2-14-56260/15 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolud ja hageja nõue 1.Kohtule 22.08.2014. a esitatud hagiavalduse kohaselt tellis kostja 28.03.2013.a. hagejalt garaažiukse koos vajaliku avamisautomaatika ja paigaldusega objektil, asukohaga XXX, Tallinn. Kostja kontaktisik XXXkinnitas kostja tellimuse soovi veel kord 31.03.2013.a. 02.04.2013.a. pärast kostjapoolset ukse värvi täpsustamist edastas hageja kostjale samal päeval, so 02.04.2013.a., tellimuse kinnituse nr 3817, summas 2 402,89 EUR ja vastavalt tellimuse kinnituses märgitud maksetingimustele ettemaksu arve ehk sisuliselt esimese osamakse arve tellitud kauba eest 50% ulatuses, summas 1 201,45 EUR. Vastavalt tellimuse kinnituse maksetingimustele kuulus esimene osamakse tasumisele kauba tellimisel. Kostja poolt oli esimene osamakse vastavalt tellimuse kinnituses märgitud tingimustele ja arvele nr 5058 täies ulatuses 03.04.2013.a. tasutud. 04.04.2013.a. teostas hageja XXXobjektil ukseava kontrolli, mille käigus selgus, et kostja kontaktisiku XXXpoolt esitatud andmed ukseava ja paigaldusruumi kohta on ebaõiged. Tulenevalt nimetatud asjaolust tekkis vajadus muuta ukse kõrgust ja avamisautomaatika tüüpi, millisest asjaolust teatas hageja kostjale 05.04.2013.a. e-posti teel ja edastas selles osas muudetud tellimuse kinnituse nr 3817-2. Tellimuse kogumaksumus jäi samaks, so 2 402,89 EUR. Kostja ei ole muudetud tellimuse osas vastuväiteid esitanud ning on hagejale nii 10.04.2013.a. e-kirjaga, kui hiljem telefoni teel kinnitanud ukse tellimise ja paigaldamise soovi. 2013.a. mai teisel nädalal üritas hageja kostjaga ukse paigaldamise kuupäevas ja kellaajas kokku leppida, helistades nii XXX, kui kostja juhatuse liikmele Teet Järvet`ile. Ajapuuduse tõttu palus XXXvõtta ühendust tema kontaktisikuga objektil XXX, et viimane tööd vastu võtaks. XXXandis hagejale XXXkontaktandmed. 14.05.2013.a. saatis hageja XXXe-kirja küsimusega paigalduspäevade sobivuse kohta, millele XXXvastas samal päeval, et pakutud kuupäevad sobivad väga hästi. Vastavalt e-posti teel kokkulepitule teostasid hageja ja kostja esindaja XXX16.05.2013.a. XXXTallinn objektil kauba ja tööde üleandmise, allkirjastades vastavalt tellimuse kinnitusele nr 3817-2 ka akti-saatekirja nr 3817-2. Akti kohaselt olid kaup ja teostatud tööd kvaliteetsed ja kliendile (kliendi esindajale) üle antud. Pretensioone ei olnud. 17.05.2013.a. edastas hageja kostjale e-kirja koos lõpparvega nr 6001 teise osa tasumise kohta, summas 1 201,44 EUR, maksetähtajaga 24.05.2013.a., ja akti-saatekirjaga. 28.05.2014.a. saatis hageja kostjale e-kirja arve tasumise meeldetuletusega. Kostja ei ole nimetatud e-kirjale ega hageja hilisematele pöördumistele vastanud. Kostjalt raha sissenõudmiseks pöördus hageja 10.07.2013.a. inkassoettevõtte XXXOÜ poole. Viimase poolt on 10.07.2013.a., 11.07.2013.a., 01.08.2013.a., 06.10.2013.a. kostjale saadetud nõudekirjad. Hageja lisab XXXOÜ poolt kostjale 11.07.2013a. eposti teel saadetud nõudekirja. Kostja on XXXOÜ-le ka 11.07.2013.a. vastanud, et nõuet ei tunnista. Hageja on oma töövõtulepingutest tulenevad kohustused täitnud, st paigaldanud garaažiukse vastavalt kostjaga kokkulepitud tingimustele, kostja on aga jätnud oma tasu maksmise kohustuse nõuetekohaselt täitmata. Kostja ei ole tasu maksmata jätmisele kui faktile vastuväiteid esitanud.

Hageja nõuabki kostjalt rahalise kohustuse täitmist, summas 1 201,44 EUR. Arvestades kostjapoolseid makseviivitusi, nii esialgse, kui muudetud tellimuse kinnitusel ja arvel nr 6001 märgitud viivisemäära 0,25% tasumata summalt päevas, on seisuga 03.07.2014.a. kostja kohustatud maksma hagejale viivist, summas 1 216,46 EUR. Kuna viivise suurus ületab põhinõude suurust, siis tegutseb hageja heas usus ja vähendab viivisenõuet kuni põhinõudeni. Kostja vastus 2.Kohtule 30.10.2014. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Kostja kinnitab, et ta ei ole olnud lepingulises suhtes Hagejaga ning et hagi on esitatud vale isiku vastu. Hageja meelevaldne ja alusetu hinnang hagi Lisas toodud e-kirjavahetusele ei põhine tegelikel asjaoludel ega oma käesoleva vaidluse lahendamisel ka vähimatki õiguslikku tähendust. Kostja märgib, et menetlusosaliste vahel on toimunud suhtlus telefoni teel ja kohtumiste vormis kuid Hageja on esitanud Harju Maakohtule vaid asjasse puutumatud e-kirjad. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab Hageja üksnes Arve nr 6001 väljastamisest lähtuvalt selle tasumist Kostja poolt, kusjuures Hageja ei ole selgitanud, miks on arve väljastatud Kostjale, kuigi kauba tellijaks on olnud algusest peale XXXOÜ (registrikood XXX). Hageja väidab hagiavalduse p 1.1., et Kostja tellis 28.03.2013. a Hagejalt garaažiukse koos vajaliku automaatika ja paigaldusega objektil, asukohaga XXX, Tallinn. Kostja lükkab antud väite ümber, kuna Kostja esindaja ei ole nimetatud tellimust esitanud ega allkirjastanud. Kostja hinnangul on Hageja adresseerinud hagi ekslikult valele isikule. Hageja segadus võis tuleneda sellest, et Hagejaga suhelnud alltöövõtja töötaja XXX palus arve esitada Kostjale. Hagejal oli tegelikult sõlmitud kokkulepe garaažiukse ostmiseks ja paigaldamiseks (tellimused nr 3817 ja 3817-1) objektil XXX, Tallinn XXXOÜ-ga. Kostja ainsaks juhatuse liikmeks ja seaduslikuks esindajaks garaažiuste tellimise ajal oli XXX, mitte XXX ega XXX. XXX ei ole esitanud tellimust Hagejale garaažiukse ostmiseks ja paigaldamiseks. Hageja väidab hagiavalduse p 1.1., et garaažiuste tellimisel oli tellija kontaktisikuks XXX. Nimetatud isik ei olnud Kostja seaduslik esindaja ega ka töötaja, vaid oli alltöövõtja XXXOÜ töötaja, kel puudus igasugune õigus esindada Kostjat. Hagiavaldusele lisatud e-kirjadest nähtub, et tellimuse garaažiuksele esitas XXX, kes palus Hagejal esitada arve Kostjale. Kuna garaažiuste tellimisega oli kiire ja Hageja arvestas tarneaega ettemaksu laekumisest, siis leppisid Hageja ja Kostja suuliselt kokku, et Kostja tasub kiiruse huvides Hageja poolt väljastatud ettemaksuarve nr 3817 XXXOÜ eest, kuid ostjaks on ikkagi XXXOÜ. Vaatamata palvetele ei ole Hageja vormistanud korrektset lepingut Hageja ja XXXOÜ vahel, ega muutnud väljastatud arvet nr 6001. Kostja on korduvalt vastanud Hageja esindajale ning oma ekirjades 11.07.2013. ja 19.12.2013. kinnitanud, et Kostjal puudub kohustus tasuda teise ettevõtte eest ning Hageja peab pöörduma õige tellija poole. Samas kui kohtu hinnangul kuulub hageja põhinõue rahuldamisele, tuleks viivisenõue ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jätta ikkagi rahuldamata: Hageja ja Kostja ei ole kunagi leppinud kokku viivise määras. Kohtu põhjendused

10.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kooskõlas tellimuse kinnitusega nr 3817 ja 3817-2 on hageja esitanud ka viivisenõude. Tellimuse kinnituse kohaselt tasub viivitav pool lepingus sätestatud maksete tasumisega viivitamisel teisele poolele viivist 0,25% tasumisele kuuluvalt summalt iga hilinenud päeva eest (tl 18,24). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja arvest nr 6001 tulenev nõue summas 1 201,44 eurot muutus sissenõutavaks 25.05.2013. a. Kostja on viivitanud täitmisega 405 päeva, s.o. 1 216,46 eurot. Hea usu põhimõttest tulenevalt on hageja vähendanud viivise põhinõude summani, s.o. 1 201,44 eurot. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud (tl 7, 18, 24). Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele. VÕS § 113 lg 5 teise lause järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike sissenõudmiskulude hüvitamist ning § 1131 lg 1 järgi kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja kasutas kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks XXXOÜ inkassoteenust. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele ka kahju hüvitis summas 40 eurot. Menetluskulud