Eesti Vabariigi nimel
Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere ja Ulvi Loonurm 23.04.2015 Tallinnas 2-13-58293 OÜ Bioconsult hagi Roschier-Technik Estonia OÜ vastu 200 000 euro saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
200 000 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.06.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Roschier-Technik Estonia OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
31.03.2015
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Bioconsult (registrikood 11270688, asukoht Rohuneeme tee 12, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harjumaa), lepingulised esindajad vandeadvokaat Helmeri Indela ja vandeadvokaat Silja Elunurm Kostja Roschier-Technik Estonia OÜ (registrikood 12133442, asukoht Idapõllu tee 334, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harjumaa), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viljar Kähari
Jätta Harju Maakohtu 20.06.2014 otsus tsiviilasjas nr. 2-13-58293 muutmata, kostja apellatsioonkaebus rahuldamata ja poolte apellatsiooniastmega seotud menetluskulud Roschier-Technik Estonia OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.
TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vastavalt Riigikohtu lahendile nr. 3-2-1-147-14 tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 01.01.2015, ilma et menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja meneltuskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasjas sisulise lahendmise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist, andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja meneltuskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide ning kohustatud meneltusosalisele vastuväite esitamiseks. Asjaolud OÜ Bioconsult esitas 11.12.2013 Harju Maakohtule hagiavalduse Roschier-Technik Estonia OÜ vastu 200 000 euro, millest 199 990 eurot on 21.12.2012 lihtlitsentsilepingust tulenev põhinõue ning 10 eurot viivised, saamiseks. Hageja leidis, et leping on kehtiv ja kostjale täitmiseks kohustuslik. Lepingus lepiti kokku igakuises litsentsitasus hageja patendi ja ärisaladuse kasutamise eest, mida kostja ei ole maksnud. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et litsentsileping on tühistatud kostja 28.02.2013 avaldusega; litsentsileping on tühine kostja nimel sellele alla kirjutanud TK esindusõiguse puudumise või otsusevõimetuse tõttu, samuti põhjusel, et tehing on näilik, vastuolus heade kommetega või rikub seadusest tulenevat keeldu; hageja patendi kehtivus on vaidlustatud ja patendi kehtivuse tühistamise korral puudub hagejal litsentsitasu nõudeõigus. Maakohtu põhjendused Harju Maakohus rahuldas 20.06.2014 otsusega hagi. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 200 000 eurot, millest 199 990 eurot on 21.12.2012 lihtlitsentsilepingust tulenev põhinõue ja 10 eurot on viivis. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Kohus leidis, et hageja põhinõude õiguslik alus on VÕS § 368. Litsentsilepinguga kohustus kostja tasuma hagejale igakuist litsentsitasu hageja patendiga kaitstud leiutise kasutamise eest 17 000 eurot ja lisaks sama summa ärisaladuse kasutamise eest. Hageja nõudis 199 990 euro maksmist, s.t lepingu täitmist veidi vähem kui kuue kuu eest. Vaidlust ei olnud selles, et hagi esitamise ajaks oli lepingu järgi arvutatud kostja rahaline kohustus muutunud sissenõutavaks suuremas summas. Seega, kui kohus tuvastab, et leping on kehtiv ja kostjal puudub alus keelduda oma lepingulise kohustuse täitmisest, siis tuleb hageja põhinõue rahuldada. Kostja leidis, et ta tühistas litsentsilepingu TsÜS § 90 lg 1 tähenduses ja § 98 lg-s 1 sätestatud korras. Kostja saab tugineda eelkõige neile tehingu tühistamise alustele, mis on märgitud 28.02.2013 kirjas ning kostja pidi vastava avalduse hagejale kätte toimetama. Hageja on avalduse kättesaamist möönnud. Kohus ei nõustunud kostjaga, nagu nähtuks 05.06.2012 kokkuleppe sõlmimisest TK ja hageja vahel ning kolme artikli avaldamisest meedias TK
õigusvastane ähvardamine või tema suhtes avaldatud vägivald. Samuti ei nähtu neid asjaolusid TK seletuskirjast. Lisaks ei saa kostja edukalt tugineda tehingu tühistamise alusele, mida ei ole nimetatud tühistamisavalduses. Kostja hagivastus ei saanud enam olla kehtiv tühistamisavaldus TsÜS § 99 lg-s 1 sätestatud tähtaegade tõttu, sest kostja enda väitel olid tühistamisavalduse esitamise tähtaja algust määravad tingimused saabunud hiljemalt 28.02.2013. Kostja ei toonud ka esile olulisele eksimusele või pettusele viitavaid ega muid lepingu tühistamiseks alust anda võivaid asjaolusid. Kohus leidis, et neil kaalutlustel ei ole kostja esimene vastuväide edukas. Kostja väitis mh TK esindusõiguse puudumist. TsÜS § 115 lg 1 teise lause kohaselt kehtib esindaja tehtud tehing esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Kohus leidis, et kostja väidetud asjaolu, et TK ei olnud kostja juhatuse liige litsentsilepingu sõlmimise ajal, ei tähenda siiski vältimatult seda, et leping, mille ta kostja nimel sõlmis, oleks kostja esindamise õiguse puudumise tõttu tühine. Nimelt ei vaielnud pooled selle üle ja kohus tuvastas, et TK oli litsentsilepingu sõlmimise ajal kantud äriregistrisse kostja juhatuse liikmena. Kuigi see kanne ei ole õigustloov, s.t ei muutnud TK-t juhatuse liikmeks, kaasnes sellega siiski heausksetele kolmandatele isikutele võimalus äriregistri andmetele tuginedes sõlmida tema kui esindaja kaudu kostjaga kehtivaid lepinguid. Äriseadustiku § 34 lg 2 esimene lause sätestab, et äriregistri kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. See tähendab, et kolmandad isikud, kes näevad äriregistrist isikut juhatuse liikmena, võivad seda uskuda ega pea uurima lähemalt isiku suhteid äriühinguga. Ebaõige kande riski kannab sel juhul äriühing. Kostja ei tõendanud, et hageja teadis või pidi teadma TK esindusõiguse puudumisest litsentsilepingu sõlmimise ajal. Seetõttu ei saa kostja edukalt tugineda TK esindusõiguse puudumisele litsentsilepingu kehtivuse ajal sõltumata sellest, kas vastav esindusõigus tegelikult oli olemas või mitte. Kostja väitis ka, et TK oli litsentsilepingu allkirjastamise ajal otsusevõimetu. Vaidlust ei olnud selles, et TK ega ka kostja juhatuse mõni teine liige pole litsentsilepingut hiljem heaks kiitnud. Kohus leidis, et kostja ei toonud esile ega tõendanud sellist asjaolu, millest saaks järeldada TK vaimutegevuse häiret litsentsilepingu allkirjastamise ajal või oleks välistanud tema võime hinnata lepingu mõju. Kohus saaks tuvastada otsusevõimetuse üksnes konkreetse tehingu tegemise aja seisuga, mitte näiteks vastaspoole esindaja muul ajal avaldatava võimaliku mõju põhjal. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit TK vaimutegevuse häire või üldse seisundi kohta 21.12.2012. Kohus ei tuvastanud TK ja hageja varasema kokkuleppe, TK samal ajal koostatud seletuskirja ega meedias avaldatu põhjal, et TK pidanuks olema litsentsilepingu sõlmimise ajal seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema ja kostja huve. Kui ka on õige kostja väide, et litsentsileping oli tema jaoks kahjulik ja ebatavaline tehing, siis ei järelduks sellest veel kostja seadusliku esindaja otsusevõimetus ega tehingu tühisus. Kohus leidis, et kostja ei toonud esile, kas ja kuidas pooled leppisid kokku, et nad ei soovi litsentsilepinguga luua mingeid õiguslikke tagajärgi. Kostja ei tõendanud, et pooltel või vähemalt kostjal oli litsentsilepingu dokumendis avaldatust erinev tegelik tahe või lepingu sõlmimise tahe üldse puudus. Pigem nähtub TK seletuskirjast ja hageja esitatud kirjavahetusest, et kostjal võis olla huvi hageja patendiga kaitstud toote või sarnase toote turustamise vastu. Ühelt poolt hageja patendist ja majandusaasta aruandest ning teiselt poolt kostja tutvustusest ja finantsandmetest saab järeldada, et pooled tegutsevad vähemalt sarnases valdkonnas ja on võrreldavate majandusnäitajatega ettevõtted. Neil asjaoludel ei saa pidada ettevõtete vahelist litsentsilepingut näilikuks üksnes selle sisu, sh hinnakokkuleppe, tõttu. Samuti ei järeldu näilikkus kostja patendist, sest see on registreeritud alles 20.02.2013, s.t pärast litsentsilepingu sõlmimist. Kohus arvestas, et kostja esitas litsentsilepingu tühistamise avalduse vahetult pärast kostja patendi registreerimist. Üksnes tõsiasjad, et kostja juhatuse teised liikmed ei soovinud
sama sisuga lepingu sõlmimist või hindasid hiljem tehingu kahjulikuks või mittevajalikuks, ei muuda tehingut näilikuks. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil. Tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud olulisi asjaolusid, mh tehingu sisu ja selle tegemise asjaolusid. Kohus leidis, et poole majanduslik olukord ei ole tehingu heade kommete vastasuse alus. Kostja ei ole tõendanud, et litsentsileping kahjustaks kostja kui litsentsisaaja huve, sest eeldatavasti on litsentsisaajal võimalik soetatava litsentsi kasutamise kaudu saada tulu. Samuti ei ole kostja tõendanud, et lepingupoolte eesmärk oli kostja majandustegevuse oluline kahjustamine või et hageja litsentsi kasutamise väärtus ei ole selline nagu lepingus kokku lepitud tasud. Sarnaselt eelnevaga on tõendamata hageja väidetav jõupositsioon või mõju TK üle. Kohus tuvastas, et pooled tegutsevad vähemalt sarnases valdkonnas ja on võrreldavate majandusnäitajatega ettevõtted. Kohtu hinnangul pole mitte igasugune konkurentidevaheline kokkulepe, mille ese on intellektuaalomandiõigus, konkurentsi kahjustav KonkS § 4 tähenduses. Kuigi litsentsilepingu tagajärg võib olla teatavas ulatuses KonkS § 4 lg 1 p-des 2– 4 loetletu sisule vastav, siis tuleb eelkõige lähtuda KonkS § 1 lg-s 1 sätestatud reguleerimisalast. Kostja ei tõendanud, et litsentsileping riivaks piisavalt oluliselt vaba ettevõtluse huvidest lähtuvat konkurentsi. Kohus leidis, et litsentsilepingu võivad konkureerivad ettevõtted sõlmida mh sooviga vältida omavahelist õigusvaidlust teatava intellektuaalomandi õiguse üle, mis olemuselt ei ole konkurentsi kahjustav. Nii eeltoodud kaalutlustel kui ka Vabariigi Valitsuse 13.01.2011 määrusega nr 9 ette nähtud grupierandi kohaldatavuse kontrollimiseks tegi kohus pooltele ettepaneku tuua esile poolte tegevusvaldkonna turgu iseloomustavad näitajad, sh valdkonnas tegutsevate isikute arv, kogu müügikäive, patentide või muude võrreldavate intellektuaalomandi instrumentide arv, litsentsilepingute tavapärased tingimused jms. Kumbki pool nimetatud asjaolusid kohtule ei esitanud. Niisuguses olukorras puudus kohtul alus tuvastada, et litsentsilepingu tagajärjeks on tehnilise arengu piiramine; turu või varustusallika jagamine ja konkurentsi kahjustava teabe vahetamine. Kostja väitis mh, et hageja ei saa tema patendi kehtetuse korral enam täita omapoolset lepingulist kohustust. VÕS § 111 lg 1 kohaldamise eelduseks on olukord, kus teise lepingupoole (põhi)kohustus on seni täitmata. Litsentsilepingu p 5.1 kohaselt on kostja kogu tehnilise ja muu dokumentatsiooni hagejalt saanud enne lepingu sõlmimist, s.t hageja lepinguline kohustus on täidetud ja kostja on andnud selle kohta selge kinnituse. Kohus lähtus ka intellektuaalomandi vaidluste puhul sarnaselt VÕS § 219 lg-ga 1 ja §-ga 643 sellest, et majandustegevuses lepingu sõlminud litsentsisaaja peab VÕS § 372 lg-s 1 nimetatud dokumendid ja teabe viivitamata üle vaatama. Kuna litsentsilepingu järgi oli kostja saanud tehnilise ja muu dokumentatsiooni hagejalt enne lepingu sõlmimist, siis tuleb eeldada, et kostja teadis, millist hageja patendiga kaitstud leiutist ta soovib kasutama hakata. Samuti sätestab PatS § 49 lg 6, et patendi täielik või osaline tühistamine ei ole enne sellekohase otsuse jõustumist litsentsilepingu tühistamise alus ja lepingu jätkumise korral on ühel lepingupoolel õigus nõuda teiselt lepingupoolelt maksete muutmist või ümberarvestuste tegemist. Kohus järeldas, et seadusandja soovis viidatud normiga saavutada eelkõige tulemust, et litsentsilepingut tuleb täita kuni patendi suhtes tehtud otsuse jõustumiseni ja alles pärast patendi osalist või täielikku tühistamist on võimalik litsentsisaajal kasutada mh VÕS §-s 111 ette nähtud õiguskaitsevahendeid. Järelikult ei või kostja vähemalt veel praegu keelduda litsentsilepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse täitmisest. Kohus leidis, et hageja põhinõue tuleb rahuldada. Litsentsilepingu p-s 4.4 sisaldub viivise määra kokkulepe. Kostja viivisenõudele eraldi vastuväiteid ei esitanud. Ühe kuu litsentsitasult (34 000 eurot) arvutatud viivis päevas on
102 eurot (= 34 000 × 0,3%), millest hageja nõudis 10 euro maksmist. Kohus leidis, et viivisenõue tuleb rahuldada. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohus rikkus tõendite hindamiskohustust ning kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Kostja leiab, et kohus tõlgendas vääralt otsusevõimetuse sisu ja tõendamiskoormist. Lähtuvalt TsÜS § 13 lg-st 3 eeldatakse otsusevõimetust, kui isik on sõlminud tehingu, mis on selle sõlmijale ilmselt kahjulik. Sel juhul ei ole vaja tõendada TsÜS § 13 lg-s 1 nimetatud asjaolusid ning tõendamiskoormis läheb üle isikule, kelle vastu otsusevõimetuse vastuväide esitatakse. Maakohus tõlgendas otsusevõimetuse sisu üksnes läbi TsÜS § 13 lg 1 ega ei ole analüüsinud otsusevõimetuse eeldusi. Kohtu seisukoht, et eeldatavasti on litsentsisaajal võimalik soetatava litsentsi kasutamise kaudu saada tulu, on üllatuslik. Hageja küll väitis, et kostjale oli kasulik lepingu sõlmimine selleks, et seadustada väidetavat leiutise kasutamist, ent pole väitnud, et leiutise kasutamine võimaldaks sama suurt tulu kui on lepingus sätestatud selle eest makstavaks tasuks. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et lepinguga antud litsentsi väärtus ületaks makstavat litsentsitasu. Samas selgitas kostja, et leping ei olnud kostja jaoks kasulik ning kostja ei saanud lepingu tulemusena vastutasuks mingit majanduslikku väärtust. Vastupidi, see lõi kostjale kohustusi, mis ületasid kogu kostja vara väärtust 459 korda. Samuti puudus kostjal igasugune vajadus lepingu objekti järgi, sest kostjal oli võimalus kasutada registreerimisel olevat konkureerivat toodet. Arvestades esitatud tõendeid, oleks kohus pidanud tuvastama, et leping on kostjale ilmselt äärmisel kahjulik ning on seetõttu 28.02.2013 kehtivalt tühistatud. Juhul, kui kohus leidis, et lepingu kahjulikkus pole piisavalt tõendatud, siis oleks kohus pidanud lähtuvalt selgitamiskohustusest seda selgitama ning andma võimaluse esitada täiendavaid tõendeid. Kostja leiab, et ka TsÜS § 13 lg 1 eeldused on täidetud. Kostja selgitas, et TK tundis hageja esindajate ees hirmu. Objektiivsete tunnustega ei ole võimalik tõendada kellegi poolt minevikus hirmu tundmist. Kostja esitas tõendeid, millest nähtuvalt on hageja esindajad käitunud kriminaalselt ning seaduskuulekates inimestes hirmu tekitavalt. Arvestades TsÜS § 13 lg 3, esitatud tõendeid ning hirmu tundmise tõendatavust, lasus TK-i otsusevõimelisuse tõendamiskoormis hagejal. Vaimutegevuse häiret või muu asjaolu mõju olemasolu tuleks lähtuvalt TsÜS § 13 lg-st 3 eeldada, kui asjaolule tugineja suudab asjaolu olemasolu põhistada ning vastavat asjaolu ei ole võimalik muude tõenditega tõendada. Seega oleks kohus pidanud tuvastama, et leping on sõlmitud TK-i poolt otsusevõimetuna ning seega on leping tühine. Maakohus ei võtnud seisukohta, miks kostja poolt esitatud tõendid ei tõenda lepingu näilikkust ehk lepingu sõlmimise tahte puudust. Seetõttu rikkus kohus põhjendamiskohustust. Pooled ei ole reaalselt lepingut kordagi täitnud. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja deklareerinud lepingu alusel toimunud müüki maksuametile. Samuti ei ole hageja ega kostja teinud ühtegi täiendavat toimingut lepingu täitmiseks. Seega ei ole kumbki pool soovinud lepingut tegelikult täita. Kuivõrd kohus leidis, et hinnakokkulepe oli näilik, siis ei ole pooled jõudnud olulises lepingu tingimuses kokkuleppele VÕS § 27 lg 1 mõttes. Ilma lepingust tulenevat hinda tuvastamata ei ole kohtul võimalik määrata hagejale makstavat summat. Seega on otsus õiguslikult põhjendamata.
Kostja selgitas hagi vastuses ja esitas vastavaid tõendeid, millest nähtub, et kostjal oli võimalik kasutada registreerimisel olevat hageja leiutisega konkureerivat leiutist. Ka on hageja olnud sellest teadlik enne lepingu sõlmimist. Samuti on kostja enne lepingu sõlmimist korduvalt keeldunud leiutise eest hagejale tasu maksmisest ning lepingu sõlmimisest. Kuivõrd kostjal puudus vajadus lepingu järgi ning lepingus sätestatud hind ületas selgelt kostja vara, siis saab selle eesmärgiks olla üksnes kostja maksejõuetuks muutmine ning läbi pankrotimenetluse kostja tegevuse lõpetamine. Eelpool toodust tulenevalt on maakohus ekslikult jätnud tuvastamata lepingu vastuolu heade kommetega ning on rikkunud kõikide tõendite hindamiskohustust. Maakohus tuvastas, et lepingu tagajärg võib olla vastav konkurentsiseaduse § 4 lg 1 p-des 2-4 nimetatud asjaoludele. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et kohtu selgitus, justkui võib lepingu suhtes kohalduda grupierand - s.o leping ei kahjusta piisavalt konkurentsi - ei ole õiguslikult põhjendatud. KonkS §-s 7 nimetatud grupierandi kohaldamise eelduseks on, et leping vastab KonkS §-s 6 nimetatud tingimustele. Praegusel juhul ei ole hageja tõendanud ühtegi KonkS §-s 6 nimetatud asjaolu olemasolu. KonkS § 4 lg 1 loetleb tingimused, mil kokkulepe kahjustab konkurentsi. Lähtuvalt KonkS § 5 lg 1 on KonkS § 4 lg 1 p-des 1-3 nimetatud juhtumid oma olemuselt niivõrd oluliselt konkurentsi rikkumised, et neil juhtumitel ei oma tähtsust, millist turuosa omavad kokkuleppe pooled. Kui on täidetud KonkS § 4 lg 1 p-des 1-3 nimetatud tingimused, siis see on automaatselt konkurentsi kahjustav ning KonkS § 8 kohaselt tühine. Seega tuvastas maakohus, et lepingul on konkurentsi kahjustav tagajärg, kuid jättis õigusvastaselt kohaldamata KonkS § 8. Kuivõrd hageja ei tõendanud grupierandi kohaldatavust, siis tuleb lugeda, et grupierand ei ole kohaldatav. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Hageja lepingu täitmise nõudele esitatud kostja vastuväiteid on maakohus ammendavalt ja õigesti otsuses käsitanud ja järginud seejuures TsMS §-de 436 lg. 4 ja, 438 lg. 1 ja 442 lg. 8 sätete nõudeid. Apellatsioonkaebuses esitatud väidetele on maakohus juba sisuliselt vastanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et ühe konkurendi poolt teisega sõlmitava litsentsilepingu tingimused ei kuulu konkurentsiseaduse § 1 lg. 1 kohaselt konkurentsiseaduse reguleerimisalasse. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata menetluskulud apellandi kanda.
Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
jätmisega
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
jäävad
apellatsioonimenetluse
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.