Eesistuja Urmas Volens, liikmed Ants Kull ja Kalev Saare
Kohtuasi
Reusner AS-i (pankrotis) pankrotimenetlus. Võlausaldajate nimekirja kinnitamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 26. jaanuari 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu HILLSTEAD CAPITAL määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Võlgnik Reusner AS (pankrotis), pankrotihaldur Indrek Lepsoo Puudutatud isik Osaühing HILLSTEAD CAPITAL, lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrias Palmits
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26. jaanuari 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-16722 osas, milles ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 8. augusti 2023. a määruse samas tsiviilasjas ja tegi uue määruse, millega tunnustas Osaühingu HILLSTEAD CAPITAL 1 565 897 euro 38 sendi suurust nõuet tervikuna PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus ning muutis Reusner AS-i pankrotimenetluses tunnustatud nõuete jaotisi, samuti osas, milles ringkonnakohus jättis Osaühingu HILLSTEAD CAPITAL menetluskulud ringkonnakohtus Osaühingu HILLSTEAD CAPITAL kanda.
Jätta tühistatud osas jõusse Harju Maakohtu 8. augusti 2023. a määrus, millega maakohus tunnustas Osaühingu HILLSTEAD CAPITAL 1 000 000 euro suurust nõuet PankrS § 153 lg 1 p-s 1 sätestatud rahuldamisjärgus ja määras Reusner AS-i pankrotimenetluses tunnustatud nõuete jaotised.
3.Jätta Osaühingu HILLSTEAD CAPITAL menetluskulud ringkonna- ja Riigikohtus Reusner AS-i (pankrotis) kanda.
4.Rahuldada Osaühingu HILLSTEAD CAPITAL määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2-22-16722
1.Harju Maakohus kuulutas 13. detsembri 2022. a määrusega Reusner AS-i (pankrotis; võlgnik) avalduse alusel välja viimase pankroti ja nimetas võlgniku pankrotihalduriks Indrek Lepsoo (pankrotihaldur).
2.Pankrotihaldur esitas 8. juunil 2023 maakohtule kinnitamiseks võlgniku pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirja. Võlausaldajad esitasid võlgniku vastu nõudeid kogusummas 3 653 656 eurot 32 senti.
2.1.Osaühing HILLSTEAD CAPITAL (võlausaldaja) esitas võlgniku pankrotimenetluses tunnustamiseks kommertspandiga tagatud nõude 1 000 000 eurot ja pandiga tagamata nõude 581 111 eurot 90 senti. Võlausaldaja märkis nõudeavalduses, et tema nõuded võlgniku vastu tulenevad võlgniku ja võlausaldaja õiguseellase Osaühingu LANDFORD GROUP vahel 24. juulil 2017 ja 3. jaanuaril 2020 sõlmitud laenulepingutest. 24. juuli 2017. a laenulepingu alusel nõudis võlausaldaja põhivõla 1 270 000 euro tagastamist koos sissenõutavaks muutunud intressiga 148 642 eurot 17 senti. 3. jaanuari 2020. a laenulepingu alusel nõudis võlausaldaja põhivõla 142 500 euro tagastamist koos sissenõutavaks muutunud intressiga 19 969 eurot 73 senti. Laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks seati 14. novembril 2018 Osaühingu LANDFORD GROUP kasuks võlgniku vallasvarale kommertspant 1 000 000 eurot. Pandilepingust tulenevad nõuded on võlausaldajale õigusjärgluse tõttu üle läinud.
2.2.Pankrotihaldur esitas 24. juuli 2017. a laenulepingust tulenevatele võlausaldaja nõuetele vastuväite osas, milles võlausaldaja nõudis 200 000 eurot ületava põhivõla tagastamist ja intressi tasumist. Pankrotihaldur ei esitanud vastuväidet 3. jaanuari 2020. a laenulepingu alusel esitatud nõuetele. Samas esitas pankrotihaldur vastuväite võlausaldaja nõude rahuldamisjärgule. Võlgniku ja Valser Vara Haldus OÜ (üürileandja) vahel on 19. aprillil 2004 ja 31. mail 2017 sõlmitud üürilepingud, mille alusel on üürileandja esitanud võlgniku vastu nõudeid kokku 465 216 eurot 63 senti. Üürileandja nõuded on tagatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 305 lg-st 4 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 281 lg-st 2 tuleneva seadusjärgse pandiõigusega. Võlausaldaja kommertspant ei ulatu kohtupraktika kohaselt kommertspandiseaduse (KomPS) § 2 lg 3 p 2 järgi varale, millele ulatub üürileandja pandiõigus. Kuna kogu võlgniku teadaolev vallasvara on koormatud üürileandja pandiõigusega, ei ole võlgnikul vallasvara, millele ulatuks võlausaldaja kommertspant. Võlausaldaja nõude vaidlustas tervikuna ka UPM Sales Oy.
3.Harju Maakohus kinnitas 8. augusti 2023. a määrusega võlgniku pankrotimenetluses esitatud võlausaldajate nimekirja ja tunnustas üürileandja 212 132 euro 50 sendi suurust nõuet ning võlausaldaja 1 000 000 euro suurust nõuet pandiga tagatud nõuetena pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 1 mõttes ja võlausaldaja 565 897 euro 38 sendi suurust nõuet muu tähtaegselt esitatud nõudena PankrS § 153 lg 1 p 2 mõttes. Maakohus ei jaotanud menetluskulusid, sest ükski menetlusosaline ei teatanud menetluskulude tekkimisest. Maakohus ei nõustunud pankrotihalduri ja UPM Sales Oy vastuväidetega võlausaldaja nõude tunnustamisele. Võlausaldaja pandiga tagatud nõude tunnustamisel ei ole oluline, kas kommertspant ulatub võlgniku vallasvarale. Kommertspandiga tagatud vallasvara olemasolu selgub pankrotimenetluse käigus. Vallasvara puudumisel rahuldatakse kommertspandipidaja nõue PankrS § 153 lg 4 järgi koos õigel ajal esitatud muude tunnustatud nõuetega PankrS § 153 lg 1 p 2 mõttes. Lisaks märkis maakohus, et kui samade vallasasjade suhtes kehtib mitme isiku pandiõigus, ei lahendata võlausaldajate nimekirja kinnitamisega seda, kellel pandipidajatest on samale pandiesemele eesõigus. Maakohus määras võlausaldaja kommertspandiga tagatud nõude jaotiseks 82,5% ja üürileandja seadusjärgse pandiõigusega tagatud nõude jaotiseks 17,5%. Seejuures märkis maakohus, et pandiga 2(6)
2-22-16722 tagatud nõuete osas on jaotis sisuliselt tähendusetu, sest see ei näita, kellel pandipidajatest on samale pandiesemele eesõigus.
4.Pankrotihaldur esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, milles tunnustati võlausaldaja 1 000 000 euro suurust nõuet pandiga tagatud nõudena PankrS § 153 lg 1 p 1 mõttes, ja teha asjas uue määruse, millega tunnustada eelviidatud nõuet muu tähtaegselt esitatud nõudena PankrS § 153 lg 1 p 2 mõttes.
5.Võlausaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 26. jaanuari 2024. a määrusega pankrotihalduri määruskaebuse ja tühistas maakohtu määruse osas, milles maakohus tunnustas võlausaldaja 1 000 000 euro suurust nõuet pandiga tagatud nõudena PankrS § 153 lg 1 p 1 mõttes, ja tegi tühistatud osas uue määruse, millega tunnustas võlausaldaja nõude tervikuna (1 565 897 euro 38 sendi ulatuses) muu tähtaegselt esitatud nõudena PankrS § 153 lg 1 p 2 mõttes ja muutis vastavalt tunnustatud nõuete jaotisi. Ringkonnakohus jättis menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. KomPS § 2 lg 3 p-st 2, VÕS § 305 lg-st 4 ja AÕS § 281 lg-st 2 tuleneb, et kommertspant ei ulatu varale, millele on seaduse alusel tekkinud vallaspandiõigus, sh üürileandja pandiõigus (RKTKm 02.04.2015, 3-2-1-160-14, p 15). Kuna üürileandja pandiõigus ulatub eelduslikult kõigile üüritud ruumides asuvatele vallasasjadele (RKTKo 11.03.2008, 3-2-1-8-08, p 11), st kogu võlgniku teadaolevale vallasvarale, siis puudub võlgnikul vallasvara, millele saaks ulatuda võlausaldaja kasuks seatud kommertspant. Seetõttu ei ole alust tunnustada võlausaldaja 1 000 000 euro suurust nõuet pandiga tagatud nõudena PankrS § 153 lg 1 p 1 mõttes.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse, ja teha uue määruse, millega jätta jõusse maakohtu määrus ning tunnustada võlausaldaja 1 000 000 euro suurust nõuet pandiga tagatud nõudena PankrS § 153 lg 1 p 1 mõttes. Kommertspandi ulatus on ajaliselt muutuv. Võlausaldaja pandiga tagatud nõude tunnustamisel ei ole oluline, kas kommertspant ulatub võlgniku vallasvarale. Seetõttu ei pea nõude tunnustamise käigus kommertspandiga koormatud vallasvara esemeliselt täpselt kindlaks määrama. Kui pankrotimenetluse käigus selgub, et kommertspant mingis ulatuses võlgniku vallasvarale üürileandja seadusjärgse pandiõiguse tõttu ei ulatu, siis saab pankrotihaldur võlausaldajatele väljamaksete tegemisel arvestada PankrS § 153 lg-s 4 sätestatuga.
8.Pankrotihaldur vaidleb võlausaldaja määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 695 ja § 691 p 5 alusel tühistada osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse ja tegi uue määruse, millega tunnustas võlausaldaja kommertspandiga tagatud 1 565 897 euro 38 sendi suurust nõuet tervikuna PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus ja muutis võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõuete jaotisi, samuti osas, milles ringkonnakohus jättis võlausaldaja 3(6)
2-22-16722 menetluskulud ringkonnakohtus tema enda kanda. Kolleegium jätab tühistatud osas jõusse maakohtu määruse, millega maakohus tunnistas võlausaldaja 1 000 000 euro suurust nõuet PankrS § 151 lg 1 p-s 1 sätestatud rahuldamisjärgus ja määras vastavalt tunnustatud nõuete jaotised. Kolleegium jätab võlausaldaja menetluskulud ringkonna- ja Riigikohtus võlgniku kanda. Võlausaldaja määruskaebus rahuldatakse.
10.TsMS § 696 ja § 688 lg 1 kohaselt kontrollib kolleegium ringkonnakohtu määrust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Pankrotihaldur ja võlausaldaja ei vaidle selle üle, et üürileandja nõuded võlgniku vastu olid tagatud üürileandja seadusest tuleneva pandiõigusega. Samuti ei vaidle pankrotihaldur ja võlausaldaja selle üle, et võlausaldaja nõuet tuleb pankrotimenetluses tunnustada. Vaieldakse, kas kommertspandiga tagatud võlausaldaja nõuet tuleb tunnustada pandiga tagatud nõudena PankrS § 153 lg 1 p 1 mõttes või muu tähtaegselt esitatud nõudena PankrS § 153 lg 1 p 2 mõttes olukorras, kus kogu võlgniku teadaolev vallasvara tagab üürileandja nõudeid võlgniku vastu.
11.KomPS § 2 lg 1 järgi ulatub kommertspant äriühingu kogu vallasvarale või füüsilisest isikust ettevõtja majandustegevusega seotud vallasvarale. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66 kohaselt on vara isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Rahaliselt hinnatavate õigustena saab käsitada asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (TsÜS § 48). Asjade puhul tuleb TsÜS § 50 lg-test 1 ja 2 tulenevalt täiendavalt eristada kinnisasju ehk maapinna piiritletud osasid (maatükke) kõikidest muudest asjadest ehk vallasasjadest. Kuna olemuslikult ei saa pantida kohustusi, moodustub vallasvara kõikidest rahaliselt hinnatavatest õigustest, mis ei ole kinnisasjad.
12.KomPS § 2 lg 2 kohaselt ulatub kommertspant kogu koormatavale varale, mis kuulub ettevõtjale pandikande tegemise ajal, samuti varale, mille ettevõtja omandab pärast pandikande tegemist. Kommertspant lõpeb KomPS § 5 lg 2 esimese lause kohaselt asjale, mille ettevõtja võõrandab tavapärase majandustegevuse raames. Kui isik, kellele asi võõrandati või kelle kasuks asja koormati, oli omandi või muu asjaõiguse omandamisel ettevõtja käsutusõiguse suhtes heauskne, lõpeb pandiõigus isegi siis, kui üleandmine oli vastuolus KomPS § 5 lg-s 1 sätestatuga (KomPS § 5 lg 2 teine lause). KomPS § 5 lg 1 järgi võib ettevõtja kommertspandiga koormatud vara tavapärase majandustegevuse raames kasutada ja käsutada. Seega võib kommertspandi ulatus ajas muutuda.
13.KomPS § 2 lg-s 3 on sätestatud vara, millele kommertspant ei ulatu. Muuhulgas ei ulatu kommertspant KomPS § 2 lg 3 p 2 järgi varale, millele on seatud käsipant. VÕS § 305 lg-s 1 sätestatud üürileandja pandiõigus on seadusjärgne pandiõigus, millele kohaldatakse VÕS § 305 lg 4 ja AÕS § 281 lg 2 järgi mh asjaõigusseaduses vallaspandi (käsipandi) kohta sätestatut (RKTKm 02.04.2015, 3-2-1-160-14, p 15; RKTKo 25.01.2017, 3-2-1-68-16, p 39).
13.1.Üürileandja pandiõigus tekib VÕS § 305 lg 1 kohaselt üürilepingu sõlmimisega üüritud ruumidesse vallasasjade toomisega. Seejuures ei eelda üürileandja pandiõigus sissenõutavate nõuete olemasolu (RKTKo 20.12.2011, 3-2-1-127-11, p 10). Üürileandja pandiõigus ulatub VÕS § 305 lg 1 esimese lause alusel üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele kõikidele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded. Samas on üürileandja seadusjärgne pandiõigus rangelt aktsessoorne ja lõpeb AÕS § 281 lg 2 ja § 284 koostoimes tagatud nõude lõppemisega (RKTKo 25.01.2017, 3-2-1-68-16, p-d 39 ja 40.1). Seega lõpeb üürileandja seadusjärgne pandiõigus tervikuna üürilepingu lõppemisel tingimusel, et üürileandja nõuded üürniku vastu on rahuldatud. Konkreetse vallasasja suhtes pandiõiguse lõppemist reguleerib VÕS § 306.
13.2.KomPS § 2 lg 3 p 2 järgi ei ulatu kommertspant üürilepingu kehtivuse ajal nendele vallasasjadele, mis on koormatud üürileandja seadusjärgse pandiõigusega, st üüritud kinnisasjal 4(6)
2-22-16722 asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustuse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele. Kommertspandi ulatus võib muutuda olukorras, kus üürileandja pandiõigus lõpeb tervikuna või mõne konkreetse vallasasja suhtes. Kui üürileandja pandiõigus lõpeb konkreetse üürnikule kuuluva vallasasja suhtes VÕS § 306 alusel ja see vallasasi kuulub endiselt üürnikule, siis ei esine enam asjaolu, mis takistaks kommertspandi ulatumist sellele vallasasjale KomPS § 2 lg 3 p 2 alusel. Sama kehtib nende üürnikule kuuluvate vallasasjade kohta, mida üürilepingu lõppemise järel ei võõrandata üürileandja nõuete rahuldamiseks. Üürilepingu lõppemisel üürileandja nõuete rahuldamiseks üürileandja seadusjärgse pandiõigusega koormatud vallasasjade võõrandamisest ülejäänud tulem tagastatakse AÕS § 295 lg 2 järgi pantijale pärast müügikulude tasumist ja pandipidaja nõude rahuldamist. Sõltumata sellest, kas panditud vallasasja müügist ülejäänud raha kantakse üürniku pangakontole (üürnikul tekib ülekantud rahasumma ulatuses nõudeõigus panga vastu) või antakse ülejäänud tulem üürnikule üle sularahas (vallasasi), kuulub saadu igal juhul üürniku vallasvara hulka. Kuna üürileandjal ei ole seadusjärgset pandiõigust üürilepingu lõppemise järel üürniku vallasasjade võõrandamisest ülejäänud tulemi suhtes, ulatub ülejäänud tulemile KomPS § 2 lg 3 p 2 järgi kommertspant. Seejuures on tähtis ka üürileandja seadusjärgse pandiõigusega koormatud vallasasjade turuväärtuse muutus. Kui vallasasjade turuväärtuse muutumise tõttu ei ole võimalik üürileandja üürilepingust tulenevaid nõudeid üürniku vastu rahuldada, siis ei jää pärast üürileandja nõuete rahuldamist üürnikul alles vallasvara, millele kommertspant saaks ulatuda.
14.Kommertspandi ulatus võib muutuda ka pankrotimenetluse kestel (vt nt RKTKo 02.04.2015, 3-2-1-160-14, p 16). Pankrotimenetluses on kommertspandi ulatuse muutumisele siiski mõningad piirangud. Näiteks on PankrS § 36 lg-s 5 sätestatud, et kui võlgnik on enne pankroti väljakuulutamist käsutanud oma tulevikus tekkivaid nõudeid, muutub käsutus pankroti väljakuulutamisega tühiseks pärast pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuete osas. Käesolevas asjas tuvastatud asjaoludel ei ole kommertspandi ulatuse muutumine pankrotimenetluse kestel takistatud.
15.PankrS § 153 lg 2 esimese lause järgi rahuldatakse pandiga tagatud nõue pandieseme müügist saadud rahaga, millest on maha arvatud sama seaduse § 146 lg-s 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtega pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, ent mitte enam kui ühe kümnendiku ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast. Seega saab kommertspandiga tagatud nõuet PankrS § 153 lg 2 esimese lause kohaselt rahuldada üksnes juhul, kui leidub kommertspandiga koormatud vallasvara. Kuna kommertspant ei ulatu üürileandja seadusjärgse pandiõigusega koormatud varale, siis peab kommertspandiga tagatud nõude rahuldamiseks esmalt täies ulatuses rahuldama üürileandja pandiõigusega tagatud nõude, et allesjäänud vallasvara saaks lugeda kommertspandiga koormatuks (vt p 13.2). Alles seejärel on kommertspandiga tagatud võlausaldaja nõude rahuldamiseks võimalik asuda võõrandama kommertspandiga koormatud vallasvara. Järelikult ei mõjuta võlausaldaja kommertspandiga tagatud nõude esimese järgu nõudena tunnustamine üürileandja õigusi, sest tema kasuks koormatud vallasvarale kommertspant ei ulatu. Samuti ei ole võlausaldaja kommertspandiga tagatud nõude esimese järgu nõudena tunnustamine ebaõiglane muude tähtaegselt nõuded esitanud võlgniku võlausaldajate suhtes, kelle nõuded ei ole pandiga tagatud. Seetõttu tuleb võlausaldaja kommertspandiga tagatud nõuet tunnustada pandiga tagatud nõudena PankrS § 153 lg 1 p 1 mõttes.
16.Maakohus märkis võlausaldajate nimekirjas, et pandiga tagatud nõuete osas on jaotis sisuliselt tähendusetu, sest see ei näita, kellel pandipidajatest on samale pandiesemele eesõigus. Lähtudes pandiga tagatud nõuete suurusest, määras maakohus võlausaldaja kommertspandiga tagatud nõude jaotiseks 82,5% ja üürileandja seadusjärgse pandiõigusega tagatud nõude jaotiseks 17,5%.
5(6)
2-22-16722 PankrS § 154 lg 1 järgi on jaotis suhtarv, mis näitab, kui suurele osale pankrotivara müügist laekunud rahast on võlausaldajal õigus vastavas rahuldamisjärgus tunnustatud nõude alusel. Teisisõnu näitab jaotis, kui suure osa moodustab nõue kõikidest samas järgus tunnustatud nõuetest. PankrS § 153 lg-s 6 on sätestatud, et kui varast ei piisa kõigi ühe järgu nõuete rahuldamiseks, rahuldatakse sama järgu nõuded võrdeliselt nõuete suurusega. Seadusandja on pandiga tagatud nõuete rahuldamise kohta sätestanud PankrS § 153 lg 6 suhtes erinormiks PankrS § 153 lg 3. Viidatud sätte esimese lause kohaselt rahuldatakse nõuded pandieseme müügist saadud raha arvel vastavalt pandiõiguste järjekohtadele, kui pandiese on koormatud mitme pandiõigusega. Seega nähtub seadusest, et jaotiste märkimine on oluline PankrS § 153 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel tunnustatud nõuete puhul, sest nende nõuete puhul rahuldatakse samasse rahuldamisjärku kuuluvad nõuded vastavalt jaotistele. PankrS § 153 lg 1 p 1 alusel tunnustatud nõuete puhul rahuldatakse nõuded PankrS § 153 lg 2 esimeses lauses märgitud ulatuses ükshaaval vastavalt pandiõiguse järjekohtadele. Seega peab pankrotihaldur pandiga tagatud nõuete puhul lähtuma PankrS § 153 lg-tes 2 ja 3 sätestatust, mitte nende nõuete kohta märgitud jaotistest. Kuigi üürileandja seadusjärgse pandiõiguse ja kommertspandi vahel ei ole formaalselt järjekohti, tuleb PankrS § 153 lg-st 3 lähtuda analoogia korras, sest vallasvara saab lugeda kommertspandiga koormatuks üksnes pärast seda, kui üürileandja seadusjärgne pandiõigus on sellele vallasvarale lõppenud (vt p 13). Seetõttu võis maakohus eelviidatud põhjendustel märkida üürileandja tagatud nõude jaotiseks 17,5% ja võlausaldaja tagatud nõude jaotiseks 82,5%.
17.TsMS § 172 lg 1 teises lauses on sätestatud, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Ringkonnakohus selgitas, et viidatud sätte alusel on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus menetluskulude jaotuse otsustamiseks. Ringkonnakohus leidis, et nõuete tunnustamise menetlus toimub kõigi menetlusosaliste huvides, sest selle käigus kinnitatakse võlausaldajate nimekiri ja määratakse jaotised. Seetõttu pidas ringkonnakohus õiglaseks menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmist. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et nõuete tunnustamise menetlus toimub kõigi menetlusosaliste huvides, mistõttu võib maakohtus tekkinud menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmine olla põhjendatud. Samas tekitas pankrotihaldur maakohtu määrust vaidlustades olukorra, kus võlausaldaja pidi maakohtu määruse jõusse jäämiseks osalema ringkonnakohtu menetluses ja vaidlustama ringkonnakohtu määrust Riigikohtus. TsMS § 173 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Eelviidatud olukorras on kolleegiumi arvates õiglane jätta võlausaldaja menetluskulud ringkonna- ja Riigikohtus võlgniku kanda, lähtudes PankrS § 541 lg 1 teisest lausest.
18.Kolleegium ei määra oma varasemale praktikale tuginedes kindlaks menetlusosaliste põhjendatud ja vajalikke menetluskulusid (vt nt RKTKo 10.04.2024, 2-20-3847/48, p 14; RKTKo 31.01.2024, 2-21-7855/57, p 14). Menetluskulud kõigis kohtuastmetes määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.