Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

vaidlustas teistele võlausaldajatele määratud häälte arvu täies ulatuses. Kohus otsustas jätta hagejatele hääled määramata. Nõuete kaitsmise koosolek peeti lõpuni ning läbi vaadati kõik kaitsmisele esitatud nõuded. Kuigi võlgnik puudus koosolekult, otsustas koosolek, et nõuete kaitsmine on võimalik. Hagejate õigusi on rikutud, kuna nad ei saanud osaleda hääletamisel ega otsuste tegemisel. Hagejad ei nõustunud vastuvõetud otsustega. Koosolek pidi otsustama, et kostja puudumisel ei ole nõuete kaitsmine võimalik. Koosolekul olid hääled vaid ühel võlausaldajal, AS-il Revetra. Hagejad palusid, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate 15. septembri 2014. a üldkoosoleku otsused, mis võeti vastu üksnes AS-i Revetra häältega. Otsuste tegemisel rikuti seadusest tulenevat korda, sest otsused võeti vastu vajaliku häälteenamuseta. Kui hagejatele oleksid antud halduri määratud hääled, oleks otsuste vastuvõtmiseks olnud vaja 384 häält. Praegusel juhul võeti otsused vastu 37 hääle võrra vähemate häältega.

kohta andmeid, nagu väidavad määruskaebuse esitajad. Kõik nõuete aluseks olevad dokumendid on pankrotihaldur seda soovinud võlausaldajatele esitanud ning küsimuste korral on neil alati võimalik esitada need suuliselt, elektrooniliselt või kirjalikult. Vaidlusalusel nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati OÜ Cindro Invest nõuet tingimuslikuna, sellest tulenevalt on tal 21 häält. OÜ Marketprojekt nõude vaidlustas pankrotihaldur osaliselt ja AS Revetra täielikult. Pankrotihalduri tunnustatud nõudeosast lähtudes oleks OÜ-le Marketprojekt olnud võimalik määrata 170 häält. Kokku oleks hagejatel olnud selliselt 170 häält, neid oli aga üle kahe korra vähem kui AS-il Revetra ja seega ei oleks nad saanud otsuse vastuvõtmist mõjutada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

tunnistamist muu hulgas juhul, kui otsuste tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda. Koosoleku korra rikkumiseks on ka olukord, kus rikutud on PankrS § 81, mille kohaselt võetakse võlausaldajate üldkoosoleku otsused vastu koosolekust osavõtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. PankrS § 82 kohaselt määrab hääled haldur. Kui halduri määratud häälte arv vaidlustatakse, siis määrab hääled koosolekul osalev kohtunik, ja kui kohtuniku määratud häälte arv vaidlustatakse, siis määratakse häälte arv määruskaebemenetluses. Seega ei selgu iga üksiku võlausaldaja häälte arv alati üldkoosolekul, vaid võib selguda alles hilisemas kohtumenetluses. Juhul, kui jõustunud kohtulahendiga määratud häälte arv erineb koosolekul määratud häälte arvust, siis korrigeerib see automaatselt ka koosolekul osalenud võlausaldajate häälte üldarvu ja võib kujuneda olukord, kus otsuse poolt on antud vähem hääli, kui on lihthäälteenamus. Selline otsus on vastu võetud PankrS § 81 lg-t 1 rikkudes ja tuleb PankrS § 83 alusel kehtetuks tunnistada. Kui häälte arvu võimalik korrigeerimine hilisemas määruskaebemenetluses ei mõjutaks üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtivust, siis oleks seadusega antud häälte arvu määramise vaidlustamise võimalus sisutühi. Hääletamise tulemusena võeti vastu üks otsus – pidada koosolek võlgniku osavõtuta. PankrS § 100 lg 6 järgi saab nõuete kaitsmise koosolek toimuda vaid võlgniku osavõtul. Tegemist on võlausaldajate kaitseks kehtestatud normiga, tagamaks, et võlgnik oleks teadlik tema vastu esitatud nõuetest, ning võimaldamaks võlausaldajatel saada võlgnikult nõuete kohta andmeid ja nii välistada alusetute nõuete kaitsmine ja rahuldamine. Võlgniku kohustusliku osavõtu reeglist saab kõrvale kalduda vaid juhul, kui võlausaldajate üldkoosolek otsustab, et nõuete kaitsmine on võimalik võlgniku osavõtuta. Kuna praegusel juhul tuleb võlausaldajate vastav otsus tunnistada kehtetuks, siis ei ole täidetud nõuete kaitsmise eeltingimust: ei olnud võlgnikku ega ka otsust nõuete kaitsmise kohta ilma võlgnikuta. Tühisusele tuginemiseks peavad hagejad pöörduma kohtusse (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2) ning just seda on nad praeguses asjas teinud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

talle halduri määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes selle kohta määruse (PankrS § 82 lg 4 esimene lause). PankrS § 82 lg 7 võimaldab häälte arvu hilisemas menetluses muuta (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-15, p-d 12 ja 13). Häälte arvu määramise määruse peale võib esitada määruskaebuse (PankrS § 82 lg 4 teine lause). Kolleegium nõustub sellega, et võlausaldajate üldkoosolekul määratud häälte arvu muutmine edasises menetluses uute asjaolude ilmnemisel PankrS § 82 lg 7 alusel ei too kaasa varem määratud häältega tehtud otsuste kehtetuks tunnistamist. Samas ei ole praeguses asjas vaidlustatud otsust tehtud võlausaldajatele varem määratud häältega, vaid 15. septembri koosolekul määratud häälte arvu alusel, millega hagejad jäeti häälteta ja mille nad on määruskaebemenetluses vaidlustanud. Nõustuda ei saa seisukohaga, nagu ei saaks võlausaldajate üldkoosolekul määratud häälte arvu muutmine määruskaebemenetluses tuua kaasa vaidlustatud häältega vastu võetud võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist, nagu ringkonnakohus on leidnud. PankrS § 83 lg 1 sätestab, et võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Seega, kui võlausaldajate üldkoosoleku otsused on vastu võetud võlausaldajate häältega, kellele antud häälte arv on määruskaebusega vaidlustatud ja määruskaebemenetluses muudetud, võib see PankrS § 83 lg-s 1 sätestatud asjaoludel anda alust võlausaldajate üldkoosoleku otsus kehtetuks tunnistada. Vastasel juhul muutuks sisutühjaks PankrS § 82 lg 4 teine lause, milles sätestatakse määruskaebuse esitamise õigus häälte määramise määruse peale. Nii tuleb kohtul hagis esitatu alusel igas asjas hinnata seda, kas kohtu ette toodud asjaolud annavad piisava aluse, et otsus kehtetuks tunnistada. Praeguses asjas esitatud asjaolud seda ei võimaldaks.

võlausaldaja, samuti siis, kui vastuväite esitanud võlausaldaja või haldur nõuete kaitsmise koosolekul vastuväitest loobub. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt ei võeta pärast nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist nõuete kaitsmise koosolekul vastuväiteid selle nõude või pandiõiguse kohta arvesse, välja arvatud sama seaduse § 106 lg-s 2 nimetatud juhul. Nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuet ja selle rahuldamisjärku ei saa hiljem vaidlustada, välja arvatud PankrS § 106 lg-s 2 nimetatud juhul (PankrS § 105). PankrS § 106 lg 1 esimese lause kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. PankrS § 106 lg-s 2 on sätestatud, et kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi. PankrS § 106 lg 3 esimese lause kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolek ei ole nõude või pandiõiguse tunnustamist uuesti läbi vaadanud ühe kuu jooksul, arvates läbivaatamise nõude esitamisest, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri hagi alusel kohus. Viidatud sätete süsteemist, nende loogikast ja koosmõjust tuleneb, et nõue on tunnustatud, kui sellele vastuväiteid ei esitata, vastuväite esitamise korral tuleb aga nõude tunnustamiseks esitada hagi kohtusse. Nõuete kaitsmise koosolekul toimunut on võimalik vaidlustada üksnes PankrS § 106 lg-s 2 sätestatud erandlikel alustel (tunnustamine võltsitud andmete alusel, koosoleku kokkukutsumisel või pidamisel aset leidnud oluline seadusrikkumine). Nende olemasolu korral tuleb huvitatud isikul taotleda esmalt uue nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumist (PankrS § 106 lg 2) ning üksnes juhul, kui sellist taotlust ei ole rahuldatud, saab huvitatud isik esitada hagi nõude tunnustamiseks või tunnustatud nõude tunnustamata jätmiseks (PankrS § 106 lg 3). PankrS § 106 lg 2 ei anna aga võlausaldajale, kelle nõue on jäänud kaitsmata, õigust taotleda uue nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumist (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-13, p 12; 2. aprilli 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-14, p 19). Hagejad on hagiavalduses märkinud, et vaidlusalusel 15. septembri 2014 nõuete kaitsmise koosolekul vaadati läbi kõik kaitsmisele esitatud nõuded, sealhulgas hagejate nõuded. Samas ei ole hagejad tuginenud asjaoludele, mis PankrS § 106 lg 2 esimese lause järgi võiksid anda alust uue koosoleku kokkukutsumist nõuda, ega sellele, nagu oleksid nad taotlenud nõuete tunnustamise uut läbivaatamist. Ka vastavat hagi ei ole nad esitanud (PankrS § 106 lg 3). Hagejate esitatud asjaolude ja nõude kohaselt ei saa kerkida küsimust 15. septembri koosolekul toimunud nõuete kaitsmise tühisusest viisil, nagu hagejad on selle esitanud.

Perspektiivitu hagi menetlemine oleks vastuolus tsiviilkohtumenetluse ülesandega ja tooks kaasa üksnes põhjendamatuid kulusid (TsMS § 2). Lisaks sellele ei ole hagejad teinud usutavaks väidet, nagu oleks nõuete kaitsmise koosoleku pidamine võlgniku osavõtuta rikkunud nende õigusi. PankrS § 100 lg 6 järgi on nõuete kaitsmise koosolekust kohustatud osa võtma haldur ja võlgnik. Võlgniku puudumisel otsustab koosolek, kas nõuete kaitsmine on võimalik (vt ka 19. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-13, p 14). Kohtute infosüsteemist leitava võlausaldajate üldkoosoleku protokolli lisast nähtub, et võlgnik on esitanud nõuete kohta kirjalikud vastuväited. Esitatud hagist ei nähtu, miks ei olnud see hagejatele esitatud nõuete kohta seisukoha kujundamiseks piisav.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.