lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-2981/40

Võlaõigus › Muud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 13.04.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-2981/40
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.04.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1919
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 14. aprillil 2015 Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei kaudu

Kohtuasi

XXX(õiguseellane XXX) hagi XXX vastu korteriomandi üleandmiseks ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks tahteavalduse andmise tuvastamiseks

Hagihind

25 000 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX, postiaadress lepinguline esindaja Marko Woronowicz

2-13-2981

XXX)

Kostja: XXX(isikukood XXX, XXX), lepingulised esindajad Danil Lipatov ja Oksana Smirnova Kohtuistungi aeg

18. märts 2015

Resolutsioon

1.Jätta XXX(õiguseellane XXX) hagi XXXvastu korteriomandi üleandmiseks ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks tahteavalduse andmise tuvastamiseks rahuldamata
2.Tühistada hagi tagamise abinõu, millega kohus kandis Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistri registriosa nr XXX kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale omandiõiguse ülekandmist tagav eelmärge XXX (isikukood XXX) kasuks

Menetluskulude jaotus

Jätta hagimenetluse kulud täies ulatuses XXX kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest

Hagiavalduse asjaolud

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Hagiavalduse, selle täienduste ja täpsustuste kohaselt kinkis XXX talle kuuluva korteriomandi asukohaga Tallinn, XXX(kinnisturegistri registriosa nr XXX) 03.05.2006 kostjale notariaalse lepinguga.
2.Lepingus märgiti ära alljärgnevad kostja kui kingisaaja kohustused: kingisaaja kohustub eluaegselt kinkijat tasuta toitlustama, põetama ja hooldama kinkijat viisil, mida võib mõistlikult oodata tema poolt üleantu väärtuse ning tema senise elukorralduse põhjal, sealhulgas tegema kinkija kodus majapidamistöid ja koristama vähemalt üks kord nädalas, pesema kinkija pesu vähemalt üks kord kahe nädala jooksul, käima poes ja varustama kinkijat toiduainetega kinkija kulul kolm korda nädalas, valmistama kinkijale süüa, tasuma vastavalt kinkija kodused arved kommunaalteenuste eest kinkija kulul, tagama kinkija haiguse korral vajaliku hoolitsuse ja tervishoiuteenuse, osutamise ning põetamise kinkija kodus välja arvatud juhud kui kinkija vajab haiglaravi, samuti varustama kinkijat ravimitega kingisaaja kulul ulatuses, mida võiks kinkija kingisaajalt mõistlikult oodata. Kingisaaja kohustub vajadusel teostama lepingu esemes omal kulul kapitaalremonti ning vee avarii korral tagama omal kulul avariiolukorra kõrvaldamise.
3.Kostja ei täitnud alates 2010. aasta keskpaigast punktides 1-10 märgitud kohustusi, mille tõttu XXX taganes kinkelepingust 21.12.2011 notariaalselt tõestatud avaldusega nr XXX. Kostjale tehti ettepanek korteriomandi üleandmiseks 11.01.2012, kuid kostja asjaõiguslepingut sõlmima ei ilmunud. Samuti ei ole kostja taganemisavaldusele vastanud. XXX andis kostjale kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja, kuid kostja vaatamata sellel oma kohustusi täitma ei asunud ega korteriomandit elamisväärseks ei muutnud.
4.Hageja arvates hoidub kostja sihilikult kõrvale lepinguga võetud kokkulepete ja kohustuste täitmisest. Selliselt ei ole XXX võimalik elada oma kodus aadressil Tallinn, XXX, vaid ta on sunnitud elama ajutiselt oma poja XXX üürikorteris aadressil XXX, mille XXX üüris Vasalemma Vallalt. Üürikorter asus XXX poja ja tema naise XXX elukoha lähedal XXX), mis tagas XXX lähedaste poolt vajaliku hoolitsuse.
5.XXX kinkis oma korteriomandi kostjale heas usus eeldades ise hakkama saada ja tagada endale korteriomandi kinkimisega vajalik hoolitsus ning ülalpidamine elupäevade lõpuni kostja poolt.
6.Kostja ei ole peale korteriomandi kinkimist XXX suhtes ülesse näidanud mingit huvi, samuti on kostja kõik oma kohustused hageja suhtes jätnud täitmata, millega on näidanud üles jämedat tänamatust ja hoolimatust.
7.XXX on kinkelepingust taganenud ning nõuab kingitud eseme alusetu rikastumise sätete alusel kostjalt välja. Hageja palub tuvastada kostja kohustus teha tahteavaldus Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosast nr XXX senise omanikukande kustutamiseks ning hageja omanikuna sisse kandmiseks. Kostja vastuväited
8.Kirjalikus vastuses ei vaidlusta kostja notariaalse kinkelepingu sõlmimist ega seda, et kinkelepingust taganemise formaalsed eeldused on täidetud. Kostja vaidleb lepingust taganemise

kehtivuse üle, s.t. kas on täidetud lepingust taganemise materiaalsed eeldused.

9.Kostja ei ole nõus hagiavaldusega selles, et ta ei käitunud XXX suhtes heauskselt ega täitnud lepingust tulenevaid kohustusi. XXX ja kostja olid naabrid, kes elasid mitu aastat koos XXX elamus samas trepikojas. Seoses XXX haigusega tekkisid tal raskused iseseisvalt oma eluga toimetulekuks. Kostja ja tema tütar XXX aitasid XXX pikka aega tasuta, kuid XXX tervisliku seisundi tõttu ei saanud selline olukord jääda alaliselt kestma. Kinkelepingu sõlmimise initsiatiiv tuli XXX ning alates sellest momendist asus kostja koos oma tütrega täitma lepingujärgseid kohustusi.
10.Kostja täitis kõiki oma lepingujärgseid kohustusi kohusetundlikult – XXX pesti regulaarselt kord nädalas, jälgiti hügieeni, lõigati küüsi, regulaarselt vahetati aluspesu (kuna tal oli pidamatus, kuid pamperseid kandmast ta keeldus). Tema pesu ja voodipesu pesti vastavalt vajadusele. Kostja on eakas inimene ega eita, et keeruliste, raskete protseduuride teostamiseks kaasas ta oma tütre. Korterit koristati regulaarselt kord nädalas, igapäevaselt pesti nõusid, valmistati toitu, hoolitseti kassi eest hageja viibimise ajal haiglas, regulaarselt ja vastavalt vajadusele osteti toiduaineid. Korteris oli remondi teostamine raskendatud, kuna XXX elas sees. Kostja tegeles korteri väikeremonditöödega selle korras hoidmiseks.
11.Kostja jätkas XXX eest hoolitsemist kuni novembrini 2011 ning XXX ei olud temale pretensioone. Novembris 2011 ilmusid välja mõned XXX sugulased, kes võtsid ta enda juurde ja hakkasid nõudma kostjalt XXX korteriomandi tagastamist ning üritasid pääseda omavoliliselt korterisse. Sugulased viisid XXX ära, võttes kaasa kõik tema asjad. Pärast seda ei ole kostjal XXX kohta mingeid andmeid. Mitu korda üritas XXX saada ühendust kostja tuttavatega telefoni teel, kuid nende kõned katkesid kohe seletamatutel põhjustel ja sidet taastada oli võimatu. XXX äraoleku ajal teostas ta korteris XXX sanitaarremondi. Kostja eeldab, et XXX ise ei oma puutumust hagiga ning, et tal ei olnud kostjale pretensioone.
12.Kostja ei nõustu, et ta näitas oma käitumisega üles kinkija vastu jämedat tänamatust, kuna ta abistas ja toetas XXX , mis katkes XXX või tema sugulastest tulenevatel põhjustel. Kostja on seisukohal, et hageja väited ebapiisava abistamise kohta ei ole leidnud tõendamist. Kohtuotsuse põhjendused
13.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et • XXX ja kostja sõlmisid 03.05.2006 notariaalselt tõestatud kinkelepingu nr XXX, millega XXX kinkis endale kuuluva korteriomandi asukohaga Tallinn, XXX(kinnisturegistri registriosa nr XXX) kostjale, • et kinkelepingus lepiti kokku kostja kui kingisaaja kohustused selles, et kostja kohustus XXXd eluaegselt tasuta toitlustama, põetama ja hooldama viisil, mida võib mõistlikult oodata tema poolt üleantu väärtuse ning tema senise elukorralduse põhjal, sealhulgas tegema XXX kodus majapidamistöid ja koristama vähemalt üks kord nädalas, pesema XXX pesu vähemalt üks kord kahe nädala jooksul, käima poes ja varustama XXXd toiduainetega XXX kulul kolm korda nädalas, valmistama XXXle süüa, tasuma XXX kodused arved kommunaalteenuste eest XXX kulul, tagama XXX haiguse korral vajaliku hoolitsuse ja tervishoiuteenuse, osutamise ning põetamise XXX kodus välja arvatud juhud kui XXX vajab haiglaravi, samuti varustama XXXd

ravimitega kostja kulul ulatuses, mida võiks XXX kingisaajalt mõistlikult oodata. Kingisaaja kohustub vajadusel teostama lepingu esemes omal kulul kapitaalremonti ning vee avarii korral tagama omal kulul avariiolukorra kõrvaldamise, • et kinkelepingust taganemise formaalsed eeldused on täidetud.

14.Pooled vaidlevad kinkelepingust taganemise kehtivuse üle, s.t. kas kostja on käitunud viisil, mis andis hagejale õiguse kinkelepingust taganemiseks.
15.VÕS § 268 lg 1 sätestab, et kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 p 1-3 ettenähtud juhtudel. VÕS § 267 p 1 järgi võib kinkija lepingust taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. Eelnimetatud sätetes märgitud eelduste olemasolu tuleb tõendada hagejal kui kinkijal.
16.Kohtuistungil tunnistajate ja poolte vande all antud ütlused kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmise kohta XXX eest hoolitsemisel, toitlustamisel, koduste majapidamistööde tegemisel, tervise eest hoolitsemisel jms on vastuolulised. Hageja XXXvande all antud ütlustest (II kd, lk 53) ning tunnistajate XXX(II kd, lk 5051), XXX (II kd, lk 58), XXX(II kd, lk 60) ja XXX(II kd, lk 62) ütlustest nähtub, et XXX külastades nägid nad, et korter oli must ja koristamata, põrandal olid tolmurullid, wc-ämber oli voodi kõrval uriini täis ja haises, voodipesu oli määrdunud, uriinist märg ja roojaplekkidega. Köök oli samuti must, hallitas, kraanikausis olid pesemata nõud, pliidil põhjakõrbenud toiduga kastrulid, külmkapis süüa ei olnud. Kogu korter haises. XXX liikus korteris esialgu tooli abil, hiljem ta voodist välja ei saanud, kusjuures ta oli ise ka pesemata, juuksed rasused.
17.Eelnimetatud tunnistajate ütlused on omavahel vastuolus selles osas, mis puudutas XXX sugulaste külaskäikude sagedust. Nii nähtub tunnistajate XXX ja XXX ütlustest, et sugulased külastasid XXX 4-6 korda aastas, XXX ja XXX ütluste kohaselt käis poeg XXX XXX külastamas igal nädalal.
18.Hageja vande all antud ütluste ja eelnimetatud tunnistajate ütlustega on vastuolus kostja XXX vande all antud ütlused (II kd lk 55-56) ning tunnistajate XXX (II kd lk 64), XXX (II kd, lk 68), XXX (II kd, lk 70-71), XXX (II kd, lk 73) ja XXX (II kd lk 75) ütlused, millest nähtub, et sugulased üldse ei külastanud XXX ega hoolitsenud tema eest, et tunnistajad ei teadnudki sugulaste olemasolust, et kostja hoolitses XXX eest hästi, käis poes, tegi talle sooja sööki ja varustas toiduainetega, tegi tema korteris majapidamistöid, tühjendas voodi kõrval olevat WCämbrit, koristas vähemalt korra nädalas, pesi koos tütrega XXX pesu ja vahetas voodipesu, aitas korraldada XXX kommunaalteenuste arvete tasumise otsekorralduste alusel, tõi raha pangast välja ja andis selle XXX ning vajadusel viis XXX arsti juurde. Pärast XXX korterist äraviimist tasus kostja korteri hoolduse ja teenuste eest enda pangaarvelt (I kd lk 124-126).
19.Hoolimata suurtest vastuoludest poolte vande all antud ütlustes ja tunnistajate ütlustes, saab kohus tõenditest kogumis lugeda tõendatuks, et XXX ei olnud viimastel eluaastatel oma tervise

ja piiratud liikumise tõttu võimeline minema korterist välja selleks, et ajada oma asju ja teha selliseid igapäevaeluks vajalikke toiminguid nagu võtta pangaautomaadist välja pensioniraha, osta poest toitu või apteegist ravimeid, käia arsti juures. Samuti ei olnud ta võimeline enam ise toitu valmistama, pesu pesema, korterit koristama, enda hügieeni eest hoolitsema vms.

20.Kohus saab lugeda tõendatuks ka selle, et hageja ja teised XXX sugulased ei hoolitsenud igapäevaselt tema toimetuleku eest, sest külastasid teda üsna harva. Järelikult kui nendel harvadel külaskäikudel ka koristati XXX korterit, toodi süüa või vahetati tema voodipesu, siis ilmselgelt ei tulnud XXX vahepealsel ajal toime ilma kostja abita tema enda või oma korteri eest hoolitsemisel, pesu pesemisel ning toidu, ravimite ja muu igapäevaeluks vajalikuga varustamisel.
21.Tunnistaja XXX ütlustest nähtuvalt tegi ta XXX korteris remondi, kui XXX viidi sugulaste juurde. Et korteris on tehtud remont tõendavad arved ja tšekid ehitusmaterjalide ostmise kohta (I kd lk 108-123) ja fotod korterist (I kd lk 153-160). Seega saab eelnevate tõenditega lugeda tõendatuks, et kostja täitis korteris remondi tegemise kohustuse.
22.Seega asub kohus asjas kogutud tõenditele kogumis tuginedes seisukohale, et hageja ei ole veenvalt tõendanud hagi aluseks olevat asjaolu, et kostja jättis aastatel 2010-2011 täitmata kõik kinkelepingus võetud kohustused näidates sellega üles jämedat tänamatust XXX vastu. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata.
23.Kohus tagas 14.02.2013 kohtumäärusega hageja taotluse alusel hagi ja määras hagi tagamiseks kanda Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistri registriosa nr XXX kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale omandiõiguse ülekandmist tagav eelmärge XXX (isikukood XXX) kasuks. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Seega tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega hagi tagamise abinõu, millega kohus kandis Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistri registriosa nr XXX kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale omandiõiguse ülekandmist tagav eelmärge XXX (isikukood XXX) kasuks tühistada. Menetluskulude jaotus
23.Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hagimenetluse kulud täies ulatuses hageja kanda. Pooled taotlesid 18.03.2015 toimunud kohtuistungil menetluskulude väljamõistmist pärast kohtuotsuse jõustumist.
24.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
25.TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud

maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja