Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Mati Maksing, Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht
21.08.2017, Tallinn
Kohtuasja number
2-14-7385
Kohtuasi
IK (K) ja JK (K) hagi Danske Bank A/S Eesti filiaali vastu täiteasjades nr 024/2011/1268 ja 024/2011/1269 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.04.2017 läbivaatamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
IK ja JK määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I IK (isikukood XXXXXXXXXXX)
määrus
hagi
Hageja II JK (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate esindaja Vladimir Seppik Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826), esindaja vandeadvokaat Paul Keres
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
registreeritud vastupidiselt äriseadustiku (ÄS) § 384 lg-s 1 nõutule, s.t tal puudus Eestis õigusvõime. Seega oli tehing tühine. Samuti olid tühised vastuolu tõttu hea usu põhimõttega lepingud nr KL-311008SC ja KL150410SC, sest kostja kasutas oma positsiooni ebaausalt ära, kuivõrd tema teadis Elvaston Trading LLP halvast majanduslikust olukorrast kirjeldatud lepingute sõlmimisel, kuid ei jaganud seda infot teiste lepinguosalistega. Vastupidi, kostja kallutas ebamoraalselt Aktsiaselts SCANTRANSi (pankrotis) lepingut sõlmima. Eelnevale lisaks oli tühine täitedokumendiks olev 05.08.2008 sõlmitud leping, sest sellega tagati füüsilistest isikutest hagejatele kuuluvate kinnisasjadega Elvaston Trading LLP ja Aktsiaselts SCANTRANSi kõikvõimalikke kohustusi kostja ees. Kõnealuses kokkuleppes ei olnud tagatavad tulevikus tekkivad nõuded piisavalt määratletud ja see piiras ebamõistlikult kinnisasja omanike majandusvabadust ja edasist toimetulekut.
Aktsiaselts SCANTRANS refinantseeris laenulepinguga nr KL-311008SC olematut kohustust ning hagejad tagasid omakorda Aktsiaselts SCANTRANSi olematut kohustust. Kuigi hagejad tuginesid eelnevale ka asja nr 2-11-29868 menetlemisel, ei võtnud kohus selle kohta seisukohta, sest maakohtu hinnangul oli eelneva väite esitamise näol tegu hagi aluse muutmisega. Sellest tulenevalt leidis ringkonnakohus, et Elvaston Trading LLP õigusvõimega seotud väiteid on sellised faktiväited, mille kohta ei ole olemas jõustunud kohtulahendit. Lisaks märkis ringkonnakohus, et hagejad ei tuginenud asjas nr 2-11-29868 väitele, et 05.08.2008 sõlmitud tagatiskokkulepe on tühine vastuolu tõttu heade kommetega, kuna selles ei ole tagatavad tulevikus tekkivad nõuded piisavalt määratletud ning see piirab ebamõistlikult hagejate majandusvabadust ja edasist toimetulekut.
esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi uutel asjaoludel ja TMS § 221 lg 3 järgi võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada täitemenetluse lõpuni. Veel enam, ringkonnakohtu 13.01.2015 määrusest tulenevalt puudus maakohtul õigus hagi läbivaatamata jätta, sest ringkonnakohus asus seisukohale, et hagejatel oli õigus vaidlustada sundtäitmise lubamatuks tunnistamist asjaoludel, mis ilmnesid pärast maakohtu poolt 04.10.2012 otsuse tegemist tsiviilasjas 2-11-29868. Samuti on kohtupraktikas (vt nt Riigikohtu 15.04.2015 otsust nr 3-2-1-11-15) leitud, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks saanud võtta selle kohta kohtulahendis seisukoha, on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi. Praegusel juhul keeldus kohus asja nr 2-11-29868 menetlemisel analüüsimast hagejate väiteid lepingu tühisuse kohta, viidates lubamatule hagi aluse muutmisele. Eelnevat kogumis arvestades oli ilmselt vale kohtu seisukoht, et seadus ei anna võlgnikule õigust korduva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks. Vastus määruskaebusele
rida teisi uusi põhjuseid, miks lepingud tühised on (globaalne tagatiskokkulepe, teine pool kasutas oma positsiooni ära). Täiendavalt vajab märkimist, et kohus saab kontrollida vaid neid tühisuse aluseid, mida saab järeldada esitletud asjaoludest. Kohtul ei ole kohustust kontrollida igasuguseid tühisuse aluseid. Et tegemist on uute asjaoludega, kinnitab ka veenvalt maakohus 23.08.2012 määruses asjas nr 2-11-29868. Nimelt pidas maakohus hageja poolt tsiviilasjas nr 2-11-29868 esitatud täiendavas avalduses toodud asjaolusid hagi aluse muutmiseks ja jättis taotluse hagi aluse muutmiseks rahuldamata (I kd, lk 34-35). Sellest järeldub, et kuigi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus oli olemas juba kohtumenetluse käigus, ei saanud hageja seda maksma panna selliselt, et kohus oleks 04.10.2012 otsuses nr 2-11-29868 võtnud selle kohta seisukoha. TsMS § 371 lg 1 p 4 välistab hageja võimaluse esitada kohtule hagiavaldusi, mille alusel toimuks vaidlus samade poolte vahel sama eseme üle samal alusel. TsMS ega TMS ei keela sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada uutel asjaoludel. TMS § 221 lg 3 sätestab, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni. Eeltoodud põhjustel oli hagejatel õigus esitada korduv sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ülalmärgitud alustel. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 24.04.2017 määrus ja 31.05.2017 vea parandamise määrus kuuluvad tühistamisele ja kohtuasi tuleb saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.