Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Kull
Kohtuasi
Norfolier Baltic OÜ pankrotiavaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 10. septembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-10920
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Longa Properties OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Võlausaldaja Longa Properties OÜ, esindaja vandeadvokaat Urmas Volens Võlgnik Norfolier Baltic OÜ (registrikood 11054499), pankrotihaldur Andres Tootsman, esindaja vandeadvokaat Andres Alaver
Asja läbivaatamise kuupäev
2. veebruar 2015. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 10. septembri 2014. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-13-10920 muutmata, arvestades käesoleva määruse põhjendusi.
2.Arvata Longa Properties OÜ määruskaebuselt 26. septembril 2014. a tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot riigituludesse.
3.
Kassatsiooniastme menetluskulud jätta Longa Properties OÜ kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.23. mai 2013. a määrusega kuulutas Harju Maakohus välja Norfolier Baltic OÜ (võlgnik) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Andres Tootsmani.
12.veebruaril 2014. a esitas võlgniku pankrotihaldur Andres Tootsman kohtule võlgniku pankrotimenetluses koostatud jaotusettepaneku, mille palus kinnitada. Samuti palus pankrotihaldur kinnitada massikohustused kogusummas 47 716 eurot 25 senti. Pankrotitoimkond oli 12. veebruari
2014. a koosolekul jaotusettepaneku kavandi heaks kiitnud. Jaotusettepanekus on märgitud tunnustatud nõuetena esimeses järgus AS-i DNB Pank esimese järjekoha nõue ning Longa Properties OÜ ja KredEx SA teise järjekoha nõuded. Jaotusettepaneku kohaselt saab väljamakseid teha vaid esimeses järgus esimesel järjekohal olevale võlausaldajale. Teade jaotusettepanekuga tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldati 12. veebruaril 2014. a väljaandes Ametlikud Teadaanded.
2.Võlausaldaja Longa Properties OÜ esitas 11. märtsil 2014. a jaotusettepanekule vastuväite, paludes see jätta kinnitamata.
21.jaanuaril 2014. a võlausaldajale edastatud jaotusettepaneku kavand tugines eeldusele, et AS DNB Pank omas kogu pankrotivara suhtes esimese järjekoha pandiõigust, sest AS DNB Pank ja Longa Properties OÜ sõlmisid 10. juunil 2010. a pandiõiguse allutamise kokkuleppe, millega Longa Properties OÜ üürileandja pandiõigus allutati AS-i DNB Pank kommertspandiõigusele. Kommertspanti ei saa seada varale, mille osas kehtib üürileandja pandiõigus ehk käsipant kommertspandiseaduse (KomPS) tähenduses. Kaebaja on seisukohal, et viidatud kokkulepe puudutab üksnes neid vallasasju, mis on omandatud ja toodud üüripinnale pärast kommertspandi seadmist. Seega ei ole kommertspandiga koormatud võlgniku tehase sisseseade, mis on omandatud enne kommertspandi seadmist. Kommertspant ei ulatunud ka sõidukile, kuna sellele saab seada registerpandi.
3.AS DNB Pank esitas vastuväite kohta seisukoha, leides, et üürileandja pandiõigus ei ole käsipant, seega saab kommertspant ulatuda samale varale. Pandiõiguse allutamise kokkuleppest nähtub, et kommertspant sai kommertspandiõiguse summa ulatuses eesõiguse üürileandja pandiõiguse ees. Longa Properties OÜ käsitlus pandiõiguse allutamise kokkuleppest muudaks kokkuleppe sisutühjaks.
4.Pankrotihaldur jäi 11. märtsil 2014. a esitatud seisukohas jaotusettepanekus esitatud seisukohtade juurde ning märkis, et võlausaldajate 19. märtsil 2013. a toimunud üldkoosolekul kinnitas vastuväite esitaja esindaja, et AS DNB Pank omab pandiõiguse esimest järku. Seisukoha muutusest teatati alles
31.jaanuaril 2014. a.
5.Harju Maakohus jättis 27. mai 2014. a määrusega Longa Properties OÜ vastuväite võlgniku pankrotimenetluses esitatud jaotusettepanekule rahuldamata. Kohus tugines KomPS § 2 lg-tele 1 ja 2 ning leidis, et ajalises mõttes ei sõltu kommertspandi laienemine varale vara omandamise ajast. Selline piirang ei nähtu ka pandiõiguse allutamise lepingust. Kohus nõustus AS-i DNB Pank seisukohaga, et lepingu järgi on tema kasuks seatud kommertspandil eesõigus üürileandja pandiõiguse ees, olenemata vara omandamise ajast. Vastates küsimusele, kas üürileandja pandiõigus on käsipant kommertspandiseaduse tähenduses, viitas kohus võlaõigusseaduse (VÕS) § 305 lg-tele 1 ja 4 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 281 lg-le 2 ning märkis, et üürileandja pandiõigus on seaduse alusel tekkinud pandiõigus, seega kohaldub sellele käsipandi kohta sätestatu. See ei tähenda aga kohtu hinnangul, et üürileandja pandiõigus on võrdsustatav käsipandiga igas mõttes. Üürileandja pandiõiguse kontekstis teenib käsipandile viitamine maakohtu hinnangul üksnes seaduses pidevate kordamiste vältimise eesmärki. Kohtu
hinnangul ei välista eeltoodust tulenevalt üürileandja pandiõigus kommertspandi seadmist ja pandi allutamise kokkuleppest tulenevalt allub Longa Properties OÜ pandiõigus AS-ile DNB Pank kuuluvale pandiõigusele. Kohus leidis, et AS-i DNB Pank kasuks seatud kommertspant laieneb ka sõidukile. Kokkuvõttes leidis kohus, et jaotusettepanekuga ei ole rikutud võlgniku ega võlausaldajate õigusi, mistõttu tuleb jaotusettepanek kinnitada. Halduri tehtud kulutuste hüvitamise osas tugines kohus pankrotiseaduse (PankrS) § 66 lg-tele 1 ja 3 ning leidis, et halduri tehtud kulutused on põhjendatud ja need tuleb kinnitada 47 716 euro 25 sendi suuruses summas.
6.12. juunil 2014. a esitas Longa Properties OÜ määruskaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 27. mai 2014. a määruse, jätta võlgniku pankrotimenetluses 12. veebruaril 2014. a esitatud jaotusettepanek kinnitamata ja menetluskulud võlgniku kanda.
7.Võlgniku pankrotihaldur Andres Tootsman teatas vastuseks määruskaebusele, et haldur jääb oma varasemate seisukohtade juurde.
8.AS DNB Pank palus jätta määruskaebuse rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud Longa Properties OÜ kanda.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 kohaselt läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
10.Tallinna Ringkonnakohus leidis, et Harju Maakohtu 27. mai 2014. a määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kuna ringkonnakohus nõustus täielikult maakohtu põhjendustega, siis ta ei pidanud vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. Ringkonnakohus märkis, et kõigile jaotusettepaneku kohta esitatud vastuväidetele, mida kaebaja kordab määruskaebuses, on maakohus andnud põhjaliku hinnangu, millega kolleegium nõustub. Maakohus ei ole kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme, nagu väidetakse määruskaebuses. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on õigesti tõlgendanud 10. juunil 2010. a sõlmitud pandiõiguse allutamise kokkulepet, kohaldanud sellest tulenevalt õigesti materiaalõigust ning jätnud vastuväite põhjendatult rahuldamata (II kd, tl 99). Kolleegium ei nõustunud eelnimetatud lepingu tõlgendusega, mis oli esitatud määruskaebuses. Longa Properties OÜ esindaja on ise kinnitanud ka 19. septembril 2013. a võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul, et AS DNB Pank omab esimest pandiõiguse järku kokkuleppe alusel (II kd, tl 137).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11.Määruskaebuses palub võlausaldaja Longa Properties OÜ ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta jaotusettepanek kinnitamata. Ringkonnakohus on määruse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Kaebaja leiab, et kuivõrd üürileandja pandiõigusele kohaldatakse käsipandi sätteid, siis ei saanud
KomPS § 2 lg 3 p 2 järgi tekkida kommertspanti üürniku vallasvarale, millele ulatus kommertspandi seadmise hetkel üürileandja pandiõigus. KomPS § 2 lg 3 p 2 kohaselt ei ulatu kommertspant varale, millele on käsipant juba seatud. Kuivõrd tehase sisseseade, mille müügiväärtus oli 302 150 eurot, paiknes üüripinnal enne kommertspandi seadmist, siis selle vara osas AS-i DNB Pank pandiõigust (kommertspanti) ei tekkinud. Nimetatud vara osas omab ainsana pandiõigust kaebaja. Kui kohus leiab, et kommertspandiga koormatud vallasasja saab hiljem koormata ka teist liiki pandiõigustega, siis kehtib pandiõiguste allutamise kokkulepe üksnes vallasasjade osas, mis toodi üüripinnale pärast kommertspandi tekkimist. See oligi kaebaja hinnangul pandiõiguste allutamise kokkuleppe sisu. Võlausaldajate üldkoosoleku otsustel ei ole mõju pandiõiguste omavahelistele järkudele. Kaebaja esindaja kinnitas DNB nõudele ja pandiõigusele mitte vastu hääletades üksnes seda, et AS DNB Pank omab esimese järjekoha nõuet, mille suurus on 2 921 695 eurot 45 senti. Üldkoosolekul ei hääletatud pandiõiguste omavaheliste järkude üle. Kaebaja lähtus nõuete kaitsmise ajal eeldusest, et kommertspant sai olla tekkinud üksnes vallasasjadele, mis toodi üüripinnale pärast kommertspandi seadmist, kuna sellisel juhul tekkis kommertspant enne üürileandja pandiõiguse seadmist.
12.Norfolier Baltic OÜ (pankrotis) pankrotihaldur palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid muuta tuleb ringkonnakohtu määruse õiguslikku põhjendust. Määruskaebus jääb rahuldamata.
14.Norfolier Baltic OÜ (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolek toimus 19. septembril 2013. Koosoleku protokolli (II kd, tl 82) kohaselt on tunnustatud eesõigusnõudena (PankrS § 153 lg 1 p 1 nõudena) kolme võlausaldaja nõuet, millest esimesel järjekohal on tunnustatud AS DNB Pank nõuet ning teisel järjekohal Longa Properties OÜ ja KredEx SA nõuet. Koosoleku protokollist nähtub, et Longa Properties OÜ esindaja Kristjan Tamm on kinnitanud, et Longa Properties OÜ ja AS DNB Pank on kokku leppinud Longa Properties OÜ pandiõiguse allutamises, see kokkulepe on kehtiv ja AS DNB Pank omab esimest pandiõiguse järku. 12. veebruaril 2014. a on pankrotihaldur esitanud jaotusettepaneku kohtule, jaotusettepanek järgib nõuete järkude osas nõuete kaitsmise koosolekul kokkulepitut (II kd, tl 77–81). Teade jaotusettepanekuga tutvumise kohta on ilmunud 12. veebruaril 2014. a (II kd, tl 80). Võlausaldaja on esitanud jaotusettepanekule vastuväite 21. veebruaril 2014. a (II kd, tl 93–98). Pooled vaidlevad selle üle, kas 10. juuni 2010. a pandiõiguse allutamise kokkuleppega, millega Longa Properties OÜ üürileandja pandiõigus allutati AS DNB Pank kommertspandiõigusele, ja Longa Properties OÜ vastava kinnitusega võlausaldajate nõuete kaitsmise üldkoosolekul, on AS DNB Pank omandanud pandiõiguse ka esemetele, mille suhtes kommertspandiõigust ei teki seetõttu, et need on koormatud või koormatakse Longa Properties OÜ üürileandja seadusjärgse pandiõigusega.
15.Kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga küsimuses, kas üürileandja pandiõigus välistab
kommertspandi seadmise. Üürileandja pandiõigus tekib seaduse alusel üürilepingu sõlmimisega üüritud ruumidesse vallasasjade toomise tõttu ning seaduse kohaselt ulatub pandiõigus eelduslikult kõigile üüritud ruumides asuvatele (sh kolmandate isikute) vallasasjadele (vt Riigikohtu 12. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7612, p 10; Riigikohtu 20. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-11, p 10 ja 12; 11. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 11 ja 12). VÕS § 305 lg 4 kohaselt kohaldatakse üürileandja pandiõigusele üldjuhul asjaõigusseaduses vallaspandi kohta sätestatut. Omakorda sätestab AÕS § 281 lg 2, et seaduse alusel tekkinud vallaspandiõigusele kohaldatakse käsipandi kohta sätestatut. Samas ei ulatu kommertspant KomPS § 2 lg 3 p 2 kohaselt varale, millele on seatud käsipant. Kommertspant ulatub majandustegevusega seotud vallasvarale, mis kuulub ettevõtjale pandikande tegemise ajal või omandatakse pärast seda (KomPS § 2 lg-d 1 ja 2). Kolleegium leiab, et eeltoodust tuleneb otseselt, et kommertspant ei laiene varale, millele on seaduse alusel tekkinud vallaspandiõigus, sh üürileandja pandiõigus. Kuna ettevõtja võib ka kommertspandiga koormatud vara tavapärase majandustegevuse raames kasutada ja käsutada (KomPS § 5 lg 1), siis tekib küsimus, kas vallasvarale, millele ulatub kommertspant võib VÕS § 305 lg 1 eelduste täitmisel tekkida ka üürileandja pandiõigus. Kolleegiumi hinnangul tuleb sellises olukorras järgida KomPS § 5 lg-s 2 sätestatut, mille kohaselt kommertspandiga koormatud vara võõrandamise või koormamise korral tavapärase majandustegevuse raames lõpeb kommertspant sellele esemele. Praeguses asjas ei ole esitatud väiteid, nagu ei oleks üürileandja pandiõiguse teke olnud seotud OÜ Norfolier Baltic (pankrotis) igapäevase majandustegevusega.
16.Määruskaebuses on võlausaldaja leidnud, et võlausaldajate üldkoosoleku otsustel ei ole mõju pandiõiguste omavahelistele järkudele. Kolleegium leiab, et võlausaldajad võivad otsustada pandiõiguse omavaheliste järkude üle, seda nii pankrotimenetluses kui ka selle väliselt. Asjaõigusele omase numerus clausus'e printsiibi kohaselt ei saa pooled muuta pandiõiguse asjaõiguslikku sisu. Eeldusel, et kolmandate isikute õigusi ei riivata, on aga võimalikud pooltevahelised võlaõiguslikud kokkulepped, millega pandiõigus välistatakse või millega muudetakse sama eseme suhtes tekkinud pantide omavahelist rahuldamisjärku. Kui üürileandja on seadusjärgsest pandiõigusest tahteavaldusega kommertspandi pidaja kasuks loobunud, puuduvad takistused kommertspandi tekkeks (KomPS § 2 lg 3 p 2) ja edasikestmiseks (KomPS § 5 lg 2) ka esemete suhtes, millele ulatub üürileandja seadusjärgne pandiõigus. Sellega on määratud sisuliselt kommertspandi eesõigus üürileandja pandiõiguse ees, olenemata vara omandamise ajast. Kolleegiumi hinnangul on 10. juuni 2010. a pandiõiguse allutamise kokkuleppega Longa Properties OÜ oma seadusjärgsest pandiõigusest tahteavaldusega AS-i DNB Pank kasuks sisuliselt loobunud ulatuses, milles see on vajalik AS-i DNB Pank nõuete rahuldamiseks. Kokkuleppe alusel ulatub kommertspant ka nendele esemetele, millele see kokkuleppeta ei ulatuks (vt käesoleva määruse p 15). Teistsuguse tõlgenduse puhul kaotaks 10. juuni 2010. a kokkulepe oma sisu.
17.Võlausaldajate nõuded vaadatakse PankrS § 103 lg 1 kohaselt läbi nõuete kaitsmise koosolekul
nende esitamise järjekorras. PankrS § 103 lg 2 järgi loetakse nõue ja nõude rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus tunnustatuks, kui sellele ei vaidle nõuete kaitsmise koosolekul vastu haldur ega ükski võlausaldaja. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt loetakse nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks mh pandiõigus, mis on kantud kommertspandiregistrisse. Seega loeti AS DNB Pank kommertspandiga tagatud nõue kaitsmiseta tunnustatuks esimese rahuldamisjärgu nõudena (PankS § 153 lg 1 p 1) ning sama järgu nõudena tunnustati ka Longa Properties OÜ seadusjärgse pandiõigusega tagatud nõuet. 19. septembril 2013. a toimunud võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku protokollist ei nähtu, et AS DNB Pank omaks pandiõiguse esimest järku üksnes võlgniku vara selle osa suhtes, millele ei ulatu Longa Properties OÜ kui üürileandja pandiõigus (vt käesoleva määruse p 15). Omavaheliste järkude osas on pankrotihaldur õigesti arvestanud 10. juuni 2010. a kokkulepet ja Longa Properties OÜ esindaja nõuete kaitsmise koosolekul antud kinnitust, mille kohaselt on Longa Properties OÜ loobunud AS-i DNB Pank kasuks üürileandja pandiõigusest osas, milles kommertspant on vajalik AS-i DNB Pank nõuete rahuldamiseks. Sellise kokkuleppega võlgniku ega teiste võlausaldajate huve ei kahjustata, mistõttu ei vajanud see ka üldkoosolekul hääletamist.
18.Juhul, kui nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustata nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust, otsustab võlausaldaja hagi alusel nõude või pandiõiguse tunnustamise kohus (PankrS 106 lg 1). PankrS § 103 lg 5 järgi ei võeta pärast nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist nõuete kaitsmise koosolekul vastuväiteid selle nõude või pandiõiguse kohta arvesse, välja arvatud PankrS § 106 lg-s 2 nimetatud juhul. PankrS § 105 järgi ei saa nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuet ja selle rahuldamisjärku hiljem vaidlustada, välja arvatud PankrS § 106 lg-s 2 nimetatud juhul. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole võlausaldaja Longa Properties OÜ esitanud hagi nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamiseks Norfolier Baltic OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.
19.PankrS § 145 lg-st 2 tulenevalt peab kohus esialgset jaotusettepanekut sisuliselt kontrollima ning kohtul lasub kohustus veenduda, et jaotusettepanekuga ei rikuta võlgniku ja võlausaldajate õigusi (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-167-11, p 11; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10. veebruar 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-08, p 15; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. jaanuari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-06, p 14). Võlausaldaja jaotusettepanekule vastuväite esitamise ja jaotusettepaneku kinnitava maakohtu määruse vaidlustamise sisuks võib olla eelkõige see, et ta vaidlustab jaotise suurust suhtes teiste võlausaldajatega, st võlausaldajate vahelist jaotist (vt ka Riigikohtu 10. veebruari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-08, p 15). PankrS § 154 lg 1 järgi on jaotis suhtarv, mis näitab, kui suurele osale pankrotivara müügist laekunud rahast on võlausaldajal õigus vastavas rahuldamisjärgus tunnustatud nõude alusel. Eelnevast tuleneb, et võlausaldaja õigus esitada pankrotimenetluses koostatud jaotusettepanekule vastuväide ei ava võlausaldajale uut võimalust vaidlustada tunnustatud nõuet või selle rahuldamisjärku. Praegusel juhul ei ilmne, et Norfolier Baltic OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses oleks rikutud
määruskaebuse esitanud või teiste võlausaldajate õigusi, mis annaks kohtule aluse jätta jaotusettepanek kinnitamata. Määruskaebuse esitanud võlausaldajal oli õigus nimetatud alusel esitada vastuväide nõuete kaitsmise koosolekul ja vajadusel esitada hagi PankrS § 106 lg-s 1 sätestatud korras, et lahendada küsimus kommertspandi ja üürileandja pandiõiguse konkurentsist. PankrS § 106 lg 2 annab õiguse vaadata tunnustatud nõue võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi, kui see rajaneb võltsitud andmetel või kui koosoleku kokkukutsumisel või pidamisel on oluliselt rikutud seadust. Kaebaja ei ole selliseid asjaolusid esile toonud. PankrS § 106 lg 2 ei anna aga võlausaldajale, kelle nõue on jäänud kaitsmata, õigust taotleda uue nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumist (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-13, p 12).
20.Kassatsiooniastme menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel Longa Properties OÜ kanda. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Ants Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.