XXX(XXX) hagi XXX(XXX) vastu täiteasjas nr 014/2012/973 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes ja XXX(XXX) vastu täiteasjas nr 014/2012/974 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes
2.Rahuldada XXX(XXX, isikukood XXX) hagiavaldus osaliselt ning tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 014/2012/974 lubamatuks 932,74 (üheksasaja kolmekümne kahe koma seitsmekümne nelja) euro tasumise nõudes.
Tühistada Harju Maakohtu 19.06.2012 kohtumäärusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 30.08.2012 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 1 (9)
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.XXX(hageja) esitas 13.06.2012 Harju Maakohtule hagi XXX ja XXX(kostjad) vastu sundtäitmise täiteasjades nr 014/2012/973 ja 014/2012/974 lubamatuks tunnistamise nõuetes (I kd, tl-d 1-7). Kohus võttis hagi 19.06.2012 menetlusse (I kd, tl 63). Kostja vastas hagile 05.07.2012 (I kd, tl-d 78-85). Pärast hagi menetlusse võtmist on pooled esitanud korduvalt menetlusdokumente ning kohus on asja korraldaval istungil arutanud.
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-07-41820 mõisteti hagejalt kostja XXX kasuks välja XXX elatis 5000 krooni kuus ja XXX elatis 3800 krooni kuus kuni mõlema lapse 18-aastaseks saamiseni. Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-50587 mõisteti hagejalt kostja XXX kasuks elatis 296,73 eurot kuus alates 30.12.2010. Hageja suhtes on algatatud täitemenetlused täiteasjades nr 014/2012/973 ja 014/2012/974 XXX elatise sissenõudmiseks. Kostjad on asunud hageja poolt elatisena ülekantud summasid omavoliliselt tõlgendama ja leidnud, et osa ülekantud elatisest ei olnud mõeldud elatisena XXX. Selle tulemusel nõutakse hagejalt 1605,45 eurot rohkem kui hageja tegelik elatise võlg (I kd, tl 3).
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja üksnes kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Hageja tehtud elatise maksed kuuluvad nii XXX kui ka XXX, mida kinnitavad maksete selgitused. XXX kuuluvas osas tehtud maksete arvel ei saa lugeda täidetuks XXX elatise nõuet (I kd, tl-d 79-83). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hageja on esitanud sundtäitmisele esitatud nõutele vastuväite, mille sisuks on nõuete tervikuna või osaliselt lõppemine täitmise tõttu. Kohus selgitab alljärgnevalt välja, kas ja millises ulatuses on hageja täitnud sundtäitmisele esitatud nõuded täiteasjades nr 014/2012/973 ja 014/2012/974. Täiteasi nr 014/2012/973
5.Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-07-41820 mõisteti hagejalt kostja XXX kasuks välja XXX elatis 5000 krooni kuus ja XXX elatis 3800 krooni kuus kuni mõlema lapse 18-aastaseks saamiseni. Kairit XXX sai 18-aastaseks 17.09.2009. Pooled ei vaidle nende asjaolude üle, mistõttu kohus loeb asjaolud TsMS § 231 lg 4 alusel tõendatuks. 2010.a septembri eest tasumisele kuuluv elatis
2 (9)
6.Ringkonnakohtu 27.06.2008 otsuse kohaselt kohustus hageja tasuma 2010.a septembri eest XXX elatist 3800 krooni. Kostja XXX on sundtäitmisele esitanud XXX 2010.a septembri elatise 1625 krooni tasumise nõude (I kd, tl 19). Hageja on avaldanud, et ta tasus XXX elatise kahe maksega: 2175 krooni 10.09.2010 ja 1625 krooni 15.09.2010 (I kd, tl 158). Seega on hageja avaldatu kohaselt hageja täitnud XXX elatise 3800 krooni tasumise kohustuse. Kostja on seisukohal, et hageja on täitnud XXX elatise 3800 krooni tasumise kohustuse 2175 krooni ulatuses ning XXX elatise 5000 krooni tasumise kohustuse 1625 krooni ulatuses (I kd, tl 79). Kostja tõendab oma väidet maksekorralduse selgitustega: 10.09.2010 tasutud 2175 krooni makse selgitus on „asi 2-07-41820“ XXX elatis“ ja 15.09.2010 tasutud 1625 krooni makse selgitus on „asi 2-07-41820 suure lapse raha“ (I kd, tl-d 10, 79-80). Hageja on avaldanud, et kohustus XXX elatist tasuda lõppes 17.09.2009 XXX täisealiseks saamisega. Seetõttu ei olnud kostja XXX õigust arvestada XXX elatiseks mõeldud summasid ümber isegi juhul, kui maksekorralduste selgitustes sisaldus suurele ka (I kd, tl-d 122-123).
7.VÕS § 88 lg 1 sätestab, et kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Kohtu hinnangul nähtub 10.09.2010 ja 15.09.2010 maksete selgitustest üheselt, et hageja tahe on olnud suunatud sellele, et tasuda XXX elatis 10.09.2010 maksega. Kohus leiab, et 15.09.2010 makse selgitusest nähtub, et makse ei ole tehtud XXX elatise katteks. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitanud asjaolusid, millest nähtuks hageja poolt 15.09.2010 makse selgituse teksti ekslik märkimine. Hagejal oli võimalik märkida kahe erineva makse selgitustesse sama sisuga selgituse, kui ta oleks soovinud mõlema maksega täita üht ja sama kohustust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole lugenud 15.09.2010 tehtud makset XXX elatise tasumise kohustuse täitmiseks.
8.Eeltoodu põhjal võib järeldada, et hageja võis 15.09.2010 kostja XXX ekslikult tasuda 1625 krooni lõppenud kohustuse täitmiseks. Seetõttu võib hagejal olla kostja XXX vastu alusetu rikastumise nõue. Hageja võimalik nõue kostja vastu ei anna hagejale õigust keelduda lapse elatise maksmise kohustuse täitmisest.
9.Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et hageja võlgneb kostjale 2010.a septembri eest XXX elatise 1625 krooni. 2010.a oktoobri eest tasumisele kuuluv elatis
10.Ringkonnakohtu 27.06.2008 otsuse kohaselt kohustus hageja tasuma 2010.a oktoobri eest XXX elatist 3800 krooni. Kostja XXX on sundtäitmisele esitanud XXX2010.a oktoobri elatise 1625 krooni tasumise nõude (I kd, tl 19). Hageja on avaldanud, et ta tasus XXX elatise 3800 krooni 11.10.2010 (I kd, tl-d 157-158). Seega on hageja avaldatu kohaselt hageja täitnud XXX elatise 3800 krooni tasumise kohustuse. Kostja on seisukohal, et hageja on täitnud XXX elatise 3800 krooni tasumise kohustuse 2175 krooni ulatuses ning XXX elatise 5000 krooni tasumise kohustuse 1625 krooni ulatuses (I kd, tl 80). Kostja tõendab oma väidet 11.10.2010 maksekorralduse selgitustega, mille sisuks on „asi 2-07-41820 XXX 2175 ja suurele ka“ (I kd, tl-d 10, 79-80). 3 (9)
Hageja on avaldanud, et kohustus XXX elatist tasuda lõppes 17.09.2009 XXX täisealiseks saamisega. Seetõttu ei olnud kostja XXX õigust arvestada XXX elatiseks mõeldud summasid ümber isegi juhul, kui maksekorralduste selgitustes sisaldus „suurele ka“ (I kd, tl-d 122-123). VÕS § 88 lg 1 sätestab, et kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Kohtu hinnangul nähtub 11.10.2010 makse selgitusest üheselt, et hageja on tasunud XXX elatist 2175 krooni ning ülejäänud 1625 krooni ei ole mõeldud XXX elatise katteks. Hageja ei ole kohtu hinnangul esitanud asjaolusid, millest nähtuks hageja poolt 11.10.2010 makse selgituse teksti ekslik märkimine. Hagejal oli võimalus märkida makse selgitus vastavalt oma tegelikule tahtele. Seda kinnitab asjaolu, et hageja 11.10.2010 makse selgitus erineb 10.09.2010 ja 15.09.2010 tehtud maksete selgitustest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole lugenud 11.10.2010 tehtud makset XXX elatise tasumise kohustuse täitmiseks.
11.Eeltoodu põhjal võib järeldada, et hageja võis 11.10.2010 kostja XXX ekslikult tasuda 1625 krooni lõppenud kohustuse täitmiseks. Seetõttu võib hagejal olla kostja XXX vastu alusetu rikastumise nõue. Hageja võimalik nõue kostja vastu ei anna hagejale õigust keelduda lapse elatise maksmise kohustuse täitmisest.
12.Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et hageja võlgneb kostjale 2010.a oktoobri eest XXX elatise 1625 krooni. 2010.a novembri eest tasumisele kuuluv elatis
13.Ringkonnakohtu 27.06.2008 otsuse kohaselt kohustus hageja tasuma 2010.a oktoobri eest XXX elatist 3800 krooni. Kostja XXX on sundtäitmisele esitanud XXX2010.a novembri elatise 1625 krooni tasumise nõude (I kd, tl 19). Hageja on avaldanud, et ta tasus XXX elatise 3800 krooni 10.11.2010 (I kd, tl 158). Seega on hageja avaldatu kohaselt hageja täitnud XXX elatise 3800 krooni tasumise kohustuse. Kostja on seisukohal, et hageja on täitnud XXX elatise 3800 krooni tasumise kohustuse 2175 krooni ulatuses ning XXX elatise 5000 krooni tasumise kohustuse 1625 krooni ulatuses (I kd, tl 80). Kostja tõendab oma väidet 10.11.2010 maksekorralduse selgitustega, mille sisuks on „asi 2-07-41820 XXX 2175 ja suurele ka“ (I kd, tl-d 10, 79-80). Hageja on avaldanud, et kohustus XXX elatist tasuda lõppes 17.09.2009 XXX täisealiseks saamisega. Seetõttu ei olnud kostja XXX õigust arvestada XXX elatiseks mõeldud summasid ümber isegi juhul, kui maksekorralduste selgitustes sisaldus suurele ka (I kd, tl-d 122-123). VÕS § 88 lg 1 sätestab, et kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Kohtu hinnangul nähtub 10.11.2010 makse selgitusest üheselt, et hageja on tasunud XXX elatist 2175 krooni ning ülejäänud 1625 krooni ei ole mõeldud XXX elatise katteks. Hageja ei ole kohtu hinnangul esitanud asjaolusid, millest nähtuks hageja poolt 10.11.2010 makse selgituse teksti ekslik märkimine. Hagejal oli võimalus märkida makse selgitus vastavalt oma tegelikule tahtele. Seda kinnitab asjaolu, et hageja 10.11.2010 makse selgitus erineb 10.09.2010 ja 15.09.2010 tehtud maksete selgitustest ja 4 (9)
alates 10.03.2011 tehtud maksete selgitustest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole lugenud 10.11.2010 tehtud makset XXX elatise tasumise kohustuse täitmiseks.
14.Eeltoodu põhjal võib järeldada, et hageja võis 10.11.2010 kostja XXX ekslikult tasuda 1625 krooni lõppenud kohustuse täitmiseks. Seetõttu võib hagejal olla kostja XXX vastu alusetu rikastumise nõue. Hageja võimalik nõue kostja vastu ei anna hagejale õigust keelduda lapse elatise maksmise kohustuse täitmisest.
15.Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et hageja võlgneb kostjale 2010.a novembri eest XXX elatise 1625 krooni. 2010.a detsembri eest tasumisele kuuluv elatis
16.Ringkonnakohtu 27.06.2008 otsuse kohaselt kohustus hageja tasuma 2010.a detsembri eest XXX elatist 3800 krooni. Kostja XXX on sundtäitmisele esitanud XXX2010.a detsembri elatise 1625 krooni tasumise nõude (I kd, tl 19). Hageja on avaldanud, et ta tasus XXX elatise 3800 krooni 10.12.2010 (I kd, tl-d 157- 158). Seega on hageja avaldatu kohaselt hageja täitnud XXX elatise 3800 krooni tasumise kohustuse. Kostja on seisukohal, et hageja on täitnud XXX elatise 3800 krooni tasumise kohustuse 2175 krooni ulatuses ning XXX elatise 5000 krooni tasumise kohustuse 1625 krooni ulatuses (I kd, tl 80). Kostja tõendab oma väidet 10.12.2010 maksekorralduse selgitustega, mille sisuks on „asi 2-07-41820 XXX 2175 ja suurele ka“ (I kd, tl-d 10, 79-80). Hageja on avaldanud, et kohustus XXX elatist tasuda lõppes 17.09.2009 XXX täisealiseks saamisega. Seetõttu ei olnud kostja XXX õigust arvestada XXX elatiseks mõeldud summasid ümber isegi juhul, kui maksekorralduste selgitustes sisaldus suurele ka (I kd, tl-d 122-123). VÕS § 88 lg 1 sätestab, et kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Kohtu hinnangul nähtub 10.12.2010 makse selgitusest üheselt, et hageja on tasunud XXX elatist 2175 krooni ning ülejäänud 1625 krooni ei ole mõeldud XXX elatise katteks. Hageja ei ole kohtu hinnangul esitanud asjaolusid, millest nähtuks hageja poolt 10.12.2010 makse selgituse teksti ekslik märkimine. Hagejal oli võimalus märkida makse selgitus vastavalt oma tegelikule tahtele. Seda kinnitab asjaolu, et hageja 10.12.2010 makse selgitus erineb 10.09.2010 ja 15.09.2010 tehtud maksete selgitustest ja alates 10.03.2011 tehtud maksete selgitustest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole lugenud 10.12.2010 tehtud makset XXX elatise tasumise kohustuse täitmiseks.
17.Eeltoodu põhjal võib järeldada, et hageja võis 10.12.2010 kostja XXX ekslikult tasuda 1625 krooni lõppenud kohustuse täitmiseks. Seetõttu võib hagejal olla kostja XXX vastu alusetu rikastumise nõue. Hageja võimalik nõue kostja vastu ei anna hagejale õigust keelduda lapse elatise maksmise kohustuse täitmisest.
18.Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et hageja võlgneb kostjale 2010.a detsembri eest XXX elatise 1625 krooni.
19.Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja jättis täitmata XXX kasuks elatise tasumise nõuded 2010.a septembri eest 1625 krooni ulatuses, 2010.a oktoobri eest 1625 krooni ulatuses, 2010.a novembri eest 1625 krooni ulatuses ja 2010.a detsembri eest 1625 krooni ulatuses. Kokku jättis hageja kostja XXX tasumata 6500 krooni (415,43 eurot). Kuivõrd kostja XXX nõue hageja vastu ei ole täitmise tõttu 5 (9)
lõppenud, ei ole sundtäitmine täiteasjas nr 014/2012/973 lubamatu. Kohus jätab hageja nõude täiteasjas nr 014/2012/973 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks rahuldamata. Täiteasi nr 014/2012/974
20.Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-50587 mõisteti hagejalt kostja XXX kasuks elatis 296,73 eurot kuus alates 30.12.2010. Pooled ei vaidle selle üle, mistõttu kohus loeb asjaolu TsMS § 231 lg 4 alusel tõendatuks. 2011.a jaanuari eest tasumisele kuuluv elatis
21.Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2012 otsuse kohaselt kohustus hageja tasuma 2011.a jaanuari eest XXX elatist 296,73 eurot. Kostja XXX on sundtäitmisele esitanud XXX2011.a jaanuari elatise 157,73 eurot tasumise nõude (I kd, tl 19). Hageja on avaldanud, et ta tasus XXX elatise 242,86 eurot 10.01.2011 (I kd, tl 159). Seega on hageja avaldatu kohaselt hageja täitnud XXX elatise 296,73 euro tasumise kohustuse osaliselt 242,86 euro ulatuses. Kostja on seisukohal, et hageja on täitnud XXX elatise 296,73 eurot tasumise kohustuse 139 euro ulatuses. Hageja tasutud 242,86 eurost 103,86 eurot kuulub vanemale tütrele XXX (I kd, tl 81). Kostja tõendab oma väidet 10.01.2011 maksekorralduse selgitustega, mille sisuks on „asi 2-07-41820 XXX 2175 ja suurele ka“ (I kd, tl-d 13, 81). Hageja on avaldanud, et kohustus XXX elatist tasuda lõppes 17.09.2009 XXX täisealiseks saamisega. Seetõttu ei olnud kostja XXX õigust arvestada XXX elatiseks mõeldud summasid ümber isegi juhul, kui maksekorralduste selgitustes sisaldus suurele ka (I kd, tl-d 122-123). VÕS § 88 lg 1 sätestab, et kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Kohtu hinnangul nähtub 10.01.2011 makse selgitusest üheselt, et hageja on tasunud XXX elatist 139 eurot (võrdne summa 2175 krooniga) ning ülejäänud 103,86 eurot ei olnud mõeldud XXX elatise katteks. Hageja ei ole kohtu hinnangul esitanud asjaolusid, millest nähtuks hageja poolt 10.01.2011 makse selgituse teksti ekslik märkimine. Hagejal oli võimalus märkida makse selgitus vastavalt oma tegelikule tahtele. Seda kinnitab asjaolu, et hageja 10.01.2011 makse selgitus erineb 10.09.2010 ja 15.09.2010 tehtud maksete selgitustest ja alates 10.03.2011 tehtud maksete selgitustest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole lugenud 10.01.2011 tehtud makset XXX elatise tasumise kohustuse täitmiseks.
22.Eeltoodu põhjal võib järeldada, et hageja võis 10.01.2011 kostja XXX ekslikult tasuda 103,86 eurot lõppenud kohustuse täitmiseks. Seetõttu võib hagejal olla kostja XXX vastu alusetu rikastumise nõue. Hageja võimalik nõue kostja vastu ei anna hagejale õigust keelduda lapse elatise maksmise kohustuse täitmisest.
23.Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et hageja võlgneb kostja XXX 2011.a jaanuari eest elatise 157,73 eurot. 2011.a veebruari eest tasumisele kuuluv elatis
6 (9)
24.Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2012 otsuse kohaselt kohustus hageja tasuma 2011.a veebruari eest XXX elatist 296,73 eurot. Kostja XXX on sundtäitmisele esitanud XXX 2011.a veebruari elatise 157,73 eurot tasumise nõude (I kd, tl 19). Hageja on avaldanud, et ta tasus XXX elatise 242,86 eurot 10.02.2011 (I kd, tl 158-159). Seega on hageja avaldatu kohaselt hageja täitnud XXX elatise 296,73 euro tasumise kohustuse osaliselt 242,86 euro ulatuses. Kostja on seisukohal, et hageja on täitnud XXX elatise 296,73 eurot tasumise kohustuse 139 euro ulatuses. Hageja tasutud 242,86 eurost 103,86 eurot kuulub vanemale tütrele XXX (I kd, tl 81). Kostja tõendab oma väidet 10.02.2011 maksekorralduse selgitustega, mille sisuks on „asi 2-07-41820 XXX 2175 ja suurele ka“ (I kd, tl-d 13, 81). Hageja on avaldanud, et kohustus XXX elatist tasuda lõppes 17.09.2009 XXX täisealiseks saamisega. Seetõttu ei olnud kostja XXX õigust arvestada XXX elatiseks mõeldud summasid ümber isegi juhul, kui maksekorralduste selgitustes sisaldus suurele ka (I kd, tl-d 122-123). VÕS § 88 lg 1 sätestab, et kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Kohtu hinnangul nähtub 10.02.2011 makse selgitusest üheselt, et hageja on tasunud XXX elatist 139 eurot (võrdne summa 2175 krooniga) ning ülejäänud 103,86 eurot ei olnud mõeldud XXX elatise katteks. Hageja ei ole kohtu hinnangul esitanud asjaolusid, millest nähtuks hageja poolt 10.02.2011 makse selgituse teksti ekslik märkimine. Hagejal oli võimalus märkida makse selgitus vastavalt oma tegelikule tahtele. Seda kinnitab asjaolu, et hageja 10.02.2011 makse selgitus erineb 10.09.2010 ja 15.09.2010 tehtud maksete selgitustest ja alates 10.03.2011 tehtud maksete selgitustest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole lugenud 10.02.2011 tehtud makset XXX elatise tasumise kohustuse täitmiseks.
25.Eeltoodu põhjal võib järeldada, et hageja võis 10.02.2011 kostja XXX ekslikult tasuda 103,86 eurot lõppenud kohustuse täitmiseks. Seetõttu võib hagejal olla kostja XXX vastu alusetu rikastumise nõue. Hageja võimalik nõue kostja vastu ei anna hagejale õigust keelduda lapse elatise maksmise kohustuse täitmisest.
26.Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et hageja võlgneb kostja XXX 2011.a veebruari eest elatise 157,73 eurot. 2011.a märtsi eest tasumisele kuuluv elatis
27.Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2012 otsuse kohaselt kohustus hageja tasuma 2011.a märtsi eest XXX elatist 296,73 eurot. Kostja XXX on sundtäitmisele esitanud XXX2011.a veebruari elatise 157,73 eurot tasumise nõude (I kd, tl 19). Hageja on avaldanud, et ta tasus XXX elatise 242,86 eurot 10.03.2011 (I kd, tl 158). Seega on hageja avaldatu kohaselt hageja täitnud XXX elatise 296,73 euro tasumise kohustuse osaliselt 242,86 euro ulatuses. Kostja on seisukohal, et hageja on täitnud XXX elatise 296,73 eurot tasumise kohustuse 139 euro ulatuses. Hageja tasutud 242,86 eurost 103,86 eurot kuulub vanemale tütrele XXX (I kd, tl 82). Kostja tõendab oma väidet 10.03.2011 maksekorralduse selgitustega, mille sisuks on „asi 2-07-41820 XXX ja suurele ka“. Kostjad eeldasid, et hageja tahe ei ole varasemaga võrreldes muutunud ning XXX oli 7 (9)
jätkuvalt mõeldud 2175 kroonile vastav osa eurodes ja ning ülejäänud summa XXX (I kd, tl-d 13, 82). Hageja on avaldanud, et kohustus XXX elatist tasuda lõppes 17.09.2009 XXX täisealiseks saamisega. Seetõttu ei olnud kostja XXX õigust arvestada XXX elatiseks mõeldud summasid ümber isegi juhul, kui maksekorralduste selgitustes sisaldus suurele ka (I kd, tl-d 122-123). VÕS § 88 lg 1 sätestab, et kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Kohtu hinnangul ei ole hageja alates 10.03.2011 maksekorraldustes enam summaliselt avaldanud, milliste erinevate kohustuste täitmiseks on rahasumma mõeldud. Hageja ainsaks kohustuseks oli tasuda elatist XXX, mistõttu pärast maksete selgituse muutmist tuleb eeldada, et hageja soovis tasutud summa arvel täita eelkõige olemasolevat kohustust. Kohus selgitab, et kostjal on sissenõudjana koormis tuua välja asjaolud ja tõendada, millest nähtuvalt oli hageja tahe lugeda XXX elatise maksmise kohustus täidetuks just 139 euro ulatuses, mitte mõne muu summa ulatuses. Kostja selliseid asjaolusid välja toonud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kogu hageja poolt 10.03.2011 tasutud 242,86 eurot tuleb lugeda XXX elatiseks.
28.Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et hageja võlgneb kostja XXX 2011.a märtsi eest elatise 53,87 eurot (296,73-242,86=53,87). 2011.a aprillist kuni 2012.a märtsini tasumisele kuuluv elatis
29.Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2012 otsuse kohaselt kohustus hageja tasuma ajavahemiku 2011.a aprill kuni september XXX elatist 3560,76 eurot (12*296,73=3560,76). Hageja on 2011.aprillist 2011.a märtsini tasunud kokku 2149,32 eurot (I kd, tl-d 158-159). Kohus on seisukohal, et punktides 27-28 sisalduvatel põhjendustel loeb kohus hageja tasutud 2149,32 eurot XXX elatise maksmiseks. Eeltoodust tulenevalt võlgneb hageja ajavahemiku 2011.a aprill kuni 2012.a märts eest XXX elatist kokku 1411,44 eurot (3560,76-2149,32=1411,44). 2012.a aprilli eest tasumisele kuuluv elatis
30.Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2012 otsuse kohaselt kohustus hageja tasuma 2012.a aprillis XXX elatist 296,73 eurot. Kostja on tasunud 190 eurot (I kd, tl-d 159-160). Eeltoodust tulenevalt võlgneb hageja 2012.a aprilli eest XXX elatist 106,73 eurot.
31.Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja jättis täitmata XXX elatise tasumise nõuded järgmiselt: 2011.a jaanuari elatis 157,73 eurot, 2011.a veebruari elatis 157,73 eurot, 2011.a märtsi elatis 53,87 eurot, 2011.a aprilli kuni 2012.a märtsi elatis 1411,44 eurot, 2012.a aprilli elatis 106,73 eurot. Kokku jättis hageja tasumata elatise 1887,50 eurot. Kostja XXX on esitanud nõude elatise 2820,24 eurot tasumiseks (I kd, tl 19). Kohus on seisukohal, et Kostja XXX on õigus nõuda elatise 1887,50 eurot tasumist. Eeltoodust tulenevalt on sundtäitmine elatise 2820,24 eurot tasumise nõudes 932,74 euro ulatuses lubamatu. Kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt ning tunnistab sundtäitmise täiteasjas 014/2012/974 lubamatuks 932,74 euro ulatuses. Hagi tagamise abinõud
32.TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole 8 (9)
sätestatud teisiti. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole otsuse täitmiseks vajalik hagi tagamise abinõu jõusse jätmine. Kohus tühistab Harju Maakohtu 19.06.2012 ja Tallinna Ringkonnakohtu 30.08.2012 määrustega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
33.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Eeltoodust tulenevalt esineb alus menetluskulude poolte täielikult endi kanda jätmiseks. Hagiavaldus on jäänud valdavas osas rahuldamata. Kostjad ei ole esitanud menetluskulude nimekirju, mistõttu nende menetluskulusid kohus kindlaks määrata ei saa. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul käesolevas asjas põhjendatud menetluskulude jaotus võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.