IK (K) ja JK (K) hagi Danske Bank A/S Eesti filiaali vastu täiteasjades nr 024/2011/1268 ja 024/2011/1269 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.04.2017 läbivaatamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
IK ja JK määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I IK (isikukood XXXXXXXXXXX)
määrus
hagi
Hageja II JK (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate esindaja Vladimir Seppik Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826), esindaja vandeadvokaat Paul Keres
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 24.04.2017 määrus (koos 31.05.2017 vea parandamise määrusega) ning saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Määruse peale ei saa edasi kaevata. Asjaolud ja menetluse käik
IK (hageja I) ja JK (hageja II) esitasid 18.02.2014 hagi Danske Bank A/S Eesti filiaali (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 024/2011/1268 ja 024/2011/1269, sest kostja ja põhivõlgniku vahelised laenulepingud nr KL-311008SC ja KL-150410SC olid tühised vastuolu tõttu heade kommetega ja ühtlasi oli tühine täitedokumendiks olev 05.08.2008 sõlmitud notariaalne leping. Täitedokumendist tuleneva nõude olemasolu ja kehtivus sõltus sellest, kas kostjal oli nõue Aktsiaselts SCANTRANSi (pankrotis) vastu. Hagejad olid seisukohal, et kostjal puudus nõue viidatud ühingu vastu, sest laenulepingutega nr KL-311008SC ja KL-150410SC refinantseeriti tühisest lepingust (KL-05080EL) tulenevat kohustust. Laenuleping nr KL-05080EL sõlmiti kostja ja Elvaston Trading LLP vahel. Elvaston Trading LLP oli registreeritud Suurbritannias, kuid tegutses püsivalt Eestis. Samas ei olnud Elvaston Trading LLP Eestis filiaalina
registreeritud vastupidiselt äriseadustiku (ÄS) § 384 lg-s 1 nõutule, s.t tal puudus Eestis õigusvõime. Seega oli tehing tühine. Samuti olid tühised vastuolu tõttu hea usu põhimõttega lepingud nr KL-311008SC ja KL150410SC, sest kostja kasutas oma positsiooni ebaausalt ära, kuivõrd tema teadis Elvaston Trading LLP halvast majanduslikust olukorrast kirjeldatud lepingute sõlmimisel, kuid ei jaganud seda infot teiste lepinguosalistega. Vastupidi, kostja kallutas ebamoraalselt Aktsiaselts SCANTRANSi (pankrotis) lepingut sõlmima. Eelnevale lisaks oli tühine täitedokumendiks olev 05.08.2008 sõlmitud leping, sest sellega tagati füüsilistest isikutest hagejatele kuuluvate kinnisasjadega Elvaston Trading LLP ja Aktsiaselts SCANTRANSi kõikvõimalikke kohustusi kostja ees. Kõnealuses kokkuleppes ei olnud tagatavad tulevikus tekkivad nõuded piisavalt määratletud ja see piiras ebamõistlikult kinnisasja omanike majandusvabadust ja edasist toimetulekut.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta rahuldamata. Olemas oli jõustunud Eesti kohtu otsus, mis oli tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Nimelt jõustus 07.10.2013 Harju Maakohtu 04.10.2012 otsus asjas nr 2-11-29868, kus vaidlus oli samade poolte vahel ja vaidluse keskmes oli sama täitedokumendi alusel sundtäitmise võimalik lubamatus. Hagejad, väites, et kohus lahendas asja nr 2-11-29868 valel õiguslikul alusel, ei esitanud mitte tsiviilasjaga nr 2-11-29868 võrreldes erinevaid faktilisi asjaolusid, vaid vaidlustasid asjas tehtud lahendi õiguslikud põhjendused. Samas oli viidatud asjas tehtud lahend jõustunud ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1 järgi täitmiseks kohustuslik. Veel enam, kohus tegelikult avaldas asjas nr 2-11-29868 tehtud otsuses, et kohtu hinnangul puudusid eeldused vaidlusaluse laenulepingu tühisuse tuvastamiseks hagejate esiletoodud asjaoludel ja vaidluse lahendamisel ei omanud tähtsust Elvaston Trading LLP õigusvõime Eesti õiguse järgi. Eelnevast sõltumata märkis kostja, et laenulepingud ei olnud tühised. Kohtud tuvastasid mitmes tsiviilasjas (vt nt 2-11-50912, 2-13-45731, 2-13-45733), et hagejate vaidlustatud lepingud olid kehtivad. Samuti märkis kostja, et Elvaston Trading LLP oli õigusvõimeline ja ka maksevõimeline vaidlusaluste lepingute sõlmimise ajal (vt nt 2-13-45733). Sisutu oli hageja väide, et 05.08.2008 sõlmitud tagatiskokkulepe oli globaalne ja seepärast tühine. Hagejad omasid täielikku kontrolli 05.08.2008 tagatiskokkuleppega hõlmatud laenukohustuste määratlemisel.
3.Maakohus keeldus 14.10.2014 määrusega hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel, leides, et hagejatel oli võimalik vaidlustada teistkordselt sundtäitmise lubatavus vaid nendel asjaoludel, mis olid ilmnenud pärast maakohtu poolt 04.10.2012 otsuse tegemist asjas nr 2-11-29868. Praeguse menetlus keskmes olid asjaolud, mis esinesid ka asja nr 2-11-29868 menetlemise hetkel.
4.Ringkonnakohus tühistas 13.01.2015 määrusega maakohtu lahendi ja saatis asja menetlusse võtmise otsustamiseks esimese astme kohtule tagasi. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu järeldus ei tugine seadusele. TsMS ega ka täitemenetluse seadustik (TMS) ei keela esitada teistkordselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi uutel asjaoludel. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni. Praeguses asjas tõid hagejad alusena esile need faktilised asjaolud, mida hagejad eelmises vaidluses (2-11-29868) ei menetletud. Nimelt ei võtnud kohus eelmise tsiviilasja raames seisukohta hagejate väite osas, et Elvaston Trading LLP-l puudus Eestis tegutsemiseks õigusvõime, mistõttu ei olnud kostjaga sõlmitud laenuleping nr KL-050808EL kehtiv ning
Aktsiaselts SCANTRANS refinantseeris laenulepinguga nr KL-311008SC olematut kohustust ning hagejad tagasid omakorda Aktsiaselts SCANTRANSi olematut kohustust. Kuigi hagejad tuginesid eelnevale ka asja nr 2-11-29868 menetlemisel, ei võtnud kohus selle kohta seisukohta, sest maakohtu hinnangul oli eelneva väite esitamise näol tegu hagi aluse muutmisega. Sellest tulenevalt leidis ringkonnakohus, et Elvaston Trading LLP õigusvõimega seotud väiteid on sellised faktiväited, mille kohta ei ole olemas jõustunud kohtulahendit. Lisaks märkis ringkonnakohus, et hagejad ei tuginenud asjas nr 2-11-29868 väitele, et 05.08.2008 sõlmitud tagatiskokkulepe on tühine vastuolu tõttu heade kommetega, kuna selles ei ole tagatavad tulevikus tekkivad nõuded piisavalt määratletud ning see piirab ebamõistlikult hagejate majandusvabadust ja edasist toimetulekut.
5.Maakohus võttis hagiavalduse 11.02.2015 määrusega menetlusse (IV kd, lk 78) ja samal päeval rahuldas hagi tagamise avalduse ning peatas täitemenetlused täiteasjades nr 024/2011/1268 ja nr 0124/2011/Y1269. Maakohtu määrus
6.Maakohus jättis TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbivaatamata ja menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Samuti tühistas kohus 11.02.2015 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (VIII kd, lk 61-63). Seadus ei reguleeri sõnaselgelt kas ja missugustel alustel võib täitemenetluse kestel esitada korduvalt hagiavaldusi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Samas sätestab TsMS § 8 lg 2, et menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral kohaldab kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. Kohus oli seisukohal, et sellises olukorras tuli analoogia korras kohaldada koosmõjus TMS § 221 lg-d 11 ja 2. Viidatud sätteid tuli koosmõjus tõlgendada selliselt, et TMS § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud täitedokumendi puhul olid lubatud mitmekordse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel üksnes sellised vastuväited, mis põhinesid alustel, mis tekkisid pärast asjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendamist. Seaduse mõttega ei olnud kooskõlas jätta võlgnikule võimalus esitada vastavalt enda äranägemisele erinevatel aegadel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagisid. Vastavalt TsMS § 438 lg-le 1 oli õiguse kohaldamine kohtu ülesanne ja selle raames tuli kohtul omal algatusel kontrollida kohaldatavate lepingute kehtivust. Kui võlgnik oli seisukohal, et kohus teostas eelneva kontrolli pealiskaudselt, oli tal võimalik kohtulahend vaidlustada. Asjas jõustunud lahend „sulges“ võimalikud vaidlused lepingute kehtivuse üle ja välistas edasise vaidluse nõude olemasolu ja kehtivuse üle asjaoludel, mis esinesid enne kohtulahendi jõustumist. Hagejatel oli asjas nr 2-11-29868, kus analüüsiti sundtäitmise võimalikku lubamatust, tagatud TMS § 221 lg 11 ja 2 järgi tõhus õiguskaitsevahend vaidlustamaks sundtäitmisele esitatud nõude olemasolu ja kehtivust. Hagejad ei saanud teistkordselt pöörduda kohtu poole sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks asjaoludel, mis esinesid juba esimese hagi menetlemisel. Kohus jättis eeltoodud põhjustel, tuginedes ühtlasi TsMS § 423 lg 2 p-le 2, hagejate nõuded läbivaatamata ning tühistas TsMS § 386 lg 4 alusel kohaldatud hagi tagamise. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 168 lg 2 alusel hagejate kanda. Määruskaebus
7.Hagejad palusid maakohtu määruse tühistada. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust. Vale oli maakohtu seisukoht, et praegusel juhul tuli TsMS § 8 lg 2 järgi analoogia korras kohaldada TMS § 221 lg-d 11 ja 2. Praeguses asjas puudus vajadus analoogiat kohaldada, sest menetlussuhet reguleeriv säte oli olemas. Selleks oli TMS § 221 lg 1. Ükski õigusakt ei keela
esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi uutel asjaoludel ja TMS § 221 lg 3 järgi võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada täitemenetluse lõpuni. Veel enam, ringkonnakohtu 13.01.2015 määrusest tulenevalt puudus maakohtul õigus hagi läbivaatamata jätta, sest ringkonnakohus asus seisukohale, et hagejatel oli õigus vaidlustada sundtäitmise lubamatuks tunnistamist asjaoludel, mis ilmnesid pärast maakohtu poolt 04.10.2012 otsuse tegemist tsiviilasjas 2-11-29868. Samuti on kohtupraktikas (vt nt Riigikohtu 15.04.2015 otsust nr 3-2-1-11-15) leitud, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks saanud võtta selle kohta kohtulahendis seisukoha, on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi. Praegusel juhul keeldus kohus asja nr 2-11-29868 menetlemisel analüüsimast hagejate väiteid lepingu tühisuse kohta, viidates lubamatule hagi aluse muutmisele. Eelnevat kogumis arvestades oli ilmselt vale kohtu seisukoht, et seadus ei anna võlgnikule õigust korduva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks. Vastus määruskaebusele
8.Kostja palus jätta määruskaebus rahuldamata. Maakohus lähtus põhjendatult analoogia korras TMS § 221 lg-test 11 ja 2 ning ei rikkunud juhiseid, mida ringkonnakohus andis 13.01.2015 määruses. Edasine menetluse käik
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
10.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada olulise menetlusnormi rikkumise tõttu ja saata asi lahendamiseks tagasi esimese astme kohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Maakohus eksis, kui jättis analoogia korras asja läbivaatamata, tuginedes TMS § 221 lg-tele 11 ja 2. TMS § 221 lg 2 piirab võlgniku vastuväidete esitamist täitedokumendiks oleva kohtulahendi puhul selliselt, et erinevatele vastuväidetele on võimalik tugineda üksnes siis, kui need põhinevad pärast kohtulahendi jõustumist tekkinud alusel. Säte ei ole kohaldatav olukordadele, kus täitedokumendiks on muu kui kohtulahend. Praegusel juhul on täitedokumendiks notariaalne kokkulepe, s.t kohtulahendist madalamat usaldusväärsust omav dokument. Riigikohus on 21.06.2017 otsuses nr 3-2-1-64-17 selgitanud, et täitedokumendiks oleva kohtulahendi puhul on kohus pooltevahelise vaidluse enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist lahendanud, mistõttu on sellise täitedokumendi sundtäitmise vaidlustamine täitemenetluse käigus piiratud. Tegemist on erineva olukorraga võrreldes sellega, kui täitedokumendiks on muu dokument kui kohtulahend, mil ükski sõltumatu organ ei ole poolte vaidlust enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist läbi vaadanud ning võlgnik vajab seetõttu efektiivsemat õiguskaitset. Praegusel asjas ei ole täitedokumendiks kohtulahend, vaid notariaalne kokkulepe. Käimasolevas vaidluses ei ole tegu sama nõudega samal alusel. Seda leidis ringkonnakohus 13.01.2015 määruses ja jääb selle juurde ka praeguses määruses. Varasemas menetluses (2-1129868) tugineti sellele, et Aktsiaselts SCANTRANS on tasaarvestanud kostja nõude enda nõudega või nendevaheline leping on tehtud pettuse mõjul ja leping on üles öeldud. Praeguses asjas on hagejad tuginenud sellele, et kolmandal ühingul, kelle võlga refinantseeriti, ei olnud õigusvõimet, mistõttu finantseeriti olematut kohustust, s.t leping oli tühine. Samuti toodi välja
rida teisi uusi põhjuseid, miks lepingud tühised on (globaalne tagatiskokkulepe, teine pool kasutas oma positsiooni ära). Täiendavalt vajab märkimist, et kohus saab kontrollida vaid neid tühisuse aluseid, mida saab järeldada esitletud asjaoludest. Kohtul ei ole kohustust kontrollida igasuguseid tühisuse aluseid. Et tegemist on uute asjaoludega, kinnitab ka veenvalt maakohus 23.08.2012 määruses asjas nr 2-11-29868. Nimelt pidas maakohus hageja poolt tsiviilasjas nr 2-11-29868 esitatud täiendavas avalduses toodud asjaolusid hagi aluse muutmiseks ja jättis taotluse hagi aluse muutmiseks rahuldamata (I kd, lk 34-35). Sellest järeldub, et kuigi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus oli olemas juba kohtumenetluse käigus, ei saanud hageja seda maksma panna selliselt, et kohus oleks 04.10.2012 otsuses nr 2-11-29868 võtnud selle kohta seisukoha. TsMS § 371 lg 1 p 4 välistab hageja võimaluse esitada kohtule hagiavaldusi, mille alusel toimuks vaidlus samade poolte vahel sama eseme üle samal alusel. TsMS ega TMS ei keela sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada uutel asjaoludel. TMS § 221 lg 3 sätestab, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni. Eeltoodud põhjustel oli hagejatel õigus esitada korduv sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ülalmärgitud alustel. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 24.04.2017 määrus ja 31.05.2017 vea parandamise määrus kuuluvad tühistamisele ja kohtuasi tuleb saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.