Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ülle Jänes, Margo Klaar, Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
24. aprill 2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-56477
Tsiviilasi
TT kaebus kohtutäitur Priit Petteri 07.11.2013 otsuse peale täiteasjas nr 023/2011/1052
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.11.2014 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
Kohtutäitur Priit Petteri määruskaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Avaldaja TT (IK XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja adv Raini Nõu Puudutatud isik kohtutäitur Priit Petter Puudutatud isik AS Eesti Krediidipank (RK 10237832), lepinguline esindaja Aase Sammelselg
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 28.11.2014 määrus jätta muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.
Menetluse käik Harju Maakohus rahuldas 04.03.2014 määrusega TT kaebuse osaliselt ja jättis menetluskulud avaldaja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2014 määrusega tühistati Harju Maakohtu 04.03.2014 määrus osas, milles kohus rahuldas avalduse osaliselt ja jaotas menetlus-kulud. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue määruse, millega rahuldas avaldaja taotluse tühistada kohtutäituri 07.11.2013 otsus kohtutäituri tasu puudutavas osas ning kohustada kohtutäiturit avaldaja kaebuse uuesti läbivaatamiseks. Menetluskulud jättis ringkonnakohus kohtutäitur Priit Petteri kanda. Kohtumäärus jõustus 19.06.2014. 08.07.2014 esitas avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palus kohtutäitur Priit Petterilt välja mõista menetluskulu 935, 90 eurot.
Kohtutäituri hinnangul on põhjendatud menetluskuluks üksnes riigilõivud 35 eurot. Kui kohus leiab, et menetluskulud on konkreetses tsiviilasjas kantud ja veenvad, saab menetluskulu suuruseks olla maksimaalselt 157, 52 eurot. Kuivõrd võlgnik ei ole summasid kohtutäiturile tasunud, siis taotles kohtutäitur nimetatud summa kohtutäituri tasust (3675, 71 eurot) maha arvestamist. Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohus rahuldas avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis kohtutäiturilt välja menetluskulu 635, 60 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus jättis rahuldamata kohtutäituri taotluse summade tasaarvestamiseks. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt tasus avaldaja avalduse esitamisel riigilõivu 10 eurot ja määruskaebuse esitamisel 25 eurot, seega kokku 35 eurot. Tegemist on põhjendatud kulutusega, mis tuleb kohtutäituril avaldajale hüvitada. Asjaolu, et õigusabileping on sõlmitud 06.09.2011, ei anna alust järeldada, et arve nr 1496 on esitatud seoses teise tsiviilasjaga. Avaldaja esindaja kinnitas, et arvel märgitud õigusabikulu on tekkinud seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega. Nimetatu nähtub ka arve spetsifikatsioonist. 03.07.2014 arve nr 1496 spetsifikatsioonist nähtub järgmine ajakulu: kohtutäituri 07.11.2013 otsuse läbitöötamine, asjaolude-olukorra analüüs 1,25 tundi; õigusaktide ülevaatamine, asjaoludeolukorra analüüs, võlgniku 28.11.2013 kaebuse koostamine-esitamine Harju Maakohtule 4,75 tundi; Harju Maakohtu 04.12.2013 määruse läbitöötamine, asjaolude-olukorra analüüs, kaebaja 12.12.2013 menetlusdokumendi koostamine-esitamine 0,5 tundi; Harju Maakohtu 04.03.2014 määruse läbitöötamine, dokumentide võrdlev ülevaatamine, asjaolude-olukorra analüüs, kaebaja 19.03.2014 menetlusdokumendi koostamine-esitamine, e-kirjad kliendile 3 tundi; Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2014 määruse läbitöötamine 0,25 tundi. Kohus leidis, et avaldaja õigusabikulu tuleb vähendada. Põhjendatud kuluks, mis avaldajal on tekkinud seoses 28.11.2013 avalduse esitamisega kohtule, on 3 tundi. Avaldaja esindaja esitas varasemalt sarnase kaebuse kohtutäiturile, mille pinnalt on kohtutäitur teinud vaidlustatud otsuse. Samuti ei ole põhjendatud avaldaja esindaja ajakulu, mis on tekkinud seoses Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2014 määruse läbitöötamisega, kuivõrd nimetatud ajakulu kohtutäituri kanda jätmine oleks põhjendatud üksnes juhul, kui kohtumäärust oleks vaidlustatud Riigikohtus. Ülejäänud ajakulu kokku 3,5 tunni ulatuses on põhjendatud. Kuivõrd avaldaja on kohtutäituri 01.07.2014 otsuse vaidlustanud 15.09.2014, ei ole põhjendatud kohtutäituri taotlus summade tasaarvestamiseks. Kui hiljem peaks selguma kohtutäituri nõudeõigus avaldaja vastu, on kohtutäituril võimalik teha avaldajale tasaarvestusavaldus. Määruskaebus Kohtutäitur palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning uue määrusega mõista temalt avaldaja kasuks välja riigilõiv 35 eurot. Juhul, kui kohus siiski leiab, et menetluskulud on konkreetses tsiviilasjas kantud ja veenvad, tõendatud ja reaalselt ka tasutud, saab olla menetluskulu maksimaalselt 2,5 tunni eest. Avaldaja menetluskulud ei ole kantud seoses konkreetse tsiviilasjaga. Avaldaja soovib käesolevasse tsiviilasja üle kanda kõik varasemad, samade poolte vahel kantud kulud, aga ka 12.09.2011 algatatud tsiviilasjas 2-11-42847 ja 2-13-57475 avaldaja kanda jäänud menetluskulud ja sealt alates muud täitemenetluse kulud. Menetluskulude taotluse lisana esitatud 03.07.2014 arve nr 1496 kohaselt on arve esitamise aluseks 06.09.2011 õigusteenuse osutamise leping ning
õigusabi on osutatud seoses täiteasjaga 023/2011/1052. Kuigi arvel olev täiteasja number kattub, ei lükka see ümber kahtlust, et kogu summa jaotub erinevatele täiteasjadele ja täituritele esitatud kaebustele. Ajakulu 6,5 tundi on põhjendamatult suur ning väljamõistetud õigusabikulu 600, 60 eurot on võrreldes tehtuga ebaproportsionaalselt suur summa. Arvestades, et kohtule 28.11.2013 esitatud kaebus kordab sõna-sõnalt varasemalt TT esindaja poolt kohtutäiturile esitatud kaebust, tuleb järeldada, et nimetatud kulu ei ole kantud seoses konkreetse kohtumenetlusega, vaid tuleks jaotada täitemenetluse 023/2011/1052 ajal esitatud kümnele kaebusele ja avaldusele. Maksimaalseks ajakuluks kohtuväliselt esitatud kaebuse kopeerimiseks ja kohtule esitatava dokumendi vormistamiseks võiks olla maksimaalselt 1,5 - 2,5 tundi. Samuti on põhjendamatu ajakulu Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2014 määruse läbitöötamiseks 0,25 tundi. Kohtule ei ole esitatud kassa sissetuleku ordereid ega pangaülekannete kinnitusi ning esitatud arve ei tõenda tegelikke kulusid. Seega on tõenäoline, et arve vormistati vaid kohtule esitamiseks, mistõttu esitatud arve tuleks jätta tähelepanuta ja arvestamata, kuivõrd kulusid sellises ulatuses konkreetse tsiviilasjaga seotult ei ole tekkinud. Avaldaja seisukoht Avaldaja palub vastuses määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 tulenevalt neid ei korda. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb kohtumäärus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Riigikohus on asjas 3-2-1-88-11 selgitanud, et menetluskulude vähendamise põhjuseks ei saa olla üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusabikulu on liiga suur. Avaldaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtus detailselt osutatud õigusabi sisu ja maht. Maakohus on käsitlenud avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses loetletud tööde sisu ja nimetatud töödele väidetavalt kulunud aega. Määrusest nähtub, et kohtu hinnang põhjendatud ja vajaliku ajakulu osas põhineb avaldaja esindaja tööde kirjeldusel ja toimiku materjalil. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalutluspiire ületanud. Põhjendamatu on kaebuses sisalduv seisukoht, et lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks on asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud. Tulenevalt kohtupraktikast, sh Riigikohtu lahenditest, ei pea avaldaja tõendama, et ta on õigusteenuse eest esindajale tegelikult ka tasunud, vaid piisab, kui vastav kohustus on tekkinud. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ M. Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.