AS-i SEB Pank hagi XXX(XXX) vastu raha tasumise nõudes
Hagihind
10 290,48 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
AS SEB Pank (registrikood 10004252, aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn) Lepinguline esindaja Martin Velling (elektronpost [email protected])
Kostja
XXX (isikukood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman (elektronpost [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
06.06.2013 kohtuistung, pärast istungit kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Välja mõista XXX(XXX, isikukood XXX) AS-i SEB Pank (registrikood 10004252) kasuks 20 580,96 (kakskümmend tuhat viissada kaheksakümmend koma üheksakümmend kuus) eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Välja mõista XXX(XXX, isikukood XXX) AS-i SEB Pank (registrikood 10004252) kasuks menetluskulud riigilõiv 1118,45 (üks tuhat ükssada kaheksateist koma nelikümmend viis) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, 1 (13)
peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.AS SEB Pank (hageja) esitas 22.09.2010 hagiavalduse OÜ XXX ja XXX(kostja) vastu (I kd, tl-d 2-4). Hageja palus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 20 580,96 eurot, millest oli põhinõue 10 290,48 eurot (161 010,96 Eesti krooni), intress 4635,19 eurot (72 524,93 Eesti krooni) ja viivis 5655,29 eurot (88 486,03 Eesti krooni).
2.Hageja tõi hagiavalduses välja järgmised asjaolud. Hageja ja OÜ XXX sõlmisid 29.11.2005 laenulepingu nr XXX. Lepingu kohaselt andis hageja OÜ-le XXX laenu 3 150 000 Eesti krooni. Vastavalt lepingu punktile 5.2 kohustus OÜ XXX tagastama laenu ja tasuma intresse osade kaupa annuiteetmaksetena alates 25.12.2005 kuni 25.11.2010 iga kalendrikuu 25. kuupäeval. Lepingu punkti 4.1 kohaselt lepiti kokku muutuvas intressimääras – hageja Eesti krooni laenude baasintress + 2,7% aastas. Lepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja XXX12.01.2007 käenduslepingu nr 2007000862, käendusega piirsummas 1 000 000 Eesti krooni ja muudel käenduslepingus toodud tingimustel. Põhjusel, et OÜ XXX lepingust tulenevat laenu tagastamise ja intresside tasumise kohustust nõuetekohaselt ei täitnud, saatis hageja OÜ-le XXX ja kostjale XXX korduvalt teateid võlgnevuse tasumiseks. OÜ XXX ja kostja XXX teadetes määratud tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, mistõttu saatis hageja 17.04.2009 OÜ-le XXX ja kostjale XXX lepingu erakorralise ülesütlemise teated, nõudes kõigi maksete tasumist hiljemalt 18.05.2009. OÜ XXX ja kostja XXX lepingu erakorralise ülesütlemise teates nimetatud kuupäevaks võlgnevust ei tasunud, mille tulemusena ütles hageja lepingu üles 19.05.2009. Lepingu punkti 12.5 kohaselt on hagejal õigus nõuda lepingu alusel tehtavate laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel viivist lepingus kokkulepitud intressimäära kahekordses määras. Hageja ei nõua kogu viivise välja mõistmist, vaid palub välja mõista viivise summas 5655,29 eurot (88 486,03 Eesti krooni), see on kõrvalnõuete ulatuses. Lepingust tulenev nõue on 20 580,96 eurot, millest põhinõue on 10 290,48 eurot (161 010,96 Eesti krooni), intress on 4635,19 eurot (72 524,93 Eesti krooni) ja viivis on 5655,29 eurot (88 486,03 eurot). Käenduslepingust tulenevalt vastutab kostja XXX hageja ees solidaarselt OÜ XXX kohustuse täitmise eest.
3.Kohus võttis 08.10.2010 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjaid hagile kirjalikult vastama (I kd, tl-d 26, 27). OÜ XXX hagiavaldusele ei vastanud. 02.11.2010 esitas XXX(kostja) kohtule vastuse hagiavaldusele (I kd, tl-d 32-34).
4.Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja ei andnud tahteavaldust hageja eest vastutamiseks. Kostja emakeel on vene, kostja ei valda piisavalt eesti keelt, mistõttu ei saanud kostja allkirjastatud dokumendist aru. Kostja arvas, et tegemist on laenulepingu lisaga ja ei saanud aru, et võtab dokumendi allkirjastamisega endale isikliku kohustuse. Hagejal krediidiasutusena oli kohustus ja võimalus veenduda, et kostja saab dokumendist aru ja avaldab oma tegelikku tahet, eelkõige edastades dokumendi venekeelsena või koos venekeelse tõlkega. Seda ei tehtud. Seega on leping tühine kostja tahteavalduse puudumise või heade kommetega vastuolu tõttu. Hageja ei ole tõendanud oma nõude suurust. Tõendamata on tegelikult välja makstud summa suurus, kui palju oli tagasi makstud selle katteks (ehk mis on laenujääk), kui palju oli makstud intressi ja 2 (13)
viivise katteks (tõendamata on intressi ja viivise määrad). Hageja nõue on tõendamata. Hageja väidab, et OÜ XXX on rikkunud hageja ja OÜ XXX vahelist krediidilepingut. Selle tulemusena olevat hagejal tekkinud kahju, mida hüpoteegiga koormatud kinnistute müügist saadu ei olevat katnud. Kui see leiab tõendamist, siis vastavalt VÕS § 139 lg 2 pidi hageja rakendama mõistlikke jõupingutusi kahju vähendamiseks. Kui hageja seda ei teinud, väheneb tema poolt saadaolev summa vastavalt hageja poolt vähendamata jäetud kahjule. Hageja lasi kinnistud võõrandada alla turuhinna. Võõrandamise ajal oli keskmine kohalik turuhind XXXkülas Maa-ameti andmetel 204,77 krooni/m2; keskmine kohalik turuhind kogu Pärnumaal SpotCity24 andmetel (andmed XXX küla kohta ei ole SpotCity24 kaudu kättesaadavad) umbes 280 krooni/m2. Hüpoteekidega koormatud kinnistute kogupind on 20 001m2. Isegi kui lähtuda madalamast turuhinnast, siis oleks kinnistute eest saadaolev summa 4 095 604,77 krooni (204,77 krooni/m2 x 20 001m2 = 4 095 604,77 krooni). Kinnistutele olid rajatud kommunikatsioonid ja tee, seega oli nende turuväärtus isegi kõrgem. Kinnistute turuväärtus 261 756,85 eurot (4 095 604,77 Eesti krooni) ületab laenulepingu erakorralise ülesütlemise teates märgitud laenujääki ja võlgnevuse kogusummat kahekordselt. Kui leiab tõendamist hageja väide, et kinnistute müügist järgi jäänud summast ei piisanud võlgnevuse katteks, siis võõrandati hüpoteegiga koormatud kinnistud kaks korda alla turuhinna. Hageja ei teatanud kostjale tagatise võõrandamisest, mistõttu tal ei olnud võimalik sellist tegevust takistada kohtutäituri peale kaevates, kinnistutele turuväärtusega ostja leidmisega või muul viisil. Selline hageja käitumine on pahauskne ja lähtudes VÕS § 139 lg 2, § 149 lg 5 tulenevalt jääb sellest tingitud kahju hageja enda kanda. Samuti tegi hageja ka rida toiminguid, millega halvendas oma olukorda ja nõude tagatust. Esiteks ei nõudnud hageja väidetava võla tasumist OÜ-lt Konto Kvaliteet, kuigi omas selleks õigust. Teiseks vabastas hageja käendusest Helmet Mõttuse, ilma et selleks oleks mistahes õiguslik kohustus või äriline põhjendus. Kolmandaks viivitas hageja pahatahtlikult oma väidetava nõude esitamisega ja suurendas seeläbi oma viivisenõuet. Sellega ei teinud hageja mõistlikke toiminguid oma väidetava kahju vähendamiseks. On alusetu hageja püüd selle eest kostjat vastutavaks teha. VÕS § 139 lg 2 alusel tuleb võimalik kahjuhüvitis vastavalt vähendada.
5.17.05.2011 esitas hageja kohtule seisukoha kostja vastuse osas (I kd, tl-d 84, 85). Laenusumma väljamaksmise tõendamiseks esitab hageja kohtule maksekorralduse. Hageja esitab intressi arvestamise kohta vastava tabeli. Vastuseks kostja väitele, et laenulepingu tagatiseks olnud kinnistud müüdi alla turuhinna, esitab hageja vastupidise tõendamiseks eelnimetatud kinnistute enampakkumiste ja enampakkumiste nurjumiste aktid. Hageja lisab käesolevale seisukohale Tallinna Ringkonnakohtu määruse, millega jäeti rahuldamata Osaühingu Konto Kvaliteet (äriühing, mille üheks osanikuks oli ka OÜ XXX) kaebused täiteasjas, mille raames müüdi laenulepingu tagatiseks olnud kinnistud.
6.20.10.2011 esitas kostja XXX kohtule seisukoha (I kd, tl-d 155-158). 12.10.2011 edastas hageja kohtule allkirjastamata dokumendi „baasintresside väärtuste ajalugu“, millega soovib tõendada intressi ja viivise määra. Kostja hinnangul selline allkirjastamata dokument ei oma tõenduslikku väärtust. Hageja andmetest nähtuvalt kõigub viivisemäär (laenulepingu punkt 12.5) ajavahemikul 19.05.2009 (laenulepingu erakorraline ülesütlemise päev) kuni hagi esitamiseni 22.09.2010 vahemikus 7,4%-17,4%, mitte aga 17,4%-19,4% aastas, nagu hageja väitis. Hageja ei pidanud vajalikuks parandada valeks osutunud arvestust ja selles osas on nõue endiselt ebaselge ja tõendamata. Hageja ei saanud esitada oma veebilehe väljatrükki, mis viitab sellele, et „panga baasintress“ (kusjuures ei ole selge, kas see on „Panga Eesti krooni laenude baasintress“) ei ole hageja klientidele avalikult kättesaadav. Kostjal ei õnnestunud sellist tabelit hageja veebilehelt leida. Kui intressi määrab hageja ja seda ei avalda, siis tuleb lugeda, et kokkulepet intressimäära (ja sellest johtuvalt ka viivisemäära osas) ei ole sõlmitud. Isegi, kui lugeda, et intressimäära osas on kokkulepe olemas, on see ebamõistliku tüüptingimusena tühine. Hageja ei ole kostjat ega põhivõlgnikku Eesti krooni laenude baasintressi muutmisest 1-9 korda teavitanud. Seega on laenumäär tüüptingimusena tühine ja igal juhul rakendub seadusjärgne määr. Keskmine seadusjärgne intressimäär ajavahemikul 25.12.2005 kuni hagi esitamiseni 19.05.2009 (laenulepingu erakorraline ülesütlemise päev) on 3 (13)
2,5625% [(2,25%+3,125%+4%+3,25%+1,75%+1%):6=2,5625%]. Põhivõlgnik pidi tasuma intressi ja põhisumma katteks kokku 214 708,78 eurot. Hageja väitel on ta saanud kokku 221 255,24 eurot, seega rohkem, kui tal tegelikult saada oli. Seega on nõue lõppenud kohase täitmisega. Kostjalt väljamõistetav summa tuleb vähendada nullini.
7.11.10.2012 kohtuotsusega rahuldas kohus hagi (I kd, tl-d 170-172 ja tl 172 pöördel). Kohus mõistis kostjatelt OÜ-lt XXX ja XXX solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 10 290,48 eurot, intressi 4635,19 eurot ning viivise 5655,29 eurot.
8.25.06.2012 kohtuotsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus osaliselt Harju Maakohtu 11.01.2012 kohtuotsuse. Otsus tühistati osas, millega hagi XXX vastu rahuldati. Tühistatud osas saatis ringkonnakohus tsiviilasja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus tõi välja järgmise. Rahalise nõudega hagi on hageja XXX vastu esitanud käenduslepingust tulenevalt. Vaidlust ei ole selle üle, et OÜ XXX hagejalt hagiavalduses märgitud tingimustel ja summas laenu sai, seda kohaselt ei tagastanud ning et sellest tulenevalt ütles hageja laenulepingu üles. Samuti ei ole apellatsiooniastmes tõstatatud vaidlust põhivõlgniku võla suuruse üle. Enam ei ole vaidlust ka selle üle, et apellant sõlmis hagejaga käenduslepingu hagiavalduses märgitud tingimustel ning et selle kohaselt vastutab käendaja vaidlusalusest laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt laenusaajaga. Apellatsioonimenetluses on vaidlus selle üle, kas hageja on võla tagamiseks seatud pandiõiguse teostamisel käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega. Sellekohase vastuväite on kostja maakohtu menetluses esitanud, leides, et kinnistud, millele vaidlusaluse laenu tagamiseks olid seatud hüpoteegid, on võõrandatud alla turuhinna. Laenuandja poolne õiguste kuritarvitamine kostja poolt väidetud viisil on vastuväide, mille põhivõlgnik oleks saanud esitada ja mis ei ole seotud põhivõlgniku isikuga. Seega on ka kostjal iseenesest õigus taolist vastuväidet esitada. Laenuandja õiguste kuritarvitamine on iseenesest võimalik ka juhul, kui vähenes vara, mille arvel võlgniku kohustuse oleks saanud täita, isegi kui tegemist ei olnud võlgnikule kuuluva varaga. Õiguste kuritarvitamise võimalust ei ole osundatud lahendis välistatud ka juhul, kui täitmine on toimunud sundtäitemenetluses. Taolisele õiguste kuritarvitamisele ongi käendajast kostja tuginenud, väites, et kinnistud, millele vaidlusaluse laenu tagamiseks olid hüpoteegid seatud, on täitemenetluses müüdud alla turuhinna. Niisugune asjaolu iseenesest võib anda aluse VÕS § 6 lg 2 kohaldamiseks.
9.12.03.2013 toimus Harju Maakohtu istung, kus maakohus selgitas pooltele menetluslikku seisu lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2012 kohtuotsusest (II kd, tl-d 155, 156). Maakohus selgitas, et vaidlusaluseks küsimuseks maakohtus on, kas hageja on oma õigusi kuritarvitanud ning vähendanud põhivõlgniku vara. Kohus selgitas, et hageja peab vastavalt ringkonnakohtu otsusele välja tooma võlaarvestuse, milles on välja toodud laenusumma, intressiarvestus, viivisearvestus. Arvestada tuleb eelnevas maakohtu menetluses lõplikuks jäänud summat. Kui laenusumma, millelt arvestatud intressi või viivist nõutakse, vahepeal vähenes, tuleb tuua perioodid iga erineva laenusumma kohta välja eraldi. Märkida tuleb, milliseid kinnistuid koormavad hüpoteegid tagasid laenulepingust tulenevaid kohustusi. Märkida tuleb, kuidas toimus laenulepingust tulenevate kohustuste täitmine hüpoteegiga koormatud kinnisasjade müügist saadud raha arvelt. Peaks märkima kinnistu, selle müügist laekunud ostuhinna ning millal ning milliseid laenulepingust tulenevaid nõudeid on selle arvelt täidetud. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada võlaarvestuse ja muud asjaolud ühtses menetlusdokumendis. Kohus selgitas kostjale, et kostjal on võimalik selgitada ja välja tuua asjaolud, kuidas ja millise pahauskse käitumise tulemusel vähenes hüpoteegiga koormatud vara. Hüpoteegieseme võõrandamine turuhinnast madalama hinnaga ei ole automaatselt pahauskne käitumine. Kostja peab välja tooma järgmised asjaolud: 1) hüpoteegieseme turuhind; 2) asjaolud, millest nähtub hageja pahauskne käitumine, mis tõi kaasa hüpoteegieseme müümise turuhinnast madalama hinnaga. Kostja 4 (13)
saab välja tuua ka hageja pahauskse käitumise, mis tingis hageja nõude suurenemise (nt tagatise liigselt hilise realiseerimise).
10.05.04.2013 esitas hageja kohtule vastuse (II kd, tl-d 162-164). Hageja esitas kohtule intressiarvestuse. Intressi arvestus algab hetkest kui OÜ XXX või kostja intressi enam ei tasunud ning tekkis intressivõlg. Intressiarvestusest nähtub, et vaid korra pärast võlgnevusse jäämist tasus OÜ XXX võlgu olevat intressi; samuti see, et hageja on intressi arvestanud kuni 18.05.2009. Kostja käendatav laenuleping nr XXX öeldi hageja poolt üles 19.05.2009. Samuti esitab hageja viivise arvestuse, millest nähtuvalt on hageja arvestanud viivist kuni hagi esitamiseni 21.09.2010. Selleks hetkeks ületas kostjalt nõutava viivise summa 8584,19 eurot (134 313,45 Eesti krooni) koos intressisummaga 4635,19 eurot (72,524,93 Eesti krooni) põhinõude summat 10 290,48 eurot (161 010,96 Eesti krooni), mistõttu vähendas hageja hagiavalduses viivise summani 5655,29 eurot (88 486,03 Eesti krooni), s.t et kõrvalnõuded ei ületaks põhinõude summat. Lisaks esitab hageja käesolevaga ka laenumaksete aruande, millest nähtuvad vastavalt laenulepingule tasumisele kuulunud intressimaksed kui ka põhiosa maksed, OÜ XXX või kostja poolt tasutud rahasummad kui ka intressi- ja põhiosamaksete võlgnevuste suurused alates laenu väljastamisest. Hageja esitab kohtule 29.11.2005 Pärnu notar Marje Jürioja tõestatud lepingu („Kinnistute müügileping, ühishüpoteegi seadmise leping ning asjaõigusleping“), mille kohaselt OÜ XXX omandas 16 kinnistut (XXX, XXX, XXX ja XXX), mis koormati hageja kasuks ühishüpoteegiga. Eelnimetatud lepingu punkti 6.2 kohaselt tagasid kõik OÜ XXX poolt omandatud ning hageja kasuks ühishüpoteegiga koormatud 16 kinnistut muuhulgas kõiki hageja nõudeid, mis tulenesid hageja ja OÜ XXX vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX (kostja käendatavast laenulepingust) tulenevaid nõudeid. 25.08.2009 toimunud enampakkumisel olid müügis kõik 16 laenulepingust tulenevaid nõudeid tagavat kinnistut, millest õnnestus müüa seitse kinnistut (XXX-XXX) kokku hinnaga 36 720,60 eurot (574 552,50 Eesti krooni), millest hagejale laekus 28.08.2009 32 179,51 eurot (503 499,96 Eesti krooni), millest kaeti laenulepingu põhiosa võlgnevust. 30.09.2009 toimunud enampakkumisel olid müügis järelejäänud üheksast laenulepingust tulenevaid nõudeid tagavat kinnistut, millest õnnestus müüa 6 kinnistut (XXX-XXX) kokku hinnaga 40 160,29 eurot (628 372 Eesti krooni), millest hagejale laekus 01.10.2009 34 749,87 eurot (543 717,25 Eesti krooni), millest kaeti laenulepingu põhiosa võlgnevust. 27.10.2009 toimunud enampakkumisel olid müügis järelejäänud kolm laenulepingust tulenevaid nõudeid tagavat kinnistut, millest õnnestus müüa kaks kinnistut (XXX-XXX ja XXX) kokku hinnaga 11 856,73 eurot (185 517,50 Eesti krooni), millest hagejale laekus 28.10.2009 10 119,63 eurot (158 337,79 Eesti krooni), millest kaeti laenulepingu põhiosa võlgnevust. 24.11.2009 toimunud enampakkumisel oli müügis viimane kinnistu (XXX-XXX), mis müüdi hinnaga 6233,78 eurot (97 537,50 Eesti krooni), millest hagejale laekus 02.12.2009 5259,13 eurot (82 287,52 Eesti krooni), millest kaeti laenulepingu põhiosa võlgnevust.
11.03.05.2013 esitas kostja vastuse hageja menetlusdokumendile (III kd, tl-d 223-226). Hageja 05.04.2013 esitatud menetlusdokumendi lisadest nähtuvalt tekkisid põhivõlgnikul tõsisemad makseraskused novembris 2008, seega detsembri 2008 makse mittesaamisel pidi hageja aru saama, et põhivõlgnikul on tõsised makseraskused ja temal on lepingu erakorralise ülesütlemise õigus. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks võtnud põhivõlgnikuga ühendust, et arutada, kas ja kuidas saab ning kavatseb põhivõlgnik oma lepingulisi kohustusi täita. Seega pidi hageja veenduma, kas maksehäire on ületatav või ütlema lepingu erakorraliselt üles, et vältida võla suurendamist. Hageja seda ei teinud. Hageja viivitas oma õiguste reaalse maksmapanekuga põhivõlgniku suhtes 2009 augustini ja kostja suhtes kuni 22.09.2010. Seetõttu leiab kostja, et hagiga esitatud viivisenõue, mis on arvestatud pärast 01.01.2009 ja intressinõue, mis on arvestatud pärast 01.01.2009, ei saa olla 5 (13)
põhjendatud. Selle summa mittesaamine on tingitud hageja kohustuste rikkumisest ning kostja selle eest ei vastuta. Kostja palub vastavalt vähendada väljamõistetava summa ja jätta hageja nõue kõrvalnõude osas igal juhul rahuldamata. Kinnistute turuväärtus oli 218 258,28 eurot (3 415 000 Eesti krooni). Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt müüdi kinnistud hinnaga kokku 94 961,40 eurot. Kinnistute turuhinnaga müümisel oleks hageja väidetav nõue igal juhul kaetud. Hageja ei ole tõendanud kohtutäituri tasu suurust, mistõttu on alusetu väide, et põhivõla katteks sai ta arvestada üksnes osa täitemenetluse tulemist. Seega tuleb arvestada, et kinnistute müügist sai hageja 94 961,40 eurot, mis ületab hageja poolt väidetud laenulepingu põhinõuet 19.05.2009 seisuga 92 598,61 eurot. Seega on hageja nõue tegelikult rahuldatud. Kostja on seisukohal, et hageja pahauskne käitumine tõi kaasa panditud kinnistute põhjendamatult odavalt müügi. Kostja leiab, et hageja pahausksus avaldub selles, et hageja ei teavitanud kostjat täitemenetlusest ja ei andnud kostjale võimalust täitemenetlusse astumiseks ning hageja ei ole astunud samme enampakkumise hinna vaidlustamiseks ja enampakkumise toimumise adekvaatseks reklaamiks, et tagada enampakkumisel kujuneva hinna vastavuse turuhinnale. Täitemenetlus puudutas kostja õigusi, sest tema vastutuse ulatus sõltus selle tulemustest. Kui kostja osaleks täitemenetluses, oleks tal võimalus tagada, et enampakkumisel olevad kinnistud müüakse vastavalt turuhinnale. Hinnaga mittenõustumisel oleks kostjal olnud õigus esitada kaebus. Seega oli kostjalt võetud ära võimalus seadusega ette nähtud korras vaidlustada kohtutäituri ebaõiged toimingud. Pealegi, olles teadlik täitemenetlusest, saaks kostja ise kinnistuid reklaamida (sealhulgas kaasata kinnisvaramaakler), et vähendada oma vastutuse ulatust. Lisaks märgib kostja, et kui asja alghind ületab 100 000 krooni, avaldatakse kuulutus ka vähemalt ühes enampakkumise kohas levivas ajalehes. Sissenõudja või võlgniku soovil avaldab kohtutäitur kuulutuse sissenõudja või võlgniku kulul ka muudes väljaannetes. Järelikult on sissenõudjal eraldi selleks ette nähtud õiguslik meede enampakkumise objekti hinna mõjutamiseks: mida laiemalt objekti reklaamitakse, seda suurem tõenäosus, et rohkesti osalejate tõttu kujuneb enampakkumise hind kõrgemaks. Selleks on sissenõudjale antudki õigus vaidlustada enampakkumise hind. Hagejal oli õiguslik kohustus vähendada talle tekitatavat kahju ja sellepärast pidi ta olema täitemenetluses aktiivne. Hageja ei ole sissenõudjana taganud, et enampakkumiskuulutus avaldatakse mitmes väljaandes. Kohtutäitur R. Liitmaa on vaidlusalusel ajal olnud hageja klient, mistõttu tuleb mõista, et pank eelistas kohtutäituriga kliendisuhte hoidmist oma seadusliku kohustuse täitmisele, lootes korvata kahjud kostja arvel. Tegelikult kuulus kohtutäitur taandamisele TMS § 9 lg 1 p 6 alusel. Hageja ei ole tõendanud, et tema ise või kohtutäitur oleks taganud kinnistute hindamise turuhinna alusel. Kostja on tõendanud, et turuhind oli kahekordselt kõrgem, seega täitemenetluses ei üritatudki müüa kinnistuid turuhinnaga. Ainuüksi hüpoteegi seadmise lepingu andmete alusel pidi aga sisenõudjal tekkima küsitavus, et kas alghind vastab turuhinnale. Nõustudes, et enampakkumise alghind on kordades väiksem kinnistute soetamishinnast ja turuhinnast, tekitas hageja endale ise kahju. Kostja on seisukohal, et hageja kannab panditud kinnisasjade turuhinnast madalama hinnaga müügist tingitud kahju tekkimise riski. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on rahuldatud. Kui kohus siiski leiab, et hageja nõue osaliselt rahuldatud ei ole, palub kostja temalt väljamõistetava summa vähendada 0 euroni. Kostja palub jätta hagi rahuldamata
12.06.06.2013 toimus asjas kohtuistung (III kd, tl-d 269-272). Kostja tõi välja järgmise. Hageja oleks pidanud lepingu üles ütlema varem või vähemalt veenduma selles, et maksehäire on ajutine. Kui leping oleks üles öeldud varem, oleks hageja saanud alustada varem sissenõudmisega. Vastavalt see ajavahemik, mille eest on arvestatud kõrvalnõuded, oleks lühem ja kõrvalnõuete summa väiksem. 6 (13)
Liiga hilja alustati sisenõudmisega. On viivitatud lepingu ülesütlemisega ja sellest tulenevalt sissenõudmise alustamisega. Hageja tõi välja, et varasem ülesütlemine oleks suurendanud kõrvalnõuete suurust. Vastavalt laenulepingu punktile 12.5 on viivisemääraks kahekordne intressimäär. Alates 25.11.2008 kuupäevast ei ole makseid toimunud kostja poolt. Täitmisavaldus esitati 22.05.2009. Leping öeldi üles 18.05.2009. Aprillis saadeti teade lepingu ülesütlemise kohta. Kogu viivist hageja ei nõua. Hageja nõuab viivist 88 486,03 krooni. Kostja on seisukohal, et viivisenõue ajavahemikul jaanuar kuni mai 2009 tuleks jätta rahuldamata, sest see on ajavahemik, mille võrra on nõuete sundtäitmise alustamisega viivitatud. Hageja märkis, et hageja kostjat täitemenetluse algatamisest ei teavitanud. Kostja märkis, et passiivne käitumine võib vähendada pandieseme hinda. Kostja etteheide on see, et hageja oli raskelt hooletu, jättis käibes vajaliku hoolsuse järgimata. Kui ei avaldata sissenõudja initsiatiivil reklaame, väheneb kinnisasja müügiväärtus. Kaebeõigus sõltub konkreetsetest asjaoludest. Kui alghind on turuhinnast madalam, siis peaks sissenõudja kaebama. Minu teada ei kaevatud. Reklaam on avaldamata ja hind vaidlustamata. Kinnisasi oleks siis müüdud turuhinnaga, kui reklaam oleks avaldatud ja hind vaidlustatud. Kohus selgitas, et kostjal on võimalik selgitada ja välja tuua asjaolud, kuidas ja millise pahauskse käitumise tulemusel vähenes hüpoteegiga koormatud vara. Hüpoteegieseme võõrandamine turuhinnast madalama hinnaga ei ole automaatselt pahauskne käitumine. Kostja peab välja tooma järgmised asjaolud: 1) hüpoteegieseme turuhind; 2) asjaolud, millest nähtub hageja pahauskne käitumine, mis tõi kaasa hüpoteegieseme müümise turuhinnast madalama hinnaga. Kostja saab välja tuua ka hageja pahauskse käitumise, mis tingis hageja nõude suurenemise (nt tagatise liigselt hilise realiseerimise). Kohus selgitas, et hageja on toonud välja, kuidas saadud summade arvelt on lepingutest tulenevad nõuded täidetud. Kui kostja ei ole nõus hageja väidetega, siis on tal õigus välja tuua ja tõendada vastupidist.
13.19.07.2013 esitas kostja kohtule vastuse (III kd, tl-d 278-280). Kostja tõi välja järgmise. Kohus selgitas kostjale, et kostja peab tõendama, et hüpoteegiga koormatud kinnisasjade kinnisasja aktiivsel reklaamimisel oleks nende hind kõrgem, kui see, millega kinnisasjad faktiliselt müüdi. Kostja palub lugeda selle asjaolu üldtuntuks (TsMS § 231 lg 1). Enampakkumise reklaamiga, mis oleks toonud kaasa osalejate suurema arvu, oleks kinnisasjad müüdud turuhinnaga või turuhinnast kõrgemal. Seetõttu selle asemel, et alandada alghind korduseenampakkumisel oli majandusteaduslikult õige tegelda aktiivsema turundusega. Reklaami (turundust) ei tehtud. Kui enampakkumisel tuleb kohale vähem isikud, kui on pakkumisel, siis igal mõistlikule inimesel peaks olema arusaadav, et reklaam oli ebapiisav. Sellepärast kanduks müügihinna risk põhivõlgnikule ja käendajale ainult siis, kui hageja oleks teinud või lasknud kohtutäituril teha kõik mõistlikud sammud kinnisvara enampakkumiste turundamiseks. Hageja seda ei teinud ega andnud kostjale teada, et kostjal on võimalik seda endal teha. Selline käitumine on ebamõistlik ja hooletu. Selle tulemusena leidis aset müük alla turuhinna ning hageja peab ise kandma sellest tuleneva kahju. Kui hagejast tingitud asjaolud mõjutavad tal kahju tekkimist, kuulub kahjuhüvitis vähendamisele VÕS § 139 lg 1 alusel. Hageja käibes vajaliku hoolsuse järgimata jätmisega iseendale tekitatud kahju ületab saamata jäänud summat, mistõttu palub kostja jätta hagi rahuldamata
14.01.09.2014 kohtumäärusega rahuldas kohus kostja taotluse tõendite kogumiseks ja kohustas Pärnu kohtutäiturit Rannar Liitmaad esitama kohtule täitetoimiku nr 175/2009/1597 ärakirja. 10.09.2014 esitas kohtutäitur kohtule täitetoimiku elektroonilise koopia. 7 (13)
15.23.09.2014 esitas kostja kohtule menetlusdokumendi (III kd, tl-d 366, 367). Kostja palub võtta asja juurde täitetoimiku nr 175/2009/1597 tl-d 3,4, 24 (ja ka tl 24 pöördel), 42, 55, 66, 77, 83, 86 (ainult pöördel). Nimetatud tõenditega soovib kostja tõendada kohtutäituri tasu suurust. Toimikuleht 42 tõendab hageja tegevust enampakkumishinna vähendamiseks ja iseendale kahju tekitamises.
16.19.12.2014 esitas kostja kohtule menetlusdokumendi (III kd, tl-d 374-376). Kostja üheks vastuväiteks on hageja passiivne käitumine täitemenetluses, mis vähendas pandieseme hinda. Kostja vaidlustas ka täitemenetluse kulude suuruse. Kohtu poolt asja juurde võetud täitetoimiku materjalidega on tõendatud, et hageja sissenõudjana ei teinud mingeid toiminguid tagatise müügi hinna suurendamiseks. Hageja ei esitanud TMS § 84 lg 2 sätestatud taotlust (sissenõudja või võlgniku soovil avaldab kohtutäitur kuulutuse sissenõudja või võlgniku kulul ka muudes väljaannetes) ega vaidlustanud enampakkumise alghinda (võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada. Hageja on olnud ükskõikne. Täiteavaldusest nähtub, et hageja väidetav põhinõue (täitekuludeta) oli kokku 1 538 592,89 krooni. Täitetoimikust nähtub, et kokku tagatise müügist on saadud 1 485 979,50 krooni. Kostja leiab seda, et põhivõlgnikult välja mõistetud täitemenetluse kulude suurus on ebamõistlikult kõrge. Hageja sissenõudjana on olnud passiivne ka nende suhtes ning ei ole kaebusi esitanud. Kohtutäituri kogutasu 177 453,78 krooni ei ole vastavuses tehtud tööga. Kui sissenõudja oleks vaidlustanud kohtutäituri tasu kaebusega ja nõudnud selle põhiseadusvastaseks tunnistamist, oleks tal olnud nõue selle vähendamiseks. Hageja kui sissenõudja ei ole esitanud ka taotlust kohtutäituri tasu vähendamiseks.
17.19.01.2015 esitas hageja kohtule oma menetluskulude nimekirja. Hageja palub menetluskuluna kindlaks määrata ja kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 1118,45 eurot.
23.01.2015 esitas kostja kohtule oma menetluskulude nimekirja.
II. Kohtuotsuse põhjendav osa Asja arutamise ulatus
19.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 20 580,96 eurot, millest moodustab põhinõue 10 290,48 eurot, intress 4635,19 eurot ja viivis 5655,29 eurot.
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 658 lg 1 ja 2 sätestavad, et maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise korral jätkub menetlus esimese astme kohtus seisundis, milles see oli enne asja läbivaatamise lõpetamist. Maakohus teeb uuesti menetlustoimingud, mis ringkonnakohtu otsuse kohaselt on ebaseaduslikud. Ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Tallinna Ringkonnakohus märkis oma 25.06.2012 kohtuotsuses järgmist. Vaidlust ei ole selle üle, et OÜ XXX hagejalt hagiavalduses märgitud tingimustel ja summas laenu sai, seda kohaselt ei tagastanud ning et sellest tulenevalt ütles hageja laenulepingu üles. Samuti ei ole apellatsiooniastmes tõstatatud vaidlust põhivõlgniku võla suuruse üle. Enam ei ole vaidlust ka selle üle, et kostja XXX sõlmis hagejaga käenduslepingu hagiavalduses märgitud tingimustel ning et selle kohaselt vastutab käendaja vaidlusalusest laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt laenusaajaga. Apellatsioonimenetluses on vaidlus selle üle, kas hageja on võla tagamiseks seatud pandiõiguse teostamisel käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega. Sellekohase vastuväite on kostja maakohtu menetluses esitanud, leides, et kinnistud, millele vaidlusaluse laenu tagamiseks olid seatud hüpoteegid, on võõrandatud alla turuhinna. Laenuandja poolne õiguste kuritarvitamine kostja poolt väidetud viisil on vastuväide, mille põhivõlgnik oleks saanud esitada ja mis ei ole seotud põhivõlgniku isikuga. Seega on ka kostjal iseenesest õigus taolist vastuväidet esitada. Laenuandja 8 (13)
õiguste kuritarvitamine on iseenesest võimalik ka juhul, kui vähenes vara, mille arvel võlgniku kohustuse oleks saanud täita, isegi kui tegemist ei olnud võlgnikule kuuluva varaga. Õiguste kuritarvitamise võimalust ei ole osundatud lahendis välistatud ka juhul, kui täitmine on toimunud sundtäitemenetluses. Taolisele õiguste kuritarvitamisele ongi käendajast kostja tuginenud, väites, et kinnistud, millele vaidlusaluse laenu tagamiseks olid hüpoteegid seatud, on täitemenetluses müüdud alla turuhinna. Niisugune asjaolu iseenesest võib anda aluse VÕS § 6 lg 2 kohaldamiseks. Kohus on seisukohal, et ringkonnakohtu otsusest tulenevalt peab maakohus asjal lahendamisel lähtuma järgmisest: - pooled ei saa maakohtus enam vaielda selle üle, et OÜ XXX sai hagejalt hagiavalduses märgitud tingimustel ja summas laenu sai, seda kohaselt ei tagastanud ning et sellest tulenevalt ütles hageja laenulepingu üles; - pooled ei saa enam vaielda põhivõlgniku võla suuruse üle; - pooled ei saa enam vaielda käenduslepingu ja selle tingimuste üle ning selle üle, et kostja vastutab laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt laenusaajaga; - pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on võla tagamiseks seatud pandiõiguse teostamisel käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega; kas laenuandja on oma õigusi kuritarvitanud; - maakohus peab välja selgitama asjaolud, mis võimaldaksid hinnata kostja vastuväidet õiguste kuritarvitamise kohta. Kostja peab kirjeldama, millise tegevusega hageja õigusi kuritarvitas; - maakohus peab välja selgitama, millistele kinnisasjadele ja millistel tingimustel seatud hüpoteekidega oli vaidlusalusest laenulepingust tulenevate kohustuste täitmine tagatud; millistel asjaoludel neist iga hüpoteek rahaks tehti; mida peab kostja igal konkreetsel juhul hagejapoolseks õiguste kuritarvitamiseks; - maakohus peab välja selgitama võlaarvestuse, mis võimaldab kohtul hinnata kostja vastuväidet hageja õiguste kuritarvitamise kohta; - maakohus peab otsuses käsitlema kostja vastuväidet hageja õiguste kuritarvitamise kohta ja põhjendama väitega nõustumist või mittenõustumist. Eeltoodut arvestades kontrollib kohus alljärgnevalt, kas hageja on rikkunud hea usu põhimõtet ja analüüsib kostja vastuväiteid hageja nõuetele.
21.Kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, mille kohaselt lasi hageja müüa kinnistud alla turuhinna. Kostja tõi välja järgmised asjaolud. Kinnistute turuväärtus oli 218 258,28 eurot (3 415 000 Eesti krooni). Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt müüdi kinnistud hinnaga kokku 94 961,40 eurot. Kostja leiab, et kinnistute turuhinnaga müümisel oleks hageja väidetav nõue igal juhul kaetud. Kostja on seisukohal, et hageja pahauskne käitumine tõi kaasa panditud kinnistute põhjendamatult odavalt müügi. Kostja leiab, et hageja pahausksus avaldub selles, et hageja ei teavitanud kostjat täitemenetlusest ja ei andnud kostjale võimalust täitemenetlusse astumiseks ning hageja ei ole astunud samme enampakkumise hinna vaidlustamiseks ja enampakkumise toimumise adekvaatseks reklaamiks, et tagada enampakkumisel kujuneva hinna vastavuse turuhinnale. Täitemenetlus puudutas kostja õigusi, sest tema vastutuse ulatus sõltus selle tulemustest. Kui kostja osaleks täitemenetluses, oleks tal võimalus tagada, et enampakkumisel olevad kinnistud müüakse vastavalt turuhinnale. Hinnaga mittenõustumisel oleks kostjal olnud õigus esitada kaebus. Seega oli kostjalt võetud ära võimalus seadusega ette nähtud korras vaidlustada kohtutäituri ebaõiged toimingud. Olles teadlik täitemenetlusest, saaks kostja ise kinnistuid reklaamida (sealhulgas kaasata kinnisvaramaakler), et vähendada oma vastutuse ulatust. Lisaks märgib kostja, et kui asja alghind ületab 100 000 krooni, avaldatakse kuulutus ka vähemalt ühes enampakkumise kohas levivas ajalehes. Sissenõudja või võlgniku soovil avaldab kohtutäitur kuulutuse sissenõudja või võlgniku kulul ka muudes väljaannetes. Järelikult on sissenõudjal eraldi selleks ette nähtud õiguslik meede enampakkumise objekti hinna mõjutamiseks: mida laiemalt objekti reklaamitakse, seda suurem tõenäosus, et rohkesti osalejate tõttu kujuneb enampakkumise hind kõrgemaks. Selleks on sissenõudjale antudki õigus vaidlustada enampakkumise hind. 9 (13)
Hagejal oli õiguslik kohustus vähendada talle tekitatavat kahju ja sellepärast pidi ta olema täitemenetluses aktiivne. Hageja ei ole sissenõudjana taganud, et enampakkumise kuulutus avaldatakse mitmes väljaandes. Kohtutäitur on vaidlusalusel ajal olnud hageja klient, mistõttu tuleb mõista, et pank eelistas kohtutäituriga kliendisuhte hoidmist oma seadusliku kohustuse täitmisele, lootes korvata kahjud kostja arvel. Tegelikult kuulus kohtutäitur taandamisele TMS § 9 lg 1 p 6 alusel. Hageja ei ole tõendanud, et tema ise või kohtutäitur oleks taganud kinnistute hindamise turuhinna alusel. Kostja on tõendanud, et turuhind oli kahekordselt kõrgem, seega täitemenetluses ei üritatudki müüa kinnistuid turuhinnaga. Ainuüksi hüpoteegi seadmise lepingu andmete alusel pidi aga sisenõudjal tekkima küsitavus, et kas alghind vastab turuhinnale. Nõustudes, et enampakkumise alghind on kordades väiksem kinnistute soetamishinnast ja turuhinnast, tekitas hageja endale ise kahju. Kostja on seisukohal, et hageja kannab panditud kinnisasjade turuhinnast madalama hinnaga müügist tingitud kahju tekkimise riski.
22.Eeltoodust nähtuvalt heidab kostja hagejale ette järgmist: - hageja ei teavitanud kostjat täitemenetlusest ja ei andnud kostjale võimalust täitemenetlusse astumiseks; - hageja ei ole astunud samme enampakkumise hinna vaidlustamiseks ja enampakkumise toimumise adekvaatseks reklaamiks, et tagada enampakkumisel kujuneva hinna vastavus turuhinnale. Hageja ei ole taganud, et enampakkumise kuulutus avaldatakse mitmes väljaandes. Hageja pidid olema täitemenetluses aktiivne. - hageja ei ole tõendanud, et tema ise või kohtutäitur oleks taganud kinnistute hindamise turuhinna alusel; - hageja tekitas endale ise kahju, kui nõustus, et enampakkumise alghind on kordades väiksem kinnistute soetamishinnast ja turuhinnast. Kostja täitemenetlusest teavitamata jätmine
23.Kohus hindab, kas kostja kui käendaja täitemenetlusest teavitamata jätmine kujutab endast hea usu põhimõtte rikkumist, mis välistab hageja õiguse nõuda kostjalt käendatava raha tasumise kohustuse täitmist. Võlausaldaja teavitamiskohustuse sisu on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-s
146.Nimetatud sättest ei tulene võlausaldaja kohustust omal algatusel teavitada käendajat põhivõlgniku vastu täitemenetluse alustamisest. Seejuures ei ole võlausaldaja teavitamiskohustuse rikkumise tagajärjeks käendaja vabanemine kohustuse täitmisest, vaid võlausaldaja nõude vähenemine käendajale teavitamiskohustuse rikkumisega tekitatud kahju võrra. Sarnasest põhimõttest lähtub ka VÕS § 145 lg 2, mille kohaselt ei vastuta käendaja põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest, kui talle ei antud sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Käendaja teavitamata jätmine ei vabasta VÕS § 145 lg 2 järgi käendajat kõigi käendatavate kohustuste täitmisest, vaid üksnes nende kulude hüvitamise kohustusest, mis on tekkinud põhivõlgnikult võla sissenõudmisega. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et käendaja teavitamata jätmise tagajärjed on otseselt sätestatud seaduses ning seetõttu ei saa üldjuhul käendaja teavitamata jätmist lugeda hea usu põhimõtte vastaseks käitumiseks. Kohus märgib, et kostja ei ole käesolevas asjas esitanud hageja nõudele vastuväidet, mille kohaselt hageja nõue on vähenenud VÕS § 145 lg 2 või 146 lg 3 alusel, s.h ei ole kostja toonud välja temale väidetavalt tekkinud kahju. Kohus on lisaks eeltoodule seisukohal, et käesolevas asjas ei saa VÕS § 145 lg 2 kohalduda, sest hageja nõue kostja vastu ei sisalda võla sissenõudmisega seonduvata kulude hüvitamise nõuet.
24.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 5 lg 1 sätestab, et täitemenetluse osalised on isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab.
10 (13)
Kohtu hinnangul ei ole käendaja TMS § 5 lg 1 mõistes isikuks, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Seetõttu ei ole asjakohased kostja väited, mille kohaselt ta ei saanud astuda täitemenetlusse. Kostjal oleks seetõttu puudunud ka täitemenetlusest teadasaamise korral võimalus mõjutada täitemenetluse käiku näiteks kaebuste esitamisega. Lisaks eeltoodule ei ole sissenõudjal täitemenetluses kohustust teavitada TMS § 5 lg-s 1 nimetatud isikuid täitemenetluse toimumisest. Seega ei saaks kostja teha hagejale etteheiteid täitemenetlusest teavitamata jätmise pärast ka siis, kui ta oleks täitemenetluse osaline TMS § 5 lg 1 mõistes.
25.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et täitemenetluse alustamisest kostja teavitamata jätmine ei kujuta käesoleval juhul hea usu põhimõttega vastuolus olevat käitumist. Hageja passiivsus täitemenetluses
26.Kostja on hagejale ette heitnud, et see ei ole astunud samme enampakkumise hinna vaidlustamiseks ja enampakkumise toimumise adekvaatseks reklaamiks, et tagada enampakkumisel kujuneva hinna vastavus turuhinnale. Hageja ei ole taganud, et enampakkumise kuulutus avaldatakse mitmes väljaandes. Hageja pidid olema täitemenetluses aktiivne. Täitemenetluse seadustikust ei tulene sissenõudja kohustust olla täitemenetluses aktiivne. Seetõttu ei saa kostja hagejale ette heita aktiivse käitumise kohustuse rikkumist. Kohus on seisukohal, et teatud juhtudel võib sissenõudja passiivsus siiski olla hea usu põhimõttega vastuolus. Selline olukord võib tulla kõne alla näiteks siis, kui sissenõudja on passiivne ilmse eesmärgiga tekitada võlgnikule kahju või saada võlgniku arvel kasu. Selliseks käitumiseks võib olla näiteks nõusoleku mitteandmine arestitud kinnisasja müümiseks muul viisil kui enampakkumisel (keelumärke kohaselt on sissenõudja õigustatud isikuks, kelle nõusolek on vajalik) vms. Eeltoodust tulenevalt saab passiivsus olla hea usu põhimõttega vastuolus üksnes erandlikel juhtudel. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks hageja passiivsuse erandlikkus käesoleval juhul. Kohtu hinnangul on hageja käitunud täitemenetluses sarnaselt tavalisele sissenõudjale ning kostja kirjeldatud passiivsust ei saa lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks käitumiseks. Kinnistute turuhinna alusel hindamise kohustus; hageja poolt endale kahju tekitamine
27.Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et hageja või kohtutäitur tagasid kinnistute hindamise turuhinna alusel. Kohus saab aru, et kostja on seisukohal, et arestitud kinnisasjadele määrati turuhinnast madalam hind ning hagejal või kohtutäituril oli kohustus tagada, et kinnistute hind määratakse turuväärtusega võrdne. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud väidet, mille kohaselt määrati kinnisasjadele arestimisel turuhinnast madalam hind. Kostja esitatud 29.12.2008 hindamisakt (III kd, tl-d 252-267) ei kajastada arestitud kinnisasjade hinda nende arestimise seisuga; hindamisakt ei näita ka kinnisasjade väärtust nende enampakkumisel müümise seisuga. Seetõttu ei tõenda kostja esitatud tõend seda, mida kostja tõendada soovib. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul võimalus hinnata, kas kohtutäitur eksis kinnisasjade hinna määramisel. Kohus on seisukohal, et isegi siis, kui kinnisasjade arestimisel määratud hind ei olnud võrdne turuhinnaga, ei too see automaatselt kaasa kinnisasjade enampakkumisel võõrandamist turuhinnast madalamalt. Asjade alghind enampakkumisel ei taga asjade müümist turuhinnaga. Enampakkumisel kujuneb hind vastavalt enampakkumisel osalejate pakkumustele ning kinnisasjade alghind ei takista hinna kujunemist turuhinnaga võrdseks või ligilähedaseks. Lisaks eeltoodule puudub kohtutäituril kohustus tagada, et enampakkumisel müüdaks asjad turuhinnaga. 11 (13)
Kohus on seisukohal, et hagejale saaks kinnisasjade hinna vaidlustamata jätmist heita ette üksnes erandlikel asjaoludel. Erandlikuks asjaoluks on näiteks sissenõudja eesmärk müüa arestitud asjad kiiresti turuhinnast madalama hinnaga. Käesoleval juhul ei ole arestitud asjade kiiret müüki turuhinnast madalama hinnaga toimunud, mis nähtub sellest, et ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjad õnnestus müüa alles pärast mitme enampakkumise toimumist. Kostja ei ole toonud välja ka muid asjaolusid, mille põhjal saaks sissenõudja tegevuse lugeda pahauskseks. Kohus märgib, et kostja ei ole tõendanud, et arestitud kinnistud müüdi nende väärtusest madalama hinnaga, s.h ei ole välja toodud nende tegelikku väärtust müümise hetkel. Seetõttu jääb kostja vastuväide õiguste kuritarvitamise kohta üldiseks ning ei too kaasa keeldu kohaldada lepingust või seadusest tulenevat. Kui kinnisasju ei müüdud turuväärtusest madalamalt, ei oma tähendust see, kuidas toimus kinnisasjade hinna määramine arestimisel. Kostja muud vastuväited
28.Lisaks eeltoodule on kostja esianud hageja nõudele järgmised vastuväited. Põhivõlgnikul tekkisid tõsisemad makseraskused novembris 2008, seega detsembris 2008 makse mittesaamisel pidi hageja aru saama, et põhivõlgnikul on tõsised makseraskused ja temal on lepingu erakorralise ülesütlemise õigus. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks võtnud põhivõlgnikuga ühendust, et arutada, kas ja kuidas saab ning kavatseb põhivõlgnik oma lepingulisi kohustusi täita. Seega pidi hageja veenduma, kas maksehäire on ületatav või ütlema lepingu erakorraliselt üles, et vältida võla suurendamist. Hageja seda ei teinud. Hageja viivitas oma õiguste reaalse maksmapanekuga põhivõlgniku suhtes 2009.a augustini ja kostja suhtes kuni 22.09.2010. Seetõttu leiab kostja, et hagiga esitatud viivisenõue, mis on arvestatud pärast 01.01.2009 ja intressinõue, mis on arvestatud pärast 01.01.2009, ei saa olla põhjendatud. Selle summa mittesaamine on tingitud hageja kohustuste rikkumisest ning kostja selle eest ei vastuta. Kostja palub vastavalt vähendada väljamõistetava summa ja jätta hageja nõue kõrvalnõude osas igal juhul rahuldamata.
29.Kohus on seisukohal, et makseraskuste tekkimise 2008.a detsembris ja lepingu ülesütlemise 19.05.2009 vahelist aega ei saa pidada ebamõistlikuks. Lisaks eeltoodule ei ole esimestest makseraskustest kuni lepingu ülesütlemiseni jääv aeg põhivõlgnikku või kostjat kahjustav, sest lepingu ülesütlemine oleks suurendanud hageja kõrvalnõudeid põhivõlgniku vastu kogu laenusumma tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumise ja intressimäärast suurema viivisemäära tõttu. Kohus on ühtlasi seisukohal, et hageja on asunud nõuet sundtäitma mõistliku aja jooksul arvates lepingu ülesütlemisest, sest täitemenetlust on alustatud 2009.a mais.
30.Kohus on seisukohal, et hea usu põhimõttest ei tulene aegumistähtaja siseselt täiendavat tähtaega oma õiguste maksmapanekuks. Kostja kirjeldatud tegevus ei ole suurendanud hageja kõrvalnõudeid kostja vastu hea usu põhimõttega vastuolus olevalt, s.t et isegi hageja poolt lepingu varasema ülesütlemise korral ei oleks tagatud hageja väiksemad kõrvalnõuded kostja vastu. Kohus märgib, et viivise suurusele saavad nii võlgnik kui ka käendaja esitada viivise vähendamise vastuväite, mis põhineb VÕS §-le 162 ja millise taotluse lahendamisel saab kohus võtta arvesse ka viivisenõude tekkimise aluseks olevaid asjaolusid. Kostja ei ole taotlenud VÕS § 162 alusel viivise vähendamist.
31.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja vastuväited ei anna alust jätta lepingust või seadusest tulenev kohaldamata. Muud küsimused
32.Ringkonnakohus leidis, et selleks, et kohus saaks hinnata kostja vastuväidet hageja õiguste kuritarvitamise kohta, tuleb välja tuua võlaarvestus. Maakohtu hinnangul on hageja toonud piisava põhjalikkusega välja võlaarvestuse, et kohus saaks hinnata kostja vastuväidet hageja õiguste kuritarvitamise kohta. Hageja on välja toonud, kuidas ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjad hageja 12 (13)
nõude sundtäitmiseks võõrandati, s.h kuidas hageja luges täidetuks laekunud raha arvel hageja nõuded (II kd, tl-d 162-164). Kuivõrd kostja vastuväited ei toonud kaasa lepingust või seadusest tuleneva kohaldamise keeldu, siis ei oma asja edasisel lahendamisel võlaarvestus tähendust, sest pooled ei saa vaielda nõude suuruse üle.
33.Kohus on seisukohal, et õiguste kuritarvitamise keeld peab kaitsma nii põhivõlgnikku kui ka käendajat võlausaldaja käitumise eest, mis kahjustab põhivõlgnikku või käendajat. Näiteks ei tohi kohtu hinnangul võlausaldaja teha toiminguid tagatise väärtuse vähendamiseks, võlausaldaja ei tohi oma aktiivse või passiivse käitumisega takistada võlgnikul täitmast oma kohustusi, võlausaldaja ei tohi põhjendamatult keelduda koostööst võlgniku või käendajaga. Kostja ei ole käesolevas asjas toonud välja asjaolusid, millest nähtuks kohtu kirjeldatud taunitava käitumisega sarnane hageja käitumine. Kostja poolt kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt ei ole hageja tegevus käsitletav õiguste kuritarvitamise või hea usu põhimõtte vastase käitumisena. Hageja nõue
34.Pooled ei saa enam vaielda hageja nõude suuruse ja selle üle, et kostja vastutab käenduslepingust tulenevalt nõude täitmise eest. Sellele seisukohale on asunud ringkonnakohus 25.06.2012 otsuses. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja vastuväited hageja õiguste kuritarvitamise kohta ei vabasta kostjat kohustusest täita käendatav nõue. Hageja taotles põhivõlgnevuse 10 290,48 eurot, intressi 4635,19 eurot ja viivise 5655,29 eurot väljamõistmist kostjalt. Kohus rahuldab hageja nõuded ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 20 580,96 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
35.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse. Seetõttu tuleb menetluskulud vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 jätta kostja kanda.
36.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja menetluskuluks käesolevas asjas on riigilõiv 1118,45 eurot. Kostja ei ole menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude suuruse 1118,45 eurot ja mõistab menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
13 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.