Avaldaja: Sockmann Group OÜ (registrikood: 11717422), avaldaja seaduslik esindaja: juhatuse liige V. S. (e-post: xxxx) Saneerimisnõustaja: Urmas Ustav (e-post: [email protected]) Vastuväite esitanud võlausaldaja: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (registrikood 90006012)
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada Sockmann Group OÜ saneerimismenetluses 05.08.2022 kohtule esitatud võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava.
2.Järelevalvet Sockmann Group OÜ saneerimiskava täitmise üle teostab saneerimisnõustaja Urmas Ustav.
3.Kohustada saneerimisnõustajat esitama saneerimiskava täitmise kohta võlausaldajatele ja kohtule igal poolaastal aruande, milles kirjeldatakse ettevõtte majanduslikku seisundit, saneerimiskava täitmist ja muid olulisi asjaolusid, mille vastu võlausaldajatel võib huvi olla. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada hiljemalt 14.04.2023.
Kohustada saneerimisnõustajat Sockmann Group OÜ maksejõuetusele viitavatest asjaoludest teavitama koheselt ettevõtjat ning äriühingu püsiva maksejõuetuse saabumisel teavitama sellest koheselt võlausaldajaid ja Harju Maakohut.
5.Kohustada Sockmann Group OÜ juhtorgani liikmeid andma saneerimisnõustajale järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutama saneerimisnõustajale abi järelevalvekohustuste täitmisel.
6.Osaühingu tavapärasest majandustegevusest väljuvad tehingud (põhivara müük, laenude võtmine, tagatiste andmine jne) alates 10 000 eurot on vaja saneerimisnõustaja sellekohane kirjalik nõusolek.
7.Määrata U. V. eksperditasuks 5 000 eurot (viis tuhat) , mis kuulub tasumisele 05.09.2022 Sockmann Group OÜ poolt Rahandusministeeriumi arveldusarvele kantud tagatise arvelt. Väljamakse teostada PropertyManagement OÜ (registrikood 16023307) arvelduskontole
xxxx.
8.Vabastada U. V. ja saneerimismenetluses.
L.
K.
eksperdi
ülesannetest
Sockmann
Group
OÜ
9.Jätta rahuldamata Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse vastuväited saneerimiskava kinnitamata jätmiseks.
10.Saata Sockmann Group OÜ saneerimiskava kinnitamise kohtumäärus kõigile võlausaldajatele (SanS § 37 lg 1).
11.Toimetada määrus kätte avaldajale, saneerimisnõustajale Urmas Ustavile ja ekspertidele U. V.le ja L. K.ule. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega saneerimiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib ettevõtja või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul selle kättesaamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Asjaolud
1.Sockmann Group OÜ esitas 14.04.2022 Harju Maakohtule avalduse saneerimismenetluse algatamiseks. Kohus algatas 19.04.2022 kohtumäärusega saneerimismenetluse ja määras saneerimisnõustajaks Urmas Ustavi.
2.Saneerimisnõustaja esitas kohtule saneerimiskava ja arvamuse 20.06.2022. Saneerimiskava vastuvõtmise hääletamisel jäi Sockmann Group OÜ saneerimiskava kinnitamata. Saneerimiskava hääletamisel osalesid kõik saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajad. Saneerimiskava poolt hääletanud võlausaldajatele kuuluvate nõuetega oli esindatud vähem, kui nõutav 2/3 häältest. Seega saneerimiskava oli võlausaldajate poolt vastu võtmata. Saneerimiskava vastuvõtmise vastu hääletas ainsana Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS).
3.05.08.2022 esitas avaldaja kohtule SanS § 29 lg 1 kohaselt avalduse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks. Avalduse kohaselt palub Sockmann Group OÜ vaatamata saneerimiskava kinnitamata jätmisele kohtul saneerimiskava kinnitada. Saneerimiskavas on välja toodud ettevõtja majandusliku seisundi kirjeldus saneerimismenetluse algatamise seisuga ja nende põhjuste analüüs, mis on kaasa toonud ettevõtja saneerimise vajaduse, ettevõtja prognoositav majanduslik seisund pärast saneerimist, rakendatavate saneerimisabinõude kirjeldus ja analüüs ning saneerimiskava täitmise tähtaeg ja saneerimiskava mõju ettevõtja töötajatele. Seega on täidetud SanS § 30 lg 1 p-st 3 tulenev tingimus.
4.Saneerimiskavale vastuväite esitanud võlausaldaja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus palub jätta Sockmann Group OÜ vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamata.
5.29.08.2022 kohtumäärusega tegi kohus Sockmann Group OÜ saneerimiskava hindamise ekspertiisi ülesandeks eksperdile U. V.le ja eksperdile L. K.ule.
6.Ekspert U. V. arvamuse kohaselt on Sockmann Group OÜ saneerimine võimalik ja põhjendatud. Ekspert leidis, et võlausaldajate õigustega arvestamise seisukohalt võib esile tõsta kahte asjaolu: a) rahasaldo on 2028.a lõpus piisav selleks, et tasuda mitteseotud
isikutest võlausaldajate nõuete jääk (13 720,38 eurot) ning b) kui EIS nõuet tagava käenduse alusel on võimalik saada vastutavalt isikult maksimaalne summa ehk 50 000 eurot, siis võib tõstatada küsimuse, kas saneerimiskavale peaks allutama üksnes käendusega katmata osa 315 890 eurot (365 890-50 000). Viimasena nimetatud asjaolu annaks rahavoogude ning võlausaldajatele makstavate summade samaks jäädes EIS-le täiendavad 10 475 eurot, sest kõikide ülejäänud võlausaldajate (sh EIS käendusega tagamata osas) nõudeid tuleks vähendada 31% asemele 32,59%. Teisisõnu, EIS paremus saab realiseeruda teiste võlausaldajate arvel seetõttu, et nende nõuete tagab teatud ulatuses osaühingu juhatuse liikme käendus. Eksperdi hinnangul on mõlemad eelnimetatud asjaolud (mitteseotud isikutest võlausaldajate nõuete jäägi ühe aasta võrra kiirem täitmine ning EIS nõude veidi suuremas ulatuses täitmine) saneerimiskava seisukohalt asjaolud, mis ei peaks tooma kaasa saneerimiskava kinnitamata jätmist. Lisaks eeltoodule on mõistlik tagada, et osaühingu tavapärasest majandustegevusest väljuvad tehingud (põhivara müük, laenude võtmine, tagatiste andmine jne) saaksid teatud summast (näiteks 10 000 eurot) alates saneerimisnõustaja heakskiidu. Selline meede on vajalik selleks, et välistada, et osaühingu majanduslik seisund saab halveneda kuni hetkeni, millal tuleb hakata tegema saneerimiskavas kirjeldatud makseid.
7.Ekspert L. K. on seisukohal, et osaühingu makseraskuste ületamiseks on vaja võlausaldajate nõudeid ümber kujundada – nõudeid osaliselt vähendada, pikendada osaühingu kohustuste täitmise tähtaja, võimaldada kohustuste täitmine osamaksetena. Lisaks sellele on vaja osaühingu majandustegevust optimeerida, eelkõige suurendada osaühingu käivet ning vähendada osaühingu laojäägid ja tootmiskulud. Saneerimisabinõudeks on kohustuste täitmise tähtaja pikendamine, rahaliste nõuete osamaksetena täitmine ning võlausaldajate põhinõuete osaline vähendamine ja kõrvalnõuete vähendamine nullini. Nõuete ümberkujundamisel on lähtutud võlausaldajate nõuete võrdse kohtlemise põhimõttest – kõikide saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajate põhinõuded vähendatakse võrdselt 31% ning kõrvalnõuded võrdselt 100%. Kõikide võlausaldajate põhinõuded tasutakse 8 aasta jooksul alates saneerimiskava kinnitamisest. Põhinõuete vähendamine 31% on vajalik saneerimiskava edukaks täitmiseks tulenevalt koostatud rahavoo prognoosist. Osaühing on rahavood prognoosinud võimalikult realistliku, osaühingu eelnevat käekäiku ja juhtkonna plaane arvestades kõige tõenäolsema stsenaariumi alusel (vt. ekspertarvamuse osa III). Maksepuhkus kestusega 2 aastat alates saneerimiskava täitmisest on vajalik, et võimaldada osaühingul nii tegeleda makseraskusi põhjustava probleemi lahendamisega. Võib hinnata, et osaühingul on 2 aasta jooksul võimalik läbi viia kõik vajalikud muudatused osaühingu igapäevases äritegevuses, tootmisprotsessides, korraldada lõplikult pikaajalist koostööd välismaa partneritega ja platvormidega. Kohtumääruse põhjendused
8.Sockmann Group OÜ saneerimisavaldus on esitatud enne 2022. aasta 1. juulit, seega kohaldatakse käesolevale saneerimismenetlusele kuni 2022. aasta 30. juunini kehtinud saneerimisseaduse redaktsiooni.
9.Saneerimisseaduse (SanS) § 36 kohaselt kinnitab kohus võlausaldajate poolt vastu võtmata saneerimiskava, kui: 1) ei ole rikutud käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid; 2) ekspertide hinnangul on ettevõtte saneerimine tõenäoliselt edukas; 3) saneerimiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega või võrreldes teiste samasse rühma kuuluvate võlausaldajatega; 4) tegemist on olulise ettevõtjaga, ka olulise tööandjaga.
10.Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-25-11 kohaselt tuleb saneerimisel eristada püsivat maksejõuetust ja ajutist maksejõuetust, mis on saneerimiskavaga ületatav. Saneerimismenetluse välistab üksnes püsiv maksejõuetus. Tuleb kontrollida, kas vähemalt kava kinnitamata jätmist taotlenud võlausaldajatele tagatakse saneerimismenetluses kava täitmisel nõuete rahuldamine oluliselt mitte väiksemas ulatuses sellest, mida neil oleks tõenäoliselt võimalik saavutada pankrotimenetluses, st anda tuleb nö pankrotihinnanang.
11.Sockmann Group OÜ saneerimiskava hinnanud ekspert on seisukohal Sockmann Group OÜ saneerimine on võimalik ja tõenäoliselt edukas, sest eksperdile esitatud info toetab ettevõtte võimekust täita saneerimiskava alusel võetavaid kohustusi. Eksperdi hinnangul annab Sockmann Group OÜ saneerimine parema tulemuse võrreldes panrotiga. Saneerimiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Sockmann Group OÜ saneerimiskavas ei ole võlausaldajaid rühmitatud. Kõik kuus saneerimiskavale allutatud võlausaldajat on kajastatud ühes rühmas ning võlausaldajad on ka rühmasiseselt koheldud võrdselt.
12.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-74-13 märkinud, et kohtul on vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamisel õigus kaaluda ettevõtja olulisust. Oluline ettevõtja on eelkõige selline ettevõtja, mis vastab olulise ettevõtja tunnustele juba saneerimismenetlusse sisenemisel. Ekspert U. V. on E-Krediidiinfo põhjal tuvastanud, osaühinguga samal põhitegevusalal Suka- ja sokitootmine (14311) tegelikkuses Eestis ükski teine äriühing ei tegutse. 2021.a andmete põhjal nimetab E-Kredidiinfo kolme (3) äriühingut, milliste käive on tegelikkuses olematu (dtl 601, vt ekspertiisi punkt 38).
13.Ettevõtte majandustegevuse lühikirjelduse kohaselt Sockmann Group OÜ on asutatud 21.09.2009 (dtl 14 Sockmann Group OÜ äriregistri väljavõte) ning põhineb 100% Eesti kapitalil. Avaldaja ainuosanikuks on Suva OÜ. Avaldaja põhitegevuseks on suka- ja sokitootmine. Lisategevusaladeks on tekstiiltoodete jaemüük ning enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus. SUVA sokitootmine tegutseb turul üle 100 aasta, on üks vähestest allesjäänud Eesti tekstiili tootjatest ning ainuke Eesti soki- ja sukatootja. Osaühing on unikaalne oma tehnoloogiliste võimaluste pooles. Enamikul konkureerivatest tootjatest üle maailma ei ole võrreldavat seadmeparki ega tootmisvõimekust. Euroopas ei ole ühtegi ettevõtjat, kelle toodete sortiment oleks sama lai. Osaühing on unikaalne ka töötajate poolest. Hetkel töötab Osaühingus 73 ainulaadse väljaõppega töötajat: kudujad, tehnikaspetsialistid, õmblejad, müügispetsialistid jne. Töötajate väljaõppe toimub kohapeal.
14.Kohus nõustub saneerimisnõustaja hinnanguga, et ettevõtja näol on tegemist vajaliku tööandjaga. Saneerimise tulemusel tagatakse Sockmann Group OÜ senistele töötajatele nende töökohad, samuti on tõenäoline tarvidus täiendavate töötajate järele, saavutamaks ettevõtja eesmärke. Säilitatud töökohtadel tööle jäänud töötajate seaduslikud õigused on saneerimismenetluses tagatud. Kohus asub seisukohale, et Sockmann Group OÜ on oluline ettevõtja, sh oluline tööandja.
15.Võlausaldaja EIS on esitanud vastuväited saneerimiskavale. EIS on arvamusel, et (i) saneerimiskavas ette nähtud maksepuhkus on liiga pikk (avalduse p 3), (ii) pandiga tagatud nõuete omanike õigusi on rikutud võlausaldajate rühmitamata jätmisega (avalduse p 4), (iii) kava pankrotianalüüsis väljatoodud järeldused on põhjendamatud (avalduse p 6) ning (iv) Ettevõtja majandusliku seisundi kajastatavad andmed pole piisavalt kontrollitavad ega arusaadavad (avalduse p 7).
16.EIS väidab, et saneerimiskavas ette nähtud maksepuhkus kaks aastat on liiga pikk. Kohus eeltoodud väitega ei nõustu järgmistel põhjendustel. Eksperdid U. V. ja L. K. on välja toonud, et maksepuhkus kestusega 2 aastat alates saneerimiskava täitmisest on vajalik, et
võimaldada osaühingul tegeleda makseraskusi põhjustava probleemi lahendamisega. Võib hinnata, et osaühingul on 2 aasta jooksul võimalik läbi viia kõik vajalikud muudatused osaühingu igapäevases äritegevuses, tootmisprotsessides, korraldada lõplikult pikaajalist koostööd välismaa partneritega ja platvormidega. Maksepuhkus kestusega 2 aastat on vajalik Ettevõtja edukaks saneerimiseks. Saneerimiskava koostamisel on saneerimisabinõude valikul ja ulatuse määramisel on lähtutud Ettevõtja rahavoo prognoosist. Ettevõtja rahavoo prognoosi koostades analüüsis saneerimisnõustaja koos Ettevõtjaga äärmiselt põhjalikult kõiki võimalikke saneerimisabinõude kogumeid, sealhulgas erinevaid maksepuhkuse perioode. Analüüsi tulemusena jõudsid Ettevõtja ja saneerimisnõustaja järeldusele, et ilma maksepuhkuseta või lühema kui 2-aastase maksepuhkuse korral ei ole Ettevõtja edukas saneerimine tõenäoline, arvestades seda, et saneerimiskava täitmise tähtajaks on kaheksa aastat.
17.EIS heidab ette, et pandiga tagatud nõuete omanike õigusi on rikutud võlausaldajate rühmitamata jätmisega. Kohus nõustub saneerimisnõustaja märgituga, et saneerimiskava koostamise hetkel kehtinud saneerimisseaduse järgi oli võlausaldajate rühmade koostamine Ettevõtja ja Saneerimisnõustaja diskretsioon. Kuni 30.06.2022 kehtinud saneerimisseaduse (SanS) § 21 lg-st 2 tulenes, et saneerimiskavas võib ette näha, et võlausaldajate nõuded rahuldatakse võlausaldajate rühmade kaupa. Väljakujunenud Riigikohtu praktika kohaselt sätte sõnastusest tuleneb, et saneerimiskavas ei ole kohustust moodustada võlausaldajate rühmi (vt nt RKTKm 3-2-1-122-09 p 18). Ka saneerimisseaduse seletuskirjas on selgitatud, et SanS § 21 lg 2 loob ettevõtjale valikuvõimaluse, kas esitada saneerimiskava vastuvõtmiseks võlausaldajate üldsusele või rühmitada võlausaldajad eelnevalt ja panna kava hääletamisele igas rühmas eraldi. Võlausaldajate rühmade moodustamine on teatud lihtsamate saneerimisjuhtumite korral üleliigne või liiga kohmakas (Saneerimisseadus 334 SE seletuskiri, lk 29 ja 20). Seega on käesolevas saneerimismenetluses rühmade moodustamine õigus, mitte kohustus. Kuna seadus ei nõua võlausaldajate rühmade moodustamist, eraldi pandipidajate rühma ei moodustatud otstarbekuse kaalutlusest lähtuvalt. Kavaga on hõlmatud vaid kuus võlausaldajat, kelle rühmadesse jagamine oleks üleliigne. Lisaks, lähtudes võrdse kohtlemise põhimõttest, rakendas Ettevõtja kõikide võlausaldajate nõuete suhtes samu saneerimisabinõusid, mille puhul ei ole rühmitamine nõutud. Saneerimisnõustaja on 18.08.2022 seisukohas selgitanud, et EIS asetamine eraldi rühma (näiteks pandipidajate rühm) annaks kokkuvõttes samaväärse tulemuse, kuivõrd sellisel juhul tuleks pandipidajate rühma asetada ka AS Tiigi Keskus, kelle nõuded on tagatud üürileandja pandiõigusega. See omakorda tähendaks, et pandipidajate rühmas oleks kaks võlausaldajat (AS Tiigi Keskus ja EIS), kellest AS Tiigi Keskus hääletas saneerimiskava vastuvõtmise poolt, mistõttu eksisteeriks ikkagi alus vastuvõtmata saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamiseks (SanS § 30 lg 1 p 6, SanS § 29 lg 1 p 2). Kokkuvõttes ei riku võlausaldajate rühmitamata jätmine antud juhul EIS ega ühegi teise võlausaldaja õigusi, kuna rühmade moodustamine ei ole seaduse järgi kohustuslik ega muudaks antud juhul saneerimiskava vastuvõtmise hääletamise tulemusi.
18.EIS heidab ette ka seda, et kava pankrotianalüüsis väljatoodud järeldused on põhjendamatud (avalduse p 6). Kohus märgib, et seadusega ei ole sätestatud kohustuslikke erisusi erinevate õigustega võlausaldajate suhtes saneerimisabinõude määramisel. Seadus ei sätesta piirangut, mis keelaks erinevate õigustega võlausaldajate nõuetele ühetaolisi saneerimisabinõusid rakendamist. Seega EIS arusaam, et pandiga tagatud ning pandiga tagamata nõuetele ei saa saneerimisabinõusid ühetaoliselt rakendada, on ebaõige. Kohtupraktikast tuleneb aga põhimõte, et saneerimismenetluses ei või pandipidajast võlausaldajaid kohelda oluliselt halvemini, kui neid koheldakse pankrotimenetluses, mis puudutab ennekõike nõuete vähendamist (vt nt RKTKm 3-2-1-74-13 p 19). Seega, saneerimisabinõude määramisel arvestas Ettevõtja sellega, millisel määral oleks iga
pandipidaja nõue täidetud Ettevõtja pankroti olukorras. EIS nõue ei saaks pankrotimenetluse raames pandi arvel arvestataval määral rahuldatud - EIS nõuded on tagatud kommertspandiga, samas asub kogu Ettevõtja vallasvara üüritavatel pindadel – Tiigi Keskuse ja esinduskaupluste ruumides. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kommertspant ei laiene varale, millele on seaduse alusel tekkinud üürileandja pandiõigus (vt nt RKTKm 3-2-1-160-14, p 15). Seega ei ole EIS nõuete rahuldamine tõenäoline kommertspandi eseme realiseerimise teel, ning see on rahuldatav üksnes käenduse arvel.
19.Pankrotianalüüsi koostamise hetkel kehtinud pankrotiseaduse § 153 lg 2 järgi pandiga tagatud nõue rahuldatakse esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest tehakse teatud mahaarvamised. Kuna EIS kommertspant ei laiene Ettevõtja vallasvarale, siis ei ole EIS nõue pandieseme arvel rahuldatav. Sisuliselt, Ettevõtja pankroti korral oleks EIS samas positsioonis nagu pandiga tagamata nõuete omanikud.
20.Eeltoodust tuleneb, et EIS nõuetele on võimalik rakendada kõiki saneerimisabinõusid, sh põhinõude vähendamist, vastavalt Saneerimisnõustaja äranägemisele. Seega, kuna EIS nõude vähendamine saneerimiskavas ettenähtud määral on õigustatud ning saneerimismenetluse raames saab EIS nõue oluliselt suuremal määral rahuldatud kui pankrotimenetluse raames, ei riku saneerimisabinõude ühetaoline rakendamine EIS õigusi.
21.EIS heidab ette ka seda, et pankrotianalüüsis on esitatud kontrollimatud väited. Asjaolu, et analüüs ei lasku kõikidesse võimaliketesse detailidesse ei tähenda, et see oleks kontrollimatu. Kohus leiab, et pankrotianalüüs on koostatud saneerimiskava koostamiseks piisava detailsusega, arvestades saneerimisnõustaja ülesandeid ja pädevust, saneerimismenetluse kiireloomulisust ning Ettevõtja varaga seotud elulisi asjaolusid. Pankrotivara moodustamine, hindamine, hoidmine ja realiseerimine on mahukas protsess pankrotimenetluses. Ei ole võimalik eeldada, et paralleelselt saneerimiskava koostamisega algatab saneerimisnõustaja protsessi, mis oleks sarnane pankrotivara moodustamisele ja realiseerimisele või teeb sarnaseid toiminguid, saamaks teada suurema täpsusega, millises ulatuses on võlausaldajate nõuete rahuldamine pankrotimenetluses võimalik. Selline lähenemine ei oleks Saneerimisnõustaja pädevusega ega saneerimismenetluse eesmärgiga kooskõlas. Lisaks saneerimismenetluse eesmärgi ning Saneerimisnõustaja pädevusega, tuleb pankrotianalüüsi puhul arvestada ka eluliste asjaoludega. Nt hindamaks Ettevõtja seadmete pargi täpset maksumust Ettevõtja pankroti olukorras, peaks Saneerimisnõustaja tellima eraldi eksperdi arvamuse tõenäoliselt välismaalt, kuna Ettevõtja seadmete park on unikaalne ning Eestis puudub spetsialist, kes oskaks seadmeid õigesti hinnata. Kuna selline ajaline ja rahaline kulu ei ole saneerimismenetluses ettenähtud, pidi saneerimisnõustaja välja selgitama liigikaudset masinate maksumust koostöös Ettevõtjaga. Vastavad hinnangud põhinevad Ettevõtja raamatupidamislikel andmetel ning Saneerimisnõustaja ja Ettevõtja parimal arusaamal turuolukorrast. Sarnast lähenemist on rakendatud kogu Ettevõtja vara realiseerimismaksumuse kindlakstegemisel. Eeltoodust tulenevalt, on saneerimiskavas esitatud pankrotianalüüs koostatud piisava detailsusega ning on piisavalt põhjendatud ja kontrollitav.
22.EIS väide, et Ettevõtja majandusseisu kirjeldavad andmed ei ole üheselt arusaadavad ega kontrollitavad on kohtu hinnangul paljasõnaline. Saneerimisnõustaja on saneerimiskava koostamise käigus tutvunud kõikide dokumentidega, suhelnud Ettevõtjaga ja sh Ettevõtja raamatupidajaga. Ettevõtja raamatupidamine ei tekita küsimusi ning on piisavalt arusaadav. Seda kinnitab ka asjaolu, et eelmiste aastate Ettevõtja majanduslikud aruanded olid audiitori poolt kinnitatud ning äriregistrile õigeaegselt esitatud. Väide, et suure tõenäosusega ei ole 2021. aasta majandusaruanne audiitori poolt kinnitatud, kuna audiitori arvates ei ole raamatupidamises majandusseis kajastatud õigesti ja õiglaselt, on väär väide. Ettevõtja on kohtule esitanud vandeaudiitori vastuse (dtl 583-584 audiitori vastuse tõlge), milles vandeaudiitor kinnitab, et audiitor lükkas aruande osas arvamuse
kujundamise edasi, kuna Ettevõtja on hetkel saneerimise protsessis. Audiitor ei pea võimalikuks aruande osas lõpliku auditiarvamuse andmist enne saneerimiskava kinnitamist.
23.EIS märgib, et küsitavust on toonud arve 413798 Baltic Wood Export Trade SIA (Läti) summas 387 477 eurot (edaspidi Arve). Selle arve kohta esitatud täpsustava küsimuse peale on EIS saanud näha arvet, mille summa on hoopis 345 792 eurot. Samuti jääb EIS-le selgusetuks selle arvega edasi toimunu – aastal 2020 on arve maha kantud, aastal 2021. a aga hoopis kaup tagasi võetud ning arvele kreeditarve tehtud. Ettevõtja selgitab Arve kajastamisega seonduvat 18.08.2022 kohtule esitatud seisukohas (dtl 587-601). Menetlusökonoomia kaalutlustel kohus ei korda üle Ettevõtja põhjendusi ja esitatud tõendeid. Kohus märgib lühidalt, et EIS-ga suhtluse raames Ettevõtja edastas EIS-le esialgu arve, mille summaks oli 345 792 eurot. Õiget summat kajastatav arve edastati EIS-le hiljem. Arvetes näidatud summade erinevus oli tingitud sellest, et klient muutis või täiendas enda tellimust mõned korrad, seega pidi Ettevõtja muutma ka vastavasisulised arved. Ekslikult saadeti EIS-le esmalt üks varasematest arvete variantidest.
24.Kohus leiab, et võlausaldaja vastuväited ei anna alust jätta esitatud saneerimiskava kinnitamata. Saneerimiskava on koostatud seadust ja kohtupraktikat järgides ning arvestades kõiki osapoolte huvisid ega riku ühtegi võlausaldaja, sh EIS, õigusi.
25.Kohus asub seisukohale, et saneerimiskava on realistlik ja täitmine realiseeritav, SanS § 36 nimetatud tingimused vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks on täidetud ning saneerimiskava saab vastu võtta. Saneerimiskavas on välja toodud ettevõtja majandusliku seisundi kirjeldus saneerimismenetluse algatamise seisuga ja nende põhjuste analüüs, mis on kaasa toonud ettevõtja saneerimise vajaduse (vt saneerimiskava IV ptk, dtl 416 jj), ettevõtja prognoositav majanduslik seisund pärast saneerimist (vt saneerimiskava VIII ptk, dtl 431 jj), rakendatavate saneerimisabinõude kirjeldus ja analüüs ning saneerimiskava täitmise tähtaeg (vt saneerimiskava ptk VII, dtl 428 jj) ja saneerimiskava mõju ettevõtja töötajatele (vt saneerimiskava ptk IX, dtl 432). Seega on täidetud vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise rahuldamise eeldused.
26.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et nii saneerimisnõustaja ja kui ka Ettevõtja on põhjalikult selgitanud Ettevõtja saneerimiskava kinnitamise vajalikkust. Saneerimiskava kinnitamist toetab ka oma arvamuse esitanud eksperdid U. V. ja L. K.. Puuduvad alused saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. EIS õigusi ei ole saneerimiskava koostamise käigus ega saneerimiskavaga rikutud.
27.SanS § 50 kohaselt täidab järelevalvet saneerimiskava täitmise üle saneerimisnõustaja. Saneerimisnõustaja esitab saneerimiskava täitmise kohta võlausaldajale ja kohtule igal poolaastal aruande, milles kirjeldab ettevõtte majanduslikku seisundit, saneerimiskava täitmist ja muid olulisi asjaolusid, mille vastu võlausaldajal võib huvi olla. Saneerimisnõustaja teatab ettevõtja makseraskustele viitavatest asjaoludest kohe ettevõtjale ja püsiva maksejõuetuse saabumisel ka võlausaldajale ning saneerimiskava kinnitanud kohtule. Nimetatud kohustus ei mõjuta juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikme vastutust pankrotiavalduse esitamata jätmise eest. Ettevõtja annab saneerimisnõustajale järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab saneerimisnõustajale abijärelevalvekohustuste täitmisel.
28.Kui ettevõtja ei täida saneerimiskavast tulenevaid kohustusi saneerimiskava vastavalt SanS § 51 lg 1 p 2.
tühistab kohus
29.SanS § 33 lg 1 järgi on eksperdil eksperdi vabastamisel õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ning tasu oma ülesannete
täitmise eest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt otsustab kohus eksperdi tasu ja kulutuste hüvitise suuruse eksperdi vabastamisel eksperdi tegevuse ja kulutuste aruande alusel, mis on esitatud kohtu määratud tähtaja jooksul.
30.Kohus määras 29.08.2022 kohtumäärusega avaldajale tähtaja 10 päeva saneerimisnõustaja tasu ja kulude katteks kohtu deposiiti kantava summa tasumiseks. Avaldaja on 05.09.2022 tasunud Rahandusministeeriumi kontole 11 000 eurot.
31.01.07.2022 jõustunud Saneerimisseaduse (SanS) § 18 sätesatab saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitamise korra. Seletuskiri RT I 2008, 53, 296 – jõust. 26.12.2008 selgitab, et SanS § 18 saab kohaldada ka ekspertide tasu ja kulutuste hüvitamisel. Justiitsministri 09.01.2009.a määruse nr 1 „Saneerimisnõustaja tasu ja hüvitatavate kulutuste arvestamise kord ning tasu piirmäärad“ § 5 lg 1 kohaselt juhul, kui saneerimisnõustaja ja ettevõtja vaheline kokkulepe saneerimisnõustaja tasu suuruse kohta puudub või kui kohtu hinnangul kahjustab sellest tulenev tasu suurus ilmselgelt võlausaldajate huve, peab käesoleva määruse § 4 alusel määratud saneerimisnõustaja tasu suurus jääma käesolevas paragrahvis sätestatud tasu alam- ja ülemmäära vahele. SanS § 5 lg 2 kohaselt võetakse saneerimisnõustaja tasu alam- ja ülemmäära arvestamisel aluseks saneerimiskavaga ümberkujundatavate nõuete kogusumma. Sockmann Group OÜ saneerimismenetluses kujundati ümber nõudeid kokku summas 1 049 086,86 eurot (saneerimiskava punkt 66), seega on tasu alam- ja ülemmäär 7-7,5% saneerimiskavaga ümberkujundatavate nõuete kogusummast.
32.Ekspert U. V. esitas 16.03.2021 kohtule eksperdi tasu väljamaksmise taotluse, paludes määrata eksperdi töötasuks 5000 eurot (ei lisandu käibemaks). Kohus on seisukohal, et eksperdi poolt taotletud eksperditasu jääb justiitsministri määrusega kehtestatud piirmääradesse, on töömahtu arvestades mõistlikus suuruses ning kuulub välja mõistmisele täies ulatuses.
33.SanS § 34 lg 1 p 2 alusel tuleb saneerimiskava kinnitamisega seoses vabastada eksperdi kohustustest eksperdid U. V. ja L. K..
34.SanS § 37 lg 1 kohaselt määrus, millega saneerimiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte ettevõtjale ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse. Määrus, millega saneerimiskava kinnitatakse, on koheselt täidetav.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.