1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Condor Inkasso OÜ hagi Ardi Pai vastu 7. märtsil 2013 sõlmitud laenulepingu nr 20130307046 alusel võla väljamõistmiseks.
2.Mõista Ardi Pailt (Pai) (isikukood 39110142742) Condor Inkasso OÜ (registrikood 11081243) kasuks välja:
2.1.158 (ükssada viiskümmend kaheksa) eurot ja 94 senti (sealhulgas põhivõlg 145 eurot ja 87 senti, intress 73 senti ning viivis perioodi 3. november 2013 kuni 11. november 2014 eest 12 eurot ja 34 senti);
2.2.alates 12. novembrist 2014 kuni põhivõla täieliku tasumiseni tagastamata põhivõlalt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata (põhinõue 31 eurot 11 senti, intressinõue 77 eurot 69 senti ja viivisenõue 4 eurot 16 senti ning võla sissenõudmisega seotud kulude nõue 55 eurot).
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta hageja menetluskuludest 49% kostja kanda ja 51% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
7.Mõista Ardi Pailt (Pai) Condor Inkasso OÜ kasuks välja menetluskulu 83 (kaheksakümmend kolm) eurot ja 30 senti.
8.Mõista Ardi Pailt (Pai) Condor Inkasso OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
KIRJELDAV OSA
1.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale elektrooniliselt kätte toimetatud 9. veebruaril 2015. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Hagiavalduses tulenevalt sõlmisid Express Credit AS ja kostja interneti teel 7. märtsil 2013 laenulepingu nr 20130307046 (edaspidi laenuleping), mille alusel andis Express Credit AS kostjale üle laenusumma 200 eurot. Express Credit AS ütles laenulepingu 26. septembril 2013 üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust talle antud täiendava tähtaja jooksul. Express Credit AS loovutas 25. oktoobril 2013 laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt enda kasuks laenulepingu alusel välja põhivõla 176,98 eurot, intressi 78,42 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 55 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 16,50 eurot ning viivised põhinõudelt (176,98 eurot) alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 25. veebruari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Kohtul on seega
kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
6.Kohus leiab, Express Credit AS ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 alusel tühine. Riigikohus on leidnud, et krediidilepingu tühisuse kohta käivate erisätete (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) olemasolu ei välista krediidilepingu tühisuse võimalust TsÜS § 86 lg 1 alusel. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Riigikohtu hinnangul võib vähemalt eelduslikult olla sellise olukorraga tegemist, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 5. märtsi 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22).
7.Express Credit AS ja kostja vahel 7. märtsil 2013 sõlmitud laenulepingu krediidi kulukuse määr on 418,47% (tl 10). Krediidi andmise ajal oli Eesti Panga viimati, so veebruaris 2013, avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 31,21%. Express Credit AS ja kostja sõlmitud laenulepingu järgne krediidi kulukuse määr ületab seega Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra enam kui kolmteist korda. Hageja ei ole hagis välja toonud asjaolusid, mis lükkaksid ümber eelduse, et vastastike kohustuste osas sel määral tasakaalust väljas olev leping on heade kommete vastane. Kohtu hinnangul ei piisa selle eelduse ümberlükkamiseks hagiavaldusele lisatud ankeedis (tl 12) märgitud andmete tuvastamisest. Eriti arvestades, et ankeedi kohaselt puudus kostjal laenu võtmise ajal kindel elukoht, kostja oli varem kiirlaene võtnud ning kostja soovis laenu võtta teiste laenude tagasimaksmiseks.
8.Kuna Express Credit AS ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on eeltoodust tulenevalt TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine, tuleb anda hageja nõuetele hinnang alusetu rikastumise sätete alusel (Riigikohtu 5. jaanuari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 38).
9.Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes intressi võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lgs 1 sätestatud suuruses. Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale 7. märtsil 2013 üle 200 eurot, millest kostja maksis hagejale tagasi 54,13 eurot 23. juunil 2013. Kuna kostja ei ole laenu summa jääki tagastanud hiljemalt viimase osamakse tagastamise kuupäevaks, so 2. novembriks 2013, siis on hagejal VÕS § 1028 lg 1 alusel alates sellest kuupäevast õigus nõuda kostjalt laenusumma jäägi, so 145,87 euro, tagastamist. Hagejal on lisaks õigus kostjalt nõuda raha kasutamise eest intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras ning alates põhivõla lepingujärgse tagastamise kuupäevast tagastamata põhivõlalt sissenõutavaks muutunud viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
10.Arvestades eeltoodut, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 145,87 eurot, intress VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras 73 senti [(200*0,75*115/365) + (145,87*0,75*4/365) + (145,87*0,5%*125/365)] kuni võla tagastamise kuupäevani 2. novembril 2014, sissenõutavaks muutunud viivis 12 eurot ja 34 senti [(145,87*8,5%*59/365) + (145,87*8,25%*181/365) + (145,87*8,15*134/365)] alates 3. novembrist 2013 kuni hagi esitamiseni 11. novembril 2014 ning alates hagi esitamises 12. novembrist 2014 kuni põhivõla
tasumiseni viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista seega 158 eurot 94 senti.
11.Kohus leiab, et hageja võla sissenõudmisega seotud kulude nõue summas 55 eurot ei ole õiguslikult põhjendatud. Arvestades, et hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist laenulepingu üldtingimuste p 9.7 alusel ning Express Credit AS ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on tühine, siis ei ole selle lepingu alusel hageja võla sissenõudmisega seotud kulude nõue õiguslikult põhjendatud. Seega tuleb hageja võla sissenõudmise kulu nõue summas 55 eurot jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotud ja kindlaksmääramine
12.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 49% ulatuses.
13.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 250 eurot, sh riigilõiv 75 eurot ning esindajakulu 175 eurot. Hageja on nimetatud avalduses märkinud, et hagejale osutatud õigusabiteenus hõlmab alusdokumentide analüüsi, hagiavalduse koostamist ja kohtule esitamist. Hageja õigusabikulu summas 175 eurot ei sisalda käibemaksu.
14.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja lihtsus, hagis nõutava summa väiksust ning asjaolu, et tegemist on tüüphagiga, milliseid hageja on esitanud kümneid kui mitte sadu, leiab kohus, et hageja esindajakulu nõude analüüsi ning hagiavalduse koostamise eest on ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul hageja esindaja põhjendatud kulu 95 eurot.
15.Hageja menetluskulud käesolevas asjas koosnevad seega hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 75 eurot ja esindajatasust summas 95 eurot, kokku 170 eurot. Kohus jätab TsMS 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 49% kostja kanda ja 51% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud summas 83 eurot ja 30 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.