud ja ignoreerinud hageja kui vähemusosaniku nõudeid teabe saamiseks ja erikontrolli määramiseks. Heauskseks käitumiseks ei saa muuhulgas pidada ka teabenõude täitmise edasilükkamist seoses raamatupidaja väidetava haigestumisega 07.09.2020 ehk päevaks, mil hagejal olnuks juba kohustus esitada oma seisukoht osakapitali suurendamise eelnõu suhtes (vt I kd, tl 19 pöördel). Paljasõnalised on kostja väited, justkui ei olnuks hagejal mingeid takistusi kostja dokumentidega tutvumiseks. Kostja ei ole esitanud käesolevas menetluses tõendeid selle kohta, et ta oleks hageja korduvatele kirjalikele teabenõuetele vastanud ja pakkunud hagejale reaalset võimalust nõutud teabega tutvuda. Samuti pole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks vähimalgi määral reageerinud hageja taotlusele erikontrolli määramiseks. 06.10.2020 e-kirjas teatas kostja esindaja otsesõnu, et kostja juhatus keeldub hagejale teabe avaldamisest ÄS § 166 lg 2 alusel. Seejuures jääb arusaamatuks, miks kostja nimetas hageja kui kostja osaniku õiguspärast huvi teabe saamiseks „ebaterveks.“
63.ÄS § 166 lg 2 on sätestatud, et juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Kostja pole esitanud adekvaatseid põhjendusi selle kohta, et hagejale teabe andmine võinuks tekitada olulist kahju kostja huvidele. Kostja esindaja 28.09.2020 kiri (I kd, tl 142-143) on saadetud pärast vaidlusaluste otsuste vastuvõtmist ning pärast osa märkimise tähtaja möödumist 17.09.2020, mistõttu ei saanud see avaldada mõju kostja kohustusele väljastada hagejale teavet enne 17.09.2020 esitatud teabenõuete osas. Hageja märgib õigesti, et kõnealuste kirjade edastamine on toimunud pärast vaidlustatud otsuste vastuvõtmist ega seostu osakapitali suurendamise õiguspärasusega. Samuti ei anna 28.09.2020 kiri ilma kostjapoolsete täpsemate põhjendusteta alust eeldada hageja poolt kostja huvidele olulise kahju tekitamist. Nimetatud kirja sisu ei ole väljamõeldis, vaid see põhineb reaalsetel andmetel ja Swedbanki 28.07.2020 teatisel, kus teatati kostja arvelduskontode sulgemisest ja lepingute lõpetamisest põhjusel, et kostja ettevõtte tehingud ja eesmärgid jäid panga jaoks ebaselgeks (vt I kd, tl 71). Kohtu hinnangul on hagejal kui kostja osanikul õigus nõuda ja eeldada, et ettevõtte tegevus oleks seaduslik ja läbipaistev ning ettevõtte juhtimise suhtes põhjendatud etteheidete tegemine ei ole automaatselt vaadeldav osaühingu huvidele kahju tekitamisena.
64.Kohus jagab Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-17-9170 väljendatud seisukohta, et tulenevalt ÄS § 192 lg st 1 saab eeldada, et osakapitali suurendamine on nii osanike kui ka ühingu jaoks oluline otsus, sest see eeldab vastuvõtmiseks tavapärasest rohkem poolthääli. Vähemusosaniku jaoks on osakapitali suurendamine teatavates olukordades tema õigusi oluliselt puudutav, seda eelkõige juhul, kui kapitali suurendamise tulemusel pannakse ta ka ÄS § 193 lg 1 kohase ostueesõiguse järgimise korral olukorda, kus tuleb valida täiendava sissemakse või ÄS § 171 lg 2 p s 3, § 1711 lg s 2, § 184 lg s 5, § 191 lg tes 1–21, § 207 lg tes 1 ja 2 ning § 215 lg s 4 ette nähtud 1/10 suuruse osalusmäära kaotamise vahel. Käesoleval juhul otsustati suurendada osakapitali viisil, et kui hageja täiendavat sissemakset ei tee, siis moodustab tema 639 eurose nimiväärtusega osa kostja osakapitalist senise 20% asemel ainult 0,4% (vt tl 1916
2-20-13481 20; tl 31-33). Osakapitali suurendamise selgelt negatiivset mõju hageja õigustele ja osaluse väärtusele täiendava sissemakse mittetegemisel kinnitab ka hageja poolt esitatud M. N. ja A. A. eksperthinnang (vt I kd, tl 115-117).
65.Tervikuna nähtub kostja juhatuse ja enamusosaniku tegevusest ja otsustest soov takistada hagejale juurdepääsu kostjat ja selle juhtimist puudutavale teabele (vt käesoleva kohtuotsuse p-d 60-63). Kohus nõustub hagejaga, et osaniku teabeõigus on tihedalt seotud osaniku ja osaühingu vastastikuse lojaalsuskohustuse ja heas usus käitumise kohustustega. Arvestades, et kostja on taganud teabeõiguse enamusosanikule (kostja ja kostja enamusosanik on kostja juhatuse liikme A. K.i kontrolli all, vt I kd, tl 7-11) ning rikkunud vähemusosaniku teabeõigust vaidlusaluste osanike otsuste tegemiseks, on kostja rikkunud nii võrdse kohtlemise kui ka heas usus käitumise kohustusi. Asjakohatu on kostja arusaam, et osanik saab informatsiooni ebapiisavuse olukorras hääletada otsuse vastu. Kohus leiab, et osaniku teabeõiguse rikkumist ei saa õigustada osaniku võimalusega hääletada mingi otsuse poolt või vastu. ÄS § 154 lg 1 on sätestatud, et osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Kohus nõustub Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2018 otsuse tsiviilasjas nr 2-17-9170 punkti 10.3.1. seisukohaga, et kui vähemusosanik on juba varem jäänud ilma teabest, mida ta ühingult nõudis, ja tema soovitud erikontrolli ei määratud, siis saab osakapitali suurendamist viisil, kus vähemusosaniku senine osa ei taga talle enam senistki piiratud kontrolli osaühingu tegevuse üle, pidada toiminguks, millega kahjustatakse vähemusosaniku huve. Kohus on seisukohal, et ka käesoleval juhul oli osakapitali suurendamine viidud läbi viisil, millega rikuti hageja kui vähemusosaniku õigusi. Eeliseid sai vaidlusalustest otsustest kostja enamusosanik A OÜ ja samuti kostja juhatuse liige A. K., kelle senise tegevuse kontrollimisele olid hageja teabenõuded ja erikontrolli taotlus suunatud.
66.Kostja leiab, et kui hageja ei soovinud kasutada temale väljastatava osa märkimise õigust, siis ei saanud osakapitali suurendamine tema õigusi rikkuda. Kohus kostjaga ei nõustu. Riigikohtu 19.10.2020 määruses tsiviilasjas nr 2-18-13213, p-s 19 on Riigikohus selgitanud, et: “Aktsionäri teabenõude eesmärk on saada eelkõige teavet selle kohta, milline on äriühingu majanduslik olukord. Just äriühingu majanduslik olukord on see, mille hindamine on aktsionärile vajalik aktsionäriõiguste teostamiseks ja selle üle otsustamiseks, kas tema investeering on edukas või mitte.” Ka Tallinna Ringkonnakohus on oma 31.08.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-17-9170 p-s
10.3.2.sedastanud, et kui vähemusosanikul on olulised kahtlused ühingu tegevuses majanduslike ja kõigi osanike huvidega arvestavate eesmärkide järgimises, siis ei saa vähemusosanikult mõistlikult eeldada täiendava sissemakse tegemist pelgalt selleks, et säilitada senist osaluse määra. Ringkonnakohus märkis, et majanduslikult tähendab kirjeldatud olukorras sissemakse tegemine vähemusosanikule oma raha lootusetut ja perspektiivitut paigutamist. Kohus leiab, et nimetatud seisukohad on asjakohased ka käesolevas vaidluses. Olukorras, kus kohtu poolt tuvastatud asjaoludel ei olnud hagejale tagatud piisavat teavet kostja majandusliku olukorra ja vaidlusaluste otsuste põhjendatuse suhtes, ei saanud hagejalt mõistlikult eeldada täiendava osa märkimist üksnes selleks, et säilitada senist osaluse määra. Seejuures ei ole osakapitali suurendamises osalemise otsustamiseks vajaliku teabe omamine vaadeldav hageja „subjektiivse huvina“, nagu kostja ekslikult leiab, vaid kaalutletud ja informeeritud otsuse tegemise elementaarse eeldusena.
67.Kohus jagab ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2016 otsuse nr 2-15-5121 p-dest 30 ja 65 tulenevat järeldust, mille kohaselt selleks, et osakapitali suurendamise otsus vastaks headele kommetele, mis tähendab, et see lähtuks osaühingu, mitte enamusosaniku huvidest, esinema tegelik vajadus osakapitali suurendamiseks ning vastava asjaolu tõendamiskoormis on kostjal. Kohtu hinnangul ei ole kostja käesolevas asjas tõendanud, et esinenuks tegelik vajadus osakapitali suurendamiseks kostja juhatuse 27.08.2020 ettepanekus märgitud põhjustel ehk Covid-19 pandeemiaga seotud majanduslangusega. Kohtu hinnangul ei tõenda sellist vajadust ka kostja 22.09.2020 menetlusdokumendile lisatud tõendid (Swedbank 28.07.2020 teatis kostja ettevõtte teenuste sulgemisest, Swedbank kontojäägi saldo seisuga 31.08.2020 ja 31.03.2020,
2-20-13481 kasumiaruanded perioodide 01.01.-31.08.2018, 01.01.-31.08.2019 ja 01.01.-31.08.2020 kohta, ning raamatupidamise arvestustabel seisuga 31.08.2020 (vt I kd, tl 71-76). Kostja pole arusaadavalt selgitanud, kuidas just nimetatud dokumentidest nähtub osakapitali suurendamiseks väidetav käibekapitali vajadus summas 160 000 eurot.
68.Hageja on esitanud kostja osakapitali suurendamise vajaduse osas põhistatud vastuväiteid. Hageja märkis, et Covid-19 viiruse levikuga seoses kehtestati Eestis eriolukord alates 12.03.2020, kuid kostja majandusnäitajad ei ole sellest ajast alates langenud. Hageja viitab põhjendatult, et Maksu- ja Tolliameti andmetel kostja müügikäive kasvas 2020. aasta II ja III kvartalis, võrreldes I kvartaliga (I kd, tl 190-192). Samuti on hageja tõendanud, et kostja 2019. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli kostjal 31.12.2019 seisuga raha kassas ja arvelduskontodel 274 020 eurot ja jaotamata kasumit 3 156 622 eurot (I kd, tl 34-45). Seega, kui mingil põhjusel oli vaja kostja osakapitali suurendada, saanuks seda iseenesest teha ka sissemakseid tegemata, omakapitali arvel ehk ÄS §-s 195 sätestatud fondiemissioonina. Veel ühe alternatiivse võimalusena, 31.08.2020 edastas hageja kostjale päringu osakapitali suurendamise ettepaneku põhjendamiseks ning tegi mh ettepaneku osakapitali suurendamise asemel anda samas summas ja proportsionaalsuses osanikulaenu (I kd, tl 22). Asjas esitatud tõendite kohaselt kostja nimetatud ettepanekule ei vastanud, mistõttu võib järeldada, et kostja pole isegi kaalunud muid vahendeid (fondiemissioon, laen) väidetava majandusliku jätkusuutlikkuse eesmärgi saavutamiseks. Hageja märgib põhjendatult, et sellises olukorras puudus hagejal igasugune kindlus selles, et osakapitali suurendamise tagajärjel sissemakstavat osakapitali kasutatakse kostja huvides.
69.Kohus nõustub hagejaga, et hagejal ei ole võimalik käibekapitali täiendamise vajaduse puudumist kui negatiivset asjaolu tõendada, kuid hageja on eelviidatud tõenditega muutnud usutavaks, et kostja osakapitali suurendamise ettepanekus toodud osakapitali suurendamise põhjus (Covid-19 pandeemiaga seotud majanduslangusest tulenev käibekapitali vajadus) ei olnud põhjendatud. Hagejale ei saa panna osakapitali suurendamist tinginud asjaolude puudumise tõendamise koormist, kui neid asjaolusid ei ole kostja poolt piisavalt selgelt määratletud ja tõendatud. Iseenesest on õige kostja seisukoht, et osakapitali suurendamise otsustavad osanikud seaduses sätestatud korras, mitte vähemusosanik. Sellest ei saa aga järeldada, et osakapitali suurendamine võiks toimuda ilma selgelt arusaadavate majanduslike põhjusteta vähemusosaniku õigusi eirates. Hageja märgib õigesti, et ilma tegeliku vajaduseta osakapitali suurendamine on ebaõige, sest selle tulemusena saaks enamusosanik põhjendamatuid eeliseid vähemusosaniku kahjuks ning seda eriti olukorras, kus vähemusosanikul puudub kontroll juhatuse tegevuse üle, sest juhatus ei anna väikeosanikule ühingu juhtimises osalemiseks vajalikku teavet.
70.Kohus nõustub hagejaga, et kuigi seadus ei sätesta kriteeriume, millele peab osanike otsus osakapitali suurendamise kohta vastama, peavad need olema sellised, mis võimaldaksid osakapitali suurendamise tegelikku ja objektiivset vajadust nii teisel osanikul kui kohtul kontrollida. Hageja märgib õigesti, et osakapitali suurendamis põhjendustest peaksid nähtuma vähemalt need asjaolud (sh andmed ühingu varalise seisu kohta), mis konkreetset vajadust (antud juhul vajadust täiendada käibekapitali) kinnitavad. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et vähemalt üldjuhul ei tohiks osakapitali suurendamise põhjendused olla üldsõnalised, need peavad põhinema konkreetsetel arvutustel või äriplaanil ja võimalusel peavad olema läbi kaalutud ka alternatiivsed finantseerimisabinõud. Kohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul vaidlusaluste otsuste alusel kostja osakapitali suurendamine piisava põhjendatuse nõuetele ei vasta.
71.Kostja juhatuse 27.08.2020 ettepanekus esitatud osakapitali suurendamise vajaduse põhjendus on üldsõnaline, selle kinnituseks ei ole esitatud ühtegi arvutust või äriplaani ning puuduvad andmed, et kostja poolt oleks analüüsitud alternatiivseid finantseerimisabinõusid. Sellises olukorras ei olnud hagejal võimalik oma osanikuõigusi tõhusalt teostada ja langetada osakapitali suurendamise küsimuses informeeritud otsuseid. Asjakohatu on kostja etteheide
2-20-13481 hagejale, et kuigi hagejal on olemas vahendid osakapitali suurendamiseks, ei olevat hageja erinevalt teisest osanikust huvitatud panustama kostja majandustegevusse osakapitali suurendamise näol. Kohus märgib, et osakapitali sissemakse ei jäänud tegemata seetõttu, et hagejal poleks olnud vajalikke vahendeid või soovi kostja tegevusele kaasa aidata. Kohus leiab, et hagejalt ei saanud mõistlikult eeldada kostja osakapitali suurendamises osalemist olukorras, kus osakapitali suurendamiseks puudusid piisavad põhjendused ning rikutud oli ka hageja üldisemat teabeõigust kostja majandusliku olukorra kohta (vt käesoleva kohtuotsuse p 65).
72.Kokkuvõtlikult nõustub kohus hagejaga, et arvestades nii hageja teabeõiguse rikkumist kui ka asjaolu, et kostja pole tõendanud osakapitali suurendamiseks tegeliku vajaduse olemasolu, esinevad käesolevas asjas alused kostja juhatuse 14.09.2020 otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Kohtu poolt tuvastatud asjaoludest nähtub, et kostja enamusosanik A OÜ kasutas oma hääleõigust 14.09.2020 otsuste vastuvõtmisel selleks, et omandada enda kasuks eeliseid hageja kahjuks ning osakapitali suurendamine (ja selleks põhikirja muutmine) vaidlusaluste otsuste alusel võimaldab seda eesmärki saavutada. Käesoleval juhul otsustati suurendada osakapitali viisil, et kui hageja täiendavat sissemakset ei tee (seejuures puudus hagejal piisav informatsioon osakapitali suurendamises osalemiseks ratsionaalse otsuse tegemiseks), siis moodustaks tema 639 eurose nimiväärtusega osa kostja osakapitalist senise 20% asemel ainult 0,4% ning kostja enamusosaniku A OÜ osalus tõuseks ÄS § 193 lg 2 sätestatud osade märkimise eesõiguse kasutamisel 99,6 %-ni. Selle tagajärjel langeks oluliselt hagejale kuuluva kostja osa väärtus (vt I kd, tl 115-117) ning hageja kui vähemusosaniku osalus ei tagaks enam senistki piiratud kontrolli osaühingu tegevuse üle. Vaidlusalused otsused on suunatud hagejale kuuluva osaluse suuruse ning osanikuõiguste mahu vähendamisele. Arvestades eeltoodut tuleb vaidlusalused otsused TsÜS § 38 lg 1 teise lause alusel kehtetuks tunnistada.
73.Kostja on seisukohal, et ÄS § 178 lg 3 kohaselt puudub hagejal õigus nõuda otsuste kehtetuks tunnistamist, sest ta ei esitanud kostja juhatuse 26.08. 2020 ettepanekule kirjalikke vastuväiteid. Kohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul toimus vaidlusaluste otsuste vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata. ÄS § 173 lg 2 kohaselt, kui osanik ei teata juhatuse määratud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Kohus nõustub hagejaga, et osanike otsuse tegemisel koosolekut kokku kutsumata (ÄS § 173) on otsuse kehtetuks tunnistamise nõudeõiguse säilitamiseks piisav otsuse vastu hääletamine, st eraldi vastuväite esitamine pole nõutav. Sisuliselt on otsuse vastu hääletamisel tegemist hageja vastuväitega ÄS § 178 lg 3 mõttes. Lisaks, ÄS § 178 lg 3 teine lause nõuab vastuväite esitamist üksnes osanikult, kes otsuse tegemisel osales. Hageja ei osalenud otsuse tegemisel, sest 14.09.2020 osanike hääletusprotokolli kohaselt ei ole hageja oma seisukohta juhatusele määratud tähtajaks esitanud (vt I kd, tl 31 pöördel). Ka seetõttu ei ole ÄS § 178 lg-s 3 toodud eeldused täidetud ning viidatud säte ei kohaldu.
74.Arvestades eeltoodut kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude Zircon Group OÜ 14.09.2020 osanike otsuste nr 1 ja 2 tühisuse tuvastamiseks. Samas rahuldab kohus hagi hageja alternatiivse nõude osas ning tunnistab kehtetuks Zircon Group OÜ 14.09.2019 osanike otsuse nr 1 (Osaühingu põhikirja muutmine) ja 14.09.2020 osanike otsuse nr 2 (Osaühingu osakapitali suurendamine). Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas. Muuhulgas ei pea kohus menetlusökonoomia kaalutlustel oluliseks hinnata kostja juhatuse liikme tausta, poolte esindajate isiklikke, tööalaseid ja perekondlikke suhteid ning vastavaid tõendeid (I kd, tl 46-63; tl 105-106; tl 138-141; tl 166-169).
75.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Hageja esitas kostja osanike 14.09.2020 otsuste vaidlustamiseks kaks
2-20-13481 alternatiivset nõuet, taotledes nende otsuste tühisuse tuvastamist ja alternatiivselt kehtetuks tunnistamist. Kohus rahuldas hageja kahest alternatiivnõudest teise, mistõttu rahuldatakse osaliselt. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul tuleb juriidilise isiku organi otsuse vaidlustamisel lähtuda eelkõige sellest, kas ja millises ulatuses hageja saavutab kohtusse pöördumise eesmärgi. Käesoleval juhul on selleks osakapitali suurendamise ja sellega seonduvate muude kehtivate otsuste puudumine ning selle eesmärgi hageja saavutas (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-9170 p-d
13.2.– 13.3.). Seetõttu peab kohus õigeks jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
76.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja taotleb käesolevas asjas määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning mõista Zircon Group OÜ-lt Marelius Invest OÜ kasuks välja menetluskulud summas 15 120 eurot (II kd, tl 9-10). Hageja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud ning hagiavalduse ja hagi tagamise taotluste esitamisel tasutud riigilõiv summas 450 eurot. Hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse esitamisel tasus hageja riigilõivu 350 eurot. 23.09.2020 ja 06.10.2020 hagi tagamise taotlustelt tasus hageja riigilõivu kokku 100 eurot. Kokku on hageja seega tasunud riigilõivu summas 450 eurot (300 eurot hagiavalduse ning 150 eurot hagi tagamise taotluste esitamisel). Seoses lepingulise esindaja kuludega on hagejale osutatud õigusabi 81,5 tundi, millest tulenevalt palub hageja määrata hüvitatavate lepingulise esindaja kulude suuruseks 14 670 eurot (12 225 eurot + km).
77.Kohus on seisukohal, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 350 eurot. Samas ei pea kohus põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks hageja poolt esitatud korduvate hagi tagamise taotlustega seotud menetluskulusid, sh hageja poolt korduvatelt hagi tagamiste taotlustelt tasutud riigilõivu summas 100 eurot. Kui algselt hagi tagamise avalduse koostamist ja sellelt tasutud riigilõivu summas 50 eurot võib iseenesest pidada mõistlikuks kuluks sõltumata sellest, et kohus jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata, siis korduvate samalaadsete hagi tagamiste avaldustega seotud menetluskulusid ei pea hagejale hüvitama kostja. Olukorras, kus kohus oli hageja algse hagi tagamise taotluse rahuldamata jätnud (I kd, tl 83-84), ei pea kohus põhjendatuks, et hageja kordas samalaadset taotlust 1 päev hiljem (I kd, tl 88-91) ning pärast korduva hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmist (I kd, tl 107-109) esitas veelkordselt samalaadse hagi tagamise taotluse (I kd, tl 110-113), mis kohtu poolt veelkord rahuldamata jäeti (I kd, tl 124-125). Hagejal pole iseenesest keelatud esitada ka korduvaid hagi tagamise taotlusi, kuid selliste rahuldamata jäetud taotlustega seotud menetluskulusid ei saa antud juhul pidada põhjendatud ja vajalikeks kuludeks (TsMS § 174 lg 1).
78.Järgnevalt hindab kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Esmalt märgib kohus, et hageja menetluskulud kuuluvad TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele käibemaksuta, sest hageja pole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostja käibemaksukohustuslasena registreeritud alates 01.08.2019.
79.Kostja vaidles oma 03.12.2020 seisukohas vastu mitmetele hageja menetluskulude nimekirjas toodud menetluskulude kirjetele ja toimingutele, millised ei ole vastavuses antud tsiviilasja kohtutoimiku materjalidest nähtuva väljundiga, mistõttu ei ole selline ajakulu või toiming olnud vajalik ega põhjendatud. Lisaks vaidles kostja vastu mitmetele hageja menetluskulude nimekirjas toodud menetluskulude kirjetele, milliste toimingute ajakulu on
2-20-13481 ebamõistlikult suur ega ole omane vastava toimingu keskmiselt mõistlikule ajakulule. Samuti märkis kostja, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus ei ole kostja seisukohast TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ega vajalik.
80.Kohus leiab, et hageja lepinguliste esindajate tunnitasu määr ilma käibemaksuta 150 eurot/h (12 225/81,5) on aktsepteeritav ega ole vaidluse sisu arvestades ebamõistlik. Hinnates aga hageja esindajate poolt käesolevas asjas esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu leiab kohus, et hageja lepinguliste esindajate näidatud ajakulu kokku 81,5 tundi (ehk rohkem kui 10 täispikkusega 8-tunnist ilma puhkuseta tööpäeva) on ülemäärane. Nagu kohus eelnevalt selgitas, on täies ulatuses põhjendamatu hageja lepinguliste esindajate kulu seoses hageja korduvate hagi tagamise taotlustega, mis jäeti kohtu poolt rahuldamata. Seega vähendab kohus vastavas osas hageja lepinguliste esindajate ajakulu 12,5 h võrra (hageja lepinguliste esindajate toimingud 23.09.2020 ja 06.10.2020). Samuti on põhjendamatu hageja lepinguliste esindajate ajakulu 4,25 h seoses analüüsi ja infovahetusega perioodil 28.08.2020 – 02.09.2020, mil käesolevas menetluses vaidlusaluseid otsuseid ei olnud veel vastu võetud ning mis järelikult ei saa olla käsitletavad käesoleva tsiviilvaidlusega seotud kuludena. Riigikohtu 11.11.2014 määruses tsiviilasjas nr 3-21-77-14 p-s 12 selgitas Riigikohus, et menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud (vt nt Riigikohtu 06.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-11, p 14). Seega ei saa hagiavalduse koostamisest varasemad kulud kuuluda menetluskuluna hüvitamisele.
81.17.09.2020-18.09.2020 määrusega tutvumise ja kliendile edastamise ning toimiku koostamise mõistlik ajakulu ei ületa kohtu hinnangul 0,25 h, mistõttu vähendab kohus vastavas osas hageja esindajate ajakulu 0,75 h võrra. Käesoleva kohtumenetluse seisukohalt on täies ulatuses põhjendamatu ka hageja lepinguliste esindajate 29.09.2020 ajakulu 2,5 h õiguslikule analüüsile seoses osakapitali suurendamise otsuse kehtetuks tunnistamise mõjuga, sest kohus ei arutanud käesolevas menetluses osakapitali suurendamise kehtetuks tunnistamise mõjusid. Lisaks peab kohus vajalikuks vähendada ka muu hagejate poolt täpsustamata „õigusliku analüüsi“ ja „analüüsi“ ajakulu 4 h võrra, sest kohtu hinnangul puudus käesoleva menetluse kontekstis selge ja arusaadav vajadus pideva analüüsi tegemiseks. Muuhulgas võtab kohus arvesse, et hageja õiguslik käsitlus vaidlusaluste otsuste tühisuse kohta osutus ekslikuks ning kohus vastavat hageja nõuet ei rahuldanud. Kokku vähendab kohus seega hageja lepinguliste esindajate erinevate analüüside kulu 6,5 h võrra. Samuti vähendab kohus hageja esindajate poolt näidatud ajakulu seoses 16.11.2020 menetlusdokumendi (I kd, tl 153-157) koostamisega 10 h võrra, sest antud dokument (sh asjatundjale lähteülesande püstitamine) oli käesoleva tsiviilasja lahendamiseks olulises osas ebavajalik ning kõik nimetatud menetlusdokumendis esitatud taotlused jättis kohus rahuldamata, välja arvatud täiendavate dokumentaalsete tõendite asja materjalide juurde võtmine (vt I kd, tl 200201). Ebavajalikuks kuluks on samuti hageja poolt näidatud 26.11.2020 „suhtlus kohtuga“ 0,25 h, sest pole arusaadav, milles antud suhtlus seisnes ja kuidas oli tegemist käesolevas tsiviilasjas põhjendatud menetluskuluga. Lisaks on kohtu hinnangul ülemäärane ka hageja lepinguliste esindajate poolt näidatud ajakulu 30.11.2000 kohtuistungiks ettevalmistamiseks, kohtuvaidluse teeside koostamiseks ja kohtuistungil osalemiseks kokku 9,5 h. Kohtu hinnangul ei ületa nimetatud toiminguteks vajalik ja põhjendatud ajakulu kokku 3,25 h, arvestades mh asjaolu, et kohtuistung kestis pisut üle tunni, kohtuistungil korrati eelkõige poolte seniseid seisukohti ja tunnistajaid üle ei kuulatud. Tähtsust ei oma, et hagejat esindas kohtuistungil kaks lepingulist esindajat, sest arvestades asja keerukust ja mahtu puudus kahe esindaja istungil osalemiseks tegelik vajadus. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 3 hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused vaid siis, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Seega vähendab kohus hageja lepinguliste esindajate ajakulu seoses kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemisega kokku 6,25 h võrra.
2-20-13481
82.Muus osas ei pea kohus vajalikuks hageja lepinguliste esindajate ajakulu vähendada. Kokku peab kohus vajalikuks vähendada hageja lepinguliste esindaja ajakulu 40,5 h võrra (12,5 + 4,25 + 0,75 + 6,5 + 10 + 0,25 + 6,25). Kohus leiab, et kostjale õigusabi osutamiseks kulunud põhjendatud ja vajalik ajakulu ei ületanud käesolevas asjas 41 h (kostja näidatud ajakulu 81,5 h – kohtu vähendatud ajakulu 40,5 h). Kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike lepingulise esindaja kuludena kindlaks summa kokku 6150 eurot (41 x 150) Kohus märgib, et kohtu poolt mõistlikuks peetud hageja lepinguliste esindajate ajakulu (41 h) on sarnane kostja lepinguliste esindajate ajakulule käesolevas menetluses (kokku 39 h). Kohus ei näe hageja ja kostja esindajate töömahus käesoleva tsiviilasja materjalide põhjal sellist põhimõttelist erinevust, mis õigustaks hageja poolseid oluliselt suuremaid menetluskulusid kui kostjal. Seejuures leidis hageja, et ka kostja lepingulise esindaja ajakulu 39 h on põhjendamatult suur (vt II kd tl 12).
83.Kokkuvõttes määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks summa 6500 eurot (riigilõiv 350 eurot + hageja lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud summas 6150 eurot). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 6500 eurot. Hageja menetluskulud kuuluvad TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (6500 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust
84.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.