Täitmine › Muud täitmisasjad

Hageja loobus hagist osaliselt – 635,60 euro suuruse nõude (põhinõue) loovutamise tunnistamisest, kuna see on täidetud ja taotles nõude loovutamise tunnustamist 28.11.2014 Harju Maakohtu määrusest tsiviilasjas nr 2-13-56477 tuleneva viivise nõudeõiguse osas. Kostja vastuväited Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Enne Harju Maakohtu 28.11.2014 määruse jõustumist määrusest tulenev menetluskulude nõue koos lisanduva viivisega arestiti 01.12.2014. Menetluskulud on tasutud peale ülelaekumise tekkimist. TMS § 114 lg 4 kohaselt on nõue arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte toimettaud. Kohustatud isikuks oli kohtutäitur ehk kostja. Seega on nõue arestitud 01.12.2015 (õige 01.12.2014). Eeltoodust tulenevalt oli 22.12.2014 sõlmitud nõude loovutamise leping käsutuskeelu rikkumise tõttu tühine. Loovutamise õiguspärasuse seab kahtluse alla asjaolu, et menetluskulude menetlemisel Tallinna Ringkonnakohtus on 24.04.2014 määruses tsiviilasjas nr 2-13-56477 menetlusosaliseks endiselt TT, mitte hageja, kuigi loovutus toimus väidetavalt 22.12.2015 (õige 22.12.2014) ning hageja töötaja R. Nõu ei olnud sel ajal enam võlgniku (TT) esindaja. Kostja ei ole hagejale kinnitanud, et kavatseb nõuet täita hagejale. Menetluskulu oli välja mõistetud TT, kellel oli täitemenetluses mitmeid tasutama nõudeid, kasuks. Kostja täitis määrusest tuleneva nõude, mida TT ei olnud tasunud aastaid, vabatahtlikult arestimisakti alusel. Kohtutäitur selgitas hagejale korduvalt (18.05.2015, 19.05.2015, 27.05.2015), et määrusest tulenev nõue on arestitud ja seetõttu nõuet hagejale ei tasuta. R. Nõu dokumente esindusõiguse taastamise kohta ei esitanud, advokaadina on ta kursis, et täitemenetluse dokumente ei esitata menetlusvälisele kolmandale isikule. Täitemenetluses vähenes arestimise tulemusena TT poolt võlgnetav summa 8804,74 eurot 635,60 euro võrra ehk 8169,14 euroni. Seda tõendab täitemenetlusega ühinenud kohtutäitur Risto Sepa 28.07.2015 e-kiri. Kohtutäitur R. Sepp kandis ekslikult nimetatud summa kostja ametialasele kontole, millest tekkis täiteasjas 023/2011/1052 ülelaekumine 635,60 euro võrra, mis kanti hageja arveldusarvele 10.09.2015. Nõue on tasutud enne hagi menetlusse võtmist. Viivitust ega soovi menetluskulusid vabatahtlikult mitte tasuda kostjal ei olnud. Maakohtu otsus 29.02.2016 otsusega lõpetas Harju Maakohus menetluse hageja hagis kostja vastu täitedokumendist tuleneva õiguse ülemineku tunnustamiseks põhinõude 635,60 euro ulatuses. Kohus jättis rahuldamata hagi täitedokumendist tuleneva õiguse ülemineku tunnustamiseks viiviste osas. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Kuna hageja loobus hagist osaliselt – 635,60 euro suuruse nõude loovutamise tunnistamisest, kuna see on täidetud, lõpetas kohus menetluse hagis 635,60 euro suuruse nõude loovutamise tunnustamises. TsMS § 206 järgi on hagejal õigus hagist loobuda. Hagist võib loobuda ka osaliselt. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. § 429 järgi võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. § 429 lõikes 4 märgitud asjaolud, mis välistaksid hagist osalise loobumise vastuvõtmise, puuduvad. Viivise nõude loovutamise tunnustamises jättis kohus hagi rahuldamata. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata

täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 166 lg 1 kohaselt ei saa muuhulgas loovutada nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. TMS § 18 lg 3 sätestab, et kui sissenõudja ei tõenda õiguste üleminekut TMS § 18 lõikes 1 nimetatud dokumendiga, võib ta esitada hagi võlgniku vastu nõudega tunnustada täitedokumendist tuleneva õiguse või kohustuse üleminekut. Vaidlusaluse nõude (Harju Maakohtu 28.11.2014 määrusest tsiviilasjas nr 2-13-56477 (lk 912) tulenev menetluskulude nõue) loovutas hagejale TT 22.12.2014 nõuete loovutamise lepinguga (lk 23), millest teatas kostjale (lk 15). Määrus, millest nõue tulenes, jõustus 15.05.2015 (lk 14). Seega ei olnud TT-l nõuet enne 15.05.2015. Olematut nõuet loovutada pole võimalik. 01.12.2014 koostas Tallinna kohtutäitur Priit Petter rahalise nõude arestimise akti täiteasjas nr 023/2011/1052. Sissenõudjaks oli AS Eesti Krediidipank ning täitedokumendiks Harju Maakohtu 22.01.2010 otsus nr 2-04-1002. Arestimine puudutab kohtutäituri tasu jääki 8804,74 eurot ning tsiviilasjas nr 2-13-56477 Harju Maakohtu 28.11.2014 määrusega kohtutäiturilt TT kasuks väljamõistetud menetluskulu 635,60 eurot ja lisanduvat viivist. Arestimise aktis on viited TMS § 114 lg-tele 4 ja 5 ja teave, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul otsusest või toimingu tegemisest teadasaamisest. TMS § 114 lg 4 sätestab nõude arestituks lugemise, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kohustatud isikule kätte toimetatud ja lg 5 arestimisakti jõus olevaks ka võlgniku poolt tulevikus tekkiva nõude suhtes, kui kohtutäitur on saatnud kolmandale isikule täitmiseks nõude arestimisakti ning arestimisakti kehtivuse, kuni nõue täidetakse. Sätte kohaselt tühistab kohtutäitur viivitamatult arestimisakti ja teavitab sellest võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut, kui nõue on täidetud. 26.10.2015 menetlusdokumendis, mille hageja esitas pärast kostja vastuse saamist, väidab hageja, et arestimisakti pole TT-le ega teda esindanud R. Nõule kätte toimetatud. Nõude saab lugeda arestituks, sest arestimisakt tuli TMS § 114 lg 4 alusel kätte toimetada võlgniku suhtes kohustatud isikule. Käesoleval juhul oli selliseks isikuks kostja, kuna tema kohtutäiturina viis läbi ülalnimetatud täiteasjas täitmist TT suhtes. Seega, kuna nõuet ei olnud selle loovutamise ajal ja nõue oli arestitud, ei ole TT poolt nõude loovutamine hagejale kehtiv ning hagi tuleb jätta rahuldamata osas, milles menetlust ei lõpetata. Kui võlgniku (TT) suhtes kohustatud kolmas isik (kostja) nõuet ei oleks täitnud, oleks sissenõudjal (AS Krediidipank) tekkinud õigus TMS § 118 lg 1 alusel nõuda kostjalt võlgniku asemel kohustuse täitmist, sh esitada hagi kostja vastu. TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 2 alusel jättis kohus menetluskulud (hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv) hageja kanda. Kostja menetluskulude rahalise suuruse avaldust ei esitanud, mistõttu kohus kostja menetluskulude suurust kindlaks ei määra. Apellatsioonkaebus 16.03.2016 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 29.02.2016 otsuse resolutsiooni punkti 1 osas, milles ei võetud vastu hageja hagist loobumist osas tunnustada, et 28.11.2014 Harju Maakohtu määrusest tsiviilasjas nr 2-13-56477 tulenev TT nõudeõigus menetluskulude hüvitamiseks summas 635,60 eurot kostja vastu on 22.12.2014 nõuete loovutamise lepinguga üle läinud hagejale. Samuti palub hageja täielikult tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 2 ja 3 ning teha tühistatud osas uus otsus, millega võtta vastu hageja hagist osaline loobumine, tunnustada, et 28.11.2014 Harju Maakohtu määrusest tsiviilasjas nr 2-13-56477 tulenev TT nõudeõigus viivise tasumiseks protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras kostja vastu on

22.12.2014 nõuete loovutamise lepinguga üle läinud hagejale, jätta maakohtu menetluskulud kostja kanda, mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõiv summas 125 eurot ja viivis menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsiooniastme menetluskulud palub hageja jätta samuti kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja riigilõiv 75 eurot ja viivis menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Otsus ei olnud kaevatavas osas seaduslik ega põhjendatud, millega rikuti TsMS § 436 lg-t 1. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte (TsMS § 232 lg 1). Vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja faktiliste väidetega (TsMS § 442 lg 8). Otsuses peab kohus kõiki tõendeid analüüsima; kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama (TsMS § 442 lg 8). Kohus jättis kohaldamata VÕS § 165, mis mõjutab otsustavalt asja lahendamist. Tingimuslikke ja tulevasi nõudeid on võimalik loovutada, kuivõrd need olid loovutamise ajal piisavalt määratletavad. Hageja on seisukohal, et põhjendatud ei ole kohtu järeldus selles, et kuivõrd seisuga 22.12.2014 ei olnud Harju Maakohtu 28.11.2014 määrus (hagi lisa 1) jõustunud, siis polnud TT-l võimalik hagejale sellest määrusest tulenevaid nõudeid loovutada (sest nõudeid polnud veel olemas; hagi lisa 4). Hageja leiab, et TT kasuks väljamõistetud nõuded olid seisuga 28.11.2014 läbi kohtulahendi resolutsiooni väga selgelt määratletavad. On põhjendamatu ning materiaalõiguse mõtet moonutav kohtu järeldus, mille kohaselt ei olnud TT-l võimalik olematut nõuet loovutada. Et seisuga 22.12.2014 e-toimik ei näidanud, et 28.11.2014 määrust oleks vaidlustatud, siis otsustatigi sõlmida loovutamise leping 22.12.2014. Hiljem selgus, et täitur oli määruskaebuse esitanud e-toimiku väliselt. Puutumuses tulevase nõude arestimise, selle võimalikkusega on otsus vastuoluline: TT ei olevat saanud tulevasi (ja/või tingimuslikke) nõudeid loovutada, samas kui kohtutäitur omas millegipärast õigust tulevaste nõuete arestimiseks. Kui 28.11.2014 määruse jõustumatuse tõttu polnud nõudeid olemas TT jaoks, siis ei ole mõistetav, kuidas olid need nõuded jõustumatuse tõttu olemas kohtutäituri poolse arestimise jaoks. Põhjendust esitamata jättis kohus tuvastamata, et kostja tasus 10.09.2015 hagejale hageja põhinõudeks olnud 635,60 eurot, samuti ei selgu otsusest, milline on kohtupoolne hinnang sellise tasumise kui õigustoimingu osas, kui hageja kostja sõnutsi kostja võlausaldajaks ei olnud. Tegemist oli kohtupoolse olulise menetlusõiguse rikkumisega, mis mõjutas asja õiget lahedamist. Samuti jättis kohus põhjendusi esitamata hindamata järgmised hageja esitatud tõendid ja asjaolud ja väited: - kostja kinnitas 22.12.2014 nõuete loovutamisest teadlikkust hagejale elektrooniliselt 30.12.2014, lubades tasuda eelviidatud kohtulahendist tuleneva summa vabatahtlikult (hagi lisa 5). 30.12.2014 e-kirjast pole võimalik järeldada, et kostja pidas tasumise all silmas kedagi muud kui just hagejat ja mõeldud oli vara rahalises ekvivalendis liikumist; - 18.05.2015 saatis kostja läbi oma abi, EK hagejale e-kirja (hagi lisa 6), milles väideti, et nõuet ei ole võimalik hageja soovitud viisil hagejale täita, sest kostja vastane nõue on arestitud enne loovutamist ning täidetud arestimise akti alusel ning sellest on TT eelnevalt teavitatud; - 18.05.2015 saatis hageja täituriabile/kostjale e-kirja (hagi lisa 6), milles paluti viivitamata välja tuua kõik asjaolud (kes, millal, mida jne) ning esitada kõik

asjakohased dokumendid-tõendid, millele nende vastuväide põhineb. Hageja märkis e-kirjas, et võlausaldajana kuuleb hageja võimalikust nõudesumma arestist esimest korda; - et kostja hageja e-kirjale ei reageerinud, saatis hageja kostjale/tema abile 19.05.2015 uue e-kirja (hagi lisa 6) täiendava ettepanekuga tuua kirjalikult välja kõik asjaolud ning esitada kõik asjakohased dokumendid-tõendid, millele kohtutäituri positsioon-vastuväide põhineb. Ka tegi hageja kostjale ettepaneku hagejale elektroonilisel teel selgitada, miks polnud väidetavast arestimisest, arestimisaktist vms mainitud täituri 30.12.2014 e-kirjas mainitud; - kostja abi vastas e-kirjaga 19.05.2015 (hagi lisa 6): täitemenetlusega seotud info ja dokumentide väljastamiseks tuleb R.Nõul esitada kehtiv volikiri menetlusosalise esindamiseks; R.Nõu ega hageja ei ole täitemenetluse osalised; R.Nõu ega hageja ei ole kostja suhtes võlausaldajaks; (28.11.2014) määruse alusel kuulub nõue täituri vastu TT-le ja see nõue on 01.12.2015 täitemenetluse raames arestitud ja täidetud; - hageja saatis omapoolse e-vastuse kostjale/abile 22.05.2015 (hagi lisa 6). Arvestades alles 19.05.2015 avaldatud soovi näha hageja esindaja volikirja, see 22.05.2015 kostjale esitati (hagi lisa 7). Hagejapoolselt viidati e-kirjas TsÜS § 116 lg-tele 1-2 ja § 118 lg-le 2. Hageja viitas kostja 29.01.2015 otsusele (hagi lisa 8), kus polnud fikseeritud kostja/abi märgitud nõude arestimist, arestimisakti koostamist vms. Kohus ei andnud hinnangut hageja väitele, et kostja hageja viidet kostja 29.01.2015 otsusega seonduvale mitte kuidagi ei selgitanud – ehk et järelikult polnud kostjal reaalseid vastuargumente; - 29.01.2015 kohtutäituri otsuses (mis edastati R.Nõule kui TT esindajale käsipostiga – hagi lisa 9) oli kronoloogiliselt esile toodud asjaolud, seal oli juttu nõude loovutamisest kostja vastu, kuid ei olnud mitte midagi kirjas seonduvalt viidatud detsembri arestiga/arestimisakti koostamisega. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustunud hagejaga, et see fakt tõendab taas, et vaidlusalust arestimist pole reaalselt toimunud; - 29.01.2015 otsuse lisaks oleva täitemenetluse lõpetamise osaotsusega (hagi lisa 8) mõistis kostja täitemenetluse võlgnikult (TTlt) välja kokku 8 840,87 eurot; - hageja saatis kostjale 18.08.2015 e-kirja (hagi lisa 16), andes kostjale veel kord võimaluse täita tasumiskohustus vabatahtlikult hiljemalt 21.08.2015 kell 14:00. Selles e-kirjas rõhutas hageja, et kostja vastuväide nõude tasumiseks pole põhjendatud, mis nähtub ka 08.07.2015 „Ametlikud Teadaanded“ ilmunud täitemenetluse teatest (kohtutäituri Risto Sepp täiteasi nr 027/2012/2934 – hagi lisa 17), milles kostja figureerib seoses enda täiteasjaga nr 023/2011/1052 ja seda seonduvalt rahasummaga 8 840,86 eurot. Sellesama summa ulatuses osales kostja sissenõudjana võlgniku vara müügist saadud tulemi jaotamisel. Kohus jättis tähelepanuta hageja väite, et sellele hageja kirjale kostja järjekordselt ei reageerinud. - analoogne täitemenetluse teade kohtutäituri R.Sepp poolt ilmus „Ametlikes Teadaannetes“ ka 31.05.2015 (hagi lisa 18): kostja on kajastatud seoses enda täiteasjaga nr 023/2011/1052 ja seda seonduvalt rahasummaga 8 840,86 eurot; see teade puudutas sundtäitmisega ühinenud nõudjaid vastavalt kohtutäituri R.Sepp 15.05.2015 otsusele ehk kostja oli eelviidatud summa osas sissenõudjaks. Kohus ei kummutanud hageja väite õigust, et kohtutäituri R.Sepp valduses sai olla teave kostja sissenõudjaks olemise kohta kõnealuses summas seetõttu, et kostja oli end selliselt täituri R.Sepp jaoks määratlenud. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustunud hageja väljatooduga, et kui oleks tõepoolest toimunud täituripoolne arestimine 01.12.2014 ning täitmine, siis poleks kostja saanud sellesama täiteasjaga haakuvalt osaleda võlausaldajana kohtutäituri R.Sepp läbiviidavas täitemenetluses sellesama summa ulatuses – summa pidanuks olema väiksem, kuivõrd väidetava arestimise/täitmise ajaks oli täitemenetlusliku võlausaldaja nõue rahuldatud ehk täitemenetluslikult oli üleval vaid täituri enda tasuga seonduv nõue, mitte aga TT väidetavalt arestitud nõue. Kohus jättis analüüsimata hageja vastuväited seoses kostja esiletoodud teooriaga 01.12.2014 väidetavalt toimunud arestimise kohta. Kostja pole tõendanud, et arestimisakt on tõepoolest koostatud 01.12.2014, st et see oli siis reaalselt-füüsiliselt olemas kas arvutis või

paberkandjal. Eeltoodu põhjal jääb arusaamatuks, millele tugineb kohtu järeldus, et kostja koostas nõude arestimisakti just 01.12.2014. Kohus ei andnud põhjendamatult hinnangut hageja väidetule, et kostja versioon, et arestimisest on TT omal ajal teavitatud, ei ole tegelikkuses tõendamist leidnud ning et kostja pole 18.05.2015 e-kirjas täpsustanud, millal ja kuidas TT teavitamine aset leidis. Kohus ei põhjendanud, miks polnud õige hageja väide, et kuivõrd pole arestimisakti, mida kinnitab ka arestimisakti võlgnikule/tema esindajale kättetoimetamatus, siis pole kõnesolev nõue olnud ka kunagi arestitud. Samuti ei kujundanud kohus seisukohta hageja väidetu suhtes, et arestimisakti puudumine välistas nõude täitmise. Kui TT omaaegne nõudeõigus olnuks tõepoolest reaalselt 01.12.2014 arestitud, siis pidanuks hiljem toimuma ka arestimisega seonduvate õiguste realiseerimine. Hagivastuse põhjal pole juriidiliselt mõistetav, mis oli arestimise jätkuks ehk milles väljendus sel juhul täitmine. Põhjendusi esitamata jättis kohus analüüsimata hageja esiletoodu selle kohta, et seisuga 01.12.2014 ei olnud õiguspärast-kehtivat kohtutäituri menetluse põhitasu nõuet, samuti ei hinnanud kohus selles kontekstis hageja viidatud tõendeid ega tuvastanud nende pinnalt asjaolusid. Samuti leiab hageja, et selleks, et võlgnik ei saaks talle kuuluvat nõuet käsutada, peab ta olema käsutamise keelamisest ka teadlik (teatud käitumisest saab hoiduda siis, kui selle tegemise suhtes on varasem keeld teatavaks tehtud). Kostja ei märkinud hagivastuses, millal ja kuidas on ta võlgnikku (ja/või tema esindajat) taolisest käsutamise keelust teavitanud. Tegelikud asjaolud näitavad otseselt, et sellist teavitamist pole kunagi toimunud, sest puudus arestimisakt. Käsutamise keelu olemasolust ei kirjutanud kosta midagi ka enda 30.12.2014 e-kirjas hagejale – järelikult, sellist keeldu polnud. Asjas pole tõendeid, milliste põhjal võiks tuvastada asjaolusid ning teha järelduse, et nõuete loovutamise leping oli tühine, kuivõrd rikuti käsutuskeeldu. Kui see tehing oli tühine, siis jääb arusaamatuks, miks kandis kostja hagejale 10.09.2015 üle eelviidatud kohtumäärusega väljamõistetud menetluskulud. Needki vastuväited jättis maakohus põhjendamatult tähelepanuta. Arusaamatu on kohtu teoretiseerimine teemal, kas TT-lt sissenõudja AS Krediidipank oleks võinud esitada kostja vastu hagi – panga nõue sai lõplikult rahuldatud juba 15.10.2013, seetõttu polnud pangal pärast seda midagi nõuda TT-lt ega täiturilt. Samuti pole hoomatav, mida pidas kohus silmas kostjapoolse nõude täitmise all puutumuses AS-ga Krediidipank. Kuivõrd kohus lõpetas seoses hageja põhinõudega menetluse, siis pidanuks kohus kohustuslikult võtma ka vastu hagejapoolse hagist osalise loobumise. Et kohus seda otsuse resolutsioonis ei teinud, rikkus kohus oluliselt TsMS § 429 lg-t 1. Samas tuvastas kohus, et hagejapoolne osaline hagist loobumine on tingitud kostjapoolsest peanõude täitmisest. Siit tulenevalt pidanuks kohus kohaldama TsMS § 168 lg 5, mis pidanuks tähendama proportsionaalses suuruses põhinõudega ka menetluskulude kostja kanda määramist, menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist ning samas proportsioonis ka hageja menetluskulude kostjalt väljamõistmist. Riigilõivu tasus hageja esimeses astmes 125 eurot ja põhinõue moodustas hageja nõuetest hagi esitamise seisuga 97,70% (635,60 + 14,95 = 650,55). Järelikult tulnuks ainuüksi kostjapoolse põhinõude rahuldamise tõttu mõista kostjalt välja 122,13 eurot. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 29.02.2016 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuse lõppjäreldustes. Muuta tuleb osaliselt põhjendusi, mis ei mõjuta lõppjäreldust. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses kordab hageja hagiavalduses esitatud seisukohti, millele on maakohus hinnangu andnud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult leidnud, et TT ei saanud menetluskulude nõuet 22.12.2014 loovutada hagejale, kuna maakohtu määrus menetluskulude väljamõistmise osas jõustus alles 15.05.2015. VÕS § 165 kohaselt võib loovutada ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratlevad. Harju Maakohtu 28.11.2014 määrusega oli välja mõistetud kohtutäitur Priit Petterilt TT kasuks 635,60 eurot menetluskulude hüvitamiseks (tl.9). Seega oli nõue piisavalt määratletud. Nimetatu tuleb maakohtu otsuse põhjendustest küll välja jätta, kuid see ei too kaasa muudatust resolutsioonis. Ringkonnakohus leiab, et muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ja tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ringkonnakohus põhjendusi ei korda. Viivise nõude loovutamise tunnustamises jättis maakohus hagi põhjendatult rahuldamata. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 166 lg 1 kohaselt ei saa muuhulgas loovutada nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. 01.12.2014 koostas Tallinna kohtutäitur Priit Petter rahalise nõude arestimise akti täiteasjas nr 023/2011/1052 (tl. 96). Sissenõudjaks oli AS Eesti Krediidipank ning täitedokumendiks Harju Maakohtu 22.01.2010 kohtuotsus nr 2-04-1002. Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 111 sätestab, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimise aktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. TMS § 114 lg 4 kohaselt on nõue arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte toimetatud. Kohustatud isikuks oli kohtutäitur Priit Petter, seega nõue oli arestitud 01.12.2014. Kostja ei ole keeldunud kohustuse täitmisest TT-le, vaid on 08.06.2015 otsusega selgitanud hagejale, et tal tuleb esitada täitmisavaldus ning nõude loovutamise leping kooskõlas TMS § 18 lg 1 II lausega (t.l.61-63). TMS § 18 lg 1 kohaselt, kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. Sama kehtib kohtulahendi täitmise kohta vaidlusaluse asja valdaja suhtes, kui valdaja on pärast kohtulahendi tegemist muutunud.

Vaidlus puudub selles, et vastavat nõude loovutamise lepingut ei ole hageja esitanud. Hageja pole ka kohtutäituri otsust vaidlustanud. Kuna maakohus leidis, et 22.12.2014 ei olnud nõude loovutamine üldse võimalik, kuna nõue oli 01.12.2014 arestitud kohtutäituri poolt ja jättis seetõttu hagi rahuldamata, siis jättis maakohus põhjendatult ka kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 2 alusel, s.h hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu hageja enda kanda. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Vastavalt TsMS-i § 174 lõikele 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kostja apellatsioonimenetluses osalenud isiklikult, mistõttu puuduvad kostjal kulud lepingulisele esindajale. Ka ei nähtu toimiku materjalidest, et kostja oleks apellatsioonimenetluses kandnud muid kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.