T T kaebus kohtutäitur Priit Petteri novembri 2013 otsuse peale täiteasjas 023/2011/1052
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 4. märtsi 2014 määrus
7.nr
Kaebuse esitaja ja kaebuse T T määruskaebus liik Menetlusosalised
Avaldaja: T T (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raini Nõu Puudutatud isik: Tallinna kohtutäitur Priit Petter Puudutatud isik: AS Eesti Krediidipank (registrikood 10237832), lepinguline esindaja Madis Eskusson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 4. märtsi 2014 määrus osas, milles kohus rahuldas avalduse osaliselt (resolutsiooni p 1) ja jättis osaliselt rahuldamata (resolutsiooni p 5) ja menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 8) ning teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada avaldaja taotlus tühistada kohtutäituri 07.11.2013 otsus kohtutäituri tasu puudutavas osas ning kohustada kohtutäiturit avaldaja kaebuse uuesti läbivaatamiseks, menetluskulud jätta kohtutäituri kanda.
2.Lugeda Harju Maakohtu 4. märtsi 2014 määruse resolutsioon kehtivaks järgmises sõnastuses: 2.1 Avaldus rahuldada. 2.2 Tühistada kohtutäitur Priit Petteri 07.11.2013 otsus täiteasjas nr 023/2011/1052, milles kohtutäitur on jätnud rahuldamata avaldaja taotlused tunnistada kehtetuks täitetoimingust teatamine, mille kohaselt toimub vara arestimise akti koostamine, vara sundenampakkumine, varaga tutvumine ning tunnistada tahteavaldus kehtetuks ja esitada ehitusregistrile avaldus
ning avaldaja taotluse teha uus kohtutäituri tasu otsus, mis oleks proportsionaalne ja arvestaks kohtutäituri poolt tegelikult tehtud täitetoiminguid. 2.3 Saata tagasi T T 14.10.2013 kaebused kohtutäituri tegevuste peale täiteasjas nr 023/2011/1052 menetlemiseks kohtutäitur Priit Petterile. 2.4 Kohustada kohtutäitur Priit Petterit uuesti läbi vaatama T T 14.10.2013 kaebused kohtutäituri tegevuste peale täiteasjas nr 023/2011/1052. 2.5 Jätta T T taotlus tunnistada kohtutäituri seaduse § 31 lg 2 ja § 35 lg 2 p 11 EV Põhiseaduse § 11 ja § 32 lg 1 esimese lausega ja § 32 lg 2 esimese lausega vastuolus olevaks rahuldamata. 2.6 Jätta kohtutäitur Priit Petteri 21.01.2014 kohtule esitatud taotlus kohustada täitemenetluse lõpetamiseks T T t tasuma väljamõistetav summa kohtu deposiiti rahuldamata. 2.7 Jätta menetluskulud kohtutäitur Priit Petteri kanda.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta kohtutäitur Priit Petteri kanda. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Asjaolud ja menetluse käik
1.T T esitas 28.11.2013 Harju Maakohtule avalduse Tallinna kohtutäitur Priit Petteri 07.11.2013 otsuse peale täiteasjas nr 023/2011/1052. Nimetatud täiteasja algatas kohtutäitur Priit Petter avaldaja suhtes sissenõudja AS Eesti Krediidipank 20.05.2011 täitmisavalduse ja Harju Maakohtu 22.01.2010 otsuse nr 2-04-1002 alusel, nõude sisuks laenuvõlgnevus 91 892,73 eurot.
2.Kohtule esitatud avalduse ja selle 12.12.2013 täienduse kohaselt vormistas kohtutäitur vaidlusaluses täiteasjas 01.10.2013 dokumendi „Täitetoimingust teatamine“, milles teatas avaldajale, et kui võlgnevus summas 20 807,55 eurot pole tasutud hiljemalt 14.10.2013, toimuvad võlgnikule kuuluvate korterite (XXXXXX) suhtes järgmised täitetoimingud: 15.10.2013 kell 12:00 kohtutäituri büroos vara arestimise akti koostamine, 28.11.2013 vara sundenampakkumine ning 22.11.2013 varaga tutvumine. 14.10.2013 esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse järgmiste taotlustega: tunnistada kohtutäituri 01.10.2013 täitetoimingust teatamine kehtetuks; kui kohtutäitur on esitanud ehitisregistrile tahteavalduse seoses aadressil XXXXXXXXXX, Tallinn asuva eluruumi arestimise, käsutamise keelamisega, siis tunnistada selline tahteavalduse esitamine kehtetuks ning kohtutäituril esitada ehitisregistrile tahteavaldus, et ehitisregistrist kustutataks andmed seoses aadressil XXXXXXXXX, Tallinn asuva eluruumi arestimise, käsutamise keelamisega. Kohtutäiturile esitatud kaebuse põhjenduste kohaselt tasus võlgnik kolmanda isiku vahendusel sissenõudjale 10.10.2013 12 002,81 eurot. Sellega on sissenõudja nõue täielikult rahuldatud. Et sissenõudja nõue on rahuldatud ning kohtutäituri menetluse põhitasu (8821,70 eurot) on vaidlusalune, siis ei ole alates 15.10.2013 alust teha eelmärgitud täitetoiminguid selliselt, nagu täitur on seda kavandanud. Ka on arestimine ja hilisem enampakkumine kohtutäituri poolt kavandatud toimuma ülemääraselt, vara üleskirjutamist sisuliselt ei toimugi. Kuivõrd täitur ei kavatse enne arestimisakti koostamist arestitava varaga vahetult tutvuda, siis jääb arusaamatuks, kuidas osutuks täituril võimalikuks tuvastada arestitava vara väärtus. Kohtutäitur jättis kaevatava otsusega avaldaja kaebuse
rahuldamata, seejuures oma seisukohti põhjendamata. Täitur ei analüüsinud avaldaja kaebuses märgitut, ei tuvastanud kaebaja märgitud asjaolude esinemist või puudumist, ei teinud asjakohaseid järeldusi ega esitanud vajalikke põhjendusi.
3.Kaebaja esitas 14.10.2013 kohtutäiturile avalduse ka seoses kohtutäituri põhitasuga. Kaebaja palus tunnistada seoses kohtutäituri põhitasuga kehtetuks kohtutäituri 20.05.2011 tasu väljamõistmise otsus ja teha uus kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus, mis oleks proportsionaalne ja arvestaks kohtutäituri poolt tegelikult tehtud täitetoiminguid (sh nende hulka ja mahtu). Kohtutäituri põhitasu summas 8821,70 eurot on ebaproportsionaalselt suur, mille puhul pole mh arvestatud kohtutäituri töömahtu (täitur on teinud võlgniku teada vaid üksikud toimingud). Võlgnik tasus sissenõudjale võlgnetava omal initsiatiivil, nagu oli seda varasemalt kavandanud. Kohtutäitur ei pidanud tegema midagi otseselt-vahetult selleks, et sissenõudjale tasutaks võlg, tegelikult ei teinud kohtutäitur sisuliselt täitetoiminguid, et täitmisel olnud täidedokument saaks täidetud. Võlgnik peab proportsionaalseks (kohaseks, mõistlikuks) täituri põhitasu suuruseks, arvestades ühtlasi seda, et täitur ei ole teinud käesoleval juhul aeganõudvaid, mahukaid täitetoiminguid, 100 eurot (sh käibemaks). Kohtutäitur jättis kaevatava otsusega ka selle avalduse rahuldamata. Täitur andis otsuses edasi tsiviilasjas nr 2-11-42847 tehtud lahendites kajastunut, mitte aga enda seisukohti. Kohtutäitur jättis arvestamata, et käesolevalt on uudseks asjaoluks see, et sissenõudja nõue on täielikult rahuldatud. Kohtutäitur sisuliselt avaldaja kaebuse põhjendusi ei vaaginud.
4.Avaldaja palub kohtul: 1) kui kohus ei nõustu tõlgendusega, et kohtutäituri seaduse (KTS) § 31 lg 2 ja § 35 lg 2 p 11 järgi tuleb kohtutäituri menetluse põhitasu kindlaksmääramisel arvestada ka kohtutäituri poolt tegelikult tehtud täitetoiminguid, sealhulgas nende hulka ja mahtu, tunnistada KTS § 31 lg 2 ja § 35 lg 2 p 11 osas, milles need ei võimalda kohtutäituri põhitasu kindlaksmääramisel arvestada kohtutäituri poolt tegelikult tehtud täitetoiminguid põhiseaduse (PS) §-ga 11 ning § 32 lg 1 esimese lausega ja lg 2 esimese lausega vastuolus olevaks ning jätta kohaldamata; 2) tühistada kohtutäituri 07.11.2013 otsus; 3) tuvastada kohtutäituri kohustus esitada ehitisregistrile tahteavaldus selleks, et ehitisregistrist kustutataks andmed seoses aadressil XXXXXXX, Tallinn asuva eluruumi arestimise, käsutamise keelamisega. Alternatiivselt, kui kohus ei pea võimalikuks eelnevalt märgitult kohustust tuvastada, siis kohustada kohtutäiturit uuesti läbi vaatama ja lahendama avaldaja 14.10.2013 kaebust kohtutäituri tegevuste peale seoses aadressil XXXXXXXXX, Tallinn asuva eluruumi arestimise, käsutamise keelamisega ehitisregistris ning ehitisregistrist selle eluruumi arestimise, käsutamise keelamise andmete kustutamisega; 4) kohustada kohtutäiturit tunnistama kehtetuks kohtutäituri 20.05.2011 tasu väljamõistmise otsus ja kohustada teda tegema uus kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus, mis oleks proportsionaalne ja arvestaks kohtutäituri poolt tegelikult tehtud täitetoiminguid, sealhulgas nende hulka ja mahtu. Alternatiivselt, kui kohus ei pea võimalikuks eelnevalt märgitult kohustada, siis kohustada kohtutäiturit uuesti läbi vaatama ja lahendama avaldaja 14.10.2013 avaldust seoses kohtutäituri põhitasuga; 5) jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Sissenõudja seisukoht ja põhjendused
5.Sissenõudja ei võtnud seisukohta küsimuses, kas avaldajalt väljamõistetud kohtutäituri tasu on proportsionaalne kohtutäituri poolt täiteasjas teostatud toimingutega. Sissenõudja märkis, et avaldaja poolt täitedokumendi täitmine on sissenõudja hinnangul toimunud üksnes täiteasjas kohtutäituri poolt teostatud toimingute (sh avaldaja suhtes vallasvara arestimise) tulemusena.
Kohtutäituri seisukoht ja põhjendused
6.Kohtutäitur vaidles esitatud kaebusele vastu ja jäi oma 07.11.2013 otsuses esitatud seisukohtade juurde. Võlgnik on esitanud kohtutäituri tasu otsusele kaebuse teistkordselt. Võlgnik vaidles kohtutäituri tasu suuruse üle juba tsiviilasjas nr 2-1142847. Kohtuotsus kohtutäituri tasu osas on jõustunud Riigikohtu otsusega 09.05.2012. Kohtutäituri tasu nõudmise õigust vastavalt 29.07.2011 otsusele ning võlgniku poolt tasu maksmise kohustust on kinnitanud kõik kohtuastmed. Kohtutäituri tasu otsus on jõustunud. Võlgniku eelneva kaebusega võrreldes asjaolud muutunud ei ole, kui, siis ainult nii palju, et kohtutäitur on teinud täiendavaid toiminguid võlgnevuse sissenõudmiseks.
7.Vastavalt täitedokumendile moodustas täitemenetluse algatamisel tasumata laenuvõlgnevuse jääk 91 892,73 eurot. Vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel oli võlgnetava summa suurus kokku 100 733,59 eurot. Võlgnik ei tasunud võlgnevust ega näidanud üles tahet seda teha 2,5 aastat, mil täitemenetlus on kestnud. Võlgniku arvelduskontod on arestitud ja võlgniku varale on seatud keelumärked erinevate täiturite poolt, võlgnik töötab mitteametlikult ning võlgniku kontodelt pole kohtutäiturile laekunud ühtegi summat. Nõude summa tasuti pärast võlgnikku 01.10.2013 arestimise akti koostamisest teavitamist. Nõude rahuldamine otse sissenõudjale kolmanda isiku konto vahendusel näitab seda, kuidas võlgnik tegelikult tegutseb. On ilmne, et nõue sai rahuldatud läbi täitemenetluse algatamise ning kohtutäituri tegevuse. Nõude täitmine on toimunud sundtäitmise survel. Viimasest tulenevalt on õigustatud ja olemas täielik alus seaduses sätestatud kohtutäituri tasu otsuse mittemuutmiseks ja tasu nõudmiseks. Võlgniku väide, et kohtutäitur ei ole midagi teinud ega ole olnud vaja midagi teha, ei vasta tõele. Võlgniku taotlus tasuda kohtutäituri ametitoimingute katteks 100 eurot ei vasta seadusele ja kohtutäituril puudub õigus sõlmida kokkuleppeid tasu määra vähendamiseks võlgniku poolt nõutud ulatuses. Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-88-09 kajastatult on kohtul võimalik anda kohtutäituri tasu suurusele hinnang ka praeguses vaidluses.
8.Võlgniku väited tagatiseks olevate korterite osas on tõendamata ja kaebus esitatud pahatahtlikult segaduse tekitamiseks.
9.Kohtutäitur palub: 1) jätta esitatud kaebus menetlusse võtmata; 2) juhul, kui kohus otsustab asja menetleda, jätta kaebus rahuldamata; 3) kohtutäitur on nõus, et kohus teeb kohtutäituri tasu osas diskretsiooniotsuse; 4) täitemenetluse lõpetamiseks kohustada võlgnikku tasuma väljamõistetav summa kohtu deposiiti nii, et otsuse jõustumisel oleks võimalik täitekulud kohtutäiturile tasuda; 5) menetluskulud jätta avaldaja kanda. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
10.04.03.2014 määrusega rahuldas maakohus avalduse osaliselt. Kohus tühistas kohtutäituri 07.11.2013 otsuse osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja taotlused tunnistada kehtetuks täitetoimingust teatamine ning tahteavaldus ja esitada ehitusregistrile avaldus. Kohus saatis avaldaja 14.10.2013 kaebuse tagasi kohtutäiturile menetlemiseks. Ülejäänud osas jättis kohus avaldaja avalduse rahuldamata. Samuti jättis kohus rahuldamata kohtutäituri 21.01.2014 taotluse kohustada täitemenetluse lõpetamiseks avaldajat tasuma väljamõistetav summa kohtu deposiiti. Menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda.
11.20.05.2011 on kohtutäitur koostanud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Nimetatud otsuse kohaselt on täitemenetluse alustamise tasu summas 19,16 eurot ning kohtutäituri põhitasu summas 8821,70 eurot. Avaldaja taotlus kohustada kohtutäiturit
tunnistama 20.05.2011 tasu väljamõistmise otsus kehtetuks ja kohustada teda tegema uus kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus, mis oleks proportsionaalne, rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd nimetatu osas on kohtud võtnud seisukoha juba tsiviilasjas nr 2-1142847. Avaldaja on nimetatud tsiviilasjas asunud seisukohale, et kohtutäituri tasu täiteasjas nr 023/2011/1052 on ebaproportsionaalne. Kohtud on aga leidnud, et vastav avaldaja seisukoht ei ole õige. Seega on kohtud sisuliselt lahendanud avaldaja kaebuse kohtutäituri tasu suuruse osas ning leidnud, et kohtutäituri tasu nõue on põhjendatud.
12.Avaldaja taotlus tunnistada KTS § 31 lg 2 ja § 35 lg 2 p 11 põhiseadusega vastuolus olevaks rahuldamisele ei kuulu. Menetlusosalised on välja toonud, et avaldaja võlgnevus sissenõudjale on tasutud 10.10.2013, s.o peale kohtutäituri poolt täitetoimingust teatamise akti koostamist 01.10.2013. Seega on võlgnevuse tasumine toimunud täitemenetluse läbiviimise tulemusena ning kohtutäituril on õigus saada oma töö eest tasu. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et kohtutäituri tasu on oma olemuselt riiklik maks, mille suurus ja kujunemise alused peavad olema seaduse tasandil selgelt määratletud ning igasugune täitemenetluse osaliste omavaheliste kokkulepete sõlmimine on keelatud tegevus (vt Riigikohtu otsus nr 3-4-1-22-03, p 18). Võlgnikul on alati võimalus sundtäitmist ning sellega kaasnevaid kulusid vältida, antud juhul on avaldaja oma võlgnevuse tasunud sissenõudjale täitemenetluse käigus. Avaldajal oli võimalus tasuda ka võlg vabatahtliku täitmise tähtajal, millisel juhul oleks olnud ka täitekulud oluliselt väiksemad. Täiteasja nr 023/2011/1052 menetlus on kestnud alates 20.05.2011 ning avaldaja on oma nõude sissenõudja ees rahuldanud lõplikult 10.10.2013. Asjaolu, et avaldaja ei nõustu kohtutäituri tasu maksmisega seetõttu, et ta on tasunud oma võlgnevuse sissenõudjale, ei ole aluseks KTS § 31 lg 2 ja § 35 lg 2 p 11 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks. KTS § 35 lg 2 p 11 olev kohtutäituri tasu suurus on proportsioonis täitemenetluses nõutava summa suurusega.
13.Avaldaja on kohtutäiturile esitatud kaebuses vaidlustanud ka kohtutäituri täitetoimingud. 01.10.2013 on kohtutäitur koostanud keelumärke seadmise avalduse avaldaja nimele registrisse kantud varale. Kohtutäitur on avaldajale vallasasjade arestimise akti koostamisest, vara sundenampakkumise toimumisest ning varaga tutvumise toimumise aegadest teatanud 01.10.2013. Vallasvara arestimine on toimunud 15.10.2013. Avaldaja on kohtutäiturile esitatud esialgses kaebuses märkinud, et kohtutäituri poolt läbiviidud arestimine ja hilisem enampakkumine on kavandatud toimuma ülemääraselt. Samuti on avaldaja leidnud, et kohtutäitur on ülearestinud avaldaja vara. Kohtutäitur ei ole oma 07.11.2013 otsuses avaldaja vastavatele etteheidetele vastanud. Kohtutäitur on küll otsuse resolutsioonis märkinud, et jätta võlgniku taotlused rahuldamata, kuid otsuse põhjendavas osas ei ole välja toodud, kuidas kohtutäitur sellise järelduseni on jõudnud. TMS § 217 lg 5 kohaselt teeb kohtutäitur kaebuse kohta motiveeritud otsuse ja toimetab selle menetlusosalistele kätte. Kuivõrd kohtutäitur ei ole oma 07.11.2013 otsuses põhistanud kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebust selles osas, mis puudutab kohtutäituri poolt kavandatavaid täitetoiminguid, siis tuleb selles osas 07.11.2013 kohtutäituri otsus tühistada.
14.Kohtutäituri taotlus kohustada täitemenetluse lõpetamiseks avaldajat tasuma väljamõistetav summa kohtu deposiiti rahuldamisele ei kuulu. Seadus ei näe ette võimalust kohustada avaldajat tasuma kohtu deposiiti väljamõistetavat summat.
15.Kuivõrd avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning seda avaldaja huvides, tuleb kõik menetluskulud jätta avaldaja kanda (TsMS § 172 ja § 173). Määruskaebus
16.Avaldaja palub maakohtu 04.03.2014 määruse tühistada resolutsiooni punktide 5, 6 ja 8 osas. Kui kohus ei nõustu tõlgendusega, et KTS § 31 lg 2 ja § 35 lg 2 p 11 järgi tuleb kohtutäituri menetluse põhitasu kindlaksmääramisel arvestada ka kohtutäituri poolt tegelikult tehtud täitetoiminguid, sealhulgas nende hulka ja mahtu, siis tunnistada KTS § 31 lg 2 ja § 35 lg 2 p 11 osas, milles need ei võimalda kohtutäituri menetluse põhitasu kindlaksmääramisel arvestada kohtutäituri poolt tegelikult tehtud täitetoiminguid, PS §-ga 11 ning § 32 lg 1 esimese lausega ja lg 2 esimese lausega vastuolus olevaks ning jätta kohaldamata. Tühistada kohtutäituri 07.11.2013 otsus osas, millega jäeti rahuldamata avaldaja 14.10.2013 avaldus seoses kohtutäituri menetluse põhitasuga ja kohustada kohtutäiturit avaldaja 14.10.2013 avaldust seoses kohtutäituri menetluse põhitasuga uuesti läbi vaatama. Menetluskulud jätta kohtutäituri kanda.
17.Kohus rikkus oluliselt põhjendamiskohustust (TsMS § 465 lg 2 p 8). Seonduvalt vaidlusaluse täituri põhitasuga ei ole kohus vaaginud asja selliselt nagu kaebaja selle kohtu ees tõstatas. Kaebaja esiletoodut pole kohus vastavalt käsitlenud, põhjendusi selle kohta pole kohus esitanud. Kohus jättis tähelepanuta, et tsiviilasjas nr 2-1142847 oli vaatluse all olukord, kus sissenõudja nõue polnud veel täielikult rahuldatud, mistõttu oli võimalik, et täitur teeb edasiselt mingeid täitetoiminguid. Käesolevas asjas on olukord teine, kuna sissenõudja nõue on rahuldatud (uus asjaolu), mistõttu pole täituril enam vaja mingeid toiminguid teha.
18.Kohus pole andnud hinnangut kaebaja põhiväitele, et täituri põhitasu on ebaproportsionaalselt suur. Määrav pole mitte see, kas tasu suurus on proportsioonis nõutava summa suurusega, vaid see, kas tasu suurus on proportsioonis täituri poolt tegelikult tehtuga. Tõik, et täituri menetluses on vastav täiteasi mitu aastat, ei tähenda ega tõenda seda, et täitur on kogu aeg teinud täitetoiminguid täitedokumendi täitmiseks. Tegelikult ei teinud kohtutäitur sisuliselt täitetoiminguid, et täitmisel olnud täitedokument saaks täidetud.
19.Kohus pole põhjendanud, miks ta ei nõustunud kaebajaga, et täituri 07.11.2013 otsus oli ebaseaduslik ka järgmistel põhjustel: - tuleb teha uus kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus seoses kohtutäituri menetluse põhitasuga, mis oleks proportsionaalne ja arvestaks kohtutäituri poolt tegelikult tehtud täitetoiminguid (sh nende hulka ja mahtu). Täitur 07.11.2013 otsuses kaebaja 14.10.2013 avalduses esiletoodut ei vaaginud ega põhjendanud, miks kaebaja märgitu pole õige; - kaebaja 14.10.2013 avalduse lahendamiseks tuli täituril võtta kokku, kas ja kui jah, siis mida, millal, mis ulatuses jne on kohtutäitur teinud täitmisel olnud täitedokumendi tegelikuks täitmiseks. 07.11.2013 otsuses on täitur märkinud, et ta on teinud palju täitetoiminguid, kuid pole konkretiseerinud, mida ta selle all silmas peab; - kohtutäituri menetluse põhitasu summas 8821,70 eurot on ebaproportsionaalselt suur, mille puhul pole mh arvestatud kohtutäituri töömahtu. Täitur on teinud vaid üksikuid toiminguid. Proportsionaalne (kohane, mõistlik) põhitasu peab olema väiksem; - kaebaja tugineb Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09 seoses kohtutäituri tasu suurusega järeldatule. Kui ei nõustuta tõlgendusega, et KTS § 31 lg 2 ja § 35 lg 2 p 11 järgi tuleb kohtutäituri menetluse põhitasu kindlaksmääramisel arvestada ka kohtutäituri poolt tegelikult tehtud täitetoiminguid, siis taotleb kaebaja, et KTS § 31 lg 2 ja § 35 lg 2 p 11 tunnistataks osas, milles need ei võimalda kohtutäituri menetluse põhitasu kindlaksmääramisel arvestada kohtutäituri poolt tegelikult tehtud täitetoiminguid, PS §-ga 11 ning § 32 lg 1 esimese lausega ja lg 2 esimese lausega vastuolus olevaks. Kui võlgnik peab tasuma kohtutäiturile ebaproportsionaalselt palju,
arvestamata tegelikult täituripoolselt tehtut, siis on tegemist ülemäärase isiku omandipõhiõiguse riivega. Kohtutäiturile töö eest tasu maksmine peab olema mõistlikus proportsioonis tasu saamiseks õigustatud isiku poolt tegelikult tehtuga, võlgniku vara ei saa vähendada meelevaldselt.
20.Kohtutäitur on oma vastuses möönnud, et diskretsiooniotsus seoses täituri tasuga tuleks teha.
21.Et maakohus pidas kaebust osaliselt põhjendatuks, siis oli ebaõiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kaebuse on kohus osaliselt rahuldanud. Kohus rikkus seetõttu TsMS § 172 lg 1. Vastused määruskaebusele
22.Puudutatud isikud määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud. Edasine menetluse käik
23.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osaliselt, s.o osas, milles maakohus jättis avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale seonduvalt kohtutäituri tasuga rahuldamata ja teeb selles osas uue määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse kohtutäituri tasu puudutavas osas, tühistab kohtutäituri 07.11.2013 otsuse nimetatud osas ning kohustab kohtutäiturit avaldaja kaebuse uuesti läbivaatamiseks. Samuti tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ning teeb selles osas uue määruse, millega jätab menetluskulud kohtutäituri kanda.
25.Nähtuvalt vaidluse asjaoludest pöördus avaldaja 14.10.2013 avaldusega kohtutäituri poole, paludes kohtutäituril tühistada täiteasjas 20.05.2011 tehtud kohtutäituri põhitasu väljamõistmise otsus ja teha uus kohtutäituri tasu otsus, mis oleks proportsionaalne ja arvestaks kohtutäituri poolt tegelikult tehtud täitetoiminguid. Avaldaja põhjendas oma taotlust asjaoluga, et avaldaja tasus sissenõudjale võlgnetava omal initsiatiivil, ilma et kohtutäitur oleks pidanud võla sissenõudmiseks midagi otseselt–vahetult tegema. 07.11.2013 otsusega jättis kohtutäitur avaldaja taotluse rahuldamata põhjendusega, et sissenõudja nõue sai rahuldatud läbi täitemenetluse algatamise ning kohtutäituri tegevuse. Samuti leiab kohtutäitur, et võlgnik on esitanud kohtutäituri tasu otsusele kaebuse teistkordselt, kuna võlgnik vaidles kohtutäituri tasu suuruse üle juba tsiviilasjas nr 2-11-42847, kohtuotsus kohtutäituri tasu osas on jõustunud Riigikohtu otsusega 09.05.2012 ning võlgniku poolt tasu maksmise kohustust on kinnitanud kõik kohtuastmed.
26.KTS § 28 lg 1 ja 2 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline, kohtutäituril on õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. KTS § 32 lg 2 järgi rahalise nõude täitmisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Sama paragrahvi lõige 4 kohaselt kui täitedokument täidetakse enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, võib võlgnikult nõuda menetluse põhitasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust ning lõike 5 kohaselt kui täitmisel olev rahaline nõue
nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga.
27.Riigikohus on 13.10.2009 lahendis nr 3-2-1-88-09 käsitlenud kohtutäituri ametitegevuse tasustamise aluseid kohtutäituri seaduse kohaselt ning leidnud KTS § 32 lg 4 ja 5 (varsemas redaktsioonis vastavalt KTS § 23 lg 2 ja 3) kohaldamise osas järgmist. KTS § 23 lg-d 2 ja 3 tuleb tõlgendada nii, et kohtutäitur võib nõuda tasu proportsionaalselt tehtud täitetoimingute hulga ja mahuga. Seejuures on võimalik üldise eeskujuna lähtuda KTS § 23 lg-s 3 sätestatud tasu proportsionaalsuse põhimõttest - mida suurem osa võlast õnnestub sisse nõuda, seda suuremat tasu võib kohtutäitur võlgnikult nõuda. Ülekantuna täitetoimingute hulgale ja mahule tähendab see KTS § 23 lg 2 tähenduses seda, et mida rohkem ja mahukamaid täitetoiminguid on kohtutäitur teinud, seda suuremat tasu (kuid seejuures mitte üle 50% täismäärast) võib kohtutäitur võlgnikult nõuda. KTS § 23 lg-te 2 ja 3 selline tõlgendamine loob olukorra, mil kohtutäitur peab tegema tasu suuruse kohta otsuse, mis sarnaneb kohtute tehtava nn diskretsiooniotsusega. Kohtutäituri ametitegevuse tasulisuse ja samas töömahu ning tasu proportsionaalsuse põhimõtet silmas pidades on KTS § 23 lg-te 2 ja 3 koostoimes kohaldamine kooskõlas põhiseadusega. Tõlgendus kehtib nii juhul, mil sundtäitmisele esitatud rahaline nõue rahuldatakse pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist täielikult täitemenetluse väliselt või sissenõudja esitab muul põhjusel täitemenetluse lõpetamise avalduse ja kohtutäitur on teinud enne seda kas ainult ühe täitetoimingu (täitmisteate saatmine) või mitu täitetoimingut, kui ka juhul, mil nõue rahuldatakse täitemenetluse väliselt või sissenõudja esitab avalduse vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul, mil kohtutäitur ei ole üldjuhul (erand nt TMS § 64 lg 2) teinud muid täitetoiminguid peale täitmisteate saatmise.
28.Käesolevas asjas puudub vaidlus, et täitemenetluse algatamise aluseks olnud nõue on rahuldatud sissenõudja ees täielikult. Avaldaja on kustutanud võlgnevuse sissenõudja ees kolmanda isiku kaudu, tasudes summad otse sissenõudjale, kusjuures viimane makse summas 12 002,81 eurot laekus sissenõudjale 10.10.2013. Kaebaja kontodelt kohtutäiturile täitemenetluse kestel summasid ei laekunud, täitekulud on tasumata.
29.Eeltoodud asjaoludest tulenevalt võib seega järeldada, et käesoleval juhul on täitemenetluses sundtäitmisel olnud nõude rahuldamine toimunud võlgniku poolt pärast vabatahtliku täitmise tähtaega ilma kohtutäituri vahenduseta. Kohtutäituri vahendusel (nt vara arestimise ja müügi teel) nõude rahuldamist, ka mitte osalist, toimunud ei ole. Lähtuvalt eeltoodud Riigikohtu lahendi seisukohtadest on kohtutäitur kohustatud taolises olukorras tegema KTS § 32 lg 4 ja 5 tulenevalt kohtutäituri tasu suuruse kohta diskretsiooniotsuse, arvestades tasu nõudmisel tehtud täitetoimingute ja mahuga.
30.Kohtutäituri seisukoht, et avaldaja on kohtutäituri tasu vaidlustamisel esitanud sama eseme suhtes kaebuse teistkordselt, mistõttu tuleb kaebus jätta menetlusse võtmata, ei ole põhjendatud. Tsiviilasjas nr 2-11-42847 vaidlustas avaldaja kohtutäituri 20.05.2011 tasu väljamõistmise otsuse, mille kohtutäitur vormistas täitemenetluse algatamisel. Kohtutäituri tasu otsus tehakse täitemenetluse algatamisel, kuna täitmisteates tuleb võlgnikule näidata, milline on maksimaalne võimalik kohtutäituri tasu suurus ja milline on selle 50%-line suurus, kui nõue täidetakse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. Kuivõrd tegelik väljamõistetav ja täitemenetluse osalise poolt tasumisele kuuluv kohtutäituri tasu suurus selgub alles täitemenetluse käigus, olenedes seejuures sellistest asjaoludest nagu nõude rahuldamisest vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, täitemenetluses sissenõutud summa suurusest, nõude rahuldamisest täitemenetluse väliselt või täitemenetluse lõpetamisest sissenõudja avalduse alusel, on kohtutäituril kohustus pärast sissenõudja nõude osas täitetoimingute tegemise
lõpetamist võtta seisukoht ka küsimuses, mis ulatuses muutus esialgses kohtutäituri tasu otsuses näidatud kohtutäituri tasu sissenõutavaks, tehes seejuures vajaduse korral tasu osas uue otsuse. Käesoleval juhul tulebki ringkonnakohtu arvates tõlgendada avaldaja poolt 14.10.2013 kohtutäiturile esitatud avaldust seoses kohtutäituri põhitasuga kui avaldaja kaebust kohtutäituri tegevuse peale seoses kohtutäituri tegevusetusega sissenõutavaks muutunud kohtutäituri tasu suurusele hinnangu andmisel. Seega on käesoleva kaebuse puhul tegemist kaebusega kohtutäituri tegevuse, mitte 20.05.2011 tasu otsuse peale.
31.Lähtudes eeltoodust tuleb kohtutäituri 07.11.2013 otsus tühistada osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja taotluse teha uus kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus seoses kohtutäituri põhitasuga, mis oleks proportsionaalne ja arvestaks kohtutäituri poolt tegelikult tehtud toiminguid, ning kohustada kohtutäiturit avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama. Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, et Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-88-09 kajastatult on kohtul võimalik anda kohtutäituri tasu suurusele hinnang ka praeguses vaidluses. Nimetatud lahendis on Riigikohus asunud küll seisukohale, et kohtul on võimalik kohtutäituri tasu suurust lähtuvalt tehtud täitetoimingute mahust ja hulgast hinnata (p 13), kuid taoline seisukoht on antud asjaoludel, kus kohus menetles sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Lisaks on Riigikohus märkinud, et kui kohtutäitur on otsuses määranud kohtutäituri tasu kindlaks nn diskretsiooniotsusena, on sellise otsuse vaidlustamiseks kohane õiguskaitsevahend sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Sellisel juhul on pigem tegemist materiaalõigusliku vaidlusega TMS § 221 lg 1 tähenduses võlgniku ja kohtutäituri kui sissenõudja vahel. Lähtuvalt eeltoodust ei pea ringkonnakohus võimalikuks anda kohtutäituri tasu suurusele hinnangut käesolevas menetluses, kus kohus menetleb kaebust kohtutäituri tegevuse peale.
32.Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd maakohus rahuldas avaldaja kaebuse osaliselt ning ringkonnakohus rahuldab avaldaja kaebuse ka maakohtu poolt rahuldamata jäänud osas, misjärel on avaldaja kaebus kohtu poolt sisuliselt terves ulatuses rahuldatud, ei ole põhjendatud menetluskulude avaldaja kanda jätmine. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas, millega jäeti maakohtus menetluskulud avaldaja kanda ning jätab menetluskulud nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus, seoses määruskaebuse rahuldamisega, kohtutäituri kanda.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.