Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUSED

Hageja (edaspidi ka pank) ja AS XXXX (pankrotis, edaspidi põhivõlgik, XXXX) sõlmisid 31.

XXXX, XXXX, XXXX solidaarselt 6 597 665,04 € hageja kasuks ja XXXXsolidaarselt teiste käendajatega vastavalt 5 162 000 €, menetluskulud palub jätta solidaarselt kostjate kanda (I kd lk 87-88, 1-5).

KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE

XXXX ja XXXX vastuväited Kostjad I. ja XXXXpalusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagejal ei ole nõuet AS XXXX (edaspidi ka XXXX) vastu ja seetõttu ei ole nõuet I. ja XXXX vasu. Laenuleping nr XXXX on tühine, sest on vastuolus heade kommetega ja tühine ka seetõttu, et refinantseeriti tühisest lepingust XXXX, mis oli sõlmitud hageja ja XXXX (edaspidi ka XXXX) vahel, tulenevaid kohustusi. Laenulepingust XXXX tulenevad kohustused on XXXX isiklikud kohustused ja tema kohustusi ei pea täitma ei XXXX ega I. ja XXXX. Kui pank sõlmis XXXX laenulepingu, siis eeldati, et XXXX on maksevõimeline, et XXXX sõlmitud laenuleping XXXX on seetõttu kehtiv, mida kinnitas lepingut sõlmides panga esindaja XXXX. Tegelikult oli XXXX sõlmitud laenuleping tühine ja pank vajas heauskse isiku poolt XXX kohustuse täitmiseks tagatisi. XXXX ladustas naftasaadusi Eestis, sõlmides vastavad lepingud 2005-2008, tema arvelduskonto oli hageja pangas, tegutsemisaadress XXXX, sideteenuseid osutati talle Eestis. XXXX pidanuks olema kantud Eesti äriregistrisse filiaalina, kuid polnud, seega polnud ta õigusvõimeline. Seega tuleb tema tegevus omistada XXXX, kes tegutses XXXX nimel. Nii ei olnud leping panga ja XXXX vahel kehtiv ja pank refinantseeris olematut kohustust AS XXXX sõlmitud lepinguga ja I. ka XXXX käendasid olematud kohustust. Leping on sõlmitud XXXX äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ja pank kasutas oma positsiooni ära ebaausalt. Pangal oli ülevaade XXXX majanduslikust seisundist, kuid keeldus avaldamast neid andneid I. ja XXXX . XXXX majanduslik olukord oli halb, ta oli maksejõuetu ja hageja teadis seda, kuid seda ei teadnud I. ja XXXX. Seega ei teadnud nad laenulepingut XXXX sõlmides XXXX seisu, kuid hageja teadis seda ning oma positsiooni ära kasutades survestas XXXX laenulepingut sõlmima, sj ähvardas kriminaalmenetlusega. Seega oli XXXX vale ettekujutus lepingu sõlmides tegelikest asjaoludest. Alles 2008.a. novembris sai XXXX teada, et XXXX ei suuda oma kohustusi panga ees täita ja seega on esitatud fiktiivseid tõendeid pangale XXXX varandusliku olukorra kohta, kuid millest XXXX ei teadnud. Hageja käitumine XXXX laenulepingu sõlmimisele kallutamisel ja laenulepingu sõlmimisel oli ebamoraalne, mis tingib tehingu heade kommete vastasuse. Kuna XXXX refinantseeris tühist laenulepingut ehk olematut kohustust, siis tagasid I. ja XXXX käendused olematut kohutust, mistõttu ei ole hagejal nõuet I. ja XXXX vastu. (I kd 90 -96, lk 172-179, II kd 133-134).

XXXXvastuväited hagile Kostja ei vaielnud vastu sellele, et hageja ja AS XXXX sõlmisid laenulepingu nr XXXX31.10.08 ja et viimane sai laenu 5 162 000 €, mida hiljem suurendati 6 597 665,04 euroni ja mille tagastamise tähtaeg oli 01.10.2010. Samuti ei vaielnud vastu sellele, et ta sõlmis pangaga viidatud laenulepingu täitmise tagamiseks käenduslepingu 31.10.2009 XXXX ning koos temaga sõlmisid käenduslepingud sama kohustuse täitmiseks I. ja XXXX, XXXX. Oma vastuses märkis XXXX, et tema vastutuse piirmääraks oli 18.05.09 muudatuste kohaselt 6597665,04 €, sama piirmäär oli ka I. ja XXXX ning tema teada oli XXXX käendus piiratud 5 162 000 €-ga. Kõik käendajad olid äriliselt huvitatud sellest, et XXXX tegutseks jätkuvalt ja täidaks pangaga sõlmitud laenulepingut. XXXX seotud laen ei ole XXXX isiklik laen ega kohustus, kõik isikud, sh I. ja XXXX, olid XXXX seotud isikud, sj osanikud ning väär on nende väide, et nad ei teadnud käenduslepingu sõlmimise ajal midagi XXXX majanduslikust olukorrast. Märgitut kinnitab asjaolu, et XXXX sõlmitud laenulepinguga 05.08.08 nr XXXX saadud laenu, mida hiljem refinantseeriti AS XXXX saadud laenuga, tagati nii XXXX varade kui käendustega ja see nähtub laenulepingu ärakirjast, mille kostjad on kohtule ise esitanud (vastuse lisa 15). XXXX seost äriühinguga näitab ka see, et ta esitas oma vastuse lisadena terve rea muid XXXX tegevust kajastavaid dokumente. Kostja XXXX arvates on aga panga poolt nõutav summa liiga suur, sest laen oli tagatud ka hüpoteekidega ja märgitud hüpoteegid on realiseeritud XXXX pankrotimenetluse käigus. Seega pidi pank tagasi saama osa raha pankrotimenetluses, mille võrra väheneb käendajate vastutus. XXXX ei olnud mingeid võimalusi mõjutada XXXX oma laenulepingut täitma (I kd l 159-161, II kd lk 114-155). XXXX ei ole sisulisi vastuväiteid hagile esitanud (III kd lk 101-103).

KOHTU PÕHJENDUSED

VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga, lg 2 sätestab, et isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldaja kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna, VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 401 sätestab, et kui laenuks antakse raha laenuandja majanduskutsetegevuses ja sellelt krediidilt tuleb maksta intressi, siis on tegemist krediidilepinguga, millele kohalduvad laenulepingu sätted. Krediidilepingu lõppedes on laenu andjal /krediidiandjal õigus nõuda laenu tagastamist ja intresside maksmist kuni lepingu lõppemiseni. Laenulepingud Hageja ja XXXX XXXX vaheline laenuleping XXXX

I. ja XXXX väidete kohaselt oli XXXX sellel ajal maksevõimetu ja pank andis seetõttu XXXX lubamatult laenu, lisaks ei olnud XXXX õigusvõimeline, kuna ei olnud end registreerinud filiaalina Eesti äriregistris. Järgnevalt vaatleb kohus neid väiteid. Kostjate I. ja XXXX poolt kohtule esitatud hageja ja XXXX XXXX vahelisest laenulepingust XXXX nähtuvalt sõlmiti see 05.08.2008 (I kd lk 143-146). Lepingu kohaselt pidi XXXX maksma hagejale ka intressi. Kostja tunnistaja XXXX ütluste kohaselt olid XXXX AS-l ja XXXX XXXX–l ühed ja samad majanduslikult huvitatud isikud: I. ja XXXX, XXXX, XXXX. Ütluste kohaselt tegeles XXXX kütuse äriga ja AS XXXX osutas talle terminali teenust, sj oli XXXX gakuine kohustus pangale teatada, milline oli XXXX poolt tarninud kütuse jääk terminalis, kuna kütus oli XXXX kohustuste tagatiseks. Ütluste kohaselt avastati kas 2007 või 2008, et kütust laos ei ole, mis oli vastuolus lepingutega ja selle tõttu sõlmitigi XXXX 05.08.2008 leping nr XXXX nn kahjude korvamiseks (III kd lk 208p). Tunnistaja XXXX ütles, et reaalselt selle laenulepinguga XXXX laenu ei saanud. Lepingust XXXX endast nähtuvalt refinantseeritigi XXXX limiidilepingust nr XXXX(I kd lk 103, 104, limiidileping) tulenevaid kohustusi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ja XXXX vahel sõlmitud leping nr XXXX tuleneb nendevahelistest nn varasematest võlgadest, kahjudest ja on seega laenuleping krediidilepingu tähenduses VÕS § 396 lg 2 § 397 lg 1, § 401 järgi. Et selliseid võlausaldaja ja võlgniku vahelisi võlgu võib ümber kujundada ja kokku leppida nii, et kahjud võlgnetakse laenuna, on tavapärane ning nagu kohus märkis, kooskõlas VÕS § 396 lg 2. Neid asjaolusid hinnates leiab kohus, et alusetu on kostjate I. ja XXXX väide, et pank rikkus oma kohustusi, olles justkui andnud maksejõuetule XXXX mainitud lepingu alusel laenu. Kostja tunnistaja XXXX, kes oli lepingu sõlmimise ajal panga esindaja, ütluste kohaselt esitas XXXX pangale vastavate majanduslike tulemuste kohta aruandeid, seega ei kinnitanud tunnistaja ütlused kostja väited sellest, et XXXX oleks olnud justkui maksevõimetu lepingu XXXX sõlmimise ajal. Samas ei ole ka sellel asjaolul, milline oli XXXX majanduslik olukord just laenulepingu sõlmimisel, tähtsust, sest seadusest ei tulene, et laenulepingu sõlmimisel, ei tohiks äris tegutsevale juriidilisele isikule laenu anda (eriti kui kahju võlgnetakse näiteks laenuna) tema tegevuse finantseerimiseks kui lepingu sõlmimise ajal tema majanduslik olukord ei võimaldanud oma tegevust ise finantseerida. Laenulepingu eesmärk ongi finantseerida äriühingut tema tegevuses kui äriühingul endal parajasti tegevuseks raha ei piisa. Hageja poolt kohtule esitatud Tallinna Ringkonnakohtu otsusest 28.01.2013 (II kd lk 23) nr 2-11-50912 nähtub, et kohus on tuvastanud, et lepinguga XXXX XXXX laenu andes ei ole pank rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Seega on hageja tõendanud, et laenulepingut nr XXXX XXXX sõlmides pole pank käitunud lubamatult ja ühiskonna levinud arusaama kohaselt taunimisväärselt. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et ebaõiged on kostjate I. ja XXXX vastuväiteid, et viidatud laenulepingu sõlmimise asjaolud oleksid sellised, et panga ja XXXX XXXX vaheline laenuleping nr XXXX 05.08.08 oleks heade kommetega vastuolus ja seetõttu TsÜS § 86 alusel tühine. Vaidlus puudus selles, et XXXX XXXX ei ole asutanud Eestis tegutsemiseks filiaali, kuid tegeles oma kütuseäriga Eestis. Eelviidatud lepingu nr XXXX sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 sätestas, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. ÄS § 384 lg 1 sätestab, et kui välismaa äriühing tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupu või teenuseid, peab ta äriregistrisse kandma filiaali, küll aga sätestab sama § lg 2, et filiaal ei ole juriidiline isik

ning et äriühing vastutab filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest. Õiguse subjektiks on juriidiline isik. Seega asjaolu, et XXXX XXXX ei ole Eestis tegutsemiseks registreerinud filiaali, ei tähenda, nagu ei võinuks XXXX XXXX sõlmida hagejaga 06.08.08 lepingut nr XXXX. Vastupidiselt oli tal juriidilise isikuna selline õigus just olemas. Seega ei ole XXXX XXXX ja panga vahel sõlmitud lepingu nr XXXX heade kommetega vastuolus ja tühine TsÜS § 86 põhjusel, et asutamata on Eestis tegutsemiseks filiaal. Eeltoodu tõttu ei ole tegemist lepinguga, millest tulenevaid kohustusi, laenu ei võiks ega saaks väidetavalt refinantseerida. Isegi kui oleks olnud asutatud Eestis tegutsemiseks filiaal, oleks õigused ja kohustused vaidlusalusest lepingust nr XXXX, tekkinud XXXX XXXX, mitte aga XXXX, kes esindas lepingu sõlmimise ajal XXXX XXXX. Nii on alusetud I. ja XXXX väited sellest, et viidatud laenulepingust nr XXXX tulenevad õigused ja kohustused tekkisid XXXX mitte XXXX ja et tegemist oleks justkui XXXX isikliku laenuga. Et XXXX esindajas XXXX, pole vaidluse all. Eeltoodu alusel puudub vajadus anda sisulist hinnangut I. ja XXXX poolt esitatud XXXX poolt antud volikirjale XXXX, pangalepingule nr XXXX, teleteenuste liitumislepingule XXXX, volitatud isikute nimekirjale 2006a, XXXX ja XXXX lepingule, arvetele /invoice/, lepingule nr XXXX, kinnituskirjale kauba vastuvõtmise kohta, kokkuleppele lepingu osaliseks saamiseks ja lepingu lõpetamiseks, kindlustuslepingule ja selle lisadele, panga kirjale 03.04.06 XXXX seoses finantstehingute korraldamisega, arvelduskonto lepingule ja lisadele, XXXX krediitkaardi kasutamise lepingule, AS XXXX (pankrotis) halduri hagile kostjate vastu, panga kirjadele 05.10.09. 09.12.09, mille kohaselt on panga nõue XXXX vastu läinud üle AS-le XXXX (I kd lk 97-102, 105-142,148-152, 188-193,196-227, XXXX volikirja tõlge, II kd lk 10-13, 136-138). Hageja ja AS-ga XXXX (pankrotis) vaheline laenuleping XXXX Hageja poolt kohtule esitatud panga ja AS XXXX vahelisest laenulepingust nr XXXX(I kd lk 8jj) nähtuvalt sõlmiti see 31.10.08, sj esindas laenusaajat kostja XXXX kui AS XXXX juhatuse liige. Vaidlus puudus selles, et lepingut muudeti ja AS XXXX sai selle lepingu alusel laenu kokku 6 597 665,04 € (lepingu muudatused, I kd 19-31, 24-36). Hageja on tõendanud kohtule AS XXXX taotlustega 12.11.2008 (I kd lk 17) ja 18.05.2009 (I kd lk 22), et AS XXXX avaldas soovi, et pank talle laenu välja maksaks. Esitatud pangakonto väljavõtetega on hageja tõendanud, et laen on AS-le XXXX ka üle kantud vastavalt 12.11.08 5 162 000 € ja 18.05.2009 1 435 665,04 € (I kd 17-18, lk 22-23). Vaidlus puudus selles, et laenu tagastamise tähtaeg oli 01. oktoober 2010 (lepingu muudatus nr 5, lk 32, I kd) ja et sellelt tuli tasuda intressi. Seega oli hageja ja AS XXXX vahel sõlmitud VÕS § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 401 järgi laenuleping krediidilepinguna. Viidatud laenulepingust nähtub, et laen on antud AS-le XXXX eesmärgiga refinantseerida XXXX XXXX kohustusi hageja ees, mis tulenevad panga ja XXXX XXXX vahelisest laenulepingust nr XXXX. Seda, et viidatud laenuga sooviti just XXXX laenulepingut finantseerida, kinnitas ütlustega kostja tunnistaja XXXX. XXXX ütluste kohaselt oli XXXX kohustus panga ees igakuiselt teatada, milline oli XXXX poolt tarnitud kütuse jääk XXXX terminalis. XXXX ütluste kohaselt olid XXXX, I. ja XXXX, XXXX XXXX seotud isikud, ka kostja tunnistaja XXXX kinnitas ütlustega, et nn XXXX nõukogusse kuulusid samad isikud. Seega ei kinnita tunnistajate ütlused kostjate I. ja XXXX väiteid, justkui XXXX poleks teada olnud XXXX varanduslik olukord. Hageja esitatud 2007.a osanike lepingust ning sertifikaadist nähtub (III kd lk 132-147), XXXX XXXX suurosanik ja asutaja oli XXXX, mille aktsionärideks

olid XXXX, XXXX, XXXX ja XXXX. Tõsi on, et sertifikaadis on märgitud isikud tõdenud andmeid 20.01.2010, kuid tegemist on nn registris olemise tõendiga, millega on nad kinnitatud ettevõtte asutamist 2007.a. Seega kinnitavad hageja esitatud dokumentaalsed tõendid XXXX tegevust 2007 ja 2008 kui sõlmiti vaidlusalune laenuleping XXXX, ning kostjate majandusliku seost ja huvi XXXX. Eeltoodud hageja esitatud dokumentaalseid tõendeid ning tunnistajate ütlusi hinnates, leiab kohus, et AS-le XXXX ning tema juhatuse liikmele ning käendajast XXXX kui XXXX suurosaniku aktsionärile, pidi laenulepingut nr XXXX lugedes, sellele alla kirjutades, laenu väljamaksmise taotlusi esitades, olema üheselt arusaadav, et tema poolt juhitav ning XXXX poolt tarnitud kütuse terminalis hoidmist kontrolliv äriühing AS XXXX saab laenu lepinguga nr XXXX selleks, et refinantseerida XXXX laenulepingut nr XXXX (sõlmitud 2008). Kuna ka XXXX oli XXXX seotud majanduslikult huvitatud isik, siis pidi ka temal olema selge laenu eesmärk ning põhjus ehk XXXX laenulepingu finantseerimine ning lisaks ka käenduskohustuse eesmärk ja sisu ehk et ta tagas AS-ga XXXX lepingust nr XXXX tulenevaid kohustusi. Asjaolu, et XXXX sai teada alles 2008.a. novembris, et XXXX ei suuda oma kohustusi panga ees täita ja et pangale on esitatud väidetavalt fiktiivseid andmeid, ei muuda laenulepingut, mis on sõlmitud hageja ja AS XXXX vahel, heade kommetega vastuolus olevaks ja tühiseks. Kohus tuvastas eelpool, et AS XXXX esitas ka 18.05.2009 XXXX poolt allkirjastatud taotluse osa laenusumma 1 435 665,04 € saamiseks lepingu nr XXXX järgi (esimene laenu väljamakse taotlus oli esitatud novembris 2008). Kuna selle lepinguga refinantseeriti XXXX laenulepingut, on igasugused XXXX väited XXXX halvast majanduslikust seisust, pangapoolsest eksitamisest ja petmisest vastuolulised ja ebaveenvad. Nimelt kui XXXX sai enda väitel teada 2008.a novembris, et XXXX ei suuda kohustusi täita ja peaaegu 6 kuu pärast soovib AS XXXX XXXX poolt allkirjastatud taotlusega pangalt raha väljamaksmist lepingu KL -311008SC järgi, siis järelikult oli XXXX selge soov ja tahe just XXXX laenulepingut refinantseerida. Kohus tuvastas, et I. ja XXXX, jt kostjad olid kütuse äriga tegelevas äriühingus majanduslikult huvitatud isikuteks (XXXX suuraktsionäri osanikud, XXXX oli lisaks AS XXXX juhatuse liige). Nimetatud juhul eeldatakse äritegevuseks vajalikke teadmisi ja oskusi, et hinnata äritegevusega kaasnevaid majanduslikke riske, sh arvestada ja võtta mainitud tegevusega kaasnevat vastutust. Nii ei ole usutav, et hoolimata majandusliku huvi seosest XXXX, ei teadnud I. ja XXXX midagi XXXX majanduslikust seisundist, sest osanikud saavad alati kontrollida oma äriühingu majanduslikku olukorda. Nii on kohtu arvates lubamatu I. ja XXXX etteheide laenuandjale ehk pangale justkui oleks pank nende eest varjanud XXXX majanduslikku olukorda ja keeldunud majandusliku olukorra ilmestavaid andmeid neile andmast. Lisaks märgib kohus, et kostjate I. ja XXXX väide, et pank ei avaldanud neile XXXX tegelikku majanduslikku olukorda ja sõlmis XXXX laenulepingu ning I. ja XXXX käenduslepingud, ning millega pank pettis ja eksitas I. ja XXXX , AS XXXX, ei tee seda laenulepingut ja käendusepinguid heade kommetega vastuolus olevaks ning tühiseks TsÜS § 86 järgi. Samuti ei muuda neid tehinguid heade kommetega vastuolus olevaks ja tühiseks asjaolu, justkui oleks pank oma jõupositsiooni ära kasutades survestanud XXXX laenulepingut sõlmima ning ähvardanud kriminaalmenetlusega. Nimelt on viidatud väidete puhul tegemist asjaoludega, mis võiks olla nende tõendatuse korral aluseks TsÜS § 90 lg 1 järgi tehingu tühistamiseks ja mida tuleb teha

avaldusega teisele poolele. Alles siis, kui tehing on seaduses sätestatud korras ja tähtajal tühistatud, muutub see TsÜS § 90 lg 1 II lause järgi algusest peale kehtetuks. Seda, et AS XXXX oleks laenulepingu XXXX tühistanud, ei ole I. ja XXXX väitnud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kui 1) AS XXXX teostas vastavalt seaduses sätestatule oma tsiviilõigusi ja sõlmis pangaga laenulepingu nr KL-311008SC, 2) sai laenu, millega finantseeris XXXX, mille tegevusest oli ta ise huvitatud, siis ei ole tegemist heade kommetega vastuolus oleva tehinguga, kuna lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt võib iga juriidiline isik, antud juhul AS XXXX, sellise lepingu sõlmida. Kõike eelpool kokkuvõtvalt hinnates, leiab kohus, et hageja ja AS XXXX vaheline laenuleping nr XXXX ei ole vastuolus heade kommetega ega tühine, vaid on kehtiv. Nimetatud kaalutlustel on alusetu I. ja XXXX väide, et puudub käenduslepingutega tagatud kohustus. Hageja ja kostjate vahelised käenduslepingud VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest, VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada, lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kui võlgnik rikub rahalist kohustust, on võlausaldajal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi kohustuse täitmist. Hageja on kohtule esitatud kirjalike lepingutega tõendanud, et ta on AS-ga XXXX sõlmitud laenulepingust nr XXXX tulenevate kohustuste täitmiseks sõlminud käenduselepingud järgnevalt: käenduslepingu nr XXXX 31.10.2008 ja selle muudatuse alusel vastutab XXXX maksimumsummas 6 597 665,04 € (I kd lk 36-43), käenduslepingu nr XXXX 31.10.2008 ja selle muudatusega vastutab XXXX maksimumsummas 6 597 665,04 € (I kd lk 47-53), käendusepingu nr XXXX31.10.2010 ja selle muudatusega vastutab XXXX maksimumsummas 6 597 665,04 € (I kd lk 58-61), käenduslepingu nr XXXX 03.11.2008 vastutab XXXX maksimumsummas oli 5 162 000 € (I kd lk 66-67). Kohus tuvastas eespool, et AS XXXX sai laenu 6 597 665,04 eurot ja laenu tagastamise tähtaeg oli 01.10.2010. Hageja väitis, et pankrotimenetluse käigus laekus hagejal vaid raha, mis kattis laenulepingust tulenevad kõrvalnõuded, kuid mitte põhivõlga ning kostjad pole seda väidet ümber lükanud. Kuna tõendamata on asjaolu, et laenulepingust tulenev laen oleks tagastatud ehk kohustus oleks täidetud, kuid samas on laenu tagastamise tähtaeg saabunud, siis on hagejal õigus

VÕS § 396 lg 1, § 401 ja § 101 lg 1 p1, § 108 lg 1 ja § 142 lg 1 alusel nõuda käendajatelt põhivõlgniku ehk XXXX (pankrotis) laenulepingust tuleneva laenu tagastamise kohustuse täitmist. Kostjad ei ole väitnud, et nad oleksid oma käenduslepingust tuleneva käenduskohustuse täitnud ehk oleks hagetava laenu täies ulatuses või osaliselt hagejale tasunud. Seega on hagejal õigus nõuda võlgnetava laenusumma 6 597 665,04 € tagastamist kostjatelt kui käendajalt eelviidatud sätete alusel. XXXX väide, et tema ei saanud mõjustada kuidagi AS-i XXXX tema kohustuste täitmisele, ei oma käenduskohustuse täitmisel tähtsust, sest temaga sõlmitud käenduslepingus ei ole VÕS § 142 lg 1 tulenevaid käendaja vastutuse piiranguid, välja arvatud vastutuse maksimumsumma. Kuna vaidlus puudus selles, et pank on nõudnud kostjatelt käenduskohustuse täitmist, ei anna kohus sisulist hinnangut panga nõudekirjadele, mis on saadetud kostjatele käenduskohustuse täitmiseks (I kd lk 43-46, 54-57,62-65,68-71). Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja XXXX, XXXX, XXXX tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista 6 597 665,04 €, millest XXXX tuleb solidaarselt XXXX, XXXX, XXXX välja mõista vastavalt 5 162 000 €. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 lg 1, 2, § 165 lg 3 kohaselt jäävad kohaselt hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende endi kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul arvates lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 4). Tsiviilasja hind Kooskõlas TsMS § 123, § 122 lg 1 ja 2 on tsiviilasja hind 6597665,04 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/

Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.